Tere, kolmas saade Pirita kloostrist kloostrist, mis sai tegutseda vähem kui 200 aastat. Kloostrist kiriku varemete läänefassaadi Kolmnurkne ülaosa on meile pirita sümboliks kloostrist, mis oli erakordne selle poolest, et seal elasid ja tegid oma tööd nii nunnad kui ka mungad. Kloostrist, millega seotud legendidest on üks hullutavamaid legend maa-alusest kõigust kloostrist, mille reliikvia on välja kaevanud arheoloog Jaan Tamm kes räägib nüüd kloostri asulast, kloostri nimest, legendidest ja sellest, kuidas kloostri ajalugu on uuritud ehk arheoloogilistest kaevamistest kloostri alal. Me oleme küll seda kirikut nüüd nii-öelda kaevamistega uurinud, aga mis takistas seda nüüd nii-öelda lauskaevamisi oligi põhiliselt ju see, et et kloostrikirik ka see osa, mis, mis oli nagu otseselt kloostri omaja, seegi, mis oli ka rahvakirik, oli, oli ühtlasi ka matusepaik. Ja see, et siin on väga intensiivselt maetud, on siis need nende kaevamiste käigus tehtud surfid näitasid, et kohati on kolmes kihis lausa maetud. Omaette küsimus on muidugi nende kloostri põhiasukate matmine, see tähendab nunnade matmine ja, ja kui me siin rääkisime nende viitsi seisusest nunnaseisusesse ülemineku, siis täpselt samuti toimusid teatud protseduurid ju ka ju ka siis, kui tema maine eksistents lõppes ja oli vaja teda siis siia pühitsetud mulda maha panna. Ja kuigi nendel vara ju ei olnud, siis oli teatud atribuudid, mis, mis tõendasite tema nunna päritolu. Eelkõige oli siis tegemist selle ordu sõrmusega või see oli siiski kihlasõrmus Kristusega eks, et tulid ju kõik Kristuse pruudid, need nunnad siin ja, ja kuna tegemist oli väga-väga luksuslike asjadega, neid Me oleme raamiste käigus saanud leidnud kaks tükki, nüüd 70.-te aastate kaevamistel ja üks leiti siis 30.-te aastate kaevamistel, mida, mida juhatas Tartu Ülikooli doktorant, tollane hilisem professor armiin Tuulse pärast hiljem tuli ka Rootsis professorina toimiv Stockholmi ülikoolis. Et see näitas, et noh, need, see oli ikka niivõrd niivõrd hinnaline asi, et seda ei saa mitte kuidagi kuidagi kaasa panna, see, siis võeti ära, sest et tema maine eksistents selle Kristuse pruudile pesija ei olnud vaja ka enam seda tunnust. Ja kõik ülejäänud oli ju äärmiselt lihtne. Ainukesed asjad, mis on riideid, kui selliseid ei olnud, maeti, suri linadesseks, surilinad pandi kokku nööpnõeltega, nii et noh, et mingeid manuseid, see oli kõige lihtsam viis, et ei olnud vaja surnud sedapidi tõsta või teistpidi mingeid nööpe kinni panna, vaid ta maeti siis sellise surilinasse, mis oli siis nööpidega ja ainukesed asjad, mis, mis vahel nagu jäeti sellest varasemast elust, olid siis, et kas tal olid sussid jalas või midagi reeglina ei olnud ka susse, tähendab, et ta praktiliselt maeti nagu noh, nii-öelda alasti või suri linaseks ja see on väga levinud traditsioon, nii et, et siin ei ole mitte midagi hääliku. Ja see on nüüd siis üks matusepaik, teine on siis see, mis puudutab seda, kuhu linnakodanikud said tulla, või ümberkaudsed Aavelkonna esindajad või, või kes iganes, kellel oli võimu ja vara kloostriga suhtlemiseks annetuste tegemiseks ja kes ostsid endale siis siia neid hauaplatse, eks ja, ja kelle hauad olid oluliselt rikkalikumad. Kaevamiste käigus on meil olnud muidugi võrdlemisi suuri raskusi selliste klassikaliste haudade tuvastamisega, sest et nagu ma juba ütlesin, et 1564 toimub esimene nii-öelda linnapoolne linna sõdurite rüüste hakatakse põrandaplaate välja vedama ja kauaks plaat, aga selge on ka see, et selle käigus pööratakse segamini hauad. Tõenäoliselt võidi sealt ka midagi otsida, sest et erinevalt nendest vaestest nunnadest, kellel ei olnud ju mingit vara, ei tohtinudgi olla linnakodanikud võisid ju, või kaadrikonna esindajad võisid ju midagi kaasa panna, aga, aga me pole ka eriti midagi leidnud. Ja ega me ka ei ole otsinud täpselt sedasama sel põhjusel et seal on niivõrd tihedalt maetud ja need hauaplaadid, mis on, mis me oleme sealt leidnud, need näitavadki, et on ju tegemist Harju-Viru