Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus võtab nüüd kokku teisipäeva 30. aprilli olulisemad sündmused. Mina lähen Liisu Lass. 104 aastase Eesti Rahva Muuseumi esimene päris oma kodu Tartus Raadil saab täna õhtul nurgakivi. Mõned hetked tagasi algas ERMi näitusemaja juurest rongkäik, mis siirdub raadile. President Toomas Hendrik Ilves, kohtrus Kadriorus afganistani kolleegi Hamid Karzai. Ka president Ilves lubas, et Eesti jätkab pärast 2000 neljateistkümnendat aastat koostööd Afganistaniga tsiviilvaldkonna ülesehitamisel afganistani. Presidendi arvates võivad need afgaanid, kes on teinud seni välisvägedega koostööd ka tulevikus riigis turvaliselt tunda. Töövõimetuskindlustuse reformi üks põhisuundi on osalise töövõimega inimeste tööturule kaasamine. Täna on meil ligi 100000 inimest. Töövõimetute töö realist inimeste Inimõiguste keskus. Eelmisel aastaaruande tutvustusel nenditi, et aasta oli elav, kuid mitmed initsiatiivid ja algatused jäid poolele välismaalt. Hollandi kuninganna Beatrix loobus troonist ja tema vanim poeg Willem-Alexander krooniti kuningaks. Euroopa Inimõiguste kohus otsustas, et Ukraina endine peaminister Julia Tõmošenko vangistamine kohtuprotsessi algust 2011. aastal oli ebaseaduslik. Eestis on siiani kaks väikest õllepruulikoda. Kaks Tartu Ülikooli tudengid plaanivad nüüd alustada oma pruulikoja loomist, et tõsta Eesti õllekultuuri. Ilmateade lubab volbriööks selget, ilma homseks aga mitmele poole hoo vihma. Sooja tuleb öösel üks kuni viis, päeval üheksa kuni 14, rannikul kuni kuus kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja eest algas neil minuteil rongkäik, mis siirdub raadile Eesti Rahva Muuseumi uue hoone juurde, kus asetatakse täna õhtul ka nurgakivi. Ja kohapeal on ka meie toimetaja Piret Heeren Preis Piret, mis hetkel kohapeal toimub. Praegu võib öelda, et pidulik rongkäik on lõpuks hakanud liikuma, kõige ees läheb torupillimees, tema järel läheb meeskond Labsni päikesevankriga, milles on siis suurepärane sülg, mis läheb nurgakivisse paari tunni pärast ja ja kohale ei tulnud päris rahvas võib öelda, et mitte ainult Tartus ja Tartu lähemast naabrusest vaid üle Eesti kokku umbes 15 kooni, esinemused, lippudega, erinevaid seltsiv, kuid, ja ka skaudid. Nüüd on väljas. Ja kõigil on meeleolu selline väga pidulik ja ehk näha on kohe, et inimestel on uhke tunne sind täna sammuda ja selle suure öelda tõesti sajad ja sündmusest osa saada. Kus kohta 100 rongkäik nüüd liigub? Nüüd liigutakse edasi mööda Veski tänavat termin praeguse peamaja juurde sead, suundutakse liini tänavale ja raekoja platsile, kutsun Väike-peatud. Toimub Johansoni kontsert, nii nagu see oli ka 25 aasta sest see muinsuskaitse päevadel. Sealt minnakse edasi pärast haiget pausi juba vägaatila Narva maanteele ja mööda Roosi tänavat. Eesti Rahva Muuseumi uue maja asukohani. Mis kell täpselt nurgakivi asetamine toimub? Sorgani Eversama omale kohale enne kaheksaks õhtul, et selle paneb paika president Toomas Hendrik Ilves. Aitäh peret veerem reisile, täpsemalt siis nurgakivi asutamisest juba meie järgmistes uudistesaadetes nendega teiste teemade juurde. President Toomas Hendrik Ilves kohtus Kadriorus täna afganistani kolleegi Hamid Karzai. Ka pressikonverentsil käis Tõnu Karjatse. President Ilves tõdes, et maailm vajab tugevat ja stabiilset Afganistani ning Eesti on valmis andma oma panuse ka pärast välisvägede lahkumist 