Käesolevaga algab jutustus ühe eesti nooruki sõjameheteest teises maailmasõjas. Sõduri saatusena ainukordne, samas paljus kattuv eakaaslaste läbi elatuga kaljuvest. Sõda võiks öelda, oli mul kusagil juba lapsepõlvest üsna lähedal, sest ma sündisin Narva linnas ja piirivalvuri pojana ja olin Komarovka külas. Lasin piiril lausa kuni kooliminekuni. Kas te nägite siis ka punaarmeebaasivägede tulekut? 39. aasta oktoober 90 18. oktoobril hakkas tulema, oli seitsmeteistkümnendal oli minu sünnipäev. Ta 19. tulid, me vaatasime seda kurba pilti. Ei elanud seda üle, ei elanud seda üle, jaa jaa. Lõputu lõputu kolonnide rida, mis sealt tuli? Oh need, kas autod seal siin ja seal olid upakile ja parandati neid ja need, need mehed, kes vaatasid sealt meile vastu nende pikad särgid üle pükste, see oli eestlastele nii võõras. Sest eestlane kandis särki püksis nagu kroonikafilmidest nüüd näinud, oleme auto auto järel pikk Catlykat kolonnil kannid, lõputud kolonnid. Ja siis, mis mulle jääb veel meelde juba natukene hiljem, kui Eesti sõjavägi ja vene sõjavägi sattusid Narvas Joala tänaval kuidagi üsna lähestikku marssima ja venelased, kõht ja selg vastamisi ja põlved võõras, tammusid seal, eestlased olid laiendatud harvendatult vahedel. See oli kolossaalne. Et niisugused muljed ja see muidugi, meeleolu kandus edasi tervesse noor Suku ja me olime üsna häälestatud juba selleks, et rahul me selle asjaga olla ei saa. See oli hästi vastuvõtmatu Mägile. Ja kui siis sõda algas, ma olin siis just kaubanduskeskkooli lõpetanud Jaling Narva kaubastu peakontoris praktikal. Ja üsna ruttu-ruttu sakslased jõudsid, et juba teiselt poolt Peipsid sinna kusagile luuga kanti. Ja isegi niisugune ootamatus oli, et nad olid oma mootorratturi luureüksustega Kreenholmi sisse sõitnud. Siis avastasid, et liiga sügavale tungisid riistasid siia-sinna ja keerasid tagasi. Ja siis järgmine asi, mis jäi meelde sellest sõja alguspäevist, nii ootamatult korraga õudne plahvatus laest kõik krohv langes, Anlame raamatute peale, sinna, kus me tegime oma tööd. Selgus, et Saksa lennukid olid tulnud, pommitasid Narvat. Kas see oli see tohutu plahvatus Narva jaamas, see oli Narva jaamas selle tõttu, et seal sees oli laskemoona rong. Heita mõned pommid, aga need kõik tabasid väga täpselt jaamas laskemoona, rongi, kui võitlejad, tõrjutav baasid. Seal oli mobiliseerimise kutsealuste värbamispunkt, seda tabasid ja kolmas huvitav asi, mis ei saanudki otsetabamust, rong küüditatud, üks rong seisis Narva jaamas. Ja see sai niivõrd palju kannatada see rong, et seal terve hulk inimesi jooksis minema. Need, kes olid terved, muidugi hea pea jagas, need läksid muidugi kohe linnast eemale, võimalikult linnast välja. No osavõtt selle plahvatuse mõjul ja ka selle tõttu, et avatud, läksid sinna Vene kirikusse varjule ja seal nad uuesti arreteeriti. See oli teada Narva rahvale, tollase, see oli kõigile vast ehk mitte teada. Minule oli see aga hästi teada, sest sel ajal minu isa ja ema töötasid mõlemad Narva haiglas. Ema oli Sanynctoriks ajanud ja isa siis sokutati sinna lattu. Sellepärast et juba oli kodus aimata, et ka meid tahetakse pühitseda. Ja niimoodi siis hitti elasimegi Narva haiglas. Ja kõige toredam lugu, et sinna haiglasse said ka varjupaika ja priitoitu. Tallinnast üks grupp noori juute. Teine bussitäis Läti, neid punapaela mehe hävituspataljoni mehi. Ja