vasallide ka plussis 1575. aastal surnud preester, kelle, kelle hauaplaat seal oli ja mille tunnuseks oli siis see armulauakarikas nagu preestri karikasse on siis tema tunnus ja see oli, see on siis ka olemas, praegu on need kivid on eksponeeritud selle kiriku seinte siseküljele. Et ja siis tuleb, siis tuleb see katoliiklik periood, noh, mingi traditsioon oli olemas ja ega siit ei kadunud ju kõik katoliiklased ära, eks, kuigi nad vahel vahetasid konfessiooni muutusid ühest usutunnistuse tunnistajast teiseks. Aga lisaks sellele oli ka palju selliseid noh, niisuguseid, kes linnasõit ja kes olid nii-öelda võõramaalased, kes ei olnud võib-olla isegi mitte Tallinna kodanikud ka neid on sinna maetud, et seal on isegi siin seitsmeteistkümnenda sajandi lõpust üks prantsuskeelsete kirjadega hauaplaat, mille alla maetud oli eraldatud eraldi, lausa kivist hauakast ehitatud sinna, ühte sellesse kirikunurka, aga ka noh, enamus sellest oli oli ja siis teine kiht on see, mis on siis juba juba tud nendesse võlvi rusudesse või kõigesse sellesse, mis siis seal selle lammutamise ja kokkuvarisemise käigus tekkis, et ja, ja paralleelselt sellega on siis, kuna siin seda institutsiooni alates seitsmeteistkümnendast sajandist ei ole, siis on see, et võetakse kasutusele pühapaigana talupoeglik, matuste ja seal on siis see kõik, mis on seal kiriku lääneküljel nii-öelda selle merivälja tee ja siis kirikupeafassaadi vahel see on siis puhtalt talupoeglik ja 1612 on sealt kõige vanem rist kivirist, mis vahepeal oli kadunud, aga, aga nüüd, kui linnamuuseum tegi inventuuri oma lappidaariumis või raidkivide kogus, siis see leiti, leiti ülesse. Tänatud, et omal ajal oli ära viidud sellepärast, et väga palju väga palju neid kiviriste ja muid asju muid haudasid on, on olnud lihtsalt vandaalid, kuna see territoorium ei olnud enne, kui nunnad sinna asusid, 2001 oli ta võrdlemisi niisugune noh läbikäidav ja vandaalidele avatud, et ikka käidi, alguses võeti õlut, kuskil seal õlleputkas ja siis tuldi siia neid ristisid lammutama, noh mis, mis on ju aeg-ajalt igal pool üle Eesti kohtab seda, et kas noored või vanad, aga, aga Fandaalitsetakse ja, ja väga palju neid ristlemist said nüüd, enne kaheksakümnendat aastat, kui see suur konserveerimistöö toimus, said korda tehtud, et need on nagu nüüd uuesti jälle hakanud lagunema või lausa noh lausa lahti murtud, nii et, et see on nendest sadadest Kiviristidest on, on võib-olla üks kolmandik ainult praegu alles jäänud, mis omal ajal siin seda ehtisid. Et 1925, kui see Pirita kaunistamise selts, selle kalmistu ja siis kloostri kiriku nagu saab enda haldusesse. Need ülejäänud kahel pool olevad maad olid ju eravalduses, siin olid mihkli talu kartulipõllud ja ja siin oli preestrite pankade poole peal munkade peo poole peal, selles praegu, kus üks väheseid osasid oli, oli, kus on need võlvid säilinud, seal oli kompveki fabriganud Brandbani sealaut. Nii et veel kuni kuni 40. aastani, siis kui nõukogude võim tuli ja enamus oma nendest kohtadest ilma jäi. Nii et, et et siis lõpetati ka selle kalmistu kalmistule matmine ja viimane, noh, nagu salajane matmine oli siis 42. aastal üks vanaproua maeti oma oma mehe juurde salaja öösel, sest et võim oli võim ja võim võimule alluti aga ei tahetud ka kuskile mujale, kuigi teisel pool jõge on ju teine kalmistu olemas. Aga see ei ole nagu Piritaga seotud, sest 40. aastal ju alles kaks Pirita tühendati. Kui praegu Taevuvad avalikud üritused kloostri varemetes, siis toimuvad need endisel kalmistul. Jaana toimuvad endisel kalmistul. No mida me oleme suutnud ja seoses selleks suureks olümpiaks valmistumisega, mille, mille jahile kat toimusid Tallinnas selle Moskva olümpia 1980, siis taheti ju siin ikkagi väga kolossaalset programme hakata realiseerima kuni selleni, et Moskva suurpalett tuleb siia, ma ütlen siin tegema igavesed atribuudid ja vundamendid, noh meil õnnestus neid neid asju siiski tänu ka linna muinsuskaitse mõistvale suhtumisele edasi lükata. Ja praegu