Vestles mälestusi sõjateelt jõuab Kaljo West selles saates Narva rindelt sinimägedele. Kuulajale teadmiseks, et saates esinev nimi Endel oraste on jutustaja rinde sõber Kaljo vest. Meil võeti ära pooled mehed number ühed, kes olid mütsi koolitust saanud ja ja võeti ära, viidi Kehrasse ja seal anti neile värskelt mobiliseeritud mehed ja pidi loodama nendest uus 20 millimeetrist patarei. Igatahes jaanilaupäeval ma siis, kui ma tulin Tallinnasse tagasi, siis paviljon käigu pealt võtsin kodust kaasama flöödi, sest mulle tundus, et mul ei ole rohkem midagi alles jäänud. Ema, isa ei ole, kord pole Narvas elamine, oli Narvas puru täielikult pommitatud puruks ja, aga pill oli seal ja võtsin kaasa ja, aga tassisin seda muidu nii samaga autos, ta oli mul seljakoti vahel seal ja aga siis jumal küll, pidasingi jaanipäeva mängisin neile flööti, nemad tõmbasid karmoškad teiselt poolt teisel pool Narva jõge. Ja mis oli eriti meie üksustes, see oli see ikkagi juba kuude viisi rindeolukorras koos oldud. Ja seal me siis olime ja võib-olla tõesti, et et mehed läksid juba natukene Muugavakski kätte ja käisid seal Narvas kolistamas ja kes, mis kolu tassis kaasa nalja pärast pullitegemise mõttes toob omale peegli seina, kelles on vaja, oli punkrisse, aga tuli pähe ja ta oli noh, niisugused asjad, kuni ühel õhtul tulevad kaks ohvitseri sinna, üks neist oli see meie uus rühmaülem, kelle nime ma siiamaani ja kuna minuga oli sealt otsast esimene üheksas kahur selles rivis 90. 11 12. Siis läksin temaga kaasa, näitasime positsiooni ja ja huvitav, et tema võttis binokli ja sealt puu tagant niimoodi püüdis vaadata sealt mäeseljandikul tagant. No meierei muidu seal peaaegu visti käinud niimoodi. Ja laps tuli snaiperi kuul pudivest. Ja noh, ta muidugi märguandes vihjest aru nii-öelda läksime mäeseljandikke tagant, vaatasime kahurid üle ja teise poolrühma. Ülema kohusetäitjaks oli üks Allased, Reinbok, oraste oli läinud puhkusele. Ma saatsin ta puhkusele veel, et mine minu kodunt läbi ja ja ja räägi, kuidas siin elatakse ja ta läks ka käis kodusena. Nii. Ja siis, kui ta oli kahurit üle vaadanud ja positsioonid siis ütles nii, nüüd siis pimeduse saabudes tulevad masinad teile järgi ja positsioonid peavad nii jääma, nagu nad olid. Keegi ei tohi märgata, et mesilane Juba pimedamaks läks siis tulid sinna taha seljandikul taha masinad, järgija, jälle minu autojuht valk oli seal ja tore tore mees kes oli siis noor, pikk ja kõhn ja pikk-kõrvad tundusid nii suurekesed olema, tal peas mõni narr, seda sellepärast. Aga natuke hiljem kohtasin Eestis don Suu, tugev, uhkem ehitas. Siis oli poisikese eas ja masin ei lähe meil käima, kahurid väljasime taga. Siis ta ikka oskas avastada, et kusagilt viskas kaitse või mis läbi oli ja saime ühe Mac nõelad hoopis selle sinna sisse ja sõitsime ära. Meid viidi sinimägedele. Me ei teadnud seda, et see oli 24. vastu 20 viiendad, et terve päev käis auvere juures elu-surma peale lahing. Venelased kavatsesid töö ära lõigata ja kogu selle väegrupeeringuid, Ta ta kotti ja ja seal ja me ei teadnud ka seda seal. Et aga meie juhtkond oli seda taibanud ja kindral Steiner otsustas teha ümbergrupeeringu ootas just nimelt seda auverelööki ja. Peale selle tõi ta sinna Narva pataljon. Ja venelaste tohutul rünnak suure ettevalmistustulega, mis nad tegid seal? Need mehed kannatasid selle välja lõikamas. Kohati murdsid vennast läbi, need likvideeriti ära täielikult. No ma ei ütleks, et seal oleks nüüd ainult Eesti üksused, olid seal, olid kõik tugevad poisid kohal ja terve see Narva rinne oli noor need langem mõrk, need kõik Lääne mark. Varastatud mehed peale selle muidugi mobiliseeritud meil piirikaitse rügemendist sinna kõik, ka need olid juba oma väikese lahingukooli kusagilt mõned saanud juba oli ka täitsa veel värskeid mehi, värskeid üksusi. Ja, ja auvere lahing lõppes venelastele suure lüüasaamisega. Seal nad kaotasid tohutult elavjõus. No ma ütleks, et iga kaotus oleks alati surmaga lõppenud, aga lihtsalt inimesed on rivist väljas, väljas kaotasid meie mehed ka kõvasti ja mütsis öösel viiakse meid sinimägedesse lastekodumäe juurde, suunaga Vasta angerjat. Tuletagem meelde seal reas kolm mäge, esimene oli lastekodumägi, teine nimetatigi Aderi mäeks ja kolmas oli 69,9. Nii kõrgustik kolm kõrgustiku, no see teine ja kolmas kohati mõnes kohas nagu sulasid ühte ja ei, ei, nad ei ole nii. Reljeefselt eraldatud lastekodumägi on hästi eraldatud teistest, see esimene idapoolsem. Ja, ja meid toodi sinna kahe selle kõrgustiku vahekoht, peaaegu seal olen praegu Puiestee, siin on majamajad ehitatud ja ma võiksin isegi pilti näidata. Fotografeerisin põõsast, mis, no võta või jäta, aga ta oli siis seal ja see minu Vahur oli selle põõsa juures. Ja panime kahurid sinna ülesse. Positsioonid olid, keegi oli seal juba olnud, niisuguste kahurid, midagi taolist, ega nad sobisid meile kohe neli tükki, niimoodi seal seal üks 50 meetriste vahedega õhutõrjekahurit, kuid märkidel tuli seda ükskõik rohkem, see, see oli meie põhi põhitöö, põhitöö ja nüüd siis see 25. öösel, Me panime nad sinna üles ja püüdsime seal natukene maskeerida, aga ega ei andnudki neid maskeerida, sest see mäepoolne meid viidi jalaväejooksu kraavist ettepoole, kui olid need eespool auvere poolt. Kraavid meil tuli nüüd kahurid üle selle kraavi seal palgid alla panna ja sinna viia ja ja siis me jäime nagu lageda peale, ma tean, minul oli see põõsas selja taga niiviisi külje peal ja sina panime oma kahurid ülesse. See noor ohvitser läks minema. Pool rühma võõraste oli puhkusel. Rühm oli praktiliselt pool rühmaülema kohusetäitja treinbugi käsutada. Igatahes niisugune tunne oli seal sinimägedes, et meist ei taha keegi teada. Terved, 26. 25. 25., ei, keegi ei võtnud kontakti, ei süüa, ei juua kusagilt, toodud 26. hakkas möll pihta. Otseselt meid ei rünnatud, meie seda positsiooni lõikumis puuduks, aga sealt auvere poolt seal käis kõva lahing selle lastekodud Narva-poolses küljes, Madistati kõvasti teise formaadistati, nägime isegi tankimist selja tagant murdsid läbi jalaväe kaevikutes, mis seal pandi hakkama ja jäigi sinna lebama selja taga. Selles jupis, kus meie olime, mitte mingisugust tegevust, ainult üks pidev pommitamine, kogu aeg olid illušinid peale, loopisid pomme alla vill, kahed kahed ründelennukid. Nad on väga võimsad lennukit, väga head lennukid. Nad võtavad, ma ei mäleta enam, paljud olid, need olid kõik peas, paljud on võimelised missuguseid pomme peale võtma kõik. Igatahes terve hulga peale selle, tal on kaks sisse monteeritud vardakahurid 37 millimeetrist kaks tükki ja siis veel taga paariskuulipilduja, mis on siis selle pardalaskuri käsutada? Alt tugevasti soomuste all tugevasti soomustatud. Ja nad lasid kogu aeg madalal madalalt ja madalalt ümber mägede, see on ju tuli välja jälle kukuid, trahv, oh jälle kadusid Kristjanist sihikul, ei võtnud, ei nii asi olnud lennukid. Ei, säärased lennukid ei tohtinud sellega tegeleda, sest meid ikka kardeti seda, mis toimub auvere poolt küljest, et tulevad, pidime seal olema, aga see olemine ikkagi on ju kaotustega lõppude lõpuks üks avamata teine saba haavata, läheb sidumispunktis minema seal niimoodi siis 26. juulil, juulil jah. Rühmal tehnbuk tuli ideele, et kaua see asi kestab, kurat, sureme nälga ära, siin ma lähen otsin selle staabi ülesse ja teen seal möllu. Läks ja kadus. Kuhu ta jäi, mis temast sai, ei tea, muuseas tema kohta nii palju, vot siis sama Robert Kreem kirjutab oma selles raamatus vandega seotud, et kahuri ülem treinbuks sai Siiversi sillapea vallutamisel. Peri koolist pihta ja surma. Eksitus. Mina sain küll seal haavata, ma ei tea, kas mõni teine kahuri veel sai. Aga treinbub, võis ka ju haavata saada, aga igatahes ta oli riigil ja taoli sinimägedes. Aga ta läks 25. minema lubas staabis pea peale kõik pöörata. Nagu ja, aga rohkem me teda enam ei näinud. Mis temast sai, ma ei tea. Niimoodi jäime oma väed, võiks öelda, ei olnud kontaktirühmaga ülematega, ei olnud enam pool rühma kohuseid, ei teinudki niimoodi. Ja 26. hommikul hakkas juba pihta, ümberringi juba auvere poolt, tankid olid seal soos näha, murravad läbi, seal käisid igavesed madin. Aga ometi sinimägede küljest, Sid, otse, kus meie olime. Ei rünnatud. Rünnati seda lastekoduga Narva poolsest küljest hoolega ja seal need vaesed mehed, need olid, need flaamid, flaamid ja flaamid pidasid meeleheitlikke lahinguid ja, ja saivad seal kõvasti tappa, võiks öelda. Elavjõus kavatsesid palju, nad olid vaprad vennad, aga nad jätsid sinna mehi kõvasti. Ja kõike seda ma ei teadnud, mis toimus teispool mäge. Niimoodi, 27. hommikul, vahepeal öösel jäin natukene vaiksemaks, niimoodi hommikul magamismagamist, mingis soikumine seal oli ja mõtlesin, et asi on nii vaikne, et ma näen jalavel kaevikuid pidi nüüd sinna mäe ette vaatama, mis seal tehakse, mis seal on. Ja ma läksin üks paar-kolmsada meetrit seda kaevikuid pidi sinna pealiini suunas. Ja ma ei leidnud ühtegi meest elavat. Mul hakkas kaevikus kõhe. Ausalt öeldes ja ma tulin tagasi sealt ja mis asi see on? Niisugune vaikus ja siis hakkas ja mehi ei ole ja siis hakkas möll pihta, siin-seal jälle Illid peal. Pommitamine käib, kahuritest tulistati. Ümberringi võiks öelda, kees mättad, puutükid ja kõik niisugune asi. Ja korraga märkan, et mehed liikusid sealjuures seal ühest august, teisi on niimoodi suitsu panemas ja saame tuld lastekodust. Selja tagantpoolt seal puiestee all kahurid seal. Me seadsime ennast niimoodi pooleldi meid oli seitse meest, ainult kerge on pooled nagu ringkaitsesse, et üks oli seal kahuridel kohe vahetus läheduses, siis oli järgmine teatava aja tagant jälle üks, hüppa selle siiani. Käisime ühest august teise ja eks seda nähtavasti märgati seal ja jälle tartar koledest tulistaks sinna meie pihta. Ja mõtlesin, et nüüd on asi küll naljakas, enam ei jaga üldse, mis siin toimub. Ja järsku märkan, et paremalt Grennaderi mäe poolt puude vahelt tuleb üks päris uljalt kohe jumala paraadvormis, ei mingit maskeeringut peal mitte midagi ja see on sees endale oraste, kellest ma olen siin mitu korda juttu teinud, meie pool rühmann. Tema oli jõudnud puhkuselt tagasi saanud staabist teada, et poisid on kusagil seal ees, lastekodu juures. Tuli otseses. Igatahes see oli niisugune, niisugune vahva hetk oli. Ja, ja kõige huvitavam Paar tahvlit, šokolaadi ja, ja sigaretid. No tutvustasime siis seda asja ja Endelile ka siis, et kuidas see asi on praegu ja et meiega üldse midagi söömata joomata laseme ennast sind tappa, mina olin juba õlas, üks kild oli sees, seal küll käädigi haigeks, aga see sai välja tiritud. Seal ta oli, mingisugune niukene, jõuetu kild. Ja Endel ütles niimoodi, ma lähen tagasi, räägin neile, kuidas olukord on. Siin teil niimoodi mõtet olla ei ole, võtke Grennadeni mäe selle idapoolse külje peale seal umbes 100 meetrit minna või vähemalt selle mäele, siit näete natuke kõrgemal toodete kaevikus. Ja õhtuks ma vaatan kas masinat järgi või, või täiendus või midagi teid nelja kahuriga seitse meest misse, siis pole niimoodi ja nii ta läks ja õhtuks oli ta tagasi, aga vahepeal oli niimoodi minul muidugi uudishimu nüüd vaadata, seda õudne möll käib. Grennadeni mägi oli nii tugeva tule all, seal ei saanud aru üldse, mis toimub ja just see panigi mind mind nagu tegutsema, et mis toimub, sest minu arusaamist nagu isad tulid ülespoole ja teised läksid alla pooleks aukudes pomine käis siia-sinnapoole jälle, kui mürsul vähegi natukene vaibus, illusin, läksid mööda, nii kusagilt keegi oli näha hüppas ja minu arust sellised ülespoole või allapoole hüppasid. Ja masena kaevikud pidi siis läksin ülesse Krinadenime peale, vaatasin siin ühed grupid, teised grupid, üks segadus, käib, jooksmine, kavandamine käib. Ma läksin veel edasi, läksin sinna 69,9. Seal oli kõige rohkem. Ja see oli see kolmas, kõige vemmal jahustik, seal oli palju kõvasti poiss oli ja seal pandi neid rivisse ja siis ma märkasin, et et kusagilt maa alt Aetakse mehi välja. Nüüd ma tagantjärgi loen, et seal maal olid tunnelisele staabitunnelid, siis aga ilmselt need tunnelid olid küllalt pikad, sest sealt aetidele rühm välja. Ja siis Meie poisid seal olid ees, võtsid nad kaasa ja läksid. Vot niisugune asi käis seal ka, need ikkagi oli inimesi, kes ei pidanud närvid vastu, oli inimesi, kellel olid kogemused, väiksed, kellel elu oli väga kallis. Iga moment oli ta silma ees, et järskus saanud surma järsku midagi selline alateadvuses. Ja oli teisi, kes olid selle täiesti unustanud. Ja vot need mehed ridasid teised kaasa. Siis ma tulin sealt tagasi ja, ja sinna oma poiste juurde ja mõtlesin, et et minu, sellel kõnel oli ketas ära kadunud. Mind ära tulnud selle kaevikus käimisega ja siis ma leidsin sealt kaevikust ühe püssi, ühe püssi ja padruni neile seal igal pool ja neid asju oli, mis laseb, võtsin püssi kaasa ja poiste juurde sinna ja ütlesin, et see mägi on nii kõvasti all ja arvata võib, et nüüd nad ründavad just siit lastekodu poolt ka, et lähme kahurit, olgu mis on. Ja läksime sealt mäest kaevikuid pidi Allaeva siis kuna kaevik läks Kauride tagant tükk maad läbis, hüppasin kaevikust välja, roomasin kahuri juurde ja ma olin enne seda pistnud taskusse küll loll temp, aga ikkagi oli pistnud magasini hoidlasse fiksaatoreid. See tähendab, kui ma selle ära võtan, siis magasin ei seisa, ei seisa sees, ei saa üksi tulistada. Tähendab, teine peab suruma, magasid sisse, siis saad tulistada. Fiksaatoreid, eebelun väljast seest. Pistin selle sisse ja kontrollin käepidemed ära ka. Ja keeran kahuriringi terve tiiru, märkan, et Puiestee alt üks tõstab Koned minu suunas. Hüppasin kohe kahurid vingelt momentaanselt maha, hüppasin kahuripingilt kohe maha, rohtu ja paari hüppega olin teiselt poolt seda põõsas, nagu näitan teile fotod. Väljas ja otsekohe tulistasin. Ja tabasin püssist püssist ja mis temast sai, ei tea. Tean ainult seda, et õhtul oli üks haavatud mees, istus puu najal, seal, pärast nägin, keda need keegi teda ei puutunud, aga me nägime seda meest ilmselt seda veel teist korda. Ja. Igatahes, see oli ka ainuke pauk, mis sellest püssist sai lasta, sest hülss enam välja ei tulnud. Siis sisse kirjutanud ja tõmbliks nokk oli, oli vigastada saanud. Need ma olin jälle püstoliga. Ja otsekohe, kui minu pauk käis, mehed märkasid, nad olid selle kaeviku pöörangu kohal, kus mul tuli välja hüppab, Nad panid, kohe tuleb peale püstolkuulipildujatest ja mis kellelegi oli. Ja terve see Puiesteealune kõrge rohi hakkas, järsku hüppasid nagu konnad ainult teises suunas sinna lastekodu poole tagasi. Ja nii peaks ütlema, siis see oli siis null niisuke tõsis, tõsisem jõukatsumine seal sinimägedes, sest Need, kaks päeva olid läinud, ainult ootan, millal mürsk pähe kukub või kyll kusagilt järgmine läbi lööb, kusagilt läksime tagasi kaevikusse, kus me olime kahurite juurde ei tulnud. Aga hoidsime seda hästi silma peal, mis seal toimub ja pimeduse tulekul vaikseks jäi, sealt meid rohkem ei rünnatud, ei tülitatud. Ja tulidki meile masinad järgi. Masinad tulid otse sealt kahe mehe vahelt üle põldude ja ütlesid autojuhid, et et siit me kahuritega nüüd tagasi küll ei lähe kergesti siiani ukerdama saama, niukesed tuld kaela, nii et seda nägu. Ja aga üks oli käinud luuret tegemas. CD, mis lähebki kahe mäe vahelt alla, on täiesti sõidetav, sellest saab läbi ja ta läheb allapoole. Niimoodi, me saame siit vaikselt vaba käiguga ja seal Narva maantee, D ja siis selle mägedevahelise tee nurga peal põles üks maja ja Meritskeerisime niimoodi, et vot see maja oli nagu eespoolnurka ja tavaliselt niisukese tule taga on kottpime, ei näe üldse, mis on. Et nüüd, kui me sinna taha jõuame, siis kohe käigud sisse ja see lõik pidi olema täiesti sõidetav, kõik niimoodi masinat tuli, aga ma ei teadnud, kuni siiamaani, mida oli aga vahepeal oraste teinud, tema saatis meile masinad, aga ta oli selle veel ajanud seal niukse jõugu kokku. Nüüd ta tuli sealt tagasi 11 ja poole vangiga, nagu ta ütles mulle. Haavata saanud mees, kui me olime kahurid ära saanud ja sinna viimase mäe taha jõudsime oma kahuritega siis puue all istuda, sama mees, kes tõid minu arvates sama mees, mina arvan, et see oli seesama mees ja ilmselt siis oraste tõid ära. Oraste muidugi rääkis mulle, mis kõikidel seal veel oli juhtunud, nagu arvasid kõikidest sellest asjadest, mina võtsingi osa ja kas sa siis tõesti ei mäleta klubisse ja ja ma ütlen, ma tõesti ei mäleta, ma ei saanud seda teha. Sellepärast et ma seitsme vennaga seitsme mehega, kes meid olin ükshaaval kahurit, tirisin üle kaeviku ja üle selle kraavi välja. Ja mis me saime seal veel saime ühe valangu orelivalanguga Tšushadest kaela ja kõige toredam, et me parajasti lükkasime kraavis kõik nii pool kõhuli seda kahurit sinna kraavist välja seitsmekesi need kahuriraud ja kilpolid, kõik jossa mürsukildudest poolt ära Attackitud ja me ei saanud keegi mitte ühtegi kildu, ka. Õnnelik Ma olen absoluutselt imeline, imelikud asjad juhtuvad teinekord sest siis ma ka esimest korda tundsin, ma ei olnudki Katjuša tuld öösel kaela saanud. Mismoodi see on tohutu efekt, on termiit ja purskab mürsu lõhkemist, purskavad kõik tuld välja, see on niisugune murrang, jube efekt, juba õudne mürin, mürin ja siis nüüd tuldpurskavad kolded ümberringi saime sealt tulema sinna viimase mäe taha ja nüüd siis isegi oli lootust, et saame kusagilt supia ja järsku tuli Fels sandarmi kohale, nad olid vist Nordlandi diviisi omad, igatahes Steineri poisid olid ja läti Köik olgu tee pealt ära, tankid tulevad. Saksa tankid, saksa tankid ja stanieril oli oma tankigrupp ka veel selle. Ja ega midagi nendega ei ole vaielda, pikalt midagi. Ja nii halb, kui see oli, sellepärast et, et seal kolmanda mäed, aga teisel pool teed oli tollal see asi veel seda maaparandust ei olnud tehtud ja niimoodi väga soine oli. Lükkasime suure südamevaluga oma masinad ja kahurid sinna tee pealt kõrvale. Eks me tegime seal häält ka ilmselt masinatega hirmsasti, sest saime uue oreli Varangu. Nüüd seal selle mäe taga ja vot see valang lõime lühe kahuri lohveti puruks masina küljest lahti ja kahur paistis olema kannatada saanud. Ja kõige hullem oli see veel, et minu kõige toredam poiss Niineb Illuka poiss. Sai ühe killu meile kohta valmis. Täiesti niisukene, veretu haav, aga lihtsalt ei ole. No autojuht ei tulnud mulle mitte see valk taga, aga tuli üks tisleri nimeline natukene juba eakam mees, mitte vanamees, aga ikka täiskasvanud meie kõrvale ja väga hea autojuht, kallis nagu teiste kõige targem nendesse klaasi. Ja temast sai sind rei põldude juurest, Sid avad paremast jalast. Ja siis me ootasime seal küll, et millal need tankid tulevad, aga tanke ei tulnud ja siis üks masin sealt läks Tartu poole ja ja siis ma panin selle Niinepi sinna autosse, sõitsin, sõitke illukalt läbi, vangis maha. Poiss. Lõpuks võtsime julguse kokku, et asi läheb hullemaks siin ja ei tule siin mingit tanke ja ütlesin masinad tee peale ja ärasõit. See kas oli õige või vale otsus, igatahes niimoodi olija meid masinasse järgime, oli meile saadetud mitte niisama, et et meil oleks masinat lahingus käsutada, näidata, et meid ära tuua. Ja nüüd ma ei tea, kus mees staap oli, kas oli ta konjus, võivokas? Masin kunagi arvasin, mõtlesin nende eestiaegsete kaarditükikeste järgi, et nagu Puiestee paistis mul Vokas olema, et et vist Vokas. Aga nüüd ma hakkan vaatama, et aga see tee passi mul ilmakaarte suhtes, mis mul meelde jäid, need nagu Konju, aga Konju kohta ei ole mul õiget kaarti, niisugust tolleaegset kaarti. Aga see oli ka puudega palistatud teed ja, ja vanad talumajad seal, kus olid meil staapsis sees. Muidugi, kui me saime sinna, siis no kõik olid hirmus huvitatud. Mis seal sinimägedes toimub ja kuidas on ja, ja no poisid jäid jutustama, aga samas kuulsid seda juttu, et üks kahur jäi maha, seal relvurid, sidemed, lähme toome ära, üks autojuht tuli kohe veoautomees, seal. Lähme toome ära, mis me sinna jätan, teeme korda selle ja niimoodi. Ja hea küll, mina ütlesin, lähme. Ja siis tuli niisugune omapärane steik, et sirm, meister, kes hoolitseb transpordi eest ja tulid sinnad ka siis te lähete seast ainerlast läbi. Stanyerov bensiinipuudust, visake ta lööks vaapensiini kaasa, meil on seda siin küll poisid lükkasid bensiinivaadi peale, hakkasime sõitma. No mina ei tea ka täpselt, kus kastaineri staap sel ajal oli, kas ta oli päid nendes või Sillamäel või igatahes jälle tagasi sinimägede poole, seal kusagil tooli. Ja ma ei kujutanud ette, et mul tuleb taimeriga Enno endaga juttu ajada. Mõtlesin, nostaap on suur mõiste. Ja läksime viisime bensiinivaadi sinna ühte kohta majadest eemale välja peale korraga saksa automaatorid, ümberringi. Paar suurt segadust jooksmist ja varsti tulid ühest punkrist välja valges särgis mees. Jass hakkas mees, tugeva kehaehitusega, jässakas mees. Joo bensiin, frukt võrdlen küll panis sõimaja kohe tagasi viia ja vastasin, et et see ei ole minu ülesanne üldse minu otsene ülesanne. On kahur ära tuua, aga see anti mulle kaasa siin ja siis mis kahur kuulas täitsa rahulikult mõjutu ära, siis ütles, et nüüd on viiteid selle printsiini maadisid minema ja siis otsustati see, kas toote võidukaare ja paras autojuht ja noh, sa ikka vanaga rääkida. Siis olevat Steiner olnud kolmanda soomuskorpuse ülem. Niimoodi siis läksime autoga sinimägedele ja juba enne enne sinna, kus ma teadsin, kus see kahur on. Katsusin masina ringi pöörata, sõitsime tagumine luuk lahti juurde ja hopp hopp ja ja oligi meil seal masinas ja, ja tagasi, kui ma tagasi jõudsin, sinna nostaabi juurde, siis mehed juba istusid masinas. Kolm masinad ja kahurid olid juba üle vaadatud, mehed olid söönud, minu jaoks oli katelok valmis pandud. Ja meiega kaasa tuli üks ohvitser. See ei olnud minu arvates see, kes meie rühmaülem pidi olema ja algas sinimägedele poole jälle tagasisõit. Kuna meid oli seal nii vähe järgi jäänud, et no ikka vaadati, et vähemalt üks üks mees ikka oleks ja kui kaks on hea ja aga siis relvurid oli seal juure antud ja siig sidemees ja nii, et kolm tükki siis oli komplekteeritud kolm meest, kahuri üheksa meest, siis oli siis rühm järgi ja üks ohvitser siis viis meid sinna periad sisse. See on peaaegu et sinimägede ja mere vahel natukene siia Sillamäe poole. Ja seal siis meil tuli panna ennast üles õhus tõrjeks, samal ajal ka teised positsioonid mere äärde vaadata, valmis, et kui tuleb dessant, et siis mul oleks kohe vahetada tellingleksele ja seda ohvitseri. Ma sedapuhku rohkem ei näinud, me siis püüdsime sinna ennast kaevata sisse. Ja see oli siis 20 Kaheksanda, juuli hommik, kui me juba olime pärjad, siis seal juba positsioonis ja yli usinad tulid ja need siis hakkas siis pihta, see asi meie lähedal oli mere ääres üks saksa Firlik. Ma olin neljatoaline. Nii et meie kolm ja peale selle oli, oli seal veel kaks 88 millimeetrist lennukitest, ei teinud väljagi, meie omad olid. Ja see punker ei olnud kaugel seal minu kahuritest, kus nende punker oli ja 88 sõdurit seal ja meie nüüd siis pidime hakkama nende illusinatega Madistama, seal Nad terve päeva tiirutasid ringi. Neil läks kalliks maksma igatahes. Aga alguses pidime meiega saama küll, sest kuigi see aja geni on väga väike, ta madallennul tuleb, mis sa saad teda sihikul hoida. Ometi ei tohi sa teda kohe oodata ja kohe laskma hakata. Tuleb sulle peame enda laseks laugast kogenud mehed sees ja saime esimesed korrad vastu nagu sarises. Ja siis vaatasin, et aga nad ilmselt panevad kõvasti mööda, nad lasevad huupi ja pomme, viskab ja laseb pardarelvadest rohkem psühholoogiline niimoodi, et aga ootad natukene ja nüüd pool külje peal nüüd selles isikus, siis hakkab tulistama ja lasen talle järgi, tegelikult rohkem jälgid leek, jäljendajaid, kui päeval paistab, kaeva ja kes või mis või seal madallennul ei ütle, kes pihta sai, missugune kahurist see see oli, aga neid suitsusabasid, seal, läks metsa taha ja Merde. Niimoodi kuni hilisõhtuni välja ja siis saime natukene jälle hinge tõmmata üks, üks paar tundi ja poisid mul olid ennast sinna pae sisse kuidagi ära kauppinud, mulda omale natuke ümber kraapinud ja ja hommikul mul ei tulnud ikkagi und peale. Noorel inimesel on see vastutustunne teinekord väga kõrge ja eriti kui sa näed, et, et sul on üks relvur ja üks üks niisugune natuke saamatu ja ja ise pead laskma, nüüd siis istud seal selle pingi peal kahuripingi peal ja nagu mujal ei saagi. Ja istun sealpool, Suigun. Kur, kuulen, lennukite mürin hakkab. Ahah, tulevad jälle alla. Ei. Kõrgelt tulevad pommitajad ja terved eskadrilli diviisi. Tulevad kaugelt näha, kõrgelt-kaugelt-kõrgelt tulevad. Mõtlesin, et lähevad Soomesse või kusagile merele pommitama või midagi niimoodi. Ei midagi. Hakkas visindista. Maala viisid võtsid läbi ja nagu ma pärast olen lugenud terve selle sinimägede rajooni, lihtsalt tahtsid ära ära tappa. See oli vast kõige rängem pommitamise päev ja seal siis korraga tundsin tohutu valu käis seljast läbi, esimese hooga kargasin püsti, siis kukkusin maha, sest pommuni tulnud kahuri selle muldvalli muldvalli kõrvale sinna taha. Ja mul oli selgkilde täis, mis olid suurem osa kõik Ricossetiga tulnud minu kahurist. Jõudsin vaata sinna punkrisse, seal sidusama ohvitseri mind kinni. Ja mu oma noor autojuht viis mind pesitsi seltsimaja sinna olisi saavutatud kogumispunkt tehtud. Aga see maja oli ainult seinad püsti ja mina komberdasin küll masinast välja omal jalal, aga siis ma vist vajusin seal kokku, nii et mind pandi raami pealt, ma leidsin ennast ja olin sealt ukse lähedal trepi alla pistetud, niimoodi. Ja kogu aeg tulistati jälle vahetevahel üksikute laskudega tankitõrjekahurist sinna majja sisse. Ja teatava aja tagant jälle tuli üks sanitarmasin, seal on niisugune lohu koht, sõitis sinna sinna sisse ja siis ma nägin sealt ukse vahelt Niukest küllaltki pilti, mida te kõik ei kujutagi ette. Et need haavatud mehed ründavad seda masinat. Kes saaks siis enne ilma hoolimata, et teised võivad väga valusad haavad, luumurrud, kõik. Ja siis sanitarid jõuga hoiavad neid eemal igasse masinasse torgatakse, eks raha siis niimoodi siis ükskord ka minu raamist võeti kinni ja torgati masinasse ja viidi kusagil mingisuguses jälle seltsimaja laual, ma ärkasin ülesse. Seal parajasti opereeriti mul sillast neid kilde välja ja pandi mulle kogu aeg neid saksa arstide nina peale. Ärkasin üles pannakse, seletavad saksa keeles räägivad anekdoote ja neid sai seal nende ütlused that's kord pidi olema, et 21 on neil Neil relde jah, naljatasid seal, kas neid oli 22, ma ei ole saanud lugeda siia selja taha ka näinud, aga selg on armiline. Ja noh, selgroopiirkonda ja sinna seesugune närvisüsteemi ja närvide tsentrumite kohatseni. Õudselt valus operatsioon ei olnud valus, seal tuime tõvega. Aga muidu ta võttis ikka rivist välja kõvasti ja siis viidi sealt kusagile jõhvi lähedale, sinna neid koguti, hakati viima siis autodega jõhvi jaama laeti vagunisse. Vagunitesse terve ešelon haavatuid ja siis tulid lennukid, samad illušinid leidsid Jõhvis ka meid ülesse ja pommitasid tagant kolm vagunit puruks. Need haagiti otsekohe lahti ja ešelon hakkas liikuma. Nii et me veel sealt ukse vahelt nägime kõik neid, mis uuesti saanud, perroonil haavata ja ja saime aru, mis toimub, et praagiti kõik vagunid, maalid olid purud. Ja kõige huvitavam on see, et selles samas ešelonis Endel orast Aega ma arvasin, et Tom suurinud, sest niisugune jutt oli haiglas levinud, seal ideaalsed ja oraste sandi rängad taandub. Surnud. Ja kõige toredam Tamm oli see, et kui siin Adaveres oli nende vabadusvõitlejate kokku tule esimene esimene siis järsku Öeldi, et ja nüüd saab sõna. Argentiina vabadusvõitlejate ühingu esimees Endel oraste.