2014. aastal. Tööd jätkatakse tsiviilvaldkonnas, pealegi on Eestil kogemus riigi ülesehitamisel nullist ja seda kogemust ongi kavas jagada. President Karzai le pakkus huvi meie e-valitsuse süsteem, mille poolest on Eestimaailmas tuntud koostöö valdkondadena mainis president Ilves ka Tallinna Kabuli Ülikooli vahelist koostööd ning afganistani diplomaatide koolitamist meie diplomaatide koolis. Afganistani riigipea tänas Eesti sõjad, väelasi, insenere, arste, abi eest Afganistani ülesehitustöös. Kuivõrd turvalisena näeb ta ka nende afganistani inimeste tuleviku, kes on seni teinud koostööd võõrvägedega või nende kaitse all. Nad võivad end Afganistanis tunda väga turvaliselt, ütles Karzai. Kui nad on olnud näiteks tõlgid ja aidanud võõrvägesid, neelavad nad turvaliselt oma elu edasi ka pärast võõrvägede lahkumist. Karzai siin probleemi ei näe. Eesti riigilt on palunud varjupaika Khani tõlkidest, kelle väitel on Taliban ähvardanud tappa nii tema kui ka ta perekonna, kui võõrväed lahkuvad. Karzai sõnul ähvardab Taliban kõiki. Suudad juba ei ähvarda mitte ainult tõlke, nad on ähvardanud ka tudengeid, õpetajaid, kogu ühiskonda. Nad võivad tappa kõik, kes neile ette jäävad, nentis president. Karzai on Talibani nimetanud võimalikuks poliitiliseks liitlaseks Afganistani tulevikus. Seda vaid juhul, kui Taliban loobub oma sidemetest Al-Qaedaga. Välissõnumites teeb ülevaate Kai Vare. Euroopa Inimõiguste kohus otsustas, et Ukraina endise peaministri Julia Tõmošenko vangistamine enne kohtuprotsessi algust 2011. aastal oli eba paduslik. Vangistamise asjaolusid ei uuritud ka hiljem korralikult ja Tõmošenko polnud võimalik kompensatsiooni saada, märkis kohus. Samas lükkas Euroopa Inimõiguste kohus tagasi Tõmošenko süüdistused, et teda on vanglas koheldud ebainimlikult ja alandavalt. Kohus leidis, et pigem vastupidi ametnikud püüavad võimaldada Tõmošenko Ale paremaid tingimusi, kui vangidel tavaliselt Ukrainas on. Ukraina justiitsminister ütles, et vaatamata inimõiguste kohtuotsusele ei pääse Tõmošenko vabadusse, sest see, et enne kohtuistungit rikuti isiku õigust vabadusele, ei tähenda, et ta ei peaks kandma karistust, mille kohustele Tõmošenko kaitse loodab, et kohus teeb inimõigustega. Kohus teeb kiiresti otsusega teise kaebuse asjus, mille järgi on endisele peaministrile määratud vestluspoliitiline ning Timošenko tuleb siiski vabaks lasta. Venemaakeeles oma lennukite lennud üle Süüria. Seda, kui 160 reisijaga lennuk oli sunnitud kurssi muutma, et vältida lahingutsooni. Süürias laieneva kodusõja tõttu on suurem osa lennuliiklust Süüriasse ja sealt välja peatatud. Vene lennundusameti teatel on enamik Vene lennufirmasid võtnud kuulda soovitust mitte läbida Süüria õhuruumi, aga mõned üksikud on seda siiski eiranud, eriti Egiptuse lendudel. Eile oli Sharm el Sheikhist kaasanisse lendav lennuk sunnitud kursilt kõrvale põikama. Ajakirjanduse teatel sattus sõiduk Süüria õhuruumis tule alla ja see on avalikkuses suurt vastukaja tekitanud. Leevene turismiametniku sõnul aga ei olnud piirkonnas mingit tulistamist. Euroala töötus tõusis märtsis uue rekord näitajani. Eurostati andmetel on euroala riikides tööpuudus keskmiselt 12,1 protsenti. Töötute arv on kaks aastat pidevalt kasvanud. Väiksem on tööpuudus Austrias, kus tööta on 4,7 ja Saksamaal, kus töötan 5,4 protsenti tööjõust. Kreekas oli märtsikuise seisuga tööta 27,2 protsenti. Eurostat avaldas ka