Pirita klooster 16. sajandi sõjasündmustes Pirita klooster enne hävimist. Kes või mis kloostri hävitasid, millal algas kloostri häving? Ehk teisisõnu Pirita kloostri lugu, jutustab ajaloodoktor Jaan Tamm. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Eestlane teadvustab Pirita ttja kloostri varemeid Viimse reliikvia kaudu. Kui me korraks peatume sellel lõpul, siis tegelikult nii see ju ei läinud. Päris ei läinud, aga selles filmis on siiski ka üks tõde ja, ja see on, noh, see on niuke võrdlemisi pikantne tõde, mis on, mille lahendus ei ole veel isegi praegu lõplikult selgunud, jutt on nüüd nendest, kui neid viimaseid kaadreid hirmutate siis seal selle vabadusvõitlejate või eestlaste juht on seal kuskil üleval Empoori peal ja, ja, ja viskab siis alla ühe kirstu kistukese seal reliikvia laegas ja siis kui see põrandale kukub, siis puruneb ja sealt tulevad välja siis ühed kondid. No see ongi siis, et, et ühesõnaga sellega nagu põrmu tallati siis kogu see pühadus, mis tõenäoliselt mõeldi nende kontide all ikkagi Püha Birgitta reliikviaid, mida võis olla igasugusel kujul. Et nii palju on selles filmis ka tõtt. Aga eks häving hakkasid pihta ikkagi juba peale reformatsiooni siis kui enamus eesti kloostrid, vähemalt linna kloostrid, kas suleti reformiti? No ütleme siin Tallinnas Mihkli klooster 1543 reformitakse samas 1525 ju praktiliselt dominiiklaste klooster, mis on teine vanalinna klooster, sest hävitatakse, eks institutsionaalselt kui füüsiliselt. Et see oli niisugune pikk protsess ja osa osa kloostreid suleti siis ju alles alles Liivi sõja käigus näiteks Kärkna klooster ja tema varad, kuna alles alles siis nii-öelda riigistati, eriti rootslaste poolt, kui venelased vallutasid Kärkna kloostri Tallinna varad, näiteks et teatud niisuguse traditsioon oli olemas ja kui meenutame kaugust Euroopas paralleel näited, mis peale reformatsiooni juhtus, et siis piltlikult öeldes kõik mungad ja nunnad said kopsaka valuraha ja riigi pensionärideks said siis kloostrite juhid, nii et kuni surmani said britti kuningriigilt said, said siis pensioni. Aga samas, kui me meenutame Taanit ja Rootsit või õigemini seda ala, mis oli Taani kuningriigi koosseisus kuni Gustav Adolfi vallutusteni siis seal ju praktiliselt ikka füüsilist kloostrit peaaegu maatasa tehti. Eestis nii ei, päris ei juhtunud, aga, aga see protsess oli jah, võrdlemisi valuline. Ja kestis näiteks mihkli nunnakloostri puhul näiteks 1629. aastani, kui viimane Domina suri. Ja siis kaks aastat hiljem tuleb sinna sisse Rootsi kuningriigi poolt asutatud gümnaasium, nii et noh, nagu üks institutsioon läks üle sisuliselt ju 1543.-st aastast alates oli ka Mihkli klooster üks üks daamide noorte daamide linnakodanike tütarde ja ka mängitaadi daamidega koolituskoht. Ja tõenäoliselt oli ka pirita oma lõpuosas üks selliseid asju vähemalt UT rajama, niimoodi väidab oma nendes viimastes uuringutes Ka 16. sajandi alguseks siis enne neid suuri hädasid ja õnnetusi, mis kloostrid tabasid, kas klooster oli siis valmis ehitatud? No ükski asi ei saa kunagi valmis, eks, et Tallinna linn, nii nagu Tallinna linn iga Pirita kloostri ja sisuliselt ju muidugi väga täpse regulaarväga täpsete reeglite järgi alustatud klooster elas üle ju mitu sellist noh, võiks öelda nii vaimset kui füüsilist katastroofi. Esiteks see, et see mees, keda arhitektid, Peetakse Hendrix, Valbarte kavandas ju väga suurejoonelise just vaatsetena eeskujul, ega sisu polnud ka võtta kuskilt midagi, sest ainukene klooster oli vaatsetena Rootsimaal, eks. Piritale järgmine. No ja siis oligi niimoodi, et ei suudetud ressursside puudusel ei suudetud seda hiiglaslikku kloostrikompleksi sellisel kujul valmis ehitada, vaid juba hakati poole pealt redutseerima ja viima. Kas need ümberehitused kloostris on 1510, see tähendab seda, et noh, 15 aastat enne reformatsiooni või tosin aastat enne reformatsiooni. Et, et nii see asi käis ja, ja tõenäoliselt siis, kui, kui juba mingil määral oli näha ette seda, kui noh, Liivi sõda käis, eks venelased ründasid, rootslased ründasid ja esimesed rüüstaktsioonid kloostri vastu panin toime ju Rootsi kuningriik, et linnavõimud, mis oli 1561.