Mälestuste rääkija Kaljo West selja taga sinimägede lahingud ja haavata saamine elas sanitaarrongis üle veel ühe pommirünnaku pihta saanud vagunit haagiti lahti. No aga minul läks ja siis sõit edasi olin raami peal. Mäletan, et kusagil siin Ülemiste jaamas kusagil Escilon peadusid, paistis ukse vahelt Tallinnat joonis ukse lähedal, seal kohe ukseprao vahelt. Ja jõudsime Haapsalusse rongiga. Haapsalus laeti meid maha, tassiti laiali palju. Mina sattusin mingisuguse õue mingisuguse vanemate majade õue, kus oli ka haigla moodi või punkt. Ja seal hulkusid juba valgetesse haigla riietesse, haavatud, kes kergemalt olid haavatud ja. No tuli, nüüd läheme Saksamaale kõik ja korraga buss eesti leegioni vääridega ja poisid, kellel on vormid seljas ja käia, saavad kõik siia vussi. Ei lähe Saksamaale mitte keegi, kes saab käia ja veel eluvaim sees on. Ja siis mina võtsin ka oma eluvaimu kokku. Pean sinna bussizamor raami pealt maha. Kõige toredam oli, et üks haiglariietes meest tulid. Kuule, anna oma maskeeringut mulle, mina ei taha Saksamaale minna. Sest väravast ilmselt vaadati, kes on haiglariietega ja ei lasknud, arstitõend ei lase välja, tiris maa maskeeringut mul seljast ära ja, ja temaga masinasse. Ja meid viidi selle bussiga. Kindral Laidoneri nimeline sanatoorium oli niisugune asi. Kõik kohad olid haavatuid, täisraam raami kõrval oli all fuajees täis ja seal ma jälle vajusin nii ära, et ma ei mäletanud enam midagi enne, kui kuulsin, et keegi loeb minu nime, minu haavatus sedeli pealt. Igalühel Fergus setel oli siin pea otsis ja vest, Narva mees. Ja tema valged alad peale, aga muidu saksa vorm paistis alt ja see oli niisugune jälle vedamine. Mind varsti tõsteti sealt fuajeest ja viidi ühte kohta koridori, kus olid kahekordsed navid juba maast kõrgemal, natukene teine tunne tekkis. Siis järgmine päev tulid sinna Litzmanni tüdrukud, aga nadolid, kas tütred või suurus, mis tal olid, seal istusid seal voodi, säravele tehti pilt. Ja keegi mulle ütles, et see pilt on olnud Revalertsaid tungis aga mind ei tundnud, kui kangelast sinna vaatama, aga lihtsalt oli vaja kusagil pilti teha, nendel ka. Aga ma jäin jälle uuesti nii, nii haigeks. Te ei võtnud enam nagu eluvaimu sisse ja siis mind viidi ühte kohta niisuguse kunagisse üksikute tuppa, kus oli kaks meest ees juba ja mind topiti nende vahele sinna maha minu raam. Ja seal sain süst süsti järgi, õde, mitu päeva seal ainult süstis, jäi, jäi elu sisse. Ja, ja siis, kui sain juba juba liikuma ja sest mul olid jalad, käed terved, ainult see keha oli kõik sidemetes siis viidi mind sinna lossi lähedale. Igatahes mul on nagu meeles, et see oli sihuke suurem saal nagu lavakenegi oleks sees olnud. Ja seal lava peal, siis oli minu koiku ja üks tore noormees mängis seal akordioni ja ta mängis Valgret. Ja mis mulle sealt veel meelde jäi, seal kusagil vahekäigus oli üks suur tünn ja seal sees õnnist kilud, mis olid juba valgete täppidega ja me käisime kõik korda sealt neid toomas ja söömas hirmu sead. Ja seal mulle anti ka üle teise klassi raudrist, Steineri algseiga. Ja tundus, et unustad ära, et seda kõike ümberringi. Et venelased on ju Yovicio olemas, kohe tulemas. Aga Ta ei lastudki seal väga pikalt olla. Arstlik komisjon tuli sisse kõik, kes vähegi liikuda said. Front Laitstele Reval. Mu doktor soe Kõrbüüdis teile küll näidata ühte röntgenipilti seal ja seletada, et siin