inflatsiooni. Aprillis oli euroala inflatsioon 1,2 protsenti. Hollandi kuninganna Beatrix loobustena troonist ja tema vanim poeg William Alexander krooniti kuningaks. Kuningas andis ametivande, milles lubas kaitsta oma riigi iseseisvust oma alamate vabadust, õigusi ja heaolu. Et kuningal ei ole poliitilist vastutust, ei tähenda, et valitsejal pole isiklikku vastutust, rääkis kuningas. Willem-Alexandri sõnul on kuningas ühiskonna teener, kes peab muutuvate oludega kohanema. Ta ütles, et tahab olla kuningas, kes ühendab üldsust ja innustab. Neil uus kuningas ei oota, et teda nimetataks teema Maieszteediks. Kuninga sõnul võivad inimesed teda kutsuda, kuidas soovivad. Willem-Alexander on esimene madal maade kuningas, kellel ametlikku poliitilist võimu. Varem oli monarhi oluline roll valitsusliidu loomisel, aga parlament otsustas seda muuta. Sellele vaatamata on Hollandi kuningal suur mõjuvõim nii kodumaal kui väljaspool. Tagasi Eestisse tänasel töötukassa nõukogu koosolekul kinnitati 2012. aasta majandusaasta aruanne kuid räägite ka töövõimetuskindlustuse reformist. Uku Toom jätkab. Töötukassa vahendas möödunud aastal üle 50000 erineva töökoha. Iga kolmas töötukassa klient tõstis oma kvalifikatsiooni. Ei hakka siin rääkima konkreetsetest summadest, kui suured on vahendid, kui palju saadi välja maksti. Räägime hoopis sellest, mis ei puuduta niivõrd töötu kui haigekassat. Täna on meil Eestis tööealistest inimestest 98000 osalise või täieliku töövõimetusega. Igal aastal suureneb see arv umbes 10000 võrra ja see on üle 15 protsendi tööjõust ja nii siis ongi aktuaalsemaks muutunud. Lisaks töövõimetuse eest hüvitiste maksmisega lahenduste otsimine, kuidas need, kes pole täielikult töövõimetud, võiksid mingitel tingimustel oma soovi korral tööturul kaasa lüüa. Sotsiaalminister Taavi Rõivas ütleb, et töövõimetuskindlustuse reformiga ollakse jõutud üsna kaugele. Me võime selle esitada valitsusele põhimõtete otsustamiseks, meil on olemas kindlus selle osas, et meil on Euroopa Liidu vahenditest broneeritud rahastamine ja meil on ka valmis planeeritud siis uus lähenemine isikutele, kelle töövõime ei ole sajaprotsendiline, kes vajavad töö tegemiseks täiendavat abi. Me põhimõtteliselt muudame lähenemist võimetusele. Kui seni on hoiak selline, et leitakse inimesest töövõimetusprotsent ja siis ta suunataks justkui tööturult kõrvale alateadlikult teadlikult, siis uus lähenemine püüab igas inimeses üles leida töövõime, püüab leida seda, mida on selle inimese jaoks vaja teha, kas on vaja teda, on rehabilitatsiooniplaaniga aidata või on vaja abivahendeid investeerida, kas on vaja töökeskkonda investeerida? Töötukassa juhi Meelis Paavel seisukohta Kõik see, mis puudutab nende inimeste tööturule tagasitoomist, kes täna on tööturult eemal, on töötukassa vastutus. Ma arvan, et see teema on nii tõsine, et viimane aeg on selles osas mingeid otsuseid vastu võtma hakata. Ametiühingute juht Peep Peterson ütleb, et reforme on selles vallas kahtlemata vaja, aga tema vaatab samal ajal pigem põhjustele, miks töövõimetuid nii suurel hulgal juurde tuleb. Valitsus on nagu lahutanud paralleelreformi, mis on siis, kui tööõnnetuskindlustuse just nimelt õnnetusi vältida, mis on ka hea asi, aga, aga meie nüüd mõte on see, et ka töökohal peaks tegelikult kogu aeg vaatama seda ergonoomikat, müüjate käed. Transporditöötajate puusad, Nad kõik selliseid asju peab ka tegelikult hakkama jälgima, et inimesed ei langeks välja, sest noh, tõepoolest sealt ei tuleõnnetust, sealt tuleb lihtsalt see, et inimesed jäävad 30.