noh, me oleme teinud, teinud sellise möönduse visuaalselt. Noh, peale seda, kui Birgitta festival saab Pill otsa, jumal tänatud, et seal niisugune asi on, kulissid on vähemalt ikkagi originaalkulissid on kasutusel. Et peale seda koristatakse kõik ära ja järgmisel nädalal mitte keegi ei saa aru, et siin on midagi toimunud, sellist kapital, reaalseid konstruktsioone sinna juurde mitte midagi lisatud ei ole. Aga see pieteedi küsimus jah, et kunagisel kloostri nii-öelda matusepaigal toimuvad üritused ja, ja muu selline asi seal kõikide nende kloostri kirikute probleem, sama on ju praegu Katariina kloostris, kus peetakse teatrietendusi, kontserte ja kõiki muid asju seal täpselt samuti, mis see paik Vene tänaval endises dominiiklaste kloostris, nii et et see on, see on küsimus, aga noh, igal pool ei õnnestu seda esivanemate luudel kallamist, mitte vält. Et noh, siin nagu on, et kas, kas kaevatada lõpuni tühjaks, mis oleks omamoodi noh, absurd. Et miks me nende, nende rahulikuma ja neid teisaldama peame teistpidi noh, me kaudselt ikkagi nende haudadel tallamine, nii et see on niisugune omamoodi omamoodi dilemma, mida ei ole kuskil maailmas suudetud nii-öelda kõiki mõlemit poolt rahuldavalt lahendada. Võib-olla lihtsalt peame meeles pidama, et see maa, kus me käime, on meie esivanemate maa sõna otseses. Ses mõttes jah, see on üks moment ja teiseks ka see, et, et noh, siin on toimunud ka ka võiks öelda Birgitta ordu seisukohalt väga tähtsaid üritusi, nimelt siinse konvendi esimeste noviitside nunnaks pühitsemine selles samas suures kirikuruumis siis veel seda põhjakülje kloostrit uut kloostrit ei olnud, aga esimene esimene nunnaks pühitsemine toimus siin selles kunagises see tähendab seda, et kirik on ka või see kloostri juhtkond on selle nagu uuesti pühitsenud, sest et ei nunnaks pühitsemist ei saa viia läbi territooriumil või pinnal või ruumis, mis ei ole mitte pühitsetud uuesti pühitseb. Hauaplaadid on seintel praegu väljas, aga need eestlaste ristid, eestlast, ristid on noh, mõned üksikud nagu see 1000 see kõige vanem, mis vahepeal kadunud oli, et see oli linnamuuseumis, aga need on nüüd seal nii palju, kui neid on saanud restaureerida, nad on kõik siis ikkagi selle, selle oma originaal seal kohal on valdavalt on välja arvatud üks Maydelite suguvõsa järeltulija ma olen ära unustanud, millal ta maeti, aga ta nädalaselt, nii et kohe peale sündi on surnud ja siis mingil põhjusel on maetud ta siis sinna. Kahjuks on see, see rist on kadunud, aga vähemalt see aluse peal on tema nimi on, on kirjas ja see on kohe selle sellesamase hageja skoobi, millest juttu oli selle vahetus läheduses, nii et talupoeglik kalmistu täielikult ja ümberkaudsete talupoegade. Ja, ja et nad ei ole väga vaesed mehed on, näitab ka seal Miikaeli kabelis või Püha Miikaeli kabelis olev üks hauaplaat Iru küla ühele talub pojale matjasele 1007 saandatest aastatest 1600.-te, sest eks seitsmeteistkümnendast sajandist, mis näitab, et tolleaegsed talupojad olid ikkagi juba nii rikkad, et said endale ka siukse korraliku hauaplatsi sinna muretseda küll mitte kirikusse, sest kirikut kui sellist ei olnud, aga vähemalt ühte sellesse kunagisse külg kabelisse antud juhul siis Püha Miikaeli kabelisse. Kloostri aed, kus oli kloostri aed, kloostri võis olla mitu aeda, sest et üks on siis see, mis on niisugune noh, võiks öelda, et on, on võrdlemisi suletud territoorium, puhu peale, kloostriasukate keegi ei, ei pääse. Selle nii-öelda jäänused oleme me välja kaevanud täpselt selle kohapeal või õigemini selle ümber, mis, mis on tähistatud siis uue kloostriga. Tähendab, see piirdemüür on natukene põhja, pooldan natukene lääne pool ja ta natukene ida pool, aga ta oli seotud selle, selle klausuuri hoonestusega ja oli noh, seal oli kaks otstarvet, et esiteks see, et praegu Pirita on võrdlemisi tuulevaikne koht, sageli aga arvestame, et keskajal, 16. sajandil, kui ta koostööd 15. sajandi kloostrit ehitati, siis oli ta lage, seal ei olnud mitte midagi. Ja see ju