Kell on kuus, uudistetoimetus võtab kokku tänase maikuu esimese päeva sündmused stuudios on Uku toom. Rahvusvahelise töötajate solidaarsuse päeva puhul korraldas ametiühingute keskliit Tallinnas Raekoja platsil peo, aga räägiti ka tõsisematel teemadel. Keskliidu esimees Peep Peterson nentis, et kõik töötajad võiksid saada haarselt koolitustoetust, et püsida tööturul konkurentsis. Samuti oleks vaja arutleda, kuidas kaitsta nende inimeste õigusi, kes on sunnitud töötama FIEdena ja kellele ei kehti tööõigused ja kelle pealt maksu ei maksta. Moskvas alustas täna Londoni eeskujul tööd kaks niinimetatud Saaki kus teoreetiliselt saab igaüks pidada miitingu võimudega kooskõlastamata. Eesti maanteemuuseumis algab tänasega uus hooaeg. Maal asuva muuseumi ekspositsiooni on lisandunud tehnoloogia arengut tutvustav näitus kasvab muuseumis sel suvel aimu, miks ja kuidas tekivad teeaugud. Tänane Cindy on kunagise monofunktsionaalse asula asemel mitme tubli tööandjaga linnaks. Narva kogunesid sajad loodusesõbrad kogu Eestit, et Eestist, et vaadata juba näha eesti parimaid loodusfotosid ja Tartu Ülikooli Narva kolledžit. Tänasest on Eesti tuleohtlik, mis tähendab, et looduses võib teha tuld üksnes sellest ettenähtud kohtades. Kaia kanepile pääses Portugalis toimuval tenniseturniiril kindla võiduga veerandfinaali ja jalgpalli meistrite liiga esimene finalist on Dortmundi Borussia. Ilm on selge või vähese pilvisusega, öösel on temperatuur nullist miinus nelja kraadini, rannikul mõned kraadid sooja. Homme päeval on sooja kuus kuni 14 kraadi. Alustame siis sellest, et on esimene mai, mis on teatavasti rahvusvaheline töötajate solidaarsuse päev ja kevadpüha ja ametiühingute keskliit korraldas selle kõige puhul Tallinnas Raekoja platsil peo. Kristi Sobak käis kohal. Ilmaga ametiühingutel vedas särava päikese käes lehvisid lipud ja lendlasid keskliidu roosad õhupallid. Kohale tulnud rahvale, keda oli kaugemaltki kuivaid pealinnas, esines ansambel regatt. Tajate pidupäeval puudutati aga ka tõsisemaid teemasid. Ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson ütles, et liidul on plaanis tõstatada mitu olulist küsimust. Esiteks, töötud väikseid käia kutsekoolides, teiseks see, et ka tavaline töötaja, kes ei ole, veel töötaks, seal on kõik saada regulaarselt toetuseda viie aasta tagant ennast täiendama ja suudab millised pensioni vastu, mida ta kõige moodsama moodsamatel töödel. Ja siis lisaks teise teemana on meil väga oluline see, et meil on väga palju kaitsmata töötajaid nii-öelda võlts, viiesid, kes võib-olla ei tahtnud ettevõtjad olla, kes saaksid teha tavalist aga kellele lihtsalt ei viitsi tööd ei pakuta, et tihti jäetakse nende pealt maksud maksmata ja neil pukustega probleemid ja igasugused muud küsimuse meid täna Eesti seadus kahjuks kaitseb väga vähe. Lisaks on valitsus algatanud kaks töötajatele olulist reformi veel kord Peep Peterson. Üks on kõik streigiseadused ja kollektiivlepingute seaduse muutmine ja teine on siis eile avalikuks tulnud töövõimekindlustuse küsimus, et kuidas tulevikus kaitstakse nendes töötajaid selle selle vastu, et kaotavad töövõime ja ei saa enam vanal ametikohal jätkata. Meremeeste sõltumatu ametiühingu esimees Jüri Lember tõdes äripäeva statistikale viidates, et põhimureks on endiselt kasvav palgalõhe tavatöötajate ja tippjuhtide vahel. Näiteks kahe sadamaettevõttes on juhatuse liikmete palga suurusjärgus 70 ja 30000 eurot kuus. Ehk kui me räägime sellest kahest juhatuse liikmest, kes kumbki saavad 