-lt neljakümneselt koju töötuks ja langevad ühiskonnast välja. Inimõiguste keskus tutvustas täna aastaaruannet Inimõigused Eestis 2012 ka aruannet, kes kuulamas Uku Toom. Eesti Inimõiguste keskuse juhataja Kari Käsper ütles, et möödunud aasta oli oluliste arengute aasta mitmes valdkonnas. Samas on mitmed neist arengutest jäänud ka poole peale ja endiselt on mitmed valdkonnad alarahastatud. Üks näide. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku institutsioon on selgelt alarahastatud võrreldes temale pandud kohustustega. See on olnud algusest peale selle institutsiooni probleem, mistõttu ta ei suuda saavutada seda mõju, mida see institutsioon peaks seaduse järgi omama. Inimõiguste kaitse on meil riigi kohustus ja iga riigiasutus peab oma töös sellest lähtuma. Konkreetsest tegevuses nii libedalt ei lähe. Me näeme, et on konkreetsetel ministeeriumitel konkreetsed vastutusvaldkonnad, eks ole, mingisuguste inimõiguste eest, aga kohati need siis kattuvad, teatud valdkonnad on üldse katmata, samuti ei ole olemas mingisugust riikliku arengukava või plaani, kuidas inimõiguste kaitset edendada. Keskuse võrdse kohtlemise programmi juht Marianne Mai org nentis samuti, et eelmine aasta oli elavnenud arutelud aasta, kuid tihti ei viinud need tulemuseni. Ehk siis debatt või diskussioon, Tony oli, aga võib-olla mida viis endiselt veel täheldada, mida ikka ei ole veel juurde tulnud, nende aastate jooksul on poliitiline tahe. Et tehti erinevaid asju, aga tihtipeale, Mulle jäid need poolikuks, kasvõi seesama kooseluseadus, selle kallal hakati töötama ja nüüd me oleme jõudnud sinna, kus see kooseluseadus on lükatud sahtlisse, mõneks ajaks jälle. Ka soolise palgalõhe puhul oli juttu palju ja jõuti isegi tegevuskavani, kuid tegelikult seal radikaalsed ja mõjukad meetmed puuduvad ning rahvusvähemuste võrdse kohtlemise teemal ei ole meie jaoks samuti rahul. Konkreetse näitena on justiitsministeeriumi otsus mitte enam telkida õigusakte vene keelde küllaga tõlgitakse inglise keelde, mõnda neist, kes on äärmiselt kurb, arengutes arvesse, et ikkagi venekeelne elanikkond moodustab ühe kolmandiku kogu elanikkonnast ja seadused nii spetsiifilised. Samas tõi ta esile hea arengutöös puuetega inimestega. Algatati töövõimetuskindlustuse reform ja selle eesmärgiks on kaotada ära või siis parandate see praegune olukord, kus erinevate toetuste süsteem pigem julgustab inimeste passiivsust kui aktiivsust. Selle Reformi põhjal selline erinevaid meetmeid, mille tulemus peaks olema see, et inimesed võimalikult kiiresti tööturule tagasi aidata, et nad langeks välja tööturult. Kokkuvõtteks võib tõdeda, et Inimõiguste keskuse arvates on tööpõld ääretult lai ja selle kinnituseks on ka kokkuvõtte ekspertide soovitustest, mis oma seisukohtade tõestuseks ajakirjanikele jagati. Ukraina suursaadik Eestis Victor crosoniewski andis täna Kuressaares Saaremaa ettevõtjale Vjatšeslav Leedo üle dokumendi, mille alusel on Leedo nüüdsest Ukraina, vabariigi aukonsul Saare, Pärnu, Viljandi, Valga, Võru ja Põlva maakonnas. Tema töökabinet saab olema Pärnus. Aukonsuli ülesandeks on kaitsta vastava riigi kodanike huve ja neid vajadusel probleemide tekkimisel abistada. Konsuli amet on ühiskondlik ja palk aukonsulitele ei maksta. Värskelt ametisse nimetatud