nad ootasid seal hoolega seda momenti, millal saabub neile korraldus kesktaanduda ära Leningradi ja kogu aeg, nad olid muresed, järsku sakslane lõikab teeneid vahepeal kinni. Sakslased seda ei teinud, sest ta lasi vabalt neid ära taanduda, nendel vägedesse tajunud, suuteline ka kinni hoidma, seda massimissid Baltikumist taandus niimoodi. Ja siis räägiksin sellest ka, et siis, kui neil, kes ette tuli ja see tuli ootamatult siis taheti võtta ka kaaslane, haavatud, küüditatud, kes olid nahal ja isa juhtis neist, mitu meest kõrvale. On kaitse oli nii kiire neilt siis ei olnud aega enam vannud ja kiruti ja loeti jaa, jaa. Sõideti edasi, kuigi arry olnud täis kõigi arv ei olnud täis ja ja pärast muidugi need kolm Eestist olid kaks tükki nad saivad minema, aga mis neist sai, ei tea. Üks aga. Ravis no seal oli pikemal ravil ventilatsioonitorudesse ees ja ilmselt tekkis v2ike vahekord neil ja ta jäi Narvaga maks pidama ja nad mõlemad arreteeriti kohvreid. No vot, nii oli siis sõda tegelikult, ega mina väga sõtta ei tahtnud minna. Sest kuigi ma olin lapsepõlves no üdini sõdur, oli kool mulle küll toonud palju Huutja teisi mõtteid. Ja ma mõtlesin hoopis õpetaja edukad sellega siis muusiku edukusele. Ja 42. aastal sügisel mul õnnesk tuski konservatooriumi sisse saad end kursusele, mida te läksite õppima flööti? Ewald Proveriga, mind kutsus sinna Uudo Top Man, kes oli vahepeal loodud Narva muusikakooli esimene direktor sel ajal. Aga tema tuli Tallinnasse ja siis saatis mulle kevadel kaardi, tule kohe siia ja astud sisse. Ise Tolijaga läinud Tartusse ära Tartu kooli üle ja nii kui ma Tallinnasse tulin 42. aasta sügisel, siis sõjaolude tõttu nagu hiljaks ka selle rongiga ja sattusin siis hoopiski mitte puhkpillidega vastuvõtule, vaid vaskpillidega. Ja kiirest kuulast sai kõik eksamid ära tehtud ja niimoodi siis ikkagi sain konservatooriumis sisse. Ja minu õpetaja Prover oli küll kaitsepataljoni orkestris ja koolivorm, missuguse iga päev seal ja tahtis mind sinna kutsuda. Kuidagi ma arvasin, et kas see sõda lõpeb varem või et on mul vaja metsast sinna minna ja mulle kangesti meeldis ja muusika ja niimoodi ma siis ootasin kevadeni võistlusi kutse. No siis ei olnud midagi enam, siis oli selge pilt, tuleb minna ja kui oli valida, kas siis nüüd sinna tööpataljonidesse või leegioni, siis meil oli kõigil üks arusaamine, et leegielanikesse koht minna. Kuigi kaitsepataljoni orkester oleks päästnud, tõid nii ühest kui teisest ühest küll teisest, aga kuigi ma vaatan jah, paljust oleks päästnud küll, kuid ka paljud Nad sattusid siiski ka mingil teel siiski väeosadesse rindele, aga vangilaagritesse peaaegu pooledest. Aga 43. aasta see oli vist aprillis-märtsis, kui sain kutse juba kohe toidutalongid ja suitsutalongid ja kõik niisugused asjad. Ja maikuus, kui ma ei eksi, siis meie ees läks välja 16. mail ja. Mind saatis, kaitseb, Tal oli orkester või mitte mind vaid veid. Jaamu arvas õpetaja oli väga suureks kurvastuses, et tema head poisid, osa viisid, venelased minema ja nüüd viimase veel võtavad tal käes sahklased küll. Ja ta oli päris. Tuli meile vagunisse kaasa Tallinna jaama Tallinna jaamast ja ta sõitis meiega kaasa, uni Lagedini ja kippus mulle ikka oma pikulat torkima taskusse, et see läheb, ehk päästab mind ja läheb mul vaja ja mina jälle talle teise taskusse tagasi. Seal saime ta siis rahulikult ära