Tegevdirektor Andres Karl ja turunduse ja müügidirektor Anti Orav. Me oleme praegu näidistesaalis ja otsisime tükk aega kolmekesi et kuidasmoodi ventilaator kinni keerata, sest et meid ootab ees pikk tööstussaate lindistus ja ilmselt läheme veel tootmisruumidesse, kus on seda tööstuslikku fooni üsna palju. Ja selline kaval mõte oli, et mõned jutud katsuks siia linti saada või, või mikrofoni rääkida ilma kohina ja mühinata, aga panime ventilaatori kinni. Mühin jäi. Nii, et see väike sumin tuleb tegelikult juba tootmisest. Jah, nii see tõesti on, sest et töö käib täiel rinnal ja ei saa tööd seisma panna, sellest jutust lasta häirida need politseis veini villimisega või kuidasmoodi Andres. Täitsa õigus, me seisame praegu veinitootmismajas ja Willimise hääled on kuulda läbi ventilaatori torudel. Teie kõrv ei ole lihtsalt harjunud neid helisid niimoodi kuulama, kui jälle reporteri kõrv, sest tema ajab oma kõrva kikki, kui kuskilt midagi kohiseb, mühiseb ja vaatab, kas midagi saaks hetkeks kinni keerata, antud hetkel veinivoolamis kinni keerata ei saanud, aga me oleme siin näidiste leti juures ja ma ei tea, kas alustakski siis kohe veinidest nimetaksime natukene ära, et mida praegusel hetkel Põltsamaa Felix teeb ja toodab. Põltsamaal on ju väga pikad traditsioonid veinitootmise juba 1920 alustas siin kohalik kooperatiiv veinitootmise. Oleme proovinud edasi arendada neid traditsioone, tõsta kvaliteeti, alles hoida see, mis on hea ja huvitav ja toonud sisse uut tehnoloogiat, uut veinioskust ja tõstnud taseme sellele tasemele. Selle, et ma julgen öelda, et meie saame konkureerida praegu ükskõik mis veinidega Euroopas. Te olite päris õnnelik, et Põltsamaa kuldne Põltsamaa tõmmu on saanud need uued pudelid ja need on sellised saledad ja ilusate Etti kettidega. Jah, teil oli võimalik näha esimest korda siin meie uut pudelit uue disainiga ja ka uue sisuga veinipudelid mees varsti ka turule tulevad. Kui nüüd veel sellisel kiiremal käigul vaataksime letile, siis siin on muidugi tuntud asjad kõikidele meile, kes me oleme harjunud poes ringi vaatama, siin on kastmed, siin on ketšupit. Siis on kurgid, peedid ja muidugi mahlad maiasmatkadele ja nendele õige õige. Suurtele maiasmokkade lävel muusika. Jah, nii ta tõesti on, sest et siin leti peal kergelt ringi vaadates nägi ilmselt ühtegi toodet, mis Eesti tarbijale ei ole hästi tuttav. Vaatame siis kas Felixi ketšupit, mis on juba nagu ketšupis või miks kujunenud Eestis on kurgid ja moosid, mis selle aasta alguses jällegi said. Mõne uue kaaslase on ka meie naksitrallid, aga mahla pakendid, mis on ka laste lemmikut kindlasti. Nii et raske on leida sellist toodet, mis, mis ei ole veel eestlase tuntud ja nii see peabki olema. Kuna meie saade läheb eetrisse just lastekaitsepäeval, siis on tõesti tore öelda, et me oleme täna sellises ettevõttes, kus on laste peale hästi palju mõeldud ja nii nagu te ütlesite, et need pisikesed mahla pakikesed, mida võib siis ühe korraga ära juua ja, ja mis on nii puhtad ja, ja head ka selles mõttes, et, et kõrs pakki ja kõrs suhu ja näpud võivad olla siis natukene ka liivased või, või kriidised või ma ei tea, mis ei juhtu midagi. Täpselt nii, see on meiega vist. Mitte kõik tooted just ei ole nii nii hügieeniliselt tarbida, nii et need on just mõeldud jah, nende laste peale, kelle näpud alati mitte ei seisa puhtad. Need sellest magusanurgast läks mul pilk sinepisuunas ja sinep. Minu meelest on ka üks põline Põltsamaa toode olnud. Jah, sinepit