-st aastast Rootsi nii-öelda alluvuses, Rootsi riigi käepikendus organiseerisid seal ühe väikse tulekahju ja kirikust hakati juba põrandaplaate välja vedama. Nii et kuna kardeti, et sõjaolukorras võib-olla see niuke vaenlasele tugipunktiks ja nii ka juhtus 1577. aastal venelased ju selle kloostri vallutasid kiriku, osaliselt ju lammutasid sealt neid suuri pae lahmakaid kasutasid nii-öelda kuulide Treimiseks ja sellega pommitati siis Tallinna linna ja olid ka seal ümbruses laagris, nii et sõjaohu korral juhtus kõike ja, ja kui meenutame Jaani seegi saatust, siis sisuliselt linnavõimud Lasidusele lammutada vähemalt kirik, kirik lasti õhku, õigel, mitte lammutada, aga lasid selle õhku, et venelased, väed ei saaks sinna laagrisse asuda, nii et sõjaolukorras oli, oli olukord ikka karm. Aga noh, eks seda on tehtud ennemgi ka selles viimases suures sõjas teises maailmasõjas ju lasti õhku sildasid ja, ja linnuseid ja kaitseehitusi ja põgeneti võidelda vaid terveid linnajagusid, kui venelased 41 siit välja läksid. Tallinnast. Nii et ei saa öelda ka üsna üheselt, et venelased olid need, kes hävitasid Pirita kloostri. Ei, mitte mingil juhul, noh, siin on ka see, et, et tegelikult ju noh üks on see, see, miks rootslased nii väga vaenulikult see nüüd ma kirjeldasin seda niuke sõjaolukorrast tulenevalt, aga kui me meenutame, et Rootsis oli juba luterlus oli riigikirik ja tegemist oli ikkagi veel Harju ja Viru aadelkonna patronaaži all oleva katoliikliku institutsiooniga, siis juba see institutsioon reaalselt ei sobinud nendele uutele võimudele, noh kasvõi meenutame seda. Balthasar Russo kirjeldab ju neid neid neid aegu väga-väga kujukalt ja, ja, ja, ja sellest tulenevalt, kui halvasti siis neid katoliiklikke kloostreid ju näidati ka Pirita, et seal niuke porduelupaik ja mis seal kõik toimub, igavesed suvised laaberdamised ja läbutamised, et, et see oli niisugune kaudne peegeldus ka see, et, et kuidas siis võimud tahtsid näidata ühte sellist sellist institutsiooni, mis neil enam oma vaimsuselt ammu ei sobinud. Aga tänu sellele Adelkondiumaal oli ikkagi ju veel ikka kõvasti katoliiklikke, millal neid kirikuõpetajad hakati vahetama? See võttis aastakümneid. Et tänu sellele Pirita klooster oli noh, nagu nagu mitte nii haavatav linna poolt. Aga klooster oli mõjukas tol ajal ikkagi väga mõjukas. Kui me nüüd üldse meenutame, et Eestis oli 12 kloostrit, eks erinevad erinevad ordut siin ütleme, et siis ta ütles, et kõigepealt siis frantsistlased, dominiiklased, kes tulevad ju 13. sajandi algul üldse Euroopa religioossele kaardile ja kõige viimasena siis Birgitlased, siis noh, küsimus on selles, et kuidas seda mõjuvõimu hinnata. Et ühtedel oli taga nagu ordu, sissertslased olid piiskopid taga, need olid aktsepteeritud. Aga Birgitiinid olid nagu väljast tulnud ja Tallinna linn ja linnakodanikud ju sõdisid ikkagi alguses väga tugevalt sellele vastu, et see klooster üldse siia ei tuleks, seal arvati, et see Skandinaavia mõju, aga, aga Eestis oli teatavasti Saksa ordu või Tõnisele aru Liivi ordu. Et siin olid ka niisugused Euroopas, et poliitilised mängud ja kui me meenutame ühte niisugust Euroopa Neljateistkümnenda sajandi lõpu kõige mõjukama daami, üks esimesi emantsipatsiooni niisuguseid väljendusi Maarjat, esimene Taani kuningas, keskaal mari uniooni lõi siis seda Põhjamaade mõju hirmsalt, kardeti rootslased ja kõik see noh, see oli kõik üks selline suur tegevusväli, kus siis iga niukene malenud. Kui seda nihutati, siis muutis situatsioon ja sellepärast ju kui esimest korda taheti Tallinnasse rajada, siis linn oli kategooriliselt vastu ja, ja oli vastu ka veel ikkagi ka sellele bilita asukohale ainult tänu sellele, et Liivi ordu ja saksa ordu olid vahendajaks ja baas toetas ja, ja kõik siis noh, aeti seda asja ikkagi niimoodi, et et kuna see territoorium ei olnud ju mitte Tallinna oma, Pirita jõgi oli piiriks Tallinna Sarase ja siis onu maade vahel, siis ordu maadelt anti need see asukoht ja tänu sellele siis ordu vahel saadi kivi murdmise luba ja see oli niisugune oma ettekombinaati juurika. Aga au ja kiitus nendele meestele. Jama