See on raadio kak. Kuulderaadius. Mina olen Sten Teppan ja aeg on minna ajas tagasi 20 aastat. Aasta siis oli 1993. Raadio kaks alustas esimesel mail 20 aastat tagasi. Aasta siis oli 1990. Kolm. Raadiotaks. 93. aasta 26. novembril Tallinna kesklinnas Pärnu maanteel, kui päise päeva ajal eesti mehed omavahel paugutas. Tegemist oli jäägrikompanii endise ülema Asso kommeri tabamisega. Selles relvakonfliktis sai raskelt haavata kriminaalpolitsei abikomissar Koit Pikaro. Kuula meenutusi 93. aasta põnevatest ja olulistest sündmustest iga päev kuulderaadiuses. Sinu raadio kaks. 22. juuni 1993 Eesti korvpallikoondis alistab Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril skooriga 113 103 Saksamaa. See oli Eestile avamäng mille statistikast näeme, et Aivar Kuusmaa viskas 30 punkti. Sergei pabenko sai kirja 23 punkti ja kuus lauapalli. Rauno Pehka lisas 23, Andrus Nagel 18 ning Margus Metstak 10 punkti. Eesti mängis sisuliselt kuue-seitsmekesi. Kolmepunktivisete tabavus oli 58 protsenti. Seejuures Aivar Kuusmaa tabas kaugviskeid 12-st üheksa. Tere päevast, Aivar Kuusmaa. Aitäh. Aivar on selle intervjuu otseintervjuu ajal Tartu stuudios, aga see meie ajaloomeenutusi ei sega. Minuga on hetkel siin Tallinna stuudios liitunud Aadu Kana, tere tulemast ADO. Tere Aivar, siis 93. aasta Eesti koondise võtmemängija, Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri üks staaridest ning Aadu oli tollal Eesti Korvpalliliidu juht Aivar. Seda sissejuhatust, mis ma tegin, toetudes mängule Saksamaaga, mille Eesti võitis ja pani finaalturniiri rahva endast kõnelema. Hästi, sa mäletad koondise toonast häälestust ja Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile, peale mineku emotsiooni tuli see tulemus ka mängijatele endale üllatusena või midagi niisugust ette aimata. 20 aastat tagasi, see on pikka aega, aga, aga. Me läksime turniirile suhteliselt hea emotsiooniga. Jaa, jaa. Ta oli niisugune vahe aasta peale liidu liidu kullavõitu. Igaüks oli kuskil oma oma klubide juures, kes välismaal, kes Eestis ja kokku saades oli. Emotsioon oli päris hea ja ja vorm sai ka päris heaks lihvitud. Ehk sellist tulemust ma arvan, keegi ei oodanud, aga, aga kui tagantjärgi praegu vaadata, siis sel turniiril tegime ühe üllatuse ja ülejäänud kõik, mis võtta oli, võtsime ka ära ja ütleme nii, et kellele kaotasime, võib-olla oli ka see loogiline, kaotasime. Palun, anna oma hinnang Eesti koondise koosseisule, sest 20 aasta tagustest tippudest paar meest jäi ju kõrvale, need olid Tiit Sokk ja Martin Müürsepp, keda Eesti koondises siis ei olnud. Kuidas koondisele tagantjärele vaadates sinu hinnangul mõjus? Noh, tagantjärgi võivad kõik targad olla, aga aga sel hetkel oli koosseis nagu ta olija. Ja, ja kuidagi kuidagi sujus, sujus päris hästi. Et, et võib-olla nagu kõik kõik lülid olid nagu balansis meil oli, meil oli hästi-hästi kõrgetasemeline tsenter pabenko kes ikka lollitas päris päris mehiselt seal meil ei olnud ka ütleme, tagamängijate põuda ja, ja, ja siis oli raudvara, Metstak, et et selles mõttes ma arvan veel, et kõik liinid olid hästi tasakaalus ja, ja tänu sellele oli ka meiega suhteliselt raske mängida. Paar aastat varem tuli Kalev Nõukogude Liidu meistriks, kui erinevad või sarnased olid need kaks võistkonda, see, mis liidu