on Põltsamaa osutut toota juba tõesti aastakümneid ja alati ta on olnud ikka üks hea ja kange sinep. Ja ka seda me oleme pidevalt püüdnud edasi arendada, nagu Andrus alguses ütles veinide kohta, siis see üldse püüame säilitada seda, mis meil on head ja teha seda veelgi paremaks. Nii et see on meie üks selline tegevuse alus ja kehtib kõikide toodete kohta, samuti sinepikohta. Tegevdirektor Andres koer, räägime natukene siis ajaloost. Põltsamaa Felix sai asutatud detsembris 1993 kui Rootsi ettevõte Felix ostis osa endisest ETK Põltsamaa tehasest. Ja see oli puht tööstuslik osala põllumajand ja ülejäänud tegevus. Selles moodustati uus ettevõte, mis jäi ETK-le. Ja peale selle oleme siis nüüd kolm aastat ja veidikene rohkem muutnud ettevõtet moodsaks, nii turundamise kui ka tootmisettevõtteks. Ja vahepeal on ka omandiosalus muutunud veidikene, niiet praegu see viis ettevõtte Rootsi ettevõtte progordia Food, mis nimel ta täna käib ja ETK vahel on, nii et 91 protsenti on progordia aktsiapakis ja üheksa protsenti ETK pakkis. Alguses vist alustasite nõnda, et ETK pakk oli ka. Sa oled suure ja algusest peale oli vahekord 51 49. Ja ETK tegi otsuse, et mitte olla strateegiline investor ettevõttes. Ja praegu oleme siis suutnud arendada oma tegevust nende eesmärkidega, mida me seadsime üles juba kolm ja pool aastat tagasi, ennem kui ettevõte oli loodud. Tegelikult ETK oli vist küll ise see, kes vaatas juba otsiva pilguga ringi, et kus kohalt partnerit leida ja teie jälle samas vaatasite otsiva pilguga ringi, et kus kohalt uut turgu leida. Ja see on õigus, et me otsisime mitte ainult Eestis, vaid ka Lätis ja Leedus, nii et me vaatasime terve selle turu ja siis leidsime mõned huvitavad objektid ja selle umbes kaheaastase läbirääkimise. Siis sai see uus ettevõte loodud ja koostöö läbi viidud. Teie kodu andres Koern sel ajal, kui need kokkusaamise plaanid veel olid plaanid, siis see oli ju Rootsimaal ja väga huvitava kokkusattumisega tõttu olite te just nimelt see inimene kaastööd otsimas firmas, kes pidi just muretsema nende uute turgude eest. Ja mul oli see otsene ülesanne Felixi pool, et uurida turgu nii Eestis, Lätis kui Leedus ja ka Peterburis ja kui see otsus oli langetatud, et Eestis saab loodud uus ettevõte siis see ülesanne jäi minu õlgadel. Kas natukene mängis välja ka see, et Eestimaa ja ja kodune paik ja kodune keel ja või see oli täiesti objektiivselt otsustatud? Loomulikult ma pean väitma, et see on täitsa objektiivne otsus, aga selge, et ma räägin võib-olla veidi paremini eesti keelt kui läti ja leedu keelt. Kui te tulite Rootsist ettevõttest siia Põltsamaal esimest korda ja vaatasite ringi ja kindlasti hakkas väga palju silma ja meeles molkumat, mida tuleks teisiti teha. Millest te siis alustasid? Valik sai ju loomulikult tehtud selle tõttu, et siin oli juba olemas kogemusi, oskusi, teadmisi toiduainetööstuse alal ja et vaik on puhtas looduses keskkonnas, kus on puhas vesi ja, ja kõike seda, mida on toiduainetetööstusel vaja. Loomulikult tuli kõik ringi vaadata, suundus meik. Täitsa uued osakonnad tuli luua. Tootmine sai täielikult ringi tehtud. Vana konservivabrik, mis võibla tootis tol ajal kõige rohkem, sai peaaegu kohe kinni pandud. Ja praegu seda hoonet me üldsegi ei kasuta, meie administratsioon, majandusosakonnad ja kõik sai ümber töötatud ja ümber organiseeritud. Nii et võime öelda, et tootvas ettevõttest on nõid. Moodne turundus ja tootmisettevõte. Turunduska selles osas, et te tegelete