on niisugune tumedasse, tahaks veel kord teha uus võte üle ja siin võib-olla kyll on sees, ei, ei teinud väljagi, sellest kuulnud. Niimoodi tuli siis Tallinnasse tulla. Tallinnas oli see frantslaitutel rindejaotuspunkt rahvast täis, kes kusagilt tulnud, kes komandeeringutes kelt puhkusel, suurem osa, kõik ikkagi haiglatest sinna aetud. Ja korraga märganetamas. Et üks allus, hulgub ringi paberitega seal ja see on mu Narva ja Elisa ja Tallinna koolivend Helmut krabu. Allased. Ja ta ei teinud alguses mind tundmagi, läks mööda, siis tuli tagasi, pistis mulle pihku paberi ja ütles õhtu tulen sinu juurde. Ja see oli 10 päeva peatumisluba. Ja siis ta tuli, sest ta tõesti minu juurde ja ütles, et asi on praegu selles, et me ei tea üldse, kus on rinne. Tartu Allan segadus sinimägedes, me ei tea, kas mehed pead veel vastu või ei pea või mis tulusest on, kui nad peavad. Ei oska kuhugi Mei saata täiesti huupi kusagile, peame midagi saatma. Ja ei ole praegu kodus siin Pitka ajab asju ja õiendab, et katsume, võib-olla võtame temaga kontakti, tema poistega kontakti ja vaatame, mis saab. Et igatahes ole kodus siukene päeva ja siis tule sinna. Pikendan sul ära, kui on vaja, vaatame, mis saab sellest asjast. Ja 10 päeva läkski mööda, nii et sain oma vormi puhtaks ja verest puhtaks ja aumaskid läikivad ja saapad läikima korralikult ja sind lähen, pikenda on siis seda peatumise luba. Ja laulupeol Tartu maantee poole vaadanud tankid sõidavad alla ülevalt. T 34, no minule juba. Kahtlust ei saa olla. Kelle tankid on? Need on? Eesti korpus sõitis sisse Tartu mannetu septembrikuu 22. 22. september ja muidu pea jagas kohe nii palju, et ümber pöörd ja koridori uksest sisse. Ja. Tiit minutitki veel, Willis oli just selle laulupeo Gondari nurgal peatus ja naisoli seal seisis ja nemad ei teadnudki veel, tankid tulevad küll naiste käest. Sakslasi on siin, naised, ehmatut oleksid kasvõi nutma või kesklinnas ei ole siin sakslasi ei ole siin midagi, kõik on juba läinud ja kust te, poisid tunnete? Ja mina koridoris seal ja juba tunnen ühe tõese tirivad mul pintsakud käisest ja need lahti ja nad saivadki mu pintsaku kätte kõige lollimad, nad viisid kohe selle pesukatla alla selle kõige mu sõltuhhidega ja värkidega. Aga siis ma sain sealt ikkagi kätte veel raudristi, avaldan medali ja need, ma müürisin selle laulupeomaja 16 keldrisse, sinna kraapisin seal musta õiget krohvi olnudki, aga augu natuke suuremaks kivide vahele, toppisin sinna sisse ja ajasin uuesti sinna kört ja peale. Võib-olla nad on veel praegu. Kelder on küll, olen käinud, seal on nagu krohvitud ja niimoodi need krohvi all on need minu aumärgid seal olemas. Niimoodi niimoodi lõppes siis minule sõda, kui mitte arvestada, et võib olla, oleks seal veel paugutamiseks läinud. Sest ma olin pööningule, läksin ja leidsin sealt. See Nagaani ja kotid ja padruneid, kuid mitte ühte ei olnud Nagaani padrunit seal siis igasuguseid padruneid, ei tea, kes selle riidekotikese sees neid padrun, mõni poisike või keegi. Ja Ma olin siis kodus paar päeva siis naised rääkisid ja kuulutused on väljas, kõik ennast varjavad ja võetakse see ja see seisukorra kohaselt vastutusele ja lasevad maha ja niisugused jutud käisid seal teiste naiste poolt ema ja need ei rääkinud jutte. Ja siis ma mõtlesin, et neil seda ei saa ka nüüd, et nendele siin pahandust teha ja ja et lähen ja annan ennast üles. Ja