saata. Võiks öelda, et meeleolu sõites oli üpris üpriski. Ei, suured poisid, noored poisid ja vagunitesse, kus mõnel oli võetud kaaslasele kodutehtud viina, seal tuju oli väga kõrge. Nii et ma vaatasin, kui me jõudsime Riiga, siis igatahes Felsandarm oli välja tulnud, sest eestlased olid väga-väga vasikas tujus ja meid keelitati vagunisse minema, muidu läheb asi kurjaks. Reis kestis õige mitmed-mitmed, päevad nädalast vähemalt jah, käisime kusagilt suurest desinfitseerimise saunast läbi, kus meid siis igas suhtes küpsetati ja kõrvetati. Ja niimoodi lõpuks jõudsime ste piitsasse haide laagrisse. See oli vist kolmas ring, kui ma ei eksi seal ringide viisi oli seal niimoodi ja algus see elu võtsime ka seda suure uljusega ja kodust oli pakend kaasas ja nii edasi. Aga meid õpetati üsna varsti lugu pidama kõigest sellest, mis meil lahing, tõsi. Esimene kokkupuude oli kohe Tilsit juustuga ümmargused kettad pärgamentpaberisse ja seal pärgamendi vahel olid ussid suured valged bussid ja need juustutükid lendasid kohe aknast välja, aga noh, seda oli teada, seda oodati. Ja siis käis vile ja me saime says mingisugust pikali püsti, niiet veel kadus isu niisukest tükki enam teha. Siis mõni mees kippus viima vaikselt sinna Kemul välikempsu sinna ära sokutama, kuid kas seda teati ja nendel läks asi veel kurvemini. Meil pandi veel Telliskivi toidu poitlisse ees, lasti siis pikale testi teha pool tundi. Niisugused, nii ta oli, reziimi nõuti, kordan, nõuti õpetust, tee meile mitte ainult juustust hästi suhtuma, olgu ta siis missugune vaid ka teinekord jäeti söömata hoopiski. Ja hobuseliha oli köökides ja teiste asja, see oli nagu nagu praegused noored saavad ellujäämise õppust, spetsiaalset. Nii oli seal tehtivide spetsiaalselt programmina, aga lausa sisse juurutatud, nii ta käis kõigile kõigile, jah. Ja siis ühel päeval rivistus, mis juures? Kõik, kes on keskkooli lõpetanud, kolm sammu ette? No kõik astusidki, ma jäin natukene mõtlema sealjuures, aga minu sõbrad Narva poisid Helmut krabu ja Eduard Pärna rikkus natuke rivikorda, Jeltsid tõsi küll, ära, mis sinna head ja staabi veel märkas, seda muidugi see talle ei meeldinud, mis õiendamine seal on, nendes tema on ka keskkooli lõpetanud ja mis koolis oled lõpetanud? Kaubanduskeskkooli masinakirja oskad? Homme hommikul tuled pääle loendusstaapi. Ja niimoodi teised sõbrad sattusid lahandargi allohvitseride kooli. Mina järgmine hommikul sellist 10. kompolikumaid eksisin staapi masinaga. Esialgu. Mul oli tuju natuke ära, sest mulle meeldis ikkagi juba see meeleolu, kuhu me oleme sisse elanud paari nädala jooksul. Aga minu staabis oledki kestnud kaua. Paari päeva pärast tuligi ringkiri kustunud Löövad paluti, kästi vabatahtlike värvata õhutõrjeüksuse moodustamiseks väljaõppega Münchenis. Noh, see mind igatahes oli mul nagu. Panin ennast kohe sinna kirja. Kompaniile, kelle nime ma tõesti ei mäleta, luges selle üle enne allakirjutamist ja mina olin seal viimane nimekirjas ja ta ei tõmmanud mind maha. Mine löö ringi. Läksin natuke ära, tulin sama lehega tagasi ja siis ta, kas tõesti tahad ära minna, mis sul siin siis viga on, et ja et küll sa pärast kahetsed ja, aga mina tahtsin tegelikult natuke maailma näha ja see Müncheni ja kõik niisugused asjad, mind ja nii meid siis üks päev õietigi välja kõiki ja rongi ja hakkasime sõitma Münchenisse. Pus ja alguses olime kõik