ka mõningate selliste toodete müügiga siin mida otseselt Põltsamaal siin selles aktsiaseltsis Felix ei toodeta. Ja see on nii, kuna me kuulume suurde kontserni, kus meil on progordev uudis 13 tootvat ettevõtet siis on selge, et kõiki tooteid ühes ja samas kohas ei toodeta. Nii et me valime, mida me leiame, siia turule sobib. Ja mida peab siin tootma? Ja sellepärast ka selles näidistesaalis me otseselt ei maininud valmistoodetena letil olevaid magustoidukontsentraat, millest saab kiirelt valmistada seal magusad supid, magusad kissellid, kastmed, vannide kastmed ja nii edasi, need ongi sellised tooted siis mida te aitate siin maal turustada? Ja see kuulub sama gruppi, kus meie moosid ja meie mahlad tehtud marjadest. Aga tehnoloogia on teine, kuidas neid valmistada ja selle tõttu siis dubleerida, neid tootmisi ei ole mõttekas. Toiduainete tööstus on selline liikuv nähtused, inimene huvitav küll, tüdineb ka teatud mahladest teatud magustoitudest pea samamoodi ära kui näiteks mõnest riidetükist ja ta tahab jälle uut ja uut ja teistmoodi, nii et mitte midagi ei ole siin püsivat. Tuleb kogu aeg muuta ja ja uut välja pakkuda. Samas jälle on jälle väga palju püsivad, kui me räägime näiteks vanadest headest veinidest. Ja see on õige, et on olemas toiduainete hulgas klassikuid ja ka on neid, mida võib rohkem trendi tootidena lugeda. A klassikute hulgas tekib muudatusi. Kui me võtame kurgitooted siis kurk on alati eesti söögilaual olnud. Ja me mäletame, kui vanaema ise pani purki kurgid ja me saime neid talve jooksul, siis nad võib-olla täpselt ei maitsnud nii nagu meie praegu toodame neid. Aga meie oleme kohandanud tänase päeva maitsele ja kohaliku turule selle maitse, mis tähendab, et kui me läheks me Soome või läheme Rootsi ja maitseme Felixi kurki, siis ta maitseb hoopis teistmoodi, kui ta siin on toodetud. Ja see tähendab, et, Teguviisis globaalsed, aga maitse poolest peame olema väga kohalikud. Mis tähendab, et meiega kange sinep on siinse turule, see toob soomlasele Rooslasele, pisarad silmi meile opis naeru näkku. Kui jälle võtame meie magusa sinepi, siis meie tutvustame seda selleks, et ta sobib väga hästi kokku ketšupiga, ütleme hamburger il mida jälle meie kange sinepitee ja seal oleme siis moodsa toidu peale üle, mis on trendikas, kiirtoidud, fotogid, hamburgerid, kuhu jälle see toode sobib. Me võime, et meil praegu on siiski suhteliselt klassikalised tooted, mahlad, naturaalsed, ilma konservandita, samuti roosid on meil klassikalise maitsega, kui aga vaadata Wendy mujal maailmas. Ja alati pilk on. Kui puudutab toiduained, siis on Ameerika suurele turule, siis on ju valmistoidud need, mis täielikult on turu üle võtnud. Sinnani võtab võib-olla mõni. Las ta veel enne kui meie jõuame, kui me läheme kauplusesse, ostame terve lõuna sügav külmalt, paneme mikroahju ja seal on kõik lihad, kartulid, puuviljad, juurviljad, kõik, mida sinna on seal ühes pakis, aga see tuleb arvatavasti kiiremini, kui me arvame. Ja seal me oleme juba kaasas. Kui me vaatame meie külmutatud, pitsasid arendatud nii kaugele, et nad vastavad sellele otse pitsat pagari juurest ahjust võtta. Kivi ahju pitsad ja jälle kellelgi teisel ei ole, mis tähendab, et see, mida meie kujutasime ette siin pitsadest aasta või poolteist või kaks või isegi viis aastat tagasi. Et me olime juba täitsa uuele põlvkonnale pitsadele jõudnud ja sellega ajaga kaasa või ajast ees isegi. Teil on kindlasti üsna huvitav istuda, aeg-ajalt toidulauda, sest et olles elanud nüüd erinevatel maadel ja mõnes mõttes ka erinevates kultuurides, siis te meenutasite seda vanaema kurki, mida ta purgisest võttis tavaliselt küllap vanaema tegi seda klassikalist, nii-öelda hapukurki, mida ta oli siis sinna soolanud sinna purki koos mustsõstralehtede ja tillivartega ja nii nagu seda tehakse. Ja, ja nüüd siis seda konserveeritud kurki. Ja seda põhja Rootsi maitset, mis võib-olla ta on natukene tõesti magusama lembelisem ja natukene pehmem, ma ei tea, mulle vähemalt niimoodi tundub kumb teile endale rohkem meeldib või on kord üks, kord teine. See on nii, et kui me võtame seda kurki, mida me siin toodame, meie piknikukurk või meie pere kurk siis see on nüüd Eesti maitse järgi, nii et see ei ole mitte magus kurk. Kui aga võtta otsis, kas ta on siis mu rannas kurk või midagi nihukest, siis see on täiesti magus ja meile võõras. Nii et meie ei söga mitte magusa kastme sees heeringaid, vaid meie soovime ikka soolaheeringat ja see on, on, on Eesti maitse järgi. Ja samas minu meelest ka keedistel ja moosidel on vahe, kui me tõesti avame võib-olla nii-öelda välismaal tehtud moosi või giidise siis ka ja see on kuidagiviisi natukene vähem hapukas võib-olla natukene isegi vähem magus ja samas teatud kallerdise sees. Selline pehmem mass, meie jälle see niinimetatud. Koduköögi koos see on pisut pisut teistsugune, meie olime valinud, et toota koos sellel kvaliteedil, et ta oleks nii lähedane, kui üldse ta võib-olla kodutehtud moosile üldse on meie põhimõte, et kõikidel toodetel hoida sellist kvaliteeti ja sellist taset. Et see on eesmärk iseendast, meil juba praegu võib-olla on isegi meile raskuseks sellepärast et see on suhteliselt kallis niimoodi toota. Aga me oleme veendunud, et, et need kaks sõnumit, mida me oma toodetele oleme andnud mis on Põltsamaa kaubamärgi all, kui me ütleme, ehtne ja hea ja, ja Felixi kaubamärgi all muudab hea paremaks. Et need juhivad meie meie teguviisi. See on multinektar restorane peale tulema sealt, kus seda kõige rohkem kasvatatakse. Kui me toidame, tähendab õunas, siis me kuna Eestist kätte olen proovinud ka põllumeestega rääkida, apelsini osas seni veel läbirääkimised kestavad ja nii kaua peame apelsin ikkagi Brasiiliast kätte saama. Nii et kõik tooraine tuleb sealt, kus teda maailmas kasutatakse. Täis viljad nöörivad parasjagu seda toodetakse. Ja sama retseptide järgi olete leidnud kõige mõnusama ja parema segu segate pakkuja saategi sellise multinektari osa muidugi meie valikul ole ka kvaliteedil, sest et mitte kõikides tootmispaikades maailmas ei toodeta just seda sellist. Arvan, et mida meie oleme omale eesmärgiks seadnud. Ja kuna meie eesmärgiks on toota just kvaliteetseid tooteid, siis ka tooraine peab olema kvaliteetne ja sellest lähtuvalt on ka siis valiti need. Need ettevõtted kasutas kohastutvuse taastamist. Kui palju te aastas siis moosi üldse keedate toodate? Eks see moositootmine ikkagi sõltub sellest, kuidas moositarbimine, nii et püüame suhteliselt mõistlikult turust lähtuvalt seda, seda toote välja pakkuda. Võib öelda nii, et me kokku töötleme umbes 10000 tonni nii marju, puuvilju ja kurke ja sarnase tooraineid aasta jooksul. Ja sellised marjad, nii nagu on sõstrad, nii nagu on maasikad, vaarikad, mustikad, need siis kõik tulevad ikkagi Eestimaaaedadest ja Eestimaa metsadest. Jah, see on nii, et kui on marjahooaeg ja valmivad siis loomulikult meie ei saa kõik ühe korraga toota vaid me külmetame marjad ja siis aasta jooksul vajaduse järgi tarbime neid siin tootmises. Ja sellel hetkel, kui on siis marjade aeg, kui on aedades saagi koristamine ja samuti on kõik teie kurgi diabeediliinid kuumad, siis on teil ka võrratult rohkem inimesi tööl. Jah, vähemalt topelt, niipalju kui talvehooajal üle 300 inimese on siin kurgi ja, ja sügishooajal ja kui me rääkisime siin marjadest, siis üks suur tooraine on õuna. Ja et õuna säilitada, siis me toodame õunast kontsentraati, kaabel, mida me siis kasutame tootmises ülejäänud aasta ja ma teeks ettepaneku, et me astume siit üle õue ja läheme vaatame kontsentraadi tööstust. Nii nüüd me oleme ühes väga suures tootmises Ruumis. Suured mahutid on siin ja, ja kõverad torud. Liuglevad ühest anumast ja ühest agregaadist teise, aga kõik on väga-väga vaikne. Tundub nii, nagu oleks siin üks okasroosikese uneaeg. Ja see on nii, et siin toodame siis õuna konsentraati ja kuna una hooaeg on sügisel, siis kui juba õunad hakkavad valguma, kuni öökülmad on käes, kui enam ei ole võimalik transportida Õune nende nii suurtes kogustes, kui meil vaja on. Ja umbes kuskil neljal 106000 tonni vahel võtame õuna vastu siin aastas, olenevalt saagist Eestis ja maa, pean rõõmuks ütlema, et tänavu aasta on juba jälle õunakasvatajad hakanud näitama uut huvi selleks, et Eestis õunaaiad jälle korda saada. Ja nii et meil loodetavasti pikas perspektiivis on ka võimalik saada küllalt palju toorainet Eestis. Praeguses olukorras võib-olla ainult toimivad üks kolmandik õunaaedadest mis teeb meie olukorra pingeliseks, kuna meie vajaksime võib-olla topelt nii palju toorainet, kui Eesti saab praegu anda. Aga olen kindel, kui kasvataja teeb, et tal on ka kuhugi seda õunaaia ja ka sarnase hinnaga, et see, temal tulutootmine on. Siis ma olen veendunud, täpselt sama areng toimub, kui meil kurgi kasvatamisega on toimunud, kus me juba neljandat aastat kasvatame lepinguliselt kurki ja saame nendes kogustes kätte, mida meil vaja on ja ka kõige tähtsam täpselt selles kvaliteedis. Ja seda kurgiliiki, mida me ise soovime. Kas see kurk, mis seal Peipsi ääres kasvav soovib teiega? Meil on oma kurgisort, mida meie kasvatame, nagu ma nimetasin, lepinguliselt ja see tähendab, et need, kes meile kurki kasvatavad, nendele meie varume, seemet ja ka võtame kasvatamist. Ja momendil on meil suuremad maa-alad Pärnu kandis ja tänavu aasta saab ka olema juba esimesed. Nii kahehektarilise ja ühehektarilise alad Peipsi ääres. Ma olen veendunud, et see areneb edasi. Need sordid, mida varem kasutati, ei sobi tööstuslikule tootmisele. Maitseomadused ei ole mitte, mida nad peaks olema ja selle tõttu me tahame oma toorainet kontrollida otsast lõpuni ja oleme ja saavutanud koostöö nii paljude kasvatajatega täna et me tunneme, et ka edaspidi mingisuguse raskusi meil ei ole. Kurgi varumisega. Kuna õunamahl on see, mis on siis tõesti meie enda koduaedade õuntest tehtud siis loodetavasti on õunakasvatajad tõesti rõõmsad, kui nad kuulevad, et nende tööd ja nende toodangut vajatakse ja oodatakse ka siin Põltsamaal. Aga mis juhtub siis selle mahlaga, mis õuntest välja pressitakse? Ühtpidi oleks ju üsna kerge need häravillida ja, ja nii-öelda valmis teha aga samas siis oleks tootmine tõesti väga-väga intensiivne. Ühel kitsal hooajal. Jah sellest õunamahlast, mis siit õuntest kätte saada oleme valmistatakse siis selline kontsentrit üritad ehk siis väga paks õunamahl ja seda sellel lihtsal põhjusel, et nagu nimetas aasta jooksul töötleme ümber umbes 6000 tonni õunu sealt saab väga palju õunamahla ja kui seda hakata nüüd kuskil säilitama või, või seda ka otsepakki Willides oleks vaja väga suuri ruumi, et seda säilitada. Ja sel põhjusel me siis teemegi temast sellise paksu õunamahla, mida saab siis aeg-ajalt mahla tegemisel kasutada. Te ütlesite Andres Koernet, tegelikult on see protsess ühtpidi lihtne, aga teistpidi jälle hirmus keeruline, sellepärast et teil on õuna aroom taskus, mida te siis hiljem juurde visata. Ja. See on ju nii, et kui konsentraati teha, siis meie soov on lihtsalt vee välja võtta siis on vesi, mis võtab ruumi ja mis nõuab siis laagerdumise kohta. Ka kui vett võtab välja, siis see tähendab kõrgeid temperatuure ja koos sellega lahkuks ka roomained. Nii et meil tuleb ennem aroom ained kinni pöida. Ja neid hoida nii kaua, kui me Meie välja võtame ja siis kontsentraati jälle selle aroom aine tagasi. Kogu aeg me käisime tootmisruumides ringi, aga nüüd me oleme sattunud sellisesse väga puhtasse ja kaunisse ümbrusesse, kus on pesulõhnad, kuivanud, puhta pesulõhnad ja parajasti triikimine, käib? Jah, nii see on. Revolitsete siis tööinimeste riietest ja ma mõtlesin, et teil on päris pesumasinad siinkohal jah, need on nüüd uued, väljamasin on meil nüüd toodud siia. Ei kasuta mingisugust linna, pesumaja teenust, palju parem ja, ja palju mõistlikum on seda siis oma firmast teha. Seda küll. Ja noh, siin on niimoodi, et hommikul lisaks on meil õhtul ette saada koheldud. Kui ma vaatasin jah, et siin ripuvad kohe riidepuude peal ja rivis ja igaüks siis teatan oma märku ja oma nimi, oma number, no selleks on meil naised, kes toovad iga kuu, näiteks on kaks naist, kes toovad kuu aega oma pesuri, siis viivad tagasi puhtades ja nemad siis jagavad vihaselt. Olete te kaua aega siin Põltsamaal veel olnud? Põltsamaal töötanud 25 aastat, kui oli konservisi, siis ma töötasin konservis, segasin sinepit seal seitse-kaheksa aastat. Vaadata siin kõike seda, mis on viimaste aastate jooksul toimunud, on see teile meeltmööda? Need muudatused? Küll võrreldes ikka vana majaga. Kõik on puhas, kõik on hoolitsetud korras jah. Seda küll. Olge nii pai ja öelge, kellega juttu ajasin ka MINA OLEN LV, Epro toredate jätkudele, aitäh. Personal, mitte ainult siis puhta pesu siit kätte, aga ta võib käia ka duši all. Ta võib ka saunas käia. Ja see on nii, kõikides meie tootmisruumides on olemas duširuumid ja pesukohad kõikidele personalile see, kus me praegu momendil seisame, osis mõeldud nendele, kes meile ütleme, abimaterjale riideid. Ja kui me siia kõrvalruumi läheme seal elektriputru, kus nemad saavad käia ja ennast pesta peale tööaega. No praegu toimus küll nüüd niisugune asi, et peadirektor läks, istus nii-öelda Mercedese rooli, aga tegelikult see Mercedes on kaherattaline. Ja see on nii, et liiklusvahendit tuleb ja kui midagi praktilist ja siin suurel territooriumil ja mitte ainult siin meie territooriumil, vaid Põltsamaa linnas, ma näen, et ja leian, et on kõige lihtsam liikumisvahend, on, on jalgratas. Jaa, limosiinidega ja suurte uhkete autodega, võib-olla keegi teine võib Tallinnas ringi sõita ja arvata, et see tähtis on. Nii et te lähete päris oma kadunud, mis asi on Põltsamaal? Te olete, istute siis ratta selga ja hommikul tööle ja hommik ja see on väga hea võimlemisveerandtund gaasid, jah, loodame veidikene. Tervist aitab säilitada sama korraga. Ade vaade müügisekretär, istutasin kompuutri ekraani taga ja siin on kõik tellijatel registreeritud, kus kaup läheb. Liigub kenasti. Kes on põhilinastia, eesti inimene, ikk ja Eesti inimene, mis kõige rohkem soovitud on? Praegu lähevad mahlad, eriti väiksed kõrrejoogid hakkavad ikka rohkem ja rohkem minema, kui ilmad soojaks lähevad ja seda küll. Siis tuleb kurgid, liinid, ketšup on hästi vigu, mis veinidest kõige rohkem meeldib? Praegus angerja sõnu sain. Kas Eestimaalt välja ka midagi läheb? Kuna Eesti turg on meie jaoks koduturg, siis tahame ikkagi Eesti tarbija jaoks seda parimat pala pakkuda. Aga üks ettevõte peab pidevalt kasvama ja seepärast me oleme siis vaadanud, pööranud rohkem tähelepanu eest meist lõuna poole jäävatele vabariikidele Lätile. Need selleks järgmine suund, mille peale me nagu rohkem rõhku paneme. Me alustasime oma jutu aktsiaseltsist Põltsamaa Felix toodete näidise saalist ja olime seal riiulite ees, kus olid siis kõik tooted väljas ja ka rääkisime rahadest ja tuntud Põltsamaa veinidest. Ei, need on saanud need uue kesta, uued saledad pudelid, uued ilusad ja kaunid etiketid on peal ja tegevdirektor ütles, et ka sisu on uus, et kuidas nüüd seda siis mõista, kui on tegemist vana ja põlise Põltsamaa tõmmu ka näiteks mis on siis niisugusel vanal veinil see igijääv ja mismoodi see sisu siis hakkab muutuda? See on ju nii kõikide meie toodetega, mitte ainult veinidega siis me järjest arendame neid tooteid. Ja kui võtame veini suhtes, siis see on loomulikult väga palju. Üks tehnoloogiline küsimus. Hügieeni küsimus ja ka teada, kuidas laagerduda, kuidas segada eri veinisi, et saavutada selle veini, mida me täpselt soovime. Me teame, et vein on elav ta muutub järjest, kas ta on pool aastat vana aasta või poolteist ja see tähendab, et kuidas seda saavutada, et see vein pudelis on täpselt nii, nagu meie soovime. See on päris suur kunst. Aga kui võtame üldiselt tõendamistöö, siis me järjest muudame oma tooteid nii välimuselt kui ka sisult ja me oleme viimase kahe aasta jooksul toonud välja üle 60 uue toote siin ettevõttes, mis on väga suur arv. Ega meie suurus ettevõtte kohta. Te ütlesite, et kui me sõname nõnda, et veinil on pandud suhkrut sisse, siis on see halb. Aga kui ütleme Shartalise järgmine, siis on väga ilus sõna, mida kasutatakse nii Prantsusmaal, Austraalias, Itaalias, Saksamaal ja on täpselt veini seadustega määratletud. Sest loodus, kas ta on siis õun või ta on must sõstar või ta on mingi viinamari, annab ainult hulga suhkrut ja selle tõttu siis loomulikult käärimis sessi juures on, on vaja lisada suhkrut, täpselt nagu meiega. Lisame pärme selleks, et saavutada täpselt seda veini, mida me soovime. Nii et selle mõnusa veini jutuga nüüd siit Põltsamaalt ka oma saate, siis lõpetame ja kohe-kohe jõuab peredes kätega lõunasöögi aeg. Kas on mingisugune vein ka selline, mida lõunasöögi juurde võib soovitada? Põltsamaa veinitoodangust? Täitsa kindlasti on. Suurem osa meie veinidest on kas üks magus vein, mida võtta väike klaasike enne õhtusööki või siis magustoidu juurde. Magusad veinid, aga kellel veidikene kannatust on, võib ka loota, et lühemal saab tulema ka veine, mis on kuivad, mis sobivad väga hästi ka prae juurde, aga esialgu veel saladus on veel saladus, aga kui võtta nii, et kell on varsti nii palju, et me läheme sööma, siis mina soovitaksin hoopis praadida üks püti panna. Mis on üks ühepajatoit, mis on meil sügavkülma lettides saada sinna praadida juurde üks muna kurki, punapeeti ja kas siis sinna juua juurde üks klaas vett või mineraalvett või õlut ja siis on õhtusöök valmis. Veerand tunniga.