teate, ma läksin linna. Üheskoos väravat seisavad püssimees tiku otsas. Kas ma saan jutule? Kellegile ei saa, ei räägigi nagu üldse. Ja siis ma nägin seal praegu või kus oli kohvik, Tallinn niisugust, praegu on see Ameerika suurärikeskus. Seal ees ma nägin, et masinast laotakse väljakirjutuslaudu ja igast muid. Sõjaväeriides mehed tassivad paberid ja vist isegi kirjutusmasinat asi seal ja kolis siis ma läksin sinna sisse, pidasin ühe ohvitseri kinni ja sind, et ma olen SS mees ja ma tahan ennast üles anda. Läks hulguvad jälle ringi, ei tee minust väljakki. Läheb jälle mööda, mõtlesin susside ja. Miilits õiendab. No tal oli hirmus kiire, ta mõtles, et mis ma nüüd tegema pean siis selle eestlasega. Ja niimoodi ma läksin koju, mõtlesin, et mul hakkas juba see vene värk jälle selgemaks saama. Et ei, niimoodi nii aus ei saa inimene olla. Ja siis oli lehes kuulutus, konservatoorium hakkab jälle tööle ja kõik endise õpilasi üliõpilasi registreerida, siis oli niimoodi konservatooriumi Eelguses keskuses kõrguses kõrgem, kui sa said nii üliõpilased ja õpilased. Ja läksin sinna ja seal sekretär ikka varalaid. Sihuke vaikne, kena toreda. Kuldar singi tädi. Juhataja ütles, et kas teil fotot on üksindust, väikest? Ma ütlesin, et ei ole kaaslasega, tooge mulle kella neljaks. Ja talle kõik valmis, kirjutatud ainult kleebis peal ei templi ja olin ma jälle konservatooriumi vesiniku konservatooriumi juurde kuuluva muusikakooli õpilane. Flööt. Ja ja taristu toredalt hakkasime tööle. Ma mäletan, et siis olid noored vahvad mehed nagu matsu ja Alumäe ja. Hästi sümpaatsed? Kõik nalja tehtud, aknaid klaasitud ja siis tegime sinna saalise saal praegugi suur, seal see oli ju elumaja, lõhuksime ühe vaheseina maha sealt ja ehitasime sinna saali. Kõigil olid suured suured ideed ja tulevikuplaanid, aga juba räägiti, et projektid on juba kõik on juba paika pandud, kõik koht, kuhu tuleb siis niisugune niisugune kunstikooli konservatooriumi muusikakool, kõik see üks suur Maja arvestati sedasi umbes sinna, kus Lenini ausammas, Tõi majamas, et sinna tuleb Estonia lähedale sinna jääda. Tarre kunstide niisugune keskus, no seda ei tulnud ega ei tulnud. Ja mina puhusin ikka oma vilet edasi ja õpetas siis mitte Ewald Prover, vaid Arnold Sepp, hästi jälle režiimiga inimene ja õpetas mulle hingamist, hoole ja kõik niimoodi. Ja niimoodi nagu sai unustatud ära. Et seda veel ju kestab tegelikult Euroopas ja ja ka Eesti 20. diviis on olemas. Ja noortest poistest asjalikult vanemaid läks nii palju kaduma siin, aga noori võeti kõvasti ja nad läksid Saksamaale ja nad said seal õppust ja ja pidasid seal, tegid mehetegusid seal, muidugi nendel läks ka elu, nii nagu me teame, kes, kuhu ja kes üldse pääses sellest Tšehhi põrgust ja nii edasi. Õppida ja unustada kõiki neid asju nagu püüda unustada. Peaaegu terve õppeaasta, aprillis tuldi järsku üks õhtu passi kontrollima ja Kustas ka tuli ära. Ja kaks meest tulid ja vaatab minu seda. Seda tunnistas, et kes ta on ja mis siis oli mäletagi ja konservatooriumis õppinud ja mõtlesin, no tulge meiega kaasa, meil on vaja üht-teist täpsustada. Ja muidugi läks paanikasse ja, ja, ja hakkas seal otsima, mida kaasa panna seal võileibu või midagi ja ja see, kes ei ole vaja, ei ole, paanil on hommikuks sõltuvus ilusti natukene räägime ja pane igaks juhuks ikkagi midagi kaasa ja. Sest ma teadsin, et nii kergesti ei lähe ja ega ei läinudki. 