nii palju, kui meid oli ohvitserid ja veel eestiaegsed ja Allovitsed, kes juba kõik koos ühes rivis Joberi, ungarlased tegid meile pikali. Niimoodi paar päeva ühist õppust, lausa rivi siis vaadates, mis mehed keegi on, kuidas välja näeb ja eraldati, ela osakes läksid relvurite kursustele, osa, kes läksid, ülikoolipoisid matemaatikateaduskonnast 88 millimeetrisse juhtimissüsteemide pääle kõhuga mõõteaparaadid seal keerulised. Ja siis jagati kolmeks patareis ülejäänud kõik 88 millimeetriseid, seitsme millimeetrid ja 20 millimeetrised. Ja algas õppus nii-öelda kauri, ülemate ja number ühtede siht olite välja koolitus? No kolm kuud väga ränkama Münchenis tuli keset suve ja ainult mida peab ütlema, söök oli hea, see on ikkagi täiesti ja te olite relvade juures, te saite välja relvadega otse relvadega, ainult mis oli see, et meid ei kasuta töö ära siis kui ründasid ameeriklased sinna, sest te olite väljaõppimata ja meid löödi kaevikusse alarmiga ja siis see vaatepilt oli kohutavalt huvitavad, kus sajad ja sajad prožektorid ja siis need ameeriklased loopisid seal. No neid rünnakuid oli suuremaid ja väiksemaid üsna tihti seal isegi. Aga huvitav oli see, et väga väga hästi organiseeritud sakslastel see niisugune mitut ahastaminevaid isoleerimine, nende rajoonide isoleerimist said pommitada. Nii et kui meil linna saime mehis sattunud nendesse kohtasime, märkasime siin midagi, on või siin on kinni pandud Kesper ja niimoodi edasi võimalikult ruttu püüti kõik jäljed, nii palju, kui võimalik oli kõrvaldada, kus teie positsiooni, tasused linnast väljas, linnast väljas, jah, linnast väljas. Under linna täielikult, see oli täielik süsteem, oli selles suhtes nuuks, Münchenis saime seal isegi linnas käia ja. See oli, selleks tehti eriväljaõpet, kolm päeva olid vahtkonna õppusel siis said kaks tundi seist selle 24 tunni jooksul. Vot niisugused asjad, kõik, see oli huvitav lind. Huvitav linn ka selle poolest, et ma korra sattusin seal ühte õlleaeda. Ja minu vastas istus üks mees, kes tellis pokaali, istus seal tund siis võttis pintsaku seljast ära, tal oli biit, tõmbas vee piibutäie ära või siis selle piibu oma pintsaku taskusse, võttis selle ära ja all oli tal valge pintsak. Selles osas teine piip. Ja siis ta tellist teisega jakkesse. Ja ta jäigi meistrina tõmbama. Nonii, selliseid Münchenist kolm kuud me olla ei saanud, lõpetati varem see väljaõpe saime küll käia õppelaskmisi tegemas ja kus lennuki taga veeti märke ja tulistasime neid seal ja mis edasi. Ja edasi, siis tuli ükspäev käsk, kõik jälle masinatesse ja jaama ja nüüd tuleb mulle meelde üks huvitav seik Müncheni jaamas. Sel ajal oli juba ilmselt itaallastega suhtedki Efenjunud halvenenud, neid ei usaldatud Ena. Ja Müncheni jaamas. Kõrvalteedel seisis kaks rongi kõrvuti, ühes olid prantsuse sõjavangid. Kelledele, medõed ulatasid papptopsidesse topsikutes kakaod läbi akendest sisse ja kellega ei kurjustatud, kui nad läksid suitsu tõmbama platvormile, sinna perroonile ja teisel deebed eemal seisid, tuli välja Itaalia sõjaväelased, kes olid relvituks tehtud ja sakslased olid kuulipildujatega katusel. Väejooksikud väejooksikud. Vaat selline pilt oli meil siis enne kui Münchenist saime ära sõita, tagasi sõitsime Haide laagrisse ja seal juba ootas meid uuesti värvatud kontingent. Fakki mehi, saime omale meeskonnad ja hakkasime neid välja õpetama. Oma