meistrivõistlused kinni pani ning see, mis Euroopa meistrivõistlustel lõpuks kuuendaks tuli. Ei, ma arvan, et nad olid ikkagi suhteliselt sarnased. Võib-olla. Tiidu Tiidu puudumine just nagu võib-olla aeg-ajalt see nagu nagu mängutarkus, et millal nagu tempot juurde kruvida, millal nagu maha võtta. Noh, ei oska öelda nüüd kas, kas see oleks meid päästnud ja kas me oleks kõrgemale tõusnud, seda nii raske öelda. Aga, aga ma arvan, nad olid suht sarnane seda ja see, see kooslus oli ju pikka aega koos olnud. Meenuta mõne sõnaga finaalturniirile eelnenud valikturniiri, mis Eesti koondise jaoks. Kas võib öelda, andis tegelikult emotsionaalses plaanis väga hea häälestuse minna edasi finaalturniiri mängima? Ma usun küll, et et noh, eks meil ka seal oli natukene õnne, et Leedu ei saanud alagrupist edasi ja ja noh, niisugused pisiasjad kõik jälle, mis meie kasuks rääkisid, seal kogu aeg, nende suutsime ära realiseerida ja, ja loomulikult, kui sa sealt juba edasi saad, et see oli juba suur asi siis noh, meil nagu võistkonnal ei olnud enam midagi kaotada, saime oma alagrupi ka teada ja, ja teadsime, et Sloveeniaga läheb meil väga raskeks. Belgia on võidetav ja, ja võib-olla noh, sakslased algul alahindasid meid, aga, aga eks see maksis lõpuks kätte neile. Kirjelda oma mälule tuginedes atmosfääri Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril pärast seda, kui Eesti oli Saksamaa meeskonda avakohtumises alagrupiturniiril võitnud. Kajastus kuidagi meeskonna olemises tähelepanu osas, mis Eestile siis langes? Noh, ega me vot siis olid, siis olid ajad, kus ei olnud ju neid arvuteid kohe sul käepärast võtta Ta, ja sa lihtsalt nagu paberväljaandes said mingit infot, aga aga kõik see oli noh, meie jaoks oli niuke super supersuurturniir, kus mitte keegi ei olnud osalenud võib-olla pea välja arvatud pabenko Liidu koondisega vist või et et ütleme nii, et väga-väga tore üritus oli meie jaoks esmakordne ja, ja sealt sai ka väga palju. Kui ta mõtlen kontakte. Siis kogemusi, kõike, kõike, niukseid, asju, mida, mida ütleme N Liidu meistrivõistlusi mängides pannud ja ja samas enne EM-i sai õnneks mängitud niukseid rahvusvahelisi nagu mänge, niinimetatud meistrimeistrite, mis ta oli siis kossuliigat või midagi taolist. Aga kuidas siis kutsuti sel ajal 92? Mäletad sa isiklikke ambitsioone ka, kas seal võistkonnaalal üks mängija mõtleb niimoodi, et aume läheme ikkagi tiitlivõistluste finaalturniirile? Prooviks vaatame, mis saab, oli seal enda näitamise koht. Eks sellest vaikselt ka ka räägiti ikkagi, et ega, ega minu agent ütles, et et see on koht, kus tuleb nüüd mängida ja aga ma ei usu, et keegi panin nüüd oma indiviidi nagu rohkem maksma kui võistkonna omas, et meil oli hea punt ja, ja ja ma arvan, et tänu sellele heale võistkonnale ja võistkonna vaimule ja kogu sellele tiimile see tulemus ka lõpus kajutit kajastus niimodi. Missugused olid ootused Eestis? Mäletad? Ma ei mäleta ausõna, et, et ma arvan, et sellest räägiti, et suhteliselt nihuke ühtlane gruppe. Et nii ja naa. Et, et meil ei olnud ju väga suurt kossuriiki alagrupis. Ja, ja minu meelest noh, oli, oli, oli nii ja naa arvamusi, aga, aga ma arvan ikkagi enamus oli seda meelt, et et mitte alagrupis viimaseks jääda Ma küsin vahele Aadu Aivari versiooni. Me ootustest kuulsin, missugune