10 aasta pärast tulin hommikuks koju ainult kuu ja läks ka veel üle 10 aasta. Niimoodi see asi oli siis sõjatribunal mõistis mulle siis kõikide nende suurte pattude eest, mis ma lolli peaga rääkisin. Aga ega seal ei olnud vahet, kas sa rääkisid või rääkinud. Sest ega ma ei rääkinud ka paljusid asju üldsegi eriti niukseid asju, nagu sinimägestki, mitte. 25. sain haavata taganemisel Narva. Miks ma pidin seda sinimägede, sest nad olid väga õelad selle peale, siis oleks hakatud pinnima, kes olid see ja kes oli rühm, kes oli kompanii, mis? Kõike seda. Aga ma ei rääkinudki, ma kah olulisemate kool sisuliselt Münchenis. Nüüd lolli päeva rääkisin ära selle Naisolnud seisu Slovakkias, aga mis seal tegid ja nii jäin vahele, pidin selle ära rääkima. Räägin mõne asja ära ka, mis siis ikka. Ütlesin mina omakorda. Te saite tankikütti väljaõppe, nii vist öeldi tankige. Kastel. Neid oskusi läks vaja. Absoluutselt ei läinud minul, sest ma olin oma tegevusi ka, mind lausa imestan seda, et üksus saadab mehe välja ja pärast ei kasuta seda ära. Sest ma kujutan ette, et kui mina oleksin olnud patarei ülem, siis ma oleksin leidnud ikka aja, kus kasutada seda meesteta, jagaks oma teadmisi, õpetaks veel mõned välja ja elementaarseid asju. Temast tuleb aru saada, mismoodi temale läheneda. Ja siis on see asi palju lihtsam, kaotused hulga väiksemad. Kas teie jutuajamine toimus pagari tänaval ja esimene jutuajamine toimus mul hoopiski, see on siis Nunne tänav, mis on balti jaama lähedal, sest see oli raudtee, miilits kinkis minu ära viis. Ja mulle tundub, et et nad said minu kohta vihjeid maja raamatust. Sest mujal raamatus oli tempel sees välja möllitud Eesti leegioni välja kirjutatud Eesti leegioni ja majaomanik oli küllalt aused, mitte seda raamatut ega neid lehte ära tõmmata, raamatut kõrvaldada. Nii et siin ei olnud mingisuguse kaevamisega tegemist, absoluutselt ei olnud. Ja kõik see, see, mis ma seal Raudel Nunne tänaval selle ohvitseriga siis seal üleval kusagil pööningukambris on, meil oli väga tore vestlus. Vene keeles toimus see kõik ja ja tema kirjutas ja ütles, et rääkige, rääkige teda, ma ei võta teid allkirja ega midagi, rääkige jutustage oma elust ja niimoodi ja ja noh, eks ma siis niimoodi rääkisin talle, tal oli seal neid paberossi, tubakat ja üldsisi, ta oli, ta ei osanud neid teha, ta lükka saadi lõhki ja siis ta kirjutab ka ja närvis seal suitsu vaja teha. Toppisin talle suitse niimoodi ja siis järgmine päev viis ta mind pagari tänavale. Pagari tänaval ei olnud, no kaua üks paar tundi ja minu käest ei küsitud absoluutselt mitte midagi. Terve see asi oli üks suur komeet viidi ühte suuremasse ruumi, kus oli ainult paar tooli seina ääres, üks kirjutuslaud ja selle laua taga oli niisugune mere vormistuku mees. Ilma õlakute tõhudunuga sinisoo, need ülekuulajad olid kõik mereväelased, meremehed ja balti laevastiku omad. Ja Ta mängis lihtsalt seal seda niisugust magajad seal ja tukkujad vahtis aknast välja, jälle tukkus Jas lõbuks, tegi sahtli lahti, võttis sealt püstoli, vaatas seda, viskas sahtlisse tagasi, lükkas sahtli jälle kinni ja ja mina istusin rahulikult seal. Ja siis tuli relvastatud mees ja viis mu ära ja otse patareisse kohe. Patareis sattusin ühte suurde kambrisse, nakkunud seal vist vanas osas kõik olid. Esimene pilt oli minu jaoks küll ikka hirmus kõhutavam, issand, kuhu ma nüüd sattunud