võib öelda ka naiste eks aptis oli ikkagi naissoost, et nad suutsid selle organisatsiooni niimoodi üles ehitada, et ta tõrkumatult ikkagi ikkagi ju toimis ja ja, ja üks kõige suuremaid Baltikumi kloostreid füüsiliselt ikkagi seal aasta no ütleme, 100 aasta jooksul. Klooster oli jõukas ka. No ei taha öelda, et kloostri raha nagu raba, sest et ega kui, kui lugeda ka siin teiste kloostrite materjale, kas või Padise kloostrite materjale või, või ka mihkli kloostri materjale, siis ikka väga sageli on ka kloostjatel võlad. Aga Pirita oli üks selliseid institutsioone just tänu sellele, et noh, hästi, ostjate oli tollases ühiskonnas ka väga tähtis roll. Et nagu minu hea õpetaja, kadunud Villem alati ütles, et et naiskloostrid korjasid ära vanatüdrukute ülejäägi, et et peres sündis võrdselt lapsi, aga poisid olid kas kidurad või said juba kuskil mingis kakluses või sõjas sõiduk ja väga palju jäi ju neid vallalisi tüdrukuid ja mis sa nendega teed, kõiki mehel ei õnnestunud panna, siis oligi, et saadeti nad kloostesse ja selle tõttu siis ta korjas ära ka selle noh väga palju pingeid. Selle selle muidugi kase, nendele nunnadele või alguses noviitside ei olnud meeldiv, väga paljud ei tahtnud üldsegi austesse minna, klooster oli huvitatud, sest selle kaudu tuli ju ka raha ja pärandused ja annetused ja tänu sellele nad elasid ja siis selle Pirita puhul võib öelda niimoodi, et kuigi neil alguses oli, oli ju neid maid ja metsi ja järvi ju igal pool siin Harjumaal, siis lõpuks nad ikka koondusid sinna Pirita ümbrusesse Viimsi poolsaar ja siis kostivere ja kui need asjad, mis olid nii-öelda käeulatuses ühel päeva matka kaugusel, et, et see, see andis võimaluse seda tulemit saada, plussis kontrollimatu sadam. Et Tallinna oma sadamaga, kloostri oli oma sadam seal mudajõel, mida ei saanud linn kontrollida, sellepärast et tuldi sealt Aegna ja Viimsi poolsaare vahelt tuldi sisse ja siseneti Pirita jõkke ja ümber nurga olidki kloostris joosti sadamas, kus linnal ei olnud enam mitte mingisugust õigust käsutada või keelata. Aga eestlased talurahvas, mida arvasid kloostrist? No vot, seal ongi see, et ma nimetasin siin nagu rannarootslasi, aga see ongi nüüd see, et Viimsi poolsaar ja selle ümbrus oli ka üks, miks tallinlased nii väga häiritud olid, et noh, tavaliselt me seostame neid rannarootslasi rohkem nagu Venemaaga ja saartega ja eks olgu siis tegemist kas kas bakteriga või, või, või siis Noarootsi, poolsaarega või mis iganes, eks, või Vormsiga, kus oli täielik rootsi asustus, Ruhnust rääkimata. Et see tagamaa oli väga niisugune rootsikeelne ja, ja tõenäoliselt ka rootsimeelne ja kuna Rootsi nii-öelda seda vaimsuse, vaimsust ja, ja võimuga mingil määral kehastasse nii-öelda esimene tütarklooster selle Birgitta ordu või vaatsetena esimene tütarklooster, siis siis selge on ka see, et kloostri oli väga tugev, tugev nagu toetus ka talu poekonna hulgas aga lisaks sellele muidugi kiriku kümnis, eks siis need, need Loonus andamit naturaalsel kujul, mis iganes kalavili. Eks küttepuud kõik toodi kloostrisse, selles suhtes oli ju elu, mitte kõige halvem, ma usun kui jätta nüüd askees mis tahes või tahtmata kloostrieluga ja alati kaasneb see kõrvale. Aga noh, inimesed üldiselt ikka vabatahtlikult valisid selle. Ja muidugi, klooster oli vara ja rikkust ja, ja, ja juba kasvõi see atribuutika, mis seal oli, ega sellest palju ei tea, aga need altarid ja, ja, ja siis kõik need laulukoorid ja, ja kas või siis need, mis otseselt nunna nii-öelda nunnaks olemise ajal atributeerisid, tema seda staatust, sõrmused või ühe sõrmusest võis ikka päris mitu hobust osta nunna, sõrmuse ja selle tõttu neid ka surnutele kaasa, kes sinna maetud ei pandud, vaid see sõrmus võeti käest ära ja ta läks siis edasi järgimisele me oleme kolm tükki neid leidnud, aga selle järgi võib arvata, et, et see oli ikka, need olid ikka päris päris head kullassepatöötooted. Ja kui me mõtleme veel, et ainuüksi esimesel nii-öelda põranda tasapinnal olevaid kirikule või kirikule kuuluvaid altareid oli 12 pluss veel siis seal need külgaltarid ja üleval Empooril olevad altareid, siis noh, need olid ju