korvpalliliidu ootus koondise suhtes oli. Kuni. Meelde tuletada, et milline see ootus oli, eks muidugi meestele ja tiimile ja, ja treeneritele sai süstitud ikkagi seda mõtet, et on vaja alagrupist kindlasti edasi saada. Aga teades endise Jugoslaavia meeskonda tasin Horvaatia jaa, Sloveenia tugevust siis hakkasime mõtlema, et noh, Rumeeniat peaks võitma Poolaga tuleks hakkama saada, Makedoonias tuleks võita. Mismoodi läheb Bosnia aga aga, aga lõppkokkuvõttes oli ju siis veel ees Lätit vaja võita, et üldse Berliini pääseda. Ja ega korvpalliliit nii väga kindel siis ei olnud, ütleme meestepäeva rahadki olid, olid võetud kuni Berliini lõpuni ainult kaasa, et ta oli vahepeal aja finantsidega tegutseda, et Münchenis meestele nalja maksta. Selleni me veel jõuame ka ka põhjalikumalt, aga, aga Eesti koondise kokkusaamine ja Eestit esindama panemine üldse, kuidas see 90.-te alguse tingimustes toimus, mis alustel pessa käis? Mina keeraks natukene seda ettevalmistusaega üks, üks üks viis aastat tagasi et kui salumets oli tulnud Kalevi juurde ja, ja oli need ohjad üle võtnud endistest kadunud augus sokult ja, ja Kullamäe-aegsest tegevusest siis. Salumets oli vast üks esimene treener Eestis, kes, kes lõi oma tiimi. Kui me täna räägime, et oli Kanteri tiim ja on praegugi Asknigunnelia Alaver lõi oma tiimi ja kanepi otsib oma tiimi siis Salumets oli, oli nii palju ettenägelik tark treener, kes tõi enda juurde arstina Rein jalaka praanas, mis Keavitsuse nii-öelda jõutreeneriks või füüsilise ettevalmistuse treeneriks. Ta võttis kontakti psühholoogidega ja, ja hakkas üles laduma seda nii-öelda 88.-st aastast sedasama meeskonda, kes siis nüüd 93 kuuenda koha saavutas vaheetapina ja küll veel need suur võit viimastel nõukogude liidu meistrivõistlustel 91. Et see, see meeste meesele niukene, nõudlikkus ja viskamine ega niisama lihtsalt kui Saksamaa vastu oli kolmepunktivisete protsent niivõrd kõrge mehed ikka tegid, tegid ka väga tugevalt trenne. Ja kui 88 avanesid nii-öelda rahvusvaheliselt ukse, noh me olime endale külla kutsunud Belgiast klienti võistkonna ja Ta kutsus siis jõuluturniirile ja tekkis niisugune tutvus Salumetsal soonikul Marttenbangendiga, kes oli ka mingil ajal Eesti koondise treeneriks. Et siis hakkasid sellised rahvusvahelised võimalused tulema 89. aastal USA turnee, kus mängiti siis nende selle lühikese liigaga, see webi jälle iga kus siis pärast suveliigas ka Aivar Kuusmaa ja Tiit Sokk said, said jõudu proovida ja kaasa mängida, samuti 10 mängu Põhja- ja Lõuna-Carolinas üliõpilaste vastu. Need kõik andsid tohutut rahvusvahelist kogemust. Ja kui nüüd need need asjad edasi rääkida, et mismoodi seda seda vundamendi laoti, siis 89. aastal sai Jaak Salumetsseal selgeks, et, et korvpallijuhtimine Eestis on kuidagi nagu killustunud, et spordikomitee juures oli oma sportmängude osakond. Vabariikliku spordiseltsi Kalevi juures oli oma presiidium. Samas oli korvpalliföderatsioon, mis küll 89 sai üldkogul korvpalliliiduks taaskehtestatud. Siis Salumets vaatas, et nüüd peaks olema ikkagi oma niisugune profiklubi, kus on oma arveldusarve, omad sponsorid eraldi sellest. Mina mõtlesin sellele alguses nagu vastu, et noh, et me oleme spordiselts Kalevi juures Kalevi juures on see kogu aeg olnud, et seal on oma ametkond ja nii