olen. Ja sest puupüsti täis oli mehi, kõik, nad olid niisugused noh, higised ja, ja. Olukorras, aga see elu oli seal huvitav. Varsti sai selgeks pilt, kuidas see toimub, et kui meid lõuna ajal viidakse alla jalutama sai niisugune aedades tehtud boksid üleval oli sild, kus jalutas siis vene sõdur püstolkuulipildujaga ja all olid niisugused nagu väiksem, kui see tuba, siis kus terve see ning 60 inimest kambri täis külg külje kõrval lükati sisse ja siis seal pidin liikuma ja värsket õhku hingama. Ja, aga nii kui see läks selle teise poole otse nii liikumine seisma ja kadi plangu vahel seal siis rääkima ja võta oma ja nüüd ma nimesid seal niimoodi jälle jäid vaik, eelmine kamber, stan, con või tuli, kõik trügisid kuidagi edasi ja siis jälle niisugune mäng käis. Aga siis, kui me alla tulime, trepikojas oli üks kab suur nagu riidekapi moodi kapp ja mehed olid ei tea, mis ajast avastanud, et seal oli üks tugevast kartongist blankette siis iga kordnik lankett virutati sealt põue, sest tihti mängukaardid Supp nii olnud aegu ei olnud, aga seal oli õnneks olid seal pooltooreid kartuleid sees. Kalal haisvad kala lõgus ikkagi kardule jupoliseesenes kartulitest tehti templid, on niisugused, mis tegid kas siis selle risti või ruudu või ärtukujulise asja ja siis kellelegi ikka oli kusagil värvli vahel või selle tindipliiatsi süsi peidus. Sellest tehti siis tinti ja jälle kaardid valmis. Igal nädalal oli suur läbiotsimine, puistati kõik ära, mis viimane sai, sest meil ei olnud ju midagi, nööbid ära võetud ja naljad ära võetud ja aga ometi mehed habet ikka, kellel mingisugune Nall teravaks nõelutud ja ära peidetud ja kratis oma habet. Verised küll näod aga, aga habet klatsiti, niisugune oli ja mängiti kaarde ja siis mis oli seal tore, seal käis omamoodi side. Üks side vahel oli kesküttesüsteem ja süsteemid, koodid olid olemas täiesti. Punkt, koodid tähendab niimoodi üks, üks, üks, kaks, üks, kolm, üks, neli, kaks, üks, kaks, kaks, kaks, kolm, kaks, neli, kolm ja niimoodi ja seda koodi siis missugust tähestiku sisu vahetati teatud ajaga. See vahetuse toimus siis jälle selle suure kemmergu kaudu, seal käis jälle seinastus kohvitükk lahti, kus siis oli niisugune põhi, põhisihvlite vahetus käis siis seal niimoodi ja. Kõik ikkagi teks sidemehed, need mehed ja meil oli kõik teada, mis toimub, kes oli palju saanud karistada, kes oli kusagile hambasse juurde tulnud. Ja niikaua, kuni ükskord tuli sõjatribunal mingi sõjatribunali, see oli roosikrantsi tänaval on just see majamis, nüüd jäi siis selle uue pangahoone, nagu jätkuks selle endise haigla järgmine maja sealt kangi alt sisse, viidi keldrisse ja sealt siis hakati kutsuma välja üles saali. Nii. Seekord olid seatribunali siis veel peale teiste oli kaks Pärnumaa neiut. Huvitav, kas nad veel on elus, kui on, siis tervituseks neile. Nad olid partisani ilmselt käinud varustamas. Raipad, vahvad tüdrukud olid jaanid sõjatribunali nad saidist ka 15 aastat, täpselt nagu minagi. Sest sel ajal ei olnud tähtis, mis sa tegid, aga see oli niisugune standard, 15 hiljem läks 25 hoopiski pandi juurde veel seda karistust nagu raha läheb kallimaks. Nii see karistusaega tuli juurde. Ja sõjatribunali, siis loeti mulle kõik need patud ette, mul on sellest ära, kirjutab Guardian. Olite arhiivis olemas ja eriti kriipsutati seda Allamisegune instribiitelda Hanko maalin seal tankidega. See seda nad