ülirikkalikult ju nii-öelda dekoreeritud ja varustatud kirikuriistadega, et ma arvan küll, pirita puhul seda inventaariumi ei ole meil aga, aga noh, meil on dominiiklaste kloostri kommentaariumis siis kui usupuhastus algas, siis raekoda, viraa, Tallinna raad, kes kartis väga, et noh, hakatakse kõrvale vedama neid asju ja ja, ja sama oli ju mihkli kloostri Simentaarium seal tehti juba küll lausa 16. sajandi lõpul, et see näitab, et ikka see oli, see oli päris päris hästi varustatud ja rikkalik noh, kui hakatakse loetlema kõiki neid karikaid ja pateene ja mis iganes tähendab need, mida anta ainult seal kirikus armulaual oli vaja kasutada, siis, siis see jätab küll mulje. Noh ja Tallinna kirikutes on ju või õigemini Nigulistes on ju päris mitu altarit, mis tomiiklastest kahjuks biitlast me ainult nende all Alt mensad või need kiviosad, aga see, mis seal peal oli, seda me võime ainult aimata, et kui suur ja, ja monumentaalne, see kõik võis olla. Jõudsimegi kiriku juurde. Mul on ees just nimelt Villem raami raamatust kloostri plaan. Kas sellest ajast, kui Villem raam selle raamatu kirjutas, ka sellest ajast on kloostri uurimises palju muutunud. Kas see plaan pädeb tänasel päeval ka? No kirikus meie ju peale Villem Laar, ta kirjutas selle raamatu 84 ja me lõpetasime ju välitööd. Me lõpetasime välitööd 80, suvel, tähendab see, mis puudutab nüüd kloostri Margavatist. Mõningaid asju on hiljem ka sealt välja tulnud, tähendab 2000, kui hakati ehitama uut kloostrit, praegu eksisteerivat seda külalistemaja ja kloostrite, kõike seda suurepärast kompleksi, mis on ka rahvale avatud teatud osades. Et selle ehitamise käigus tuli veel välja haigemaja, mis on seal ja natukene nendel plaanidel ole me tookord seda küll otsisime, aga see on nüüd omaette, see on nüüd jälle põnev Ekskurss, võib-olla, kui, kui seda kunagi on vaja esitada, siis et kuidas, kuidas sa võid uurida ja otsida ja sa ei leia, kui algavad mingid ehitustööd ja mingisugune jaan võib asja, kes parajasti seal buldooseri kangide juures on, kuskilt natukene valesti lükkab ja siis tulevad äkki need müürid välja, sellele haigla müüre, otsisime, otsisime meeleheitlikult, arvasime, et seal midagi peab olema, eks meigi otsinud küll päris haiglat, aga me otsisime sealt hoonestust edasi ja me seda ei leidnud. Puhas liiv. Ja siis selle uue kloostri ehitamise käigus tuligi välja see, see haiglahoone, mis oli liivaga tuiskliivaga maetud. Seal võib selliseid üllatusi veelgi tulla, kui oleks nüüd massiliselt võimalust seal veel kaevata, aga noh, ka kahjuks või, või ma ei tea, aga õnneks vahel on ka see, et jumal tänatud, et me edasi ei kaeba, sest siis on seda, seda muret, kui palju. Ja teine asi, mis on, mis tuli 2003 välja seal kiriku kirikulõunast küljel on on, et, et seal on ka üks suur, võrdlemisi suur elamukompleks hooned on tulnud mujaltki, aga tõenäoliselt praegu selles situatsioonis, kus kõik need restitutsiooni käigus on kõik krundid tagastatud kunagistele omanikele või nende järeltulijatele või siis ka juba seal uued omanikud tekkinud, siis seda, seda uurimisvõimalust kloostri territooriumil on, on äärmiselt vähe. Aga samas kirikukirikuga me rohkem tegelenud ei ole ja, ja tõenäoliselt praegu see kõik, mida sealt on olnud võimalik välja lugeda sellest, mis reaalselt nähtav, või see, mida, mida me siis seal surfide transsöödega kaevates tegime, et, et see on nüüd kõik ka nendes vileraami selles raamatus ja siis meie koos kirjutatud või õigemini, see on meie lõpparuanne. Villem Roo, Jaan Tamm, mina olen siin ainult selle aruande üks osa, nii et, et siin on see lõppseis nüüd enam-vähem kiriku osas nagu olemas, aga mis ei tähenda seda, et noh, et alati ei või detailidesse minna või, või mingi ruumi vormi arengut detailsemalt uurida alates siis seal nendest tellisraietest saetöödest ja, ja siis otsida paralleele kas Padiselt või Kuressaarest või kust iganes, et, et see töö on niisugune noh, põnev töö, aga, aga see, see on rohkem kunstiajaloolaste tööd ette atav selle füüsilise kehandi jaoks praegu midagi rohkem uut juurde ei anna. Et see, see, see altarite programm on enamvähem paigas, Villem raam