Ukraina vabariigi aukonsuliga vestles koha peal meie Saaremaa korrespondent Margus Muld. Hetkeemotsioonid väga huvitav. Väga imelik. Kas Ukraina on teie hinges olnud ka ikkagi kogu aeg kuidagi teistmoodi tunnetatav? No ilmselt jah, sest osa verd on ikka sealtmaalt ma usun, iga inimesel on kuskil ürgkutsega, samas oli esimene eesmärk on tuua Ukraina ooperi järgmise aasta suveks siia ooperilaevadele sean kiievi ooperi- ja, ja ma usun, et me suudame selle tuua. Aga tuua teise riigi inimese Eestisse Saaremaale, see eesmärk on ju pikka-pikka aega. Need saba natukene konkreetsem olla. Peale väärika šokolaaditraditsiooni on Belgiasse aastasadade jooksul kogunenud ka kõvasti õlletarkust. Kaks noort õllepruulijate Tõnis tänavia Peeter Kolk, kel plaanis suvel Tartu saavad oma väikepruulikoda, käisid 1000 õllemaal belgia meistritelt teadmisi ammutamas. Johannes Tralla lugu. Brünodel röövl on abikaasaga kahe peale Belgia ja Prantsusmaa piiril päike pruulikoda, kus valmib üle 20 erineva õlle. Kui meeldib õlut juua, on kaks varianti. Esimene võimalus on osta õlu poest, teine võimalus osta pruulikoda, mida teha oma õlut. Belgias on üle 100 väikese pruulikoja, ütleb rünadel rüü. Kuue aastaga on TRÜ Haaberhobki pruulikoja tootmisvõimsuse kümnekordistanud, aga õllest jääb ikka puudu. Kahekesi iga päev pruulivad abikaasad on täna paberil maha müünud rohkem õlut, kui nad aasta lõpuks valmistada jõuavad. Tartu Ülikooli tudengid Tõnis tänav ja Peeter Kolk on eesti õllest isu täis saanud. Lisaks paarikümnele Belgia õllele uurisid nad lähemalt siinsete väikeste pruulikodade sisseseadet. Pärast 20 liitrise kääritusnõuga harjutamist plaanivad tänavia Kolk õllepruulimise tõsisemalt käsile võtta Peeter Kolk ja Tõnis tänav. Eestis ei ole eriti laia valikut ja maitsed on kitsal spektril koondunud ja me tahaks natukene tuua uusi ja huvitavaid maitseid Eestisse osaga äri, millega võib rikkaks saada. Ma kardan, et ei ole, aga sellega võib saada õndsakskastile, läheb kõik plaanipäraselt, läheb siis saab masinapargi nii-öelda katsetama hakata. Kuskil suve keskel ja poole aasta pärast tahaksime turule jõuda. Kuna õppetoetusest stardikapitaliks ei piisa ja EAS alkoholiäri alustamist ei toeta, loodavad noored õllepruulijate 20000 eurot vajaliku sisseseade soetamiseks kokku laenata oma seni tehtud õlle abil. Kuuldavasti on märjuke seal Tartus hea minek ja mõnigi rahakam sõber valmis ettevõtmist toetama. Peeter Kolk esialgu. Kuhu me proovime toota umbes niimoodi 20 kuni 40000 liitrit aastas, müüa seda väikestesse baaridesse, poodidesse, kohvikutesse, restoranidesse. Erinevalt 100 Väikepruulikojaga Belgiast, Kolgile ja tänaval Eestis suurt konkurentsi ees ootamas pole. Kui kodus mulksutajad kõrvale jätta, tegutseb väikepruulikodasid Eestis kaks, ütleb Tõnis täna. Eesti õllekultuur on võib-olla vahepeal natuke soiku jäänud, et see Nõukogude Liidu ajal tehtu ei soosinud eriti niisugust asja ja tehti väga palju malt osast pagaripärmiga mingit haput, haput, jooki, nüüd hakkab jälle tänu ilmselt importõllede hakkab tekkima rohkem huvi ja inimesed on, pole oma maitsemeeli avardanud. Lähevad rohkem ise ka huvi, et äkki saaks midagi proovida või midagi uut ja põnevat leida. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Johannes Tralla, Brüssel, Spordisõnumites teeb ülevaate Taavi Libe. Kaia Kanepi alistas Portugalis toimuval 235 tuhanded dollari suuruse auhinnafondiga naiste tenniseturniiril avaringis Prantsusmaad esindava Kristiina Mladenovitši kuus. Neli, kuus. Kolm. Teises ringis ootab maailma edetabelis neljakümnendat kohta hoidvat kanepit rumeenlanna Zorana Kirsti ja kes on maailma edetabelis 26.. Kanepi ja Kirsti on kohtunud viis korda, seis on kolm. Kaks Kirsti kasuks. Kanepi on turniiril tiitlikaitsja. Hispaania kurikuulsa dopinguskandaal oli operatsioon. Puerto peategelane euffemjano Fuentes mõisteti sportlaste tervise ohtu seadmises süüdistatuna aastaks vangi. Lisaks ei tohi ta neli aastat spordiarstina töötada ja peab maksma ka rahatrahvi. Kohtuistung pälvis rahvusvahelist tähelepanu, kuna sellega olid seotud mitmed tippsportlased, sealhulgas Ameerika jalgrattur Tyler Hamilton. Fontese sõnul olid tema klientideks ka erinevad jalgpallurid, tennisistid, kergejõustiklased ja poksijad. Operatsioon Ta oli Hispaania võimude poolt 2006. aastal korraldatud reid, millega konfiskeeriti suur kogus dopinguaineid ja sellega seotud varustust. Eesti jalgpalli karikavõistlustel selguvad täna finalistid. Alvar Tiisler jätkab. Evald Tipneri nime kandvate karikavõistluste poolfinaalis võõrustab Nõmme Kalju Sportland Arenal Tartu Tammekas keel veel võimalik püüdaga. Palju on näidanud meistriliigas voor voorul järjest paremaid esitusi ja mängivad suure tõenäosusega tänases kohtumises tavapärasest nõrgema koosseisuga, et anda mänguaega enamasti pingil istuvatele palluritele. Tartu Tammeka näitas eelmisel reedel südikalt mängu FC Flora vastu, kuid lilleküla staadionil tuli rohesärkidele lõpuminutite väravatest alla vanduda null. Kaks. Narvas pannakse samal ajal kell 19 30 pall mängu kohaliku transi ja floora vahele. Narva transi. Hooaja algus on olnud kui õudusunenägu, sest senimaani ollakse meistriliigas kaheksa vooru järel ühe punktiga viimasel ehk 10. kohal. FC Flora on aga koos Kalju ja Tallinna Levadiaga kuulamas meistriliiga ladvikus. Kohtumised algavad Tallinnas ja täna õhtul kell 19 30. Suur karikafinaal leiab aset 18. mail. Lilleküla staadionil. Esimene finalist selgub ka meistrite liigas, kus Reaal Madriid võõrustab Dortmundi Borussia poolfinaali. Avamängu võitis Borussia kodus neli. Üks. Ja maikuu esimese päeva ilmast räägib nüüd sünoptik Helve Meitern, palun. Praegu veel põhjalahel olev madalrõhkkond eemaldub öösel kirdesse ja selle järel tugevneb Läänemerel kõrgrõhuhari, mis homme päeval üle Eesti itta libiseb. Eeloleval ööl on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub edelatuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on pluss ühest pluss viie kraadini. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, mitmel pool sajab, hoovihmasaju tõenäosus on suurem Ida-Eestis. Puhub lääne ja loodetuul viis kuni 10, põhjarannikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Sooja on üheksa kuni 14 kraadi, rannikul kohati kuus kraadi. Edaspidi ilm vähehaaval paraneb, see tähendab, et tuul vaibub, sadu lõpeb ja õhutemperatuur veidike tõuseb. Nii on neljapäeval ja reedel selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Neljapäeval puhub edelatuul neli kuni 11, rannikul on veel puhanguti 14 meetrit sekundis, reedeks tuul nõrgeneb ja pöördub läände kaarte ning õhutemperatuur on öötundidel miinus kahest pluss kolme kraadini ja päevasooja tuleb 10 kuni 15 kraadi. Aitäh. Selline sai teisipäeva. 30. aprilli Päevakaja, mille pani kokku toimetaja Liisu Lass, ilusat õhtut ja kuulmiseni.