elasid mul kõige suuremaks patuks. Jah, ja siis oli see seade kunagi muidugi kommet, seal lootis ette ja siis ka veel see, et ka teie viimane sõna või või on teil pretensioone ja siis mina mäletan, mina ütlesin neile niimoodi. Nii irooniaga oma teada, et ma olen kuulnud, et nõukogude kohus kõige õiglasem maailmas ja õiglase otsuse vastu ei saa mul midagi olla. Aga seda kusagil ei ole protokollitud Kersele Spriga, selles nagu ma ei tea, kas nad seda mõistsid või mõistnud seda asja. Nii ma ütlesin, see käis kõik pro forma ja proforma täielikult. Aga siis pääle kõhut viidi meid siis selle patarei uude ossa, kus olid endised üksikkambrid, aga sinna üksikkambrisse mahtus parajasti 11 meest sisse ja meie kõrval kambrisse sattusite tüdrukud. Ja kuidas me sellest teada saime? Kui keegi tahtis välja, sest seal oli siis paraskite viimine ära hoida, siis lasti kahekesi ära viima minna, siis selgus, et et naabrigongi luuk on lahti ja sealt räägivad tüdrukud valvuriga. Hirmus kihu, tüdrukute kõrvalkambris. Kookisime elektri selles armatuuris, pirni, luind sihuke traadist. Tehtud niisugune armatuur ümber. Saime sealt ühe traadi lahti. Ühe teise õla õlul ja saime selle lahti. Ja selle traadiga ma leidsin, mina ukse kõrval magasin, seal oli ruumi nurgas niukene krohvi sees praegu mulle selge pilt, et et siin ei saa olla paksu seina, see on üks ruum poolitatud Kornegi tellisesein on siin vahel ja kohvipausid, nurga juures peab see traat läbi minema. Võtsin alguses ühe killu ära sealt eest ja siis hakkasin urisema jahuritsema labrahti omale püksi sisse panema ja niimoodi siis paraskuse sokutada. Niimoodi, ja nüüd oli pöidla side niisugune jälle olemas, sellepärast tüdrukud kauplesid valvuritel välja. Ajalehti. Ja tüdrukud saatsid meile artiklid rulli ja lõikasin traadi sinna traadi otsa, tõmbasin tagasi. Niimoodi olime ikkagi kursis mõningate asjadega. Imenaljad. Ja te olete 10 aastat olite raja ja Narenskis Norrilskis polaaröö pole terve sõna, lesk oli ainult üks, üks inimeste kurnamise ja hävitamise koht. Sajad tuhanded olid seal. Kas te kohtasite seal teisi sinimägedemehi sinimägedemehi, May kohanud seal? Ja seal oli väga mitmetest-mitmetest väeosadest, samuti ka politseist ja oli ka lausa maamehi, kes sellepärast olid seal, et nad olid sakslastele normi viinud ja teised sellepärast, et nad ei viinud, sest oli suhted ilmselt siis head sakslastega olnud. Nii et kõik, kes kätte saadi, see sai oma no 15 pluss viis, sel ajal oli norm see. Ja viidi meid nõndanimetatud super raalaagrisse. See oli värskelt rajatud, seal olid ainult püstiaiad, need viskavad konvoi, soendusmajad, Köök ja kuivati. Ja telgid olid alles nii pooleldi püsti löödud, need osalt tuli meil endil, need telgid olid seal telgid lõplikult püsti panna. Kahekordsed narid said sisse tehtud ja igas telgis oli umbes 200 meest. Ja kaks muidugi raudahi oli ka sees, sest kivisütt oli seal küllalt. Risk on üldse huvitav oma asupaiga saanud sellepärast huvitava asupaiga, et sinna jooksevad kaks mäeaheliku kokku, üks on puhas süsi, võiks öelda, ja teine on puhtalt vase, nikli ja koobalti maa. Haruldane kokkusattumus tööstustööstuse rajamiseks ja tööstuskaevandus ja vasevabrikud. Otsustati rajada seal juba enne sõja algust, kuid sõja ajal sai see eriti aktuaalseks. Vaski oli vaja. Liis Liis isegi tohutul hulgal dushounkad, õnnetus on ka purgid, olid meile meie esimesed