on kirjutanud sellest ka Rootsi ühes aja või ajakirjas ühe väikse artikli samuti kogu see üle andis. Pluss see, et üks väheseid kirikuid, millest on tehtud ka rekonstruktsioonid siin arhitekt Tõnu Parmaks on ja, ja tema abilised siis neid rekonstruktsioon on kunagi Kalle Põllu oli vist tema lähim abiline. Et, et neid on teinud nii, et noh, ta on kanistada visuaalselt nagu hoomata, kui neid jooniseid vaadata. Kui me praegu sõidame Pirita teed mööda ja mere ääres sõidame ja see, mis meile esimesena silma paistab, see kolmnurkne säin Kolmnurkse ülaosaga, see ongi tegelikult kiriku sein. Jah, sest et noh, nii nagu enamuse selliste suurte monementaalsete hoonete puhul, millel ei ole õieti peremeest, tabas ka Pirita täpselt sama saatus, et seda hakati kasutama kivi Murrna. Sest et ega Pirita, Lenna endal ju paekivi ei ole ja kloostri algusaegade võib kloostri ehituse algus selle tõttu viibiski, et ei olnud paemurru luba ja paemurru karjäärid olid Tallinna linna valduses ja kuna linn oli kategooriliselt vastu, siis võttis mitu aastat ja 1000, et kui me räägime esimestest hoonetest 1407 või noh, kuskil seal 1411 tuleb esimene tuleb või neli, 12 tuleb attis ja ehitan, esimene ehitusmeister siis viis aastat võtab aega, et saada need noh, need load, et hakata paemurrust Lasnamäe paemurrust kivi vedanud sinna kloostrisse ja seda ette valmistama, et selles suhtes täpselt samuti talumehed käitusid ju niimoodi, et ah, siin ei ole kedagi, see ei ole kellegi omand ja hakkasid sealt Live siis võtma ainult see, kuna see kirik oli niivõrd monumentaalne ja sinna tekkis kohe peale kloostri nii-öelda lõplikku hävimist või lõppu tekkis katoliiklik kalmistu sinna kiriku sisse siis seal nagu keegi lammutama ei kippunud ja pealegi oli võrdlemisi ohtlik sealt ülevalt, et võis keegi hukka saada, kui neid kive kangutada. Aga see, mida me näeme, on kirik, mille ta on, võiks öelda Kaheruudukujuline või ristküliku kujuline 24 korda 56 meetrit ja see viil, mis meile alati imponeerib, mitte ainult siit mööda Pirita teed minnes, vaid eriti kui mere poolt tulla, ta oli ka maamärgiks, ütleme nendele laevuritele, kes siis tulid, sest et need asjad paistavad ju väga kaugele mõõtaalsed, see on 35 meetrit kõrge. Et kummalisel kombel on ta isegi veel viltu laotud, et noh, siin on insenerid on arvanud, et, et see oli nagu teatud puri, mis siis võttis palju tuult siis selleks, et, et siis see puri nii-öelda laperdama ei kukuks või viga ei saaks, siis oli ta natukene kaldu ehitatud sellele tuulele vastu. Noh, see oli niisugune inseneride välja pakutud üks võimalustest, kas see nüüd nii on, aga legendile anda päris päris tore tore nagu kuulata või arutleda selle üle, kas see siis oli ja, ja ja kirik oli jagatud siis kaheks osaks, üks oli siis kloostri kirik keskelt sellises tagumine pool või ütleme, jõepoolne osa, kus siis nagu astmeliselt natukene tõuseb tahapoole. See oli siis kloostri kiriku, õigemini selles suures kirikus mõnes mõttes interpreteeritud kooriruumina, eks kuhu siis võõrastel sissepääs oli keelatud, noh, füüsiliselt oli see suletud talivahevõrega ja kõik, mis seal taga toimus, puudutas ainult kloostri kogukonda, see nagu kodanikele üldse korda ei läinud ja kodanikud politseis siin eespool see, kuhu me siseneme siis selle ilusa astmikportaali kaudu ja, ja seal oli siis kodanikud võisid siis oma altareid, kui nad nüüd endal piisavalt raha oli sinna lasta püstitada või siis seal jumalateenistusi endale tellida, lisaks sellele veel siis oli ka seal selle kiriku edelanurga juures oli üks väike kabel, Püha Miikaeli kabel, mida sai siis ka kasutada nagu niuke separaatselt, et kui mingisugusel suguvõsal või perekonnale või millel iganes oli, oli vaja eraldi, mis saab tellida, mis, nagu ülejäänud kirikuna ka ei pidanud haakuma, siis oli võimalik sinna tulla väljastpoolt ja siis preestrid sisenesid kiriku poolt. Nii et see oli niisugune omamoodi reeglitega paika pandud ruum, kus siis kõigil olid oma funktsioonid, kõigil olid omad kohad ja, ja tegelikult ka rahvas, kes seal pühapäeviti või nendel suurtel missadel käis. Ja kui need olid veel niimoodi, et nad olid nagu