30000 eurot kuus, siis nende töötasu moodustas 287 inimesega ettevõtte kogu töötasu fondist tervelt 30 protsenti. See on ju jabur, olukord tahab, selline asi näitab mingit tsaaririigi sündroomi, kus keisrid on võimul ja ei maksa tähendab õiglast palka ja siin ei ole muud teed kui ametiühingutes ühineda ja ma toon sisse uue terminina, teeme palga, nõudis talgud. Moskvas oli ka esimese mai tähistamiseks mitmeid miitinguid ja demonstratsioone, aga meie räägime hoopis sellest, et täna alustas seal Londoni eeskujul tööd kaks niinimetatud haid paaki, kus teoreetiliselt peaks saama igaüks pidada miitingu võimudega kooskõlastamata. Aga haid paakidel vene moodi on siiski oma spetsiifika, mis tähendab, et nende avalöök jäi kaunis lahjaks. Krister paariselt kuuleme Moskvast pikemalt. Võrdub trummi ja jalaga. Täna kõndis mööda pers kajab Kremli suunas üle 90000 inimese. Hea küll, eriti entusiastlikult, aga puudus ka otsene põhjus. Kui eelmisel aastal tõid võimud välja ligi kaks korda suurema rahvamassi, et avaldada muljet hiil miitingutega hiilanud opositsioonile siis täna puudub selleks vajadus. Täna enam poliitikad tänaval ei aeta. Küll aga idaneb üks eelmisel aastal võimude poolt külvatud idee. Kui inimesed tahavad nii väga meelt avaldada, antagu neile siis plats, kus seda teha. Nii alustaski tööd kaks väljakut, üks suures puhkepargis sakondlikkis, teine aga põhimõtteliselt moskva tuntuimas korki pargis. See kõlab küll paraku paremini, kui need välja tegelikkuses. Kumbki HayParg kujutab endast omaette reservaati, mis juhuslike möödakäijate silme alt kaugele ära viidud. Näiteks kurki pargis parkimisplatsile silla alla. Kui algselt välja käidud idee nägi ette just taolist spontaanse meeleavalduse kohta siis nüüd hetkeemotsioonidele kohta ei jäeta. Tuleb registreerida lite enne kui 15 ja mitte hiljem kui kolm päeva enne algust. Ja mõistagi ei saa pidada kahte miitingut. Ühel ajal. Täna näiteks korraldati Gorki pargis miiting jõhkrate naabrisuhete vastu kortermajades. Kõige enam tähelepanu pälvis aga üksikute tütarlaste miiting, mis tõi kohale umbes 10 osalejat ja sadakond ajakirjanikku. Haydpolkile idee ellu viia Moskva linna kultuuriosakonna juht Sergei Kapkow väikeses osalejate hulgas probleemi ei näinud. Inimeste hulgast aga vastutavad ju miitingu organisaatoreid, küllap pole siis piisavalt põnev problemaatika. Uut nähtust uudistama tulnud moskvalased ei taga kaunis skeptiliseks. Ma arvan, et sellega kõika lõpper, ma mõtlen nende pühadega sõnade diktorina tutvustanud pealtvaataja. Aga idee pole mitte mingit mõtet, see on näitemäng demokraatlikest institutsioonidest. Ka vene opositsioon hindab väljapakutud hail palke umbes samade terminitega. Lähipäevadel saame näiteks näha protesti halva mobiililevi vastu ja üldse on pannud kurki pargis pea kõik järgneva päeva kinni. Registreerimata rahvusliku vihapartei rahvusringhäälingu raadiouudistele. Krister Paris. Moskva. Esimesest maid tähistati täna paljudes kohtades, näiteks Bangladeshist suunasid töölised oma tavapärase maidemonstratsioonil vihatöösturite vastu ja nõudsid vabriku juhtide hukkamist ligi 400 inimese elu nõudnud majavaringu eest. Kreekas algas aga ööl vastu tänast üldstreik valitsuse karmide kasinusmeetmete vastu ja streigiga tähistatakse esimest maid, kuigi töörahva püha ise on nihutatud järgmisele teisipäevale. Pärast õigeusu lihavõtteid Poolas on aga nii-öelda pikk nädalavahetus, mis kulmineerub riigipühadega esimesel ja kolmandal mail, aga juba on toimunud terve