juurde ütlesid, et kalju, viini tahad minna, tahan ja teoorjeviini mees. Siis kirjutas marssbeeeffeili välja. Niimoodi kraakoopress lahutab Sten viin, Praha. See oli nagu ekskursioon nagu ekskursioon. Selgus, mille pärast siis selleks, et kolm eestlast saadeti tsehhis Praha lähedal 38 kilomeetrit prožeznetsasse tankitõrje lähivõitlus kooli. Saingi nende kolmega tuttavaks. Vanema mehe nimi jäi mulle meilisele, Allas raag, noorem mees, kelle küll rohkem sõbrunesime jälle, mis kohas, elasime tema nimi, mul meeldejäävad. Niimoodi sõitsime Prahasse ja sealt edasi siis prossessinsdasse, eri teine rong läks siis ümberistumisega. Vahepeal tuli rongi oodata ja seal siis juba tuttava Ameerika tänav, kuhu siis juhatati meid aega viitma. See oli muidugi niisugune väga lõbus asutus, asutus väga omapärase estraadiga ja selle saaliga, mis oli astmeline siin Allastraadi juurde ja suitsu täis ja igat masti ja igas õhukraadis. Sakslasi seal sees. Muidugi meil ei olnud raha. Raag laenas meilt raha ja tema tundis seal hästi mugavad, sest meie kahekesi noored poisid, tundsime ennast ebamugavalt. Läksime sealt varsti minema, läksime jaama. Niimoodi jõudsimegi meie siiski järgmine hommiku peale jalgsirännakut veel jaamast sinna hakkasime seda küla otsima. Kohale agar ja ma ei tea, kas ta sellesse vahetusse jõudis või jõudnudki. Tema jäid Prahasse lõbutsema. Nüüd ma räägiks sellest tankitõrje lähivõitluskoolist. See oli mõeldud kümnepäevaste niuksed, seanssistena aga olid mehed õppel nädal aega, need vahepeal korrastati seadmeid, poli kohune ja Borakides infitseerite niisugusi asju. Seda õppust saime nädal aega seal. See oli üks ääretult huvitav ja ääretult raske raske, mis relvi käsitsema õpetati või milliseid tankitõrjevõtteid õpetad, vot niimoodi. Esimene päev oli enne menüüs üksik võitleja kaevikutegemine ja kaevasime selle kruusasesse mäe maastikumäemäed, kõik niisugused rinnasügavuseni või nii, tähendab, see peab olema nii sügav, et kui sa sinna sisse saad kükitada siis peab veel vähemalt 25 sentimeetrit jääma tühja auku või kuni maapinnani peale ja maapinna vahel laiema pinna vahele. Ja need augud prooviti kõik tankide järgi. Angid sõitsid üle ja tegid seal nalja, siin aabitsale, algul omale seda kruusaga. Lõunased ajad olid kõik teoreetilised lõpulised, tutvumine miinidega, igat sorti miinidega igat sorti tankiteoreetiliste joonistega ja tüüpidega. Jaa, aga mis iga päev oli veel, see oli otsene tanki ka tutvumine polügoonil ja käigu pealt, esimene harjutus oli see, et kõik pandi kahte ritta hommikute laiuselt arendatud vahele sisendi tugi, lavang. Ja siis tank hakkas sõitma selle rivi poole ja kõik pidid kannatama välja, niipalju kui närv pidas ja siis tõukama ennast ühekorraga kõrvale üks ühele poole, teine teisele. Ja niimoodi meid lasti mitu-mitu korda. Ja kogu aeg jooksid aus Bilderit kõrval, sest see ei olnud väga suure kiiruse pealt. Nad jõudsid parajasti kõrval joosta, hopp, hopp, hopp, hopp käis, aga järgmise päeva menüü oli natuke keerulisem, ühte ritta. Ja koksiti meid, Läbi tooksite kõik Me gaasi torbikud ja kiivri rihmad lõua alt ära ja tank sõitis meist selle tervest sellest reastele. Tanki all tugeval pinnasel mahub täpselt T3 10 läbi. Kas need olid Vene tankid, Vene tankid, tutvusime inglise montildujadega, kerged tankid, mis olid Aafrikas kasutusel hästi edukalt, seal töötasid roomeli vastu siis Ameerika General Grand, kellena Sherman Need olid nagu suured heinakuhjad, soomusheinakuhjad, kõrged ja kohmakad, kõrged ja kohmakad. Ja absoluutselt võimatu oli neile peale kusagilt ronida, sest nad olid niisuguse kujulised peale ronida. Vene T 34 oli sellest hästi toredalt konstrueeritud, et tal oli porilaud roomiku peal ja külg oli, küljed on kaldus ja kes jääb vahele, on niisugune raud sinna lõhetud, kus siis dessantmeeskond on hea istuda ja kinni hoida, seal käärida käepide niisugune jah, aga sellest käepidemest tuleb võtta parema käega kinni vasakuga sellest porilauast ja ainult jalad õhku visata ja tanki see tõmbaksin sinna porilaua peale. Liikustak. Ja seda õpetajatele seda õpetati mitte teor. Killus filmiga, vaid praktiliselt tank tõmbas peale telleri kindlasti miin kaasas või esialgu ei olnud, esimesed hüpped olid lihtsalt see, et meid ilma ilma oskaksime, sinna peale hüpata. Ja see alguses tundus hirmus ja kole, kuid pärast läks see päris ilusasti peale, rohkem oli suurema kiiruse pealt alla hüppamine, see põrutas annati õudselt. Kuidas, aga ei osanud seda teha? See oli keerulisem, isegi. No niimoodi siis olid, need olid need paarisvõitleja kaevik ja siis tangid peale hakkame hiljem siis juba koos koos taldrik miiniga, see on niisugune tõesti taldrekmoonia paksem ja siis viis kilo lõhkeainet sees ja see mahub jälle täpselt D3 neljanda sinna torni olla tagumisel kuklal vahele ja kere vahel. Ainult siis nüüd, missugune sütik nendele sisse panna. Sütikud kolme värvi kolmesuguse, selle ohutajaga, kas siis Wommentaalse lõhkemisega, mis pannakse traadi või mõne teise asja külge, kus siis ta tõmbab kaasa endaga maasse, toikaga pannakse kinni seal seni oli nelja poole sekundiga üheksa sekundiga. Et siis üheksa sekundiga kasutati ikka seda tanki peale pandud miinisütikud üheksa sekundi jooksul jõudis, siis tuli ära hüpata, varjuda. Niimoodi, sest see pealehüppamine on kõigepealt koha valik õige sellega, et et ta võiks sealt läbi tulla. Et ta valiks selle tee ja siis peab olema varuks koht, kus tema pealt ära epad. Lihtsamad miinid muidugi olid neede magnetmiini, need on umbes nii nagu suured bensiinilehtrid. Ja kolm jalga olnud alal. Ja oskus on ainult selles, et tuleb ilmtingimata jälgida, et kaks jalga on üleval, üks, justkui üks, kaks alla kukub maha tank, raputab ta maha selle miini. No neid miine väga populaarseks ei peetud, sest venelased leidsid jälle üllatavalt toreda lahenduse, lihtsalt tsemendi pritsida oma tankid ja poriga ja magnetmiin ei tahtnud hästi seistega. Taldrik, need olid muidugi kindel värk selle nii pääle lõunased ajad olid kõik teoreetiliseks õppuseks miininiga lähemalt tutvumiseks siis tankide juuresolekuks ja õhtul olid filmide vaatamine õppefilmid. Ja öösel siis kui ma mõtlesin, et nüüd on, siis saad välja magada, siis käis vile ja kas õppus, kus siis mägedes tuli aru saada, mis toimub kuulata, kus kohal tankid liiguvad, miks nad liiguvad, miks ta seisatas, miks seal oli, mis kolin seal oli, kas seal võtmega keerati midagi relvaga resuvadlikulksumine vastatangikas dessant tuli tankist luugist välja või ei tulnud välja selle kõik niisukene? No arusaamine sellest, et sa ei läheks huupi, lihtsalt rind eestlahki ja sinna, vaid seda täpselt oleksid olukorra ülevaade, sul oleks, mida sa teed, mida sa kasutad, mängus olid ikka vene tankid, mehe tankid, tankile lähenemine miini panna, või need T 34-le oli niimoodi, et umbes kuue meetri pealt siluetis tema surnud ala ette ja ka eks ole taha vähemalt võisid hakata tõusma. Tähendab, kui tema oli lahingpiludega lahingolukorras, siis ta kuue meetri pealt, et 25 sentimeetri kõrgust esettenamineinud ja arvestades seda, et ta sulle läheneb Ja need jõudsid tema juurde, hüppasid peale ja meeskond ei kuulnud. Su peale hüppasid, ei saanud aru. Nii pidid sõda teostama. Niimoodi, ja siis muidugi veel miinide lõhkejõu, no võtamine, vandi meid pommi lehtritesse ja siis õppetankid, mis enam ei, ei töötanud siis nende alla siis miin ja lasti siis seal lehtedes lähedal, see miin lõhati ära ja siis tundsid mis tähendas see suurt hea oleks sealt väljas olnud, siis oleks pühitud minema. Täielikud nonii, sealt siis saigi tagasi tuldud ja koos sõbraga kasutasime ära minu marssbeeeffeeli läbi vihini. Temal seda ei olnud niisugust asja, aga ta tahtis minuga kaasa tulla ja nii me siis olime kolm päeva Viinis. Ja õhtut veetsime Praatoris, sest sinna keegi kontrollima ei tulnud. Franz Halder on sinna siis ei tulnud, see oli väga suur lõbustuspark mõjunud, elus midagi taolist näinud ja meie fennikud läksidki, eks sinna päeval tema siis magas seal raudteejaama solfenotaadin häimis seal kusagil nari all ja mina siis kõndisin natukene linnas, ainult et kõik see tuli mulle. Ma ei olnud ka õppinud veel ei Mozartit. See oli sellist ja vaata, ma ei osanud seda liini vaadata sellise pilguga, nagu ma seda praegu teeks. Mulle tundus ta sügisesena väga suure linnana, kuid sügiseselt purisena lehti täis see Doonau, mida ma ootasin seal ma leidsin mingid kanalid vega pruuni solgiveega. Mul oli ta natuke see linn nagu pettumuseks selles suhtes. Aga ega sõja ajal midagi targemat vast ehk ei oleks ma ka sealt välja nuputanud, kummaga oleks teadliku pilguga sealt läbi suhtunud käia. Ja jõudsime haide laagrisse. Selgus, et diviisilised sõitnud sisalda brigaad rindele. Neid koguti kokku kõigi selliseid komandeeringus olijaid, kes kusagilt haiglast või kusagilt tuli ja terve eželoniga siis Esseloniga lülitati vagunites sinna Essemani, mis läks siis seebist sisse Valgevenesse Neeme, teata see vesi jahmas, oli siis toimunud brigaadi mahalaadimine ja võiks öelda, et nadolid peaaegu otsekohe läinud lahingusse sest vahetati välja Läti üksusi ja partisanid olid aga seal niivõrd suures aktiivis. Rosanna partisani Waba riik nimetati ja nad kasutasid seda olukorda väga hästi ära, olid informeeritud, nüüd selle vahetuse käigus rinne kohati 60 kilomeetrilt taandus või vähemalt ebastabiilseks muutus. Ja kõige hullem lugu oli see. Ta oli tulnud meie kahurid sinna. Aga hoopiski ei olnud tulnud ešelon autodega. Ja siis veel selgus, et need kahurid ei olnud kõik meile määratud ja saksa pidantliku täpsusega. Need, mis jõuavad meile määratud, pandi uuesti rongi peale ja saadeti tagasi Prantsusmaale. Oma üksuse üksus oli läinud Bergmanni trupi nime all rindele jalaväerelvadega maha olid jäänud siis need autosid? Jaa, undestur kimmel. Kui rühma ele kolmandal rühmaülem oli, ta siis oli maha jäänud ja terve hulk oli meile antud sinna klassi. Las sulased olid juba relvituks tehtud ja niimoodi oma lastelastele tegin seda vahvi, nagu ma ise sain Münchenis, nagu ma tegin ka poistele eesti poistele haide laagris, aga nad olid huvitatud sellest kahurist ja me irnesime relva sinna koolimajasse klassi ja võtsin lahti ja rääkisin neile ja ja tegime ühe positsioonid, vaatasin välja, sinna ei lähedased juhuslikult, kui midagi läbimurdev murdub, kusagilt oleksime valmis ja nad olid nõus hakkama, tulin knows jagamast täiesti, ma võiksin öelda, et vähemalt need mehed ma küll ei saaks öelnud, et ma pidin neid kartma või mõtlen mul oli nendega väga palju pärast tegemist, siis kui me saime oma masinat kätte ja ja siis meid ei viidud meie rühma rindele otseselt, vaid viidi teatavat teelõiku valvama totoniks sinna meie ei käinud, küll miiniotsijad käisid eraldi komandode hiiliks käisid iga hommikutee läbimiiniga, sest öösel mingit liikumist ei toimunud, seal partisanide metsas. Ja isegi vahepeal oli selline olukord, kus ka masinat koguti kolonnides vigi tankidega läbi metsast. Partisanid tegid seal väga-väga julma tööd ja tihti mitmel korral ma käisin nende lastega tee pealt lund rookima. Mina olin kahuriülema varustusega. Jälle sakslaste kurioosum. Me saetakse rindele ja teatakse, et meil tuleb maaeesmärkidega tegemist teha rohkem kui kui õhueesmärkidega. Kirge köhorvel ja kahurilema varustuses ei ole muud kui püstol Valtele. Naerma ja sema vile kompasida pestoriga, siis pidin nende lastelastega teed rookima minema. Muidugi ma hankisin omale vene, pane. See oli mul alati siis sinimägedeni välja kaasas. No et niimoodi see oli sisse siis Valgevene niimoodi rääkisin veel paarist asjast ühte episoodi, kirjeldab Robert Kreem oma raamatut tus vandega seotud. Tema kirjutab siin sellest, kuidas ühel hommikul läksime teed kontrollima ja kuulsime laskmist ja täpselt nii see oli ja ma olin selle selle aheliku peas ja ees järsk oli üks 10 minutit tulistamist, siis kõik vaibus ja me võtsime muidugi ennast täielikku lahingvalmidusse. Kui me jõudsime siis metsaradadelt välja ühe põllulapi pääle, millest läks tee läbi, siis me nägime seal künka pääl oli masin veomasin ja ümberringi olid laibad. Nii masinat tulnud tagalast esimene ja ka julge mees omale esimesena kohe varakult ära sõitma. Seal peal oli seitse noort meest, põle autojuhi, kes kõik olid tulnud puhkuselt. Kaup oli see auto täis ja nad olidki nagu koorma otsas niimoodi olnud. Ja neid püüti, peteti, neid mängiti välja. Kuna see tee ühel pool teed oli väike põllulapikene ja teisel pool oli suur põld siis tuli ameti esialgu sellest väikesest põllulappi tagant metsast ja need mehed hüppasid masinast välja kraavi maanteekraavi ja hakkasid vastu tulitsema ja selja taga. Suurel põllul oli kaevatud kaevend, kus võis olla ainult üksainus mees ja seal esineb selja tagant kõikuma. Keegi oli siiski temalega tulistanud, taibanud seda nii, et selle mehe jäljed viisid üle põllu, sinna metsa, selle partisanijäljed ja vererituaali taga. Teine juhus, et Me käisime ööseks kios postis niisuguse väikse silla juures kahe mehega, siis läksime silla silla juure, leidsime kohakesi, kuhu harjusime ära ja me pidime terve öösel pimedam aja olema seal talvine aeg on pekteme kuni hommikuni välja vaatama epordistani Teimineeriks seda silda. Ja seal sõin just jänesehaake tehtud, et oma jälgi peita ja sest liikumist mingisuguseid tohtinud olla. Ja kui me sealt tagasi tulime hommikul, siis ei, kui me sinna läksime õhtu vabandust siis me leidsime sealt sanitar auto kraavist, mis oli miini läinud ja kõik need haavatud olid nii-öelda üle pussitatud.