ühel ajal, et ei olnud mitte ainult kodanikele, vaid oli ka teatud neid missasid, võis olla ju palju ja kloostes neid oli seitse, kaheksa vähemalt ühe päeva jooksul võrdlemisi väsitav tegevus ja, ja keskmissa veel veel eriti hommikul vara. Et siis neid nunnusid, mitte keegi ei näinud, sest nad olid üleval rõdul, nad olid seal põhjaseina ääres, oli ekstra nunna rõdu seal oli siis küll veel üks ka nendel siis omaette, Al Tal on seal üleval ja, ja nunnad nägid küll läbi nende võrede, seda, mis toimus sellel nende altaril, pluss siis see, mis seal all oli, aga, aga üldiselt inimeseta tavalised inimesed neid üldse näinud ja nii palju võib veel öelda, et, et noh, tegelikult selle põranda tasandil, kus me praegu seal liigume, sest ülejäänud on ju kõik on hävinud. Sinna sattus on ainult kaks korda üks kord elusana teinekord surnuna. See, kui tema oli Gazenoviitsi periood ja, ja see oli noh mõningates teistesse ordutes võeti toorelt juba kloostrisse. Aga Birgit liinidel oli ikkagi niisugune vanusetsensus oli olemas, et 16 aastat üle selle, et juba noh, nüüd me saame passi selles eas, aga seal olid siis Noviits võis, Vinoidsi viitsiks, võiks minna ja, või taotleda 16 aastaselt. Ja siis, kui sa Noviitsi periood sai, sai läbi siis nende klausuur, kus nad siis toimetasid ja askeldasid ja, ja ka nende magamisruumid söömise, mida kõik muu oli seal portaali kaudu toodi ta siis selles nii-öelda rahva kirikusse. Seal oli üks nendest altaritest ja seal siis toimus tema nunnaks pühitsemine, tähendab siis nowitzi rüü võeti seljast ära sellele asemele tõmmati sisse nunnarüüs, pandi talle see pähese viie punase täpiga, miski neid Kristuse haavu sümboliseerivad sisse müts ja sõrme pandi talle siis see nunnasõrmus. Ja teinekord oli siis, kui toimus tema nii-öelda teise nii-öelda see matusetseremoonia nii rohkemat sinna põrandale visata. Kirikust veel, kas kloostri kirikutel olid ka tornid? No tähendab, on olnud, aga need on hilisemad ja, ja üldiselt see on niuke tsisterslik traditsioon, aga sellist torni kui sellist ei ole, on olnud küll see, kus kellasid lüüakse ka neid nimetatakse haritorniks need on siis noh, Mihkli kloostrile oli näiteks keset et ta ei olnud kuskil, nii nagu me oleme harjunud nägema, et ta on kuskil kiriku ühes otsas või külje peal, eks nagu ütleme siin Valjalas on, torn on lausa külje peal või, või mõnes kohas täiesti eraldi, et siin oli niimoodi, et võis olla haritorn, millest mitte mingisuguseid jälge ei olnud. Tõenäoliselt siiski selleks kella löömiseks oli vaja ühte sellist kohta. Et tõenäoliselt seal siis see haritorn oli, see oli siis mere poolt vaata siis tagapool mäde mere poolt vaadates tagapool või selle mudajõe pool, et noh, see selles mõttes on, on ju Piritan ka ülihuvitav on täiesti ebatraditsiooniline Birgitiinide klooster, et muidu kõik mäng oleks pidanud olema teistpidi. Et kui me seda tagumist jõge või seda kitsas, mis on praegu niuke võrdlemisi kitsasnire seal mudajõgi või mädajõgi, teda on erinevalt nimetatud, siis sissepääs oleks pidanud olema, kui võtta seda Birgitiinide reeglistikku ja mis on realiseeritud ja vaadstenas tulenevalt sellest, et seal on järvekalda poole, siis see peasissepääs oleks pidanud tulevaselt jõe poolt, aga, aga kes sealt tuleb, sest tee käis ju eest läbi ja siis noh, Solbert keeras siis selle teistpidi ja selle tõttu on kõik asjad, on, on peegelpildis, et peaportaal on, on läänes tegelikult oleks pidanud olema idas see kooriruum või see, mida me kirjeldasime selle kloostri sisulise kirikuna või selle suure kiriku kooriruumi, see oleks pidanud olema läänes, aga on praegu on idas ja vastavalt sellele siis on ka kogu see ülejäänud liikumine, see muidu oleks pidanud olema kõik need majandushooned ja kõik muud ristikäigud, kui oleks pidanud olema teistpidi keeratud. Nunnade klaus uuri puhul, meil on enam-vähem pilt, selge preestrite klaus, uuri või munkade glasuur, mis on lõunaküljel, millest on ainult välja kaevatud, mõningaid üksikuid osi seal, noh, me võime ainult oletada, mis seal on ja, ja tõenäoliselt, et seda sellisel kujul üldse kunagi välja ei ehitatud, nagu nagu Shalbart seda