ja võiks öelda ka lõpuni auväärsed toidunõud. Need anti igaühele üks tühi purk ja väga ilus vene puulusikas. Ja siis hakkasime seal laagris siis telklaagris kõigepealt neid telke kindlustama mättaid raiuma tundrast ja siis kuni telgi katuseni ladusi, milles mätastega. Aga sellegi peale vaatamata võiks öelda sõimisi talvel tohutult külma sest alumised narid olid meie jaoks ülemised narid, need olid soojemad. Seal oli siis see kriminaalkurjategijate seltskond, meid segati selle tõttu nii, et paremini korda hoida ja valitseda meid. Ja siis käisime seal siis tööl, teede ehitamist, külmunud maad raiumas ja teetammi tegemas. Võtsime järve äärest suure mäe maha, raiutakse väga sügavad Katlovaanid vastavalt siis teatava tasandi peale, oleneb see sügavus siis seal tehakse omakorda aru käigud, kuhu pannakse steroidkastid lõhkainet sisse. Ja siis, kui see ükskord valmis saab, siis meid tööle ei lastud, selleks päevaks toimus lõhkamine ja pärast siis tuli minna käru ja labidaga selle kõiki kokku ajama ja laiali ajama. See oli meie esimese talvede talv, oli erakordselt külm. Üks nädala piiris oli seal kusagil 60 kraadi ümber kõikus temperatuur siis meid muidugi välja ei aetud, sest akteeritud ilmad loeti 42-st kraadist seltsimees miinusest, see tähendab, siis ei aetud välistöödel. Nii, aga tavaliselt ta kippus, olemegi seal nii kusagil sellel 40 selle piiril, nii et hommikul konvoi ajas meid väravasse. Ise lendas välja minna ei tahtnud, veel oli pime ja ikka räägiti, et ilm on vist akteeritud. Siis tulid väljanad, lugesid meist viie kaupa väravast välja, läksin selle putkasse, arvutasid ja pidasid nõu ja ajasid meid tagasi ja siis hakkest natukese pärast uuesti välja ajama. Jälle lugesid, et arv klapiks täpselt. See oli niisugune ajaviitmine nendil, nad ise ju ei tahtnud ka minna, aga lõpuks siiski. Me asusime teele, loeti meile meie palve ära. Et. Ehk on võib-olla Roosi Pespredubreestini ja siis nemad suurtes kasukates ja koertega meie teise liigivarustuses, mis meile anti välja esimesel ööl. Katkised Kufaikad, katkised vildiräbalad jalas ja läksime nagu sandikari võiks öelda. Külm oli kohutav. Me ei olnud sellega harjunud. Paljud sidusid enamjagu kõik oma näod kinni, aga siis jäätuvad ripsmed ära. Siis võtad käe paljaks, et seda ripsmed lahti sulatada, siis hakkavad käed külmetama ja nii ta oli. Pikemal harjusime ära ennast mitte siduma ja see on parem. Ma mäletan veel poisikesepõlves sai lugeda, et kui külmutab nägu või siis tuleb hõõruda lumega, oli polaarvöötmest, seda ei tohi iialgi teha, sest need haavad, mis sellest kõrgest lumest tekivad, ei parane kevadeks. Kogu aeg on nägu, vesistab, kärnas ei tohi. Siis võetakse lihtsalt niimoodi käed rinde alla. Vajutad endale teine võtab õlgadest ja pumpab sind nii nagu tuletõrjepumpa, niikaua kui nägu läheb punaseks. Ja nii kogu aeg peedid endiselt silma peal, et kusagilt ninaga põsk, vald ei ole. Aga käed ja varbad, need olid igaühe oma asi, hoolitseda, et need püsiks alles ja need laagritarkused omandati kindlasti sinna jõudnud meestelt. Ega see on sinna mehi meiega koos ei olnud, need tuli kõik käigu pealt omandada. Kas egolon viie kaupa, kes tööle läks, olid kõik eestlased, Eesti mehed või oli seal eri rahvusi? Suurem osa, see oli kõik, eestlased arvatud need kriminaalkurjategijad, kes meiega olid kaasas, kes siis töö juures olid nii-öelda ülemad, istusid tule