hulk liiklusõnnetusi ehk alates reedest on 407. liiklusõnnetuses saanud surma seal 39 ja kannatada 512 inimest ja politsei on pidanud kinni üle 2000 joobes juhi. See on siis viie päevaga 39 hukkunud, kui me tuletame meelde, et nelja kuuga on Eestis liiklusõnnetustes elu kaotanud sel aastal seitse inimest ehk üle viie korra vähem kui mullu samal ajal aga muude asjade juurde tagasi. Põlvamaal Varbusel asuv maanteemuuseum avas täna oma uue hooaja. Suvehooajaks on külastajatele avatud taas uusi näitusi ja ekspositsioone ja muuseumi juhi Mairo Rääski kinnitusel ei hakka sel suvel muuseumis tegevust kogu perele, aga Mirko ojakivi jätkab. Sel aastal ootab maanteemuuseumi külastajaid ajaloolises tee ruumi sees eriline ajarännak, mis räägib teed mööda Eestisse toodud uuendustest. Läbi aja on teed olnud just peamiseks vahendiks uute leiutiste ja ideede levimiseks, lähedale ja kaugele. Maanteemuuseumi juhataja Mairo Räsk ütles, et näitusel tutvustatakse nii tehnoloogia arengut, aga ka seda, kuidas elu seeläbi muutus. Kuna meie uue näitus kõneleb uuendustest alates muinasajast kuni tänapäevani välja, siis ulatus on oluliselt laiem ajaloolises tee ruumis kohtutakse nii näiteks muinaskaupmehe postipoisi kui ka kõrtse emandaga, kellel kõigil on mõni uuendus varuks, nii et, et see ulatus on laiem ja kahtlemata on meil ka seal eksponeeritud 20.-st sajandist maanteemuuseumi arvata, siis kõige olulisemad ja tähtsamad uuendused, mis kahtlemata ei pretendeeri mingisugusele lõplikule tõele vaid on ikkagi üks valik. Kuid sel hooajal saab maanteemuuseumis tutvuda mitte üksnes ajalooga, vaid ka tänapäevaga ja suisa väga aktuaalsete muredega. Nimelt on muuseumi näitus keskkonda lisatud mitmeid teede- ja sillaehituse saladusi tutvustavaid väljapanekuid. Muuhulgas peaks muuseumi abil saama jälile tõele, mis on teie augud ja miks need tekivad. Ja mis peamine oma käega saab katsuda seda, mis vahe on kruusa ja munakivi teel ning asfaltteel. Mairoresk. Algava hoia ekspeditsioonide poole pealt märksõna ongi teede- ja sillaehitus. Nii on täienemas maikuu jooksul teekatete lagunemist ja teekahjustuste tüüp. Põhjuseid tutvustava näitusega ja selle näituse keskmes on siis Eesti uhkeim veok 2013 ning lisaks sellele on meil siis ka esimest korda võimalik tutvuda silla ehituse saladustega. Kuigi esmamulje kohaselt võiks arvata, et maanteemuuseumis on kõige enam teha pereisadel, siis on tegelikult Räski sõnul muuseum tunnistatud ajakirja pere ja kodu poolt peresõbralikuma muuseumi tiitliga. Kui mullu külastas muuseumi ligi 40000 külastajat, siis selleks aastaks on latt seatud veidi kõrgemale. Mirko Ojakivi, Tartu. Sindi kuulub nende 14 asula hulka, kes said 1938. aastal president Konstantin Pätsile linnaõigused. Tänane Sindi on kunagise monofunktsionaalse asula asemel saanud mitme tubli tööandjaga linnaks sellest Ester Vilgats. Singid teatakse viimasel ajal kõige rohkem seoses kunagise kalevivabriku tarvis rajatud paisuga. Hiljutine uputus on veel paljudel meeles, aga kaugemal kui linnas endas pole tõenäoliselt veel meenutatud selle vanust sünnipäeva tähistama, aga rahvas täna kogunes, sai maitsta kringlit ja vaadata, mida rahvatantsuansambel oskab. Enne tähtsat päeva sai raekoja kellad on kella, milleks omal ajal andis 1000 krooni president Konstantin Päts, linnapea Marko Šorin. No pidu on ikka rahva südames kõige rohkem kindlasti, et panustatud ongi selle peale, et ka kell on pandud inimeste enda annetuste eest, mitte linna raha eest, et oleks võimalik muid asju linna rahaga ette võtta, aga loomulikult inimesed ju ka rasketel aegadel peavad oma sünnipäevi siis miks mitte ka linn. Aga mudil töötas ka suur või on neid firmasid siin kinni pandud või minu meelest vastupidi, et see on isegi uusi firmasid tulnud. Kui Sindi varemalt oli monofunktsionalestlik linn, et oli ainult üks tööandja Sindi tekstiilivabrik, siis praegu tuleb öelda jah, et meil on mitmeid päris väljapaistvaid ettevõtteid, kes on tuntust kogunud maakonnas kui ka üle Eesti näiteks eine last Estonia, kes on mitmel puhul esile tõstetud president on neid külastanud. Nemad on üks väga hea ja särav näide. Tõid on? Töötuid on ilmselt Eestis pool, et on ka Sindis, et protsent on suhteliselt stabiilne, võrreldes siin teiste Pärnu ümbruses olevate omavalitsustega Sindis on 4200 elanikku ja töötuid on 174. Looduse omnibussisõit Narva juga vaatama on juba mitu aastat üks kevade kuulutajatest. Täna kogunesid Narva sajavad loodusesõbrad kogu Eestist, et vaadata ju ka näha eesti parimaid loodusfotosid ja kuulata Tartu Ülikooli Narva kolledžis Svjata Vatra uut muusikat sellest. Ago Gaškov. Eesti looduskaitse seltsi esimees ja looduse omnibussi eestvedaja Jaan Riis looduse omnibussisõit Narva juga vaatama tundub olevat samasugune kevadekuulutaja nagu toone, kuradi kuldnokk. Ja iga aastaga muutuks populaarsemad, mis inimesi toob siia juga vaatama, tegelikult ikka vetemäng, ütleme esimene asi neli aastat tagasi, kui me looduse omnibussiga esimest korda käisin vaatamas töötavad, kas oli see esimene kord üldse elu sees, mul natuke raske näha ja nüüd on igal kevadel see võimalusi olemas, sellepärast et Ta on palju üleeelmine aasta ja eelmine aasta me ühendasime kaks asja kokku nii kose vaatamise kui ka jõhvika sõrmas tegime looduse aasta foto nii-öelda piltide maidemonstratsiooni, aga see aasta kolm asja kokku, et tahtsime vaatama tulla nii Narva koske loomulikult neid pilte ka, mida Estonia kontsertsaalis sai laupäev näha, aga kolmas ja põhiline ka, et uut Narva kolledžit, seda kena hoonet esimest korda näeme ja pärast õhtu tuleksin veel sättuvate kontsert ka, nii et Narva on täna tõesti pidupäevane, tegelikult Narva nii armas, kena koht ja Narvas nii palju vaadata, mul kahju ainult, et kõik me täna ei näe. Aga juba see, et me siin Narva kolledži uues majas oleme ja tehakse ekskursioone juba, see on suur asi ja nii et, et ma usun seda, et me tulemusi ikka jälle Narva juga on Eesti üks populaarsemaid turismiobjekte sel ajal, kui ta lahti on. Ja täna, esimesel mail on siin sadu inimesi üle Eesti tulnud seda juga vaatama. Geoloog Kalle Suuroja põhjarannik on jugasid täis, aga Narva juga on peetud Euroopa rikkamaks. Joaks on see nii, kui ta lahti on. Nagu öeldakse, et teised on ka joovad, aga Narva on ikka päris juua. Ja kui siin Evani võrdluse peale läks, siis alati käib niisugune linnalegend, et vot Narva on kas esimesel või teisel kohal Euroopas ja nii edasi. Aga tänapäeval on kõik asjad mõõdetavad, ära loetud ja on olemas siis niisugune asi nagu maailma jugade andmebaasi ja kui selle järgi võtta, siis Euroopa piirkonnas võiks Narvani platseerus kuuendale kohale oma võimsuse poolest. See tähendab vooluhulk korrutatud astangu kõrgusega. Paljusid vett läbi läheb siis, kui juba on täiesti lahti ja täisvõimsusel nii-öelda töötab või elab. See on ka mõõdetud Narva jõe vooluhulk, siinkohal on umbes 400 kuupmeetrit sekundis aasta keskmisena aga hiigelaegadel olnud kevadisi surve praegu. See oli vist 1926. aastal kui mõõdeti ligi 2000 