kavandas. Tulenevalt muidugi Birgitta kud marssoni nendest nendest ilmutusest fikseeritud reeglitest, sest noh, temal olid ka ilmutusetega ta seda ise nagu välja ei mõelnud. Aga need olid siis need jumalikud ilmutused, mida ta öösiti nägija, mida siis päeval pani kirja ja ja rootsi keeles ja pärast hiljem siis preestrid kirjutasid ümber seal ladina keeles kirikukeel oli ladina keel, aga pilgita ju ladina keelt ei osanud, nii et tal alguses ei osanud pärast hiljem kui ta rooma läks, siis, siis oli asi juba teine. Aga see on tema üks teine periood, nii et ja seda reeglistikku püüti võrdlemisi täpselt jälgida kuni materjali, nii tähendab, et biit on ju ka huvitav, me vaatame seda kui paearhitektuuri klassikalist näidet, aga, aga kõik võlvid ja võlvitoed või vööndkaared osaliselt plussis, need võlvi roided mitte ainult kirikus, vaid ka nendest teistes osades, eriti põhja klausuuris olid kõik tellis. Tähendab, et ja selleks, et seda nagu näha ei oleks, siis nad olid krohvitud, aga krohvi peale olid joonistatud siis omakorda jooned, et me saaks aru, et ikka tegemist on, on kivimaterjaliga, et seal on vuugid, et kui kive laduda üksteise peale, siis ikka jäävad need vahekohad ja need olid siis markeeritud. Ja, ja see krohv oli siis kas punane või sinine, olenevalt sellest siis kus kohas kus kloostriosasse see krohv leitud on. Tuleme korraks juttu alguse ja selle reliikvia juurde tagasi, et selles kirikus siis reliikvia puruks visati. Egas reliikvia oli siis, selle kohta on teaduslikud tõendid, et seal olid need kondid. Ma olen ise välja kaevanud. Kahel aastal 77 79, tähendab selge on see, et, et noh, see sellest on nüüd vähe juttu olnud, aga, aga siin enne seda suurt monument reaalselt kirikut, mida me oleme nüüd nagu selleks tippteoseks harjunud nägema, oli ju see vaene periood, ennem kui seda kivi kiviraiumise luba ja kivi murdmise luba ei olnud. Et siis olid ikkagi juba oli, oli olemas puitkirik või esikirik ja oli veel olemas eraldi Spirgita tabel ja Birgitta ka peale, on, on praegu selles põhja röövis selles nii-öelda rahvakiriku või kodanike kiriku osas mis siis, kui see suur kirik valmis sai, siis seinad võeti ümber ära, aga jäi Birgitta Al ja selleks, et seda, seda Birgitta altarit oleks võimalik mitte ainult kloostrikiriku sees olevatel inimestel näha, vaid oli ka väga paljude, kuna tallinn oli ju mereäärne linn rahus hallin ja siin käis ju igasuguseid alates nendest murjanitest või noh, nendest teiseusulistest, eks, kellele ju siia kloostrisse nagu üldse sissepääsu ei olnud, aga oli ka väga palju selliseid haigeid, noh, ütleme alates pidalitõbisest ja, ja siis nendele nii ekstra selline süsteem, nii, seda nimetatakse Agioskoobiks. Ja see on nüüd, kui ta sinna suure viilu juurde lähete ja seda astmikportaali vaatate, siis vasakul pool on üks niisugune nagu nagu oleks mingi laskeavaga tegemist on tegelikult selle hageja skoobiga ja kui te seal seisate, siis te näete sealt sellest olenevalt sealt, kust nurgast te vaatate, näete seda Birgitta altarit või, või oli näha Se Birgitta altar ja siis osa muid altareid ka. Ja selle tõttu, et need ikka oleks võimalikult palju näha, siis siin eriti selles kloostri kiriku osas on osa neid sambaid ei ole mitte neljakandilised, vaid nad on kaheksakandilised, see tähendab Tseedebki samba nagu väiksemaks, kandevõime ei vähene. Tal ei ole neid suuri nurkasid ja siis kui hakata siit positsioneerima, siis on võimalik näha väga paljusid altareid, millest on praegu küll ainult need vundamendid ja need reliikviad, noh, neid võis olla ka Birgitta altarile, neid võis olla igal pool, aga, aga kui me peame silmas seda, et noh, Rootsi võimud eriti hästi ei suhtunud sellesse seltskonda, kes siin siin juba nende võimuloleku ajal Meil elas need katoliiklased ja selle institutsiooni kandjad siis selge on ka see, et väga palju asju ju peideti, tõenäolised võidi, võidi peita ka midagi nendest reliikvatest linna hakkas juba seda kasutama mingil määral sellise noh, kuna kuna enam avalikke missasid ei peetud, tähendab Ta toimis kui institutsioon, aga, aga siis kas kuskil kabelis või siis selles kloostri kiriku selles