spordisaalid ja laste spordikool, Kalevi korvpallikool ja nii. Aga Salumetsseal oli palju see õigus, et need rahad oleksid läinud kergejõustiku ja teiste spordialadele. Et eraldi olles peaks olema nagu parem ja ta tahtis korvpalliföderatsioonist nagu lahku lüüa. No me saime nagu kokule selle ja, ja ühiselt tegime siis selle BC Kalevi 89. aastal ja siis tänu Riho sooniku aktiiv selle nii-öelda rahvusvahelisele tegevusele. Me tutvusime Ühe sellise mehega nagu Mike Storem, kes Ameerikas tahtis luua täiesti uut liigat Sis Global Basketball Association kuhu taheti siis reklaamiks tuua üks idabloki riik siis Eesti näol. Ja Me käisime Riho soonikuga kaks korda Ameerikas ja, ja see asi oli juba nii kaugele, et kõik logod olid välja töötatud valged pallid ja ja esinesime pressikonverentsil ja 92 93 pidigi see, see liiga alustama, vastavat kirjad maiks tooren käis. Eestis vaatas üle meie spordihallid, kus mängida ja ja ühesõnaga, kõik oli selleks valmis ja ka mehed olid valmis, aga siis ühel hetkel see see siiski ei käivitunud. Ja kui nüüd 92 olles juba meie olümpiakomitee ROKi liige ja meie taotlus 91. aastal, et Eesti korvpalliliit sai tiiba liikmeks Missis prink Veldis, kus oli Ameerikas, oli maailma korvpallisada 100 aastat, oli suur juubeliüritus. Me käisime Valdo Suurkase ja Andres Liinatiga, seal võtsime sellest osa, sealsest kinnitati lõplikult Eesti korvpalliliit piimaliikmeks. Ja muidugi 92 olid siis kõik uksed juba avatud, me saime olümpiamängudel Pathossis osaleda. Alagrupist kahjuks edasi ei saanud. Sel ajal oli, oli Salumets küll ise soomes ja treeneriks oli Jaanus Levkoi ja Teet Laur oli siis teine treener. Aga 93 enne Euroopa omasi oli korvpalliliit valiku ees, et kes siis nüüd valmistab Euroopa meistrivõistlusteks meeskonna ette. Ja salumetsal oli see vundament ju loodud ja tal oli väga kerge tagasi tulla. Ja esimesel jaanuaril 93 ta võttiski ohjad oma kätte ja alustas seda treeningut. Ja kui Aivar ütles, et sai väga häid mänge, siis maksin nagu Vello Lääne seda korvpalliraamatut 2002 natukene sirvima, eile õhtul, teades, et ma tulen stuudiosse. Sealt oli küll natukene raske lugeda sealt statistikast kõike seda välja, aga ma rehkendasin, et täiesti 18 ametlikku mängu tuli tuli järjest nende Euroopa mängudega kokku. Et küll mängiti Islandil, küll kohtuti Leedu Lätiga enne siis protslavi. Protslawis mängis kaasa ka Martin Müürsepp, aga kahjuks jah, ta oli teinud juba Iisraeliga siis Macabiga siduva lepingu, mis keelas seda mängimast ja Martin Müürsepp oli. Ta oli noore mehena nagu murdunud ja ta kolmel kolmel hilisõhtul helistas mulle ja noh, niisugune väga-väga nutune oli, tahtis nagu mängida, aga enam ei saanud ja elas seda väga raskelt üle, et ta, et ta Berliinis enam mängida ei saa. SUHE Suhe Tiitsakuga Korvpalliliidu suhe. Tiit Soku ka ma võiksin rääkida, Aivar kuulab seda juttu pealt ja mäletab, mäletab ka väga hästi. 