ääres, tegid lõkke üles, käisid meil karjumas meie pääle ja kaikad olid peos. Õhtu mõõtsid siis meie töö ära ja siis selle järgi saime me süüa. Meie põhitoiduselle siis see, kuidas olid normi täitnud, andis juurde, siis pluss üks seal 100 grammi leiba ja üks väikene hirsipudru käkikene ja siis pluss kaks pluss kolm, isegi pluss kolme juures võisid saada kuni kilo 50 grammi leiba. Aga see killu 50 grammi, see tähendab hommikul said 750 grammi selleks peaaegu. Ja terve päeva me töö juures peaaegu muust ei rääkinud aastate viisi, kui mida keegi oli kodus söönud, missuguse retsepti järgi midagi oli naine teinud ja missugune leivatükk oli hommikul sattunud, kas oli nuki ots või oli see väga vesine keskkoht. Ainult sellest oli mehe jutt. Niimoodi no mitte väga pikalt laskuda sellesse, sellest laagrist viidi meid edasi nõnda öelda pohvi laagri. See oli siis otseselt ehitas seda suutvase vabrikut. 45., kuuendal, 47.-ks aastaks olin ma nii läbi, et Meits arsti nii-öelda, kes arstlikku komisjonist akteeriti, saadeti ühte mahajäetud laagrisse kus varem olid töölised, need, kes ehitasid lennuvälja ja seal vili viidiumid, lihtsalt surema, selle põhib toiduse pääle ja aeti natukene välja selleks, et hoida teed lahti kuni raudteeni, kust me siis raudteest visata maha külmunud kartuleid loobiti maa ja me käisime siis kottidega neid sealt laagrisse toomas. Ja vahepeal siis püüdsime kotis kusagile augu sisse teha ja omale külmunud kartulid siis püksi toppida, et neid siis baraki nurga taga ära ragistada ja siis järgmise koti järgi minna. Ja selles laagris olin mina ja üks soomepoiss Uno Mändla, kes said esimesed pakid 47. aastal. Ja see päästis meid kahte selles laagris suremast sest pakkide kätteandmise juures oli töödejuhataja nõndanimetatud kraap. See oli väikse karistuse mees vabakäiguga mees, kes ütles meile kohe ausalt, ära neid salle ja kindaid teil vaja ei lähe, võetakse tilt kohe ära, eks ta kõike. Aga mina võtan need ära ja te tulete pärast ja ma hakkan teile süüa. Umbes kolmveerand aasta pärast lõpuks Prarhaabi suutnud meid seal enam hoida, sest komisjon juba pidas meid ammu esimese kategooria meesteks. Siis saadeti meid uuesti puhvi tagasi, siis mina sattusin montaazibrigaadis tall, montaazi, kes pani paika siis neid, selle ma ehituse metallkonstruktsioone kõrgemale kõrgemale, kuni lõpuks ütleme üks üheksa maja kõrgusel turnesime nagu oravad ühe väga huvitava töö juures, see oli 53. aastal. Norriski lähedal on üks järv, kust võetakse joogivett ja kuhu sel ajal kippus sisse tungima selle vasevabriku heitveed. Siis leidsid venelased väga huvitava lahenduse, et selle järveotsa peale tuleb teha jäävall. Selleks oli vaja kõigepealt see lumi, paari meetri sügavune lumi, selle sisse rajada kanalite võrk kuni igikeltsa, nii siis see võrk täita vee ja lume seguga. Niimoodi tekib niisugune karkass ja katus peale talle jääst sinna peale tuhka, saepuru ja nii edasi. Ja siis see lumi, mis sinna nüüd jäin selle võrgustiku sisse nagu tunnelid tekkisid, see tuli sealt välja kaevata. Ja parajasti me olime ametis jäätunnelite seest lume väljakaevamisega. Kui korraga tuli käskroniga kõikidel aukudest välja, rivistati meid ülesse sinna sabki, või? Mis te arvate, Stalin suri, Stalin suri. Vot seda ma tahtsin teile öelda, seda me saime siis tundras palja peaga. Muidugi nemad olid jumala kurvad ja tõsised. Ja mõtlesin lõpuks ometi.