metsastati, need kloostrimetsa Liivikud, mis olid luiteliivad ja tuisk, liivad ju alles 19. sajandi lõpul 20 sajandi alguses, et juba selle tuule vastupidi olema see, see territoorium kuigi palju müüriga kaetud, aga see müür oli võrdlemisi kõrge ja me oleme need osa osa kõrguseid seal rekonstrueerinud kaetud punaste telliste kaja, tõenäoliselt siis seal sai siis need kloostri asukad ka liikuda. Noh, minu käest on alati küsida, kust see ürdiaed seal seda ei ole, ei oleme kuskil ühegi kloostri juures leidnud vähemalt Eesti Eestis ja, ja tõenäoliselt ega ta, aga eks ta ikka rohkem niuke Lääne-Euroopa kultuuri ja Itaalia eriti eriti kloostrikultuuri juurde kuuluv nähtus on tõenäoliselt siin oli ta rohkem niisuguseks jalutamiseks ja mediteerimiseks vahetult ja oli siis juba kõik need põllumajandusmaad olid juba kloostris kuskil eemal ja kaugemal, mis ei olnud üldse selle territooriumiga sellisel kujul seotud porgandid, kapsad ja kaalikad, need olid kaugemal siis. No seda ma ei tea, sellepärast et et erinevalt systertslastest olid need Bergitiinid olid sellised, kes siis toitusid sellest, mida neile toodi, noh, seal olid teatud kümnesed, olid, eks seal oli andamit vilja andam, need, mida siis toodi nendele alluvates või nendele kuuluvatest küladest. Pluss siis see, mida siis mida siis need aadlikud, kes siis noh, teatud mõttes kogu aeg partneritena või toetatena toimisid, et et siis võiks sellest siis toitati. Ja kala oli muidugi kala oli üks päev nädalas oli kala kalapäev, öeldakse ainult eks päev üks päev. No ei, ta võis olla ka rohkem. Ja muidugi, kala oli ka selline, mida me ei tohi ära unustada, et klooster oli ka ju ikkagi eriti Lääne-Euroopas oli seal väga tugevalt välja arenenud see, et et kui kloostris mingid üritused toimusid, siis alati arvestati, toidu tegemisel, arvestati pärast jagatakse vaestele. Ekslinna kloostrites oli see täpselt ja noh, see on, kui sa loed kasvõi mingisuguseid prantsus või, või, või ka ingliskloostrite neid materjale, siis seal on ikkagi päris kolossaalsed kogused, tähendab et toituda, ehk juba nii, et mitte ainult meie, vaid ikka ka kõikvõimalikel pidusöökidel, sest noh, kloostri oli ka lisaks sellele, et ta tegelasnagu sissepoole on siis oma kogukonna nii-öelda vaimu ärksana hoidmise hoidmisega, vaid tal olid ka teatud lihtsalt esindusfunktsioonide. Aeg-ajalt käid ju, käis Tallinna piiskop, kes käis ju noh, ka regulaarselt siin ja muide, Tallinna piiskop on ju ka selle kloostrikiriku sisse õnnistanud või pühitsenud ja tõenäoliselt ka siis kapiitlisaali, kus oli vaja muid asju ja võib-olla mõned kabelit ka. Et peale seda, kui ta oli selle missa ära pidanud, siis oli vaja ju nii-öelda abtissil, oli vaja ju oma nii-öelda Tallinna piiskop oli ju kõik, mis selles Diotseesis paiknesid, need allusid Tallinna piiskopile, eks, ja kauda, kõik kloostrid olid selle sellesse ka Harjumaal haaratud. Et siis oli vahe, on nii-öelda nagu vaimset isa siis ka kostitada ja selleks oli eraldi põhjatiivas, kus kus need töötavad, toiduruumid olid, oli siis suve refektoorium või õigemini, see on üks väheseid ruume, kus on kaks sissepääsu, rügson kloostri poolt ja teine on siis siit õue poolt, et siis see vahel, kuis käida käijaga ordumeister, sest ordu väga tugevalt toetas seda ja siis oli, oli, aga selleks, kui valmistuti ja kõik, kogu see toidukogus sinna nii-öelda valmis oli tehtud ka siis sellega arvestati, et sealt siis osaleks pärast nendele vaestele, kui palju neid oli, muidugi ma ei tea, sest linnas oli linnas olid nad kõik registreeritud, rahvas oli kord majas, nimekirjad olid olemas ja alati oli kirikupühadel või mis iga mingitel usupühadel oli, oli teada, et isegi pidanud mitte kloostrisse tulema, vaid siis nii-öelda kanti laiali sinna majja, sinna majja, sinna majja, et selles mõttes oli see sotsiaalne hoolekanne oli ju lisaks sellele, et nad tegelesid selle vanatüdrukutele, räägi nii-öelda üleskorjamisega täpselt samuti, nad tegelesid ju hooldekandega ja see on kogu aeg ju terves maailmas olnud ju ikkagi kloostrite üks põhilisi funktsioone mis on kloostri asulakas Pirita kloostri oma asula ja see kõik, mis, mis jääb väljapoole nüüd väljapoole seda suletud territooriumi ja Pirita kloostri asula, noh me sellest lõunakülje majast vilksamisi rääkisime, see, mis 2003 välja kaevati, kus oli noh, selle funktsioon, lõplik Ta on veel selga, aga võis olla piltlikult öeldes, et seal võis elada näiteks sadamakapten või, või midagi taolist oli sellest suletud klausuurist oli, oli ta eraldatud, aga tema nii-öelda see ehitustase näitas, et see pidi olema päris tähtis isand, kes seal elas ja ja siis praeguse merivälja tee ja kloostri sellel kalmistu. Kui talu poekliku kalmistu vahele, siis kuskile see kloostri asula ja jäigi sellepärast et sealt. Me oleme kaevanud välja päris palju kivihoonete jäänuseid, kus on täpselt samuti need hüpokaustid või need kuumaõhu küttesüsteemid, mis tähendab seda, et, et noh, see ei olnud mitte talumehe, kuigi meil on ju 19.-st sajandist ju pilte küll, kus on seal õlgkatustega hütid, aga see on juba täielik vaestemaja kloostri ajal niisugust asja ei olnud, need saaled, korralikud hooned, kus elati, sest sulaseid vajati mitte ainult, et nad kuskilt kaugelt küladest käisid, aga, aga keegi pidi neid ahjusid küta. Ma ka väljapoolt, eks keegi pidi hommikul seda teist ja kolmandat tegema, keegi pidi seda õlut, mida seal toodeti kuskile nii-öelda turustama välja vedama, mitte ainult et teda anneta, et aga, aga kindlasti oli siis ka oli ka siis marketingisüsteem oli välja töötatud, eks, et, et selles suhtes ei ole kõik reguleeritud ja, ja selleks oligi see kloostri asula, kus siis elasid, need elasid siis need sulased ja neid kantseldavad isandad. Nüüd täiesti võimalik, et on veel selliseid maju, kuskil varemeid, mida võiks uurida. Kindlasti tähendab siis, kui ehitati seda kloostri peoleod, noh, mis on praegu hoopis ühe teise nimetusega, mida siis Kanada ärimees ja tuntud muinsuskaitsetegelane välisesti muinsuskaitse tegid, Lembit Soots sinna tegi siis me seal natuke järelevalve, tegime sellele territooriumi, kuhu see hoone tuli, seal ei olnud küll mitte midagi, küll aga nende trasside paigaldamisel tuli välja seal mitmesuguseid kivihoonete jäänuseid, mis tähendab seda, et seal ikkagi on täitsa tõsiselt arvestatav arvestatav asula olnud olemas ja, ja noh, see on normaalne, sest igal pool miks peab olema, siis linnustel on olemas oma asuladeks. Ka linnal on, ütleme, need eeslinnad, mis kohe vahetult seal linnamüürist välisküljel või kalamaja kõige klassikalisem näide, noh nendel oli ka täpselt samuti oma kalamaja, sest Viimsis on küll neil mõis, eks, et see on aga viimseni mad eemale, et selles suhtes, et ja, ja see oli nagu majandusmõis ja ka teatud mõttes seal olid siis ka ka mõisavalitseja, kes siis pidas seal kohapeal nagu seda järelevalvet nende üle, kes nendele ja kontrollis, et ikka õigel ajal kõik saadetised sinna kloostrisse jõuaksid. See süsteem toimis ja, ja minu meelest toimib siiamaani seal, kus katoliiklikud kloostrid on, on, on veel alles, aga noh, eks neid jääb üha vähemaks ja kogukonnad sulavad kokku ja mõnes mina viimati käisin. Käisin ühes Franciscost koostises Dubrovnikus ja seal oli üksainukene muukwe alles jäänud, hooned olid kõik olemas, kuigi Dubrovnikus sai ju selles Jugoslaavia kodusõjas kõvasti pommitatud. Otse otserünnakuga, aga see klooster oli taastatud, aga üks ainukene mõõk oli seal alles. Aga noh, vähemalt elu oli olemas. Mis oli Pirita kloostri kohal enne Pirita kloostrit, seal oli tõenäoliselt karjamaa, heinamaa, mets. Mis tähendab, tõenäoliselt oli tegemist ühe liivaga künka ka sellepärast, et noh, kui me, sa ikka kaevamiste käigus alati me võtame selle stratigraafia lahti ja ja, ja peale selle mättakihi õieti nagu midagi, kuigi me seal aeg-ajalt nagu mõnes kohas need kalasoomused leidsime, mis tähendab seda, et mõni kalamees võis seal oma oma tuleaset teha, aga aga ega päris nii ka ei olnud, et nüüd, kui mingile mingi territoorium antakse kellelegi, et siis sealt nagu kedagi ära küüsitatakse, see ikkagi oli, oli tühi koht reeglina ikkagi need võimud ja antud juhul siis reid ordu võimud, kellele ju Pirita jõe teine kallas meriväljapoolne ja viisipoolne kuulused ikkagi soostusid sellise kohaga, kus mingit asustust ei olnud. Sest et noh, küll öeldakse niimoodi, et mägede ja metsade taga, aga tegelikult, et noh, ka seal oli ju ikka kommunikatsioon oli olemas ja sealt oli võimalik linna liikuda küll kaude, sealt üle kose mööda mereranda keegi ei läinud ja, ja noh, need legendid nendest käikudest ja kõikidest nendest asjadest, need on, need on ilusad asjad, aga aga las nad jäävad sinna Gaabrieli maa-alust käiku siis ikka ei olnud käiku ei olnud ja aga kloostri taga metsa oli siis veel ei olnud õieti metsaga lage maa. Aga kuskil ta oli küll ei, tähendab oli küll juba, et kui me nüüd räägime räägime nendest aladest, mis on seal lepiku külal, õigemini metsakalmistu taga siis seal on ikka juba seal on põliskülad ja, ja niisugused asjad, et seal ikka juba elu toimus. Aga kõik need kloostrimetsamännikud ja, ja metsakalmistu praegused puistud, need on kõik istutatud just selleks, et see liiv nagu ei hakkaks liiga tegema siis juba nunnade ja munkade poolt. Ei, see on kõik, sest et noh, seda jõudu neil poleks olnud, et nad metsaistutamisega tegelesid ja kas vaevalt siis üldse keegi selliseid ikka loodusliku metsa nii palju, et puid oli võimalik võtta kui oli luba olemas ja tõenäoliselt tänu sellele, et neil olid need metsad kuskil olemas seal Viimsi poolsaarel tänu sellele nad ei pidanudki palju oma ressurssi kulutama, välja arvatud see kivi- ja Lupe nad ei saanud, et kivi oli vaja linna paemurrus, paemurd oli reeglina objekt ja linn kontrollis seda väga kiivalt. Ja mitte ainult nüüd, ütleme Pirita puhul vaid linnas oli ju täpselt reglementeeritud, kui ikkagi ehitati raekoda, ehitati linnamüüri siis praktiliselt teistele nagu eriti midagi ei jätkunud, sest kõik meistrimehed olid ainult siis linna teenistuses ja see oli siis võti linna käes, millega ta siis aeg-ajalt aga, aga muugiti lahti tänu Saksa ordule. Kes siis suutis linna võimusid nii palju mõjutada ja läbi paavsti kuuria, et ikkagi anti luba. Mis oli selle koha nimi enne kui klooster sinna ehitati? Praeguse Pirita soli Mariental või? Ei, tähendab, see on nüüd kõik, et vallis Maria on, on see saksapärane nimetus, aga see on kõik Neitsi Maarjast tulemusest lisaks Birgitale Maarja on, on põhiline pühak ja Maarja altar oli seal üks pea altaritest, eks. Et see oli siis ladina keeles vallis Maria, see on siis Maria Maarjaorg ja Marjendal on rootsipärane ta haal. Eks see vaste ja pärast siis hiljem tuleb Pirita, nii et mis selle nimi lähed lähedal olid ju oli see Iru Iluküla, aga see oli hirveküla tolleaegse nimetusega ja see on nüüd ikkagi juba päris mitmeid kilomeetrit mööda Pirita jõge ülespoole minna ja Viimsis ka täpselt samuti, seal on kavana toponemid, aga, aga vahepeal on tükk tühja maad ja, ja sellel liivakünkal tõenäoliselt ei ole üldse mitte mingisugust nimetust. Kloostripäeva tähistatakse augustis, 15. augustil ja rukkimaarjapäev noh, siin on nagu kaks, esiteks see, et maarja, eks sellest tuleneb see ja teiseks see, et ikkagi ikkagi noh, siiamaani käivad ikkagi vaidlused, et millal siis seda kirikut pühitseti, eks jaoks on see niisugune pseudoprobleem, et tähtis oli see, et klooster toimis, et siis oli ja sai ka üksikute ruumide kaupa, olenevalt sellest, kas seal oli vaja ruumi, oli reeglina vaja pühitseda. Tähtsamaid kirikuriistu armulaua riistad tulid pühitseda, ülejäänud asjad tuli sisse õnnistada. Noh, et paljud asjad niimoodi. Aga see on jah, see on, et kolmekümnendatel aastatel nagu küll käibesse tulnud toimusse Ainriks teise poolt, kes oli tolleaegne Tallinna piiskop 1436 15 august toimus siiamaani need ajaloolased, kes on, kes on siinset materjali uurinud, nagu seda ei toeta, samas on jälle vaatsena materjalidest küll veidi hiljem mingist kirjavahetusest tuleb välja mingist 1455. aasta kirjavahetusest tuleb välja, et jusse kiriku sisseõnnistamine toimus. Nii et noh, see on nüüd niimoodi, et ühe ühtedes, allikates on, teistes ei ole. Aga kuna enamus asju, mis toimusid Pirital, kajastasid ka nendes vaatsetena Tjaariumitesse, kuna noh, sealt visitaatorid käisid ja kontrollisid ja vahel ka toetati siis võib seda ikkagi võtta ühe sellise võimalusena tõesti 15, kuigi meil ei ole, aga meil ei ole paljusid asju arhiivi arhiivimaterjalides. Et selle tõttu ei saa siiamaani ikkagi välistada, et see 15 15 august võiks, võiks olla see ja mis tähtsust sellel enamal. Kui me tahame midagi pühitseda või tähistada, siis on kokkuleppe küsimus, et kas me sellel päeval või teisel päeval, eks kui klooster oli hävinud, siis koguduse töö sellega veel ei lõppenud. Noh, küsimus on nüüd selles mõttes kogudus tõenäoliselt siis reformeerus ümber, et esiteks see, et ja, ja nagu ma ütlesin, et, et kui katoliiklik kogudus reformitakse nii nagu juhtus ka selle Püha Miikaeli kloostriga Suur-Kloostri tänaval tsistertslaste naiskloostriga siis terve rida funktsioone muutub, mis sealt enam ei ole ju vaja jumalateenistust, küll aga jumalateenistust saab pidada kus iganes, kas kapiitlisaalis või, või mingis kabelis. Missa on see, mis vajab teatud liturgilise programmi ja kõiki neid võimalusi. Nii et mis tegelikult hakkas seal toimuma, seda me täpselt ei tea, aga kui me eeldame, et ta muutus muutus õppeasutuseks, noh, ütleme kooliks mis iganes, aga, aga siis nagu öeldakse pansionaat kooliks, eks tänapäeva mõistes kus elati koha peal, teatud õppeperioodid, ei, mitte ei käidud iga hommikul, eks siis selge on see, et ikka väga palju neid asju, mis toimusid kloostriajal, pidid toimuma ka toimuma ka siis peale seda, kui see klooster, katoliiklik institutsioon oli lõpetanud oma tegevuse ja siis ei olnud ju vaja enam ei neid munkasid ega, ega sellist hulka ka preestrit, sest et praegu Pirital olev klooster, üks ainukene preester, eks Vello Sala isa Vello on seal, et ta saab hakkama küll nende missadega. Et siis kuna tegemist ei ole nende tohutu altarite teenindamisega, et see programm kindlasti muutus ja tõenäoliselt tõmmati kokku ka kogu see elamine, et osa idatiivast oli põlenud, hävinud midagi oli sisse kukkunud põhjatiivas, kus oli siis nende nunnade korrusel nende magamisruumide all need söögiruumide kapiitlisaal kapiitlisaali ka võib-olla enam ei kasutatud ja kuskil pidi olema siis Domina, see kloostri valitseja, sest valitseja pidi ikkagi olema, kuigi noh, koolis on ka direktriss või või ülikoolis on rektor, eks, et et midagi sellest ikkagi sellest süsteemist jäi ju alles ja kui kaua see toimis, seda me ei tea, sest et nii nagu reklaam ütleb, et veel 1620 on viimased andmed, et käiakse seesama nuhk, nimetame seda siis reformitud kloostris või mis iganes käivad läbi vaatsena, käivad läbirääkimised linnavõimudega maade ja, ja, ja muude kinnisvarade üle. Sest noh, Rootsi riigis oli ju nii, et riik kuulutas ja väga paljud asjad enda omandiks, pealegi soli vallutatud territooriumiks. Aga neid esindas siis siis vaatsena nendes küsimustes, et siin vajaks veel uurimist. Aga noh, niipalju kui palju Pirita arhiivi või ei ole, see, mis Linnaarhiivis on, see on, puudutab ikkagi väga palju neid asju, mis, mis on seotud otseselt suhtlemine linnaga, mitmesuguseid äritehingud, eks. Ja niuksed asjad, kirik kui arhiivi, mis puudutas nüüd seda katoliikliku perioodi Tallinnas seda ka õieti ei ole, sest kellega suheldi oli seesama piiskop eks, kes siin Tallinnas valitses ükstaskõik, mis ta nimi siis oli? Et see on nüüd ainult õnnelik juhus, kui seda materjali kuskilt võib võib tulla. Helikviast oli juttu ja maa-alusest käigust oli ka juttu, mida ei olnud, kas veel Pirita kloostriga seoses põnevaid legende? MINA OLEN. Ma olen, arheoloogid ei saa päris legende kunagi rääkida, sest et me oleme, me oleme, kui sõnamaterjalist võib kasutada, siis me oleme need puru. Me oleme padumaterjalist ei teeks, et me räägime ikkagi sellest, mida, mida on võimalik näha, mida on võimalik kätte võtta ja vahel ka nuusutada. Piltlikult öeldes siis ega neid legende nüüd meie jaoks küll ei ole, tähendab, et et isegi need noh, need need kohad, mida meile seal need vitsakeerutaja näitasid, et kus sissekäik võiks näiteks avataja ja kui Gaabrieli filmi veel vaadata või jumal teab torni ta välja seal kuskil köismel tuli, eks. Et Need asjad on, selles suhtes on kõik järgi kontrollitud, et seal mingeid käike ei ole. Ja teiseks ka see, et ikka ülimalt Tehitseb olema super tehnorajatisi läbi jõe ja siis me arvestame, et maarjamägi Kaljo rõngas praktiliselt, eks sealt siis linna tuua ja noh, muude asjadega on nüüd ainukene asi, mis võib-olla tuleb veel, tuleb veel peit leida välja. Sest võib-olla ma lõpetuseks nii palju ütlekski, et, et me rääkisime nendest nunna sõrmustest. Tegelikult on, olid need kõik peitleiud ja need tulid absoluutse juhuse tõttu tulid välja sellepärast, et et üldiselt me nagu püüdsime kunagisest kloostriaegsest looduslikust maapinnast mitte madalamale minna ja need kaks sõrmust, mis me nüüd siin mille leidsid Saksa tudengid, kes meil olid seal, mitte ainult sakslased, meil olid poolakad, ungarlased, ameeriklased, soomlased kõik olid meil seal. Et siis need olid peidetud ja juttu oli ka siin sellest abtissi majast, need olid abtissi, maja ühest nurgast natukene maad eemal, mis tähendab seda, keegi sammudega midagi mõõtis ja siis oli sinna liiva sisse mingisuguse toikaga tehtud üks auk ja see sõrmus nii-öelda piltlikult öeldes oli lastud sinna augu põhja ja kuna me otsustasime natukene nivelleerida seda pinnast enne konserveerimis, siis sealt tuligi välja selle puhta liiva seest tuli üks sõrmus ja kaks päeva hiljem tuli see üks sõrmus. Kui palju seal neid võib-olla seda iialgi ei tea, sest et noh, see oli nende jaoks nende jaoks mitte küll Kristuse reetmine, aga vähemalt hetkeks, kui mingi rüüste oli tulemas või mis iganes, siis nad püüdsid seda, noh, et esimene tunne oli see, et noh, mind tuntakse ära. 1575 toimub esimene nunnade deporteerimis on üldse kõige esimene deportatsioon või küüditamine eesti aladelt. Venelased tegid ühe rüüsteretke ja osa nunnasid küüditati nii-öelda Moskvasse, eks. Ja see on nüüd see, et, et võib-olla selle kartuses siis, et kõik tahtsid nagu seda seda varjata, et ma olen nüüd see, see null või mis iganes, et hakati neid peitma ja meie meie õnn, et me leidsime need ülesse. See sõrmus, mis leiti kolmekümnendatel aastatel olemise käigust, läks salapäraselt kaduma. Saksa okupatsiooni ajal pidi toimuma raekojas üks näitus. Näitus pandi nagu kokku. Aga mis sellest sai ja kuhu need varad peale näitust jõudsid, seda mitte keegi ei tea. Tõenäoliselt läksid nad mõne ümber asujaga või siit põgenikuga kuskile lähen toppis siis tegelikult tuleks Pirita kloostri varemetes veel edasi tegutseda. Nojah, see on muidugi paljudele arheoloogide ja kunstialaste unistusega. Peame leppima sellegagi, mis on, sest et ikkagi teda on ikka 100 aastat peaaegu uuritud, esimesed uurimised olid ju Neumanni poolt seal 20. sajandi alguses ja kui pidada silmas seda, et 2003 viimati saime sealt lõunaküljelt ühteteist eriti küll arhitektuuri puudutavad kätte, siis ikka üle 100 aasta on kogu aeg tilkunud seal ja arvestades ka minule kaevamisi 75, ma läksin sinna esimest korda ja ma veel kaotanud veel kunagi eks, et ikka teatud paarikümneaastase tsükliga või minu õpilased keegi lähevad sinna uuesti kaevama, kui avaneb selline võimalus, vajadus, õigem oleks öelda, et vajadust ega võimalust praegustes oludes tõenäoliselt ilma välisraha kaasamata vist vist ei tule. Ajaloodoktor Jaan Tamm rääkis läbi kolme saate Pirita kloostri ajaloost, olemusest, ülesannetest ja sellest, kuidas kloostrielanikud oma kohustusi täitsid ja sellest, kuidas ja miks klooster hävis. Saate toimetaja Piret Kriivan. Pirita Ta on aga inspireerinud ka helilooja valt. Ojakääru muusikapala kannab pealkirja pirita pluus. Selle esitab Eesti raadio, estraadiorkester ja flöödi soleerib Aavo Joala.