kuupmeetri sekundis, see on päris võimas. Aga maailma vägevate kilda me sellega muidugi veel ei jõua. Nüüd tänastest spordiuudistest Joosep Susi Kaia Kanepi pääses Portugalis toimuval 235000 USA dollari suuruse auhinnafondiga tenniseturniiril kindla võiduga kaheksa parema sekka. Kaia alistas teises ringis maailma 26. reketi Zorana kõrstja Rumeeniast kuus. Üks, kuus. Kaks. Korvpalli meistrivõistlustel võib täna selguda esimene finalist, põhiturniiri võitja, BC Kalev Cramo võõrustab poolfinaalseeria kolmandas kohtumises Raplad. Kaks esimest kohtumist võitis kõige napimalt Cramo. Alvar Tiisler jätkab kaks seni peetud ülipõnevat kohtumist annavad lootust, et ka täna toimuv mäng tuleb sama põnev. Kaks päeva tagasi võidule ülilähedal olnud Rapla peab taas Kalev Cramo vastu tööle saama oma agressiivse kaitse, mis on praeguses seerias hoidnud sinisärgid keskmiselt vähem kui 70 punkti peal. Küsimärgi all on aga rapla füüsiline vorm, sest kahepäevane mängude vahe töötab kindlasti nende kahjuks. Kalev Cramo pead mängima saama ka need mehed, kes üleeilses kohtumises plastujutusesid ja pigem meeskonnavaimu alla viisid. Alar Varrak tunnistas, et tal on kaks valikut, kas mängida täna 10 mehega ainult kuue seitsme mehelise tuumikuga, mis aga tähendaks suuremat väsimuse ohtu. Kalevi mäng sõltub suuresti kahe pika ehk Frank Elegar ja Bamba fooli koostööst. Kui see duo toimib, ei ole Raplal täna mingit võimalust. Kalev Cramo ja Rapla kolmas poolfinaalmäng algab kell 19. Jalgpalli meistrite liiga esimene finalist on Dortmundi Borussia. Poolfinaalseeria korduskohtumise Madridis võitis kohalik Real kaks. Null, aga kokkuvõttes pääsesid neli, kolm paremusega edasi sakslased. 1997. aasta meistrite liiga võitja pääses tugevaimas klubisarjas finaali alles teist korda. Peatreener Jürgen Klopp. Selle mängu vältel juhtus väga palju, aga me väärime kindlasti Edasipääsu pääsuwemblile. Ma ei oleks seda varem uskunud, aga nõnda läks, see on uskumatu, ma olen kogu meeskonna üle väga uhke. Guemblil toimuvas finaalis mängimine saab olema meie elu üks suuremaid hetki, aga ma võin kinnitada, et kui me seal juba oleme, siis ei tahame jääda pelgalt turistideks. Pole tähtsust, kumb meeskond meile vastu tuleb. Favoriidid pole me kohe kindlasti mitte. Nii et meie jaoks on see täiuslik situatsioone. Täna õhtul selgub Kataloonias Dortmundi finaalivastane FC Barcelona võõrustab Müncheni Bayerni. Seejuures avakohtumise võitis Bayern koduplatsil suurelt neli. Null. Ja nagu esimesele maile kombeks, joosti täna ka ümber. Viljandi järve 84. suur jooksul startis pisut alla 3000 jooksja. Meestest sai esikoha Ilja Nikolajev, naistest Leila Luik. Ja nüüd sellest, milliseks kujuneb ilm, Helve Meitern Ka järgmine öö möödub kõrgrõhuharjas ja kuna õhumass meie kohal on sama, mis täna öösel, siis püsib ikka oht, et õhutemperatuur langeb kohati palkraadi nullist madalamale. Homme jääb suurem osa Eestit kõrgrõhuvööndisse, kuid üle põhja ja Eesti libiseb madalrõhulohk, mis võib soodustada kohati hoovilm maa pilvede arengut. Niisiis on eeloleval ööl meil vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub lääne ja edelatuul neli kuni 10, rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis ja õhutemperatuur on miinus kolmest pluss kahe kraadini. Päeval on pilvi rohkem, kuid ilm peamiselt sajuta. Puhub edelatuul seitse kuni 12, puhanguti 15 meetrit sekundis ja sooja tuleb üheksa kuni 15 kraadi, rannikul kohati seitse kraadi. Aitäh, see oli esimese mai Päevakaja kuulmiseni.