osas, aga rahvale nagu enam katoliiklikke missasid ei peetud, sest et noh, see oli täiesti mõeldamatu. Ja, ja siis hakati välja vedama põrandaplaat. Ja tõenäoliselt hakati välja vedama ka mingisugusel hulgal juba ka hauaplaate me oleme sealt küll leidnud ja, ja kui palju nüüd neid reliikviaid seal mingitel altaritele võis olla, siis seda me ei tea, aga selge on ka see, et et nende noh, lammutus või mis iganes tööde käigus või ka siis pärast selle purustamise käigus osa nendest liikmetest, mis olid kloostri kiriku osas ja seal põhjaröövis seal kahelal, Darryl et osa nendest siis kas pudenes maha või jäi sinna varingu alla, sest et kui venelased ju muidugi 1577. aastal selle vallutasid, hakkasid lammutama, siis seal on ikka osaliselt niimoodi, et sambad on terves tükis. Kaevasime seal paar tükki niimoodi välja, kus olid nagu vorstilõigud olid sammas on pikali kukkunud ja kuskile sinna siis nende varingute alla, sealt me leidsime ka siis need reliikvia katk, mis olid inimese käeluud, sõrmeluud ja vastasid kõigile nende reliikvia omastele tunnustele. Ainukene asi, mis ei klappinud, oli siis need, et need dateeringud ei klappinud, et nad ei olnud ja DNA-analüüsid ei klappinud nende nende, et nad ei olnud pilgitaga üldse seotud ega tema perekonnaga seotud. Sest see Brigitta DNA ahel on taastatud tänu tema tütardelt võetud võetud nendele analüüsidele tütre luudelt võetud analüüsidele ja siis need C4 teist analüüsid, täppisteaduslikud, analüüsid, mida tegi siis Uppsala Ülikool, need näitavad ka seal on nagu kahes osas luud on nagu ühest ajast pärit ja siis need kõik need naat ribad ja mis siis need sõrmeluud ja käeluud tegid nagu, nagu atraktiivsemaks aeg-ajalt võeti neide välja pandi altarile. Ega nad kogu aeg ei olnud avalikult, nad olid ikka mingites käeluud, võisid olla lausa niukses vutlarisse, käekujulistes vuttarites või mingites kirstudeks või Gilstukestes või releeakvaariumites. Et, et noh, et siis rahvas käis neid ikka kummardamas ja neid viidi siis vastavalt sellele, kuhu, millisel altaril oli vaja ja aeg-ajalt tõenäoliselt viidiga siis sinna rahvat, et mitte ainult kloostri poolel. Nii et noh, see on nüüd esimene peatükk, mida tõenäoliselt me, me iialgi ei saa sa teada. Aga tänu soomlaste rootslaste ühisprojektile oleme me nüüd ka, kuigi see lõpparuanne ei ole veel ilmunud, aga, aga oleme nüüd ka kaasatud just tänu sellele, et Birgitta on see ühendav lüli. Praegu on need luud ja kondid, siis need on siis uurimisel? Ei, nüüd me oleme tagasi saanud ja need on, need on, olid vahepeal linnamuuseumi ekspositsioonis keskekspositsioonis Vene tänav 17 aga, aga linnamuuseum noh, kuna see on võrdlemisi kallis analüüs, et üksinda juba nende luude luud ja nii-öelda c4 teist analüüside tegemine oli 15000 rootsi krooni linnamuuseum, seda raha poleks olnud. Et selle tõttu too leiti, et noh ja, ja kõik vormistati ja garantiid olid olemas ja need viidi siis Turu Ülikooli arheoloogia õppetooli professor õppetooli juhataja Jussi Pekka Davidson, käi sihilikult nendele järgi viis nad siis turgu ja turust viidinantsis uks alasse. Ja, ja kui nad tagasi toodi, siis ka linnamuuseumi inimesed ei saanudki aru, kust need proovid võeti, praegu võetakse micro proove, nii et ja laseriga paljusid asju tehakse, nii et et c4 teist, mis on see raadio carbon, meetodse siis luud on teatavasti seest tühjad, seest võeti siis proovi, analüüsid ja nende lintide ja blokaadiribade analüüs käis käis ka väga peenelt. Nii et noh, see on võib-olla omaette tulevane väärtus, kui kui neid asju nagu rohkem avalikustatakse. Rääkis muinsuskaitse seltsi kauaaegne esimees, arheoloog Jaan Tamm. Ja juttu Pirita kloostri käekäigust jätkub veel mitmeks saateks. Pirita missa on loonud helilooja ja pedagoog Margo Kõlar. Tema eestikeelne Pirita missa kant Tallinnas Noblessneri valukojas. 2011. aastal esitavad Oliver Kuusik Euroopa kooriassotsiatsiooni segakoor. Estonia seltsi segakoor Nargen festivaliorkester, Ene-Mai Salumäe, orelil, dirigent Tõnu Kaljuste. Mina usun ladina keeles kreedo on kristliku usutunnistuse esimene sõna, mistõttu kasutatakse seda sageli ka usutunnistuse sünonüümina.