92. aastal Pathossis, kui me ei Barcelona olümpiamängude finaali jõudnud siis lennuväljal sõites Madridi poole, järsku ma avastasin, et ohoo, aga soonikut ei ole, Kuusmat ei ole, Tiit Soku ei ole. Ja Marten van Gent oli korraldanud, et nad istusid hoopis teise lennuki peale ja sõitsid Kreekasse. Ja kahjuks noh, sellest on väga palju kirjutatud omal ajal ja, ja kommentaarid olid ja rahva üldine arvamus oli väga karm. Aga tagantjärgi Tiit pidi tegema mingi otsuse ja ega tal ei olnud valikut, seal võis öelda, et ta ei taha mängida, aga tal oli selline leping, et ega ta ei olekski tohtinud mängida. Aivaril oli natuke pehmem variant, tähendab, teda võeti klubi juurde, aga talle anti võimalus tähendab mängida Eesti koondise eest. Ja nagu Aivar ütles, et raske öelda, et kas siis kui Tiit oleks olnud, ega siis Pehka põleks jagu. Kullamäe nii palju mänguaega saanud Aivar Kuusmaa kõrval, kui oleks Müürisep noore mängijana tulnud, kas ta pab enkomets, taki saksakulmunoormetsa kõrval oleks ka saanud nii palju mänguaega, et, et tehte Müürisep Allikult juba oleks tegutsenud. Et see on nii tagantjärgi tarkused, aga ega meil ei olnud midagi teha. Tiit oli Hiiumaal, puhkas närvi, valmistus uueks hooajaks klubihooajaks ja vaata siis. Ma usun, et ta vaatas ka telerist või vähemalt kuulaseid neid tulemusi Elasama oma saatuste üle. Aivar. Kui, kui suur või väike sinu puhul oli küsimus see, kas koondise eest mängida? Aitäh kõigepealt, ma tahaks nüüd vabandama, et Sten, kui ma sind vahepeal veel kuulsin, siis härra Aadu Kana jutuma ei kuulnud siia Tartu stuudiosse mitte üks sõna. Et selles mõttes ma seista siin siin nagu noh, nagu teadmatuses, et mis edasi saab, aga. Põgusalt põgusalt, edastan seda, me rääkisime siin sellest, et et missugune oli tagama, et Martin Müürseppa, Tiit Sokk Eesti koondist esindanud ja kuidas avalikkus siin sellele reageeris, et kuivõrd sinu puhul oli see toona teema ja kuidas, missugune oli sinu karjääri isiklik seis Euroopa meistrivõistluste ajale, et kas sinul oli Eesti koondise eest mängimisega kõik nii-öelda enda kätes ja kõik sujus? Toona oli veel, ma tean, et nädalaga enne. Finaalturniirile minekut tuli kõne, et kui sa lähed, siis, siis leping kaotab kehtivuse, et mul oli Panathinaikos tegelikult leping olemas. Aga, aga kuna ma juba ühe aasta olin istunud kodus ja, ja siis otsustasin ikkagi minna ja, ja ma arvan, et oleksime seal ebaõnnestunud oleks võib-olla olnud ilma lepinguta, aga aga kuna ma õnnestusime, siis, siis ma arvan, et et leping, sa isegi üle vaadatud tingimusi parandatud. Noh, see ise ma ei olnud sealjuures, aga siis agent natuke tegeles sellega Sa teadsid, millega sa riskid, kui, kui sa läksid Eestit esindama. Noh, mis sa siin ikka riskid, et elus tuleb kogu aeg riskida, et et et kui sa riski, siis su elu on igav-na. Ma ei tea, Aivar, tere, tere päevast. Kuuled sa mind? Ei kuule, absoluutselt, ikka kuulen nii vähe, et, et, et selles mõttes mingi sahin tuleb kõrvaga ma, ma tõesti ei kuule. Et see on nüüd küll huvitav, ma ei tea, kas ETVsse kuuleb seda juttu, ei, kuulab, kuulab Aadu, võib oma mõtte edasi öelda. Ma räägin. Ma ei, ma tahtsin seda öelda, et Aivar, sa tegid selles mõttes õigesti, sa ju oma Euroopa meistrivõistluste hiilgemänguga jõudsid nii kaugele, et sind valiti ka sümboolsesse viisikusse, mis on ikka ikka väga kõva näitaja. Rahvusvahelisel tasandil. Ja nii, et Aivar kompliment sulle selle eest, et sümboolsesse viisikusse kuulusid euroga Meistrivõistlustel. Ma tänan. Aivar palun kommenteeri mängijate professionaalset ettevalmistust tänase päeva kontekstis võrdluses 20 aasta taguse ajaga, et et noh, koondis oli tasemel, aga korvpall ilmselt oli natukene teistsugune siis kui, kui ta on praegu, et võrdle neid kahte süsteemi. Põhimõtteliselt on nad ikkagi võrreldamatud, et kui siin saab võrrelda, ütleme, üldfüüsilist treeningut, siis võib-olla mingil määral see kõik see korvpall on läinud agressiivsemaks, kiiremaks. Taktikalised nüansid on, on, on teistsugused, kui oli 20 aastat tagasi ja ja mis kõige nagu ütleme, drastilisem on see, et mänguks ettevalmistus on tänapäeval ikka muutunud. Nii profession reaalseks, võrreldes sellega, mis oli 20 aastat tagasi. Võib-olla mõned detailid? Noh, kõik ütleme, kui vanasti me ketrasime VHS-i, vaatasime vastaseid, nagu öeldakse VHS-i pealt ja ja teatud liikumisi siis tänapäeval on olemas. Geim breikarid mis iganes, arvuti, nutisüsteemid, mis lõikavad sul kõik jupid välja ja sa teed selle koosoleku mitte tunniiaga poole teisega, vaid teed selle 20 25 minutiga meestele kiirelt selgeks, et need, ütleme kõik ja siis see abi taustajõud, et et kui meil vanasti ütleme, siis kaks Henryt möllasid nagu kahekesi, siis tänapäeval on ikkagi nii, et tööülesanded on hästi ära jaotatud, et kes, kes, kes lõikab need kaitsekokku, kes lõikab rünnaku kokku? Noh, ütleme need on täiesti erinevad ja võrreldamatut. Ma arvan, et kui, kui, kui samamoodi oleks 20 aastat tagasi olnud olnud selline tehnika, nagu öeldakse, koondiste käes, siis vaevalt-vaevalt pabenko oja kuus, ma oleks Saksamaa vastu kontserdi teinud. Aivar, kas sa nüüd kuuled mind, nüüd kuulan no tere, tere. Tere. Kallis sõber, tähendab. Mina ei ole, see ei ole minu asi nüüd küsida, kuna mina ei juhi ju seda saadet, aga ma küsin, et et mis sa arvad? Euroopa omadel sina, Kullamäe, Pehka, Metstak, Baden ka vabaviskeprotsent oli ikka ülikõrge ja kui sa nüüd vaatad, kas siis väsimuse taustal või ei harjutata nii, miks see, miks see vabaviskeid mööda viskad väljaku peal, okei, et nii kõva kaitset ei pääse hästi viskele, aga. Ma ma ausõna, jään siin vastuse võlgu, sellepärast et siin on räägitud, et vaba on kinni kinni psühholoogias, vabavise on kinni, võib-olla ka harjutamise saba visioon kinni väsimuses, ma, ma ei oska öelda, sellepärast et jah, ütleme kuidagi kuidagi sel ajal visake neid vabaviskeid natukene paremini, aga eks need vabavisked reegleid on ka muudetud kogu aeg, et küll on olnud seal üks pluss üks ja küll on olnud üks vabavise ja külje ja siis kaks vabaviset ja siis minu meelest oli kolmest sai kunagi kaks visata ja et siin on nagu noh, ma ei tea, et ma kaldun arvama, et mängu mängupsühholoogia on läinud ka natukene teistsugune nagu võib-olla siis tasemele, et ikkagi psüühikas ja, ja niisugust asja seal rohkem kinni, kui ma arvan, selles viiske käes. Palun, meenuta Aivar mitte ainult finaalturniiri, vaid sellele eelnenud mängude kokkupuuteid toonaste suurimate tähtedega Euroopa korvpallis. Missugused sinu enda eredamad hetked on, kasvõi Horvaatia peale mõeldes? Horvaatiaga oli väga raske mäng oli ja seal oli ka tõsised maailma maailma staarid olid, olid kohale ja, ja, aga ma arvan, et me isegi teerulli alla jäänud, et me saime päris hakkama. Ja need mehed olid Trasen, Petrovitš, Dino raadio näiteks toni kookoseks ole need nimed ütlevad korvpallihuvilistele väga-väga palju ja seesama aasta tegelikult needsamad nädalad sisuliselt tähendasid ju ka Drozen Petrowitzi lahkumist. Ütleme siis nii taevastele, korvpalliväljakutel, Aivar, enne kui me laseme sul minna ja seal Tartus omi asju edasi toimetada. Meenuta mõne sõnaga ka koondise rutiini finaalturniiril mängude vahel, et et mida see tähendas, kas kas teil oli võimalus kuidagi ka ringi liikuda ja vaadata Ta elu ja, ja närvi puhata või tähendas see tiitlivõistluste finaalturniir ikkagi söömist hotellis, puhkamist ja treeninguid, mänge? Ütleme, kui me Berliinis elasime, siis me olime suhteliselt ikkagi linna keskel ja, aga aga ma arvan, et meil ei olnud aega seal väga palju kolada ringi ja sest mäng mängus kinni Noh, ta mingil määral lõpus väsitas ära küll, et Berliinis lõppesid alagrupp ja vahegrupimängud ära siis lennukiga Münchenisse siis läksid täitsa loodusesse hotelli, siis seal ei olnud ka mitte midagi muud teha, kui jalutada trennide ja puhata, et ehk lõpuks ausalt öeldes võib-olla meie võistkonna viga oli see, et me ei olnud sellises nagu öeldakse või me ei olnud nagu selles nagu keskkonnas kunagi olnud, et nii pikalt ja nii palju mänge ja, ja, ja võib-olla lõpus tekkis mingi mingi väsimus ja, ja kõik, see nagu noh ma ei tea, kas ta mängu mängutulemustele mõjutatud mõjus, sellepärast et Venemaa oli arvestatav ikkagi, et me me saame tappa, Bosnia-Hertsegoviinamäe võitsime ja lõpuks siis viienda koha mäng Hispaaniaga. Noh see on ju, noh, väga vähesed uskusid, et sealt mingi võit võib tulla ja koht MM-il. 40 punkti, mäletad, kelle vastu viskasid? See oli vist see Bosnia mäng vä? See oli Bosnia mänd tõepoolest päris päris soliidne punktisumma, midagi pole öelda eriti tiitlivõistlustel ja niisugustes mängudes. Käsi oli kindel. Kuidagi ma ütlen, et see, see, see oli nagu, ütleme meie sotsile hea turniir ja, ja mitte ainult mina, ma arvan, kogu võistkond mängis hästi, et et meil oli ka ärakukkumisi, sest oleme ausad Venemaa vastu. Me olime suhteliselt kahvatud. Millest see tuli, ma tahtsingi just Venemaamänguni jõuda, sest see mõnes mõttes ikkagi on Eesti spordis ju põhimõtteline vastasseis, eks ole, et kas oli see seda juba siis? Eks, eks mingil määral kindlalt ja, ja ma tean, et see oli hästi-hästi tähtis mäng, oli see peatreenerile no aga Liidu koondisest välja jäeti ja, ja aga, aga noh ei õnnestunud ja, ja siin noh ütleme nii, et oleks võinud paremini minna, aga, aga läks nii nagu läks. Aitäh Aivar sulle nende meenutuste eest olen tänulik, et võtsid tänasest saatest osa ja edu sulle. Aitäh, ja kõike paremat ja ilusat, nagu öeldakse, kevade jätku. Sullegi me siit stuudiost Aaduga õige varsti jätkame, aga ma teen ka ühe telefonikõne, kui oleme muusikapala ära kuulanud ühele ajakirjanikest, kes toonase sündmusi kajastas ja ja püüame siis ühe ühe kõrvaltvaataja pilgu veel juurde saada. 93. aasta korvpallisündmustele Eestiga seoses. Ka meeleei maga ais. Kui mure sammul liine mis me nägime Veel saab aidata ära soola ja. Ma vajusin, ma ei lähe. Ja edasi röönime hääle selgeks köhime. Nii ma. Veini tuua. Saharapeol ja pala siis. Op idioot ning Jaan Elgola laulu nimi on, mängin muusikat. Te olete raadio kahe kuulderaadiuses. Me räägime korvpallist ning Euroopa meistrivõistluste finaalturniirist aastal 1993, ehk meenutame paari aastakümnetaguseid sündmusi. Siin eelpool osales intervjuu jus toona Eesti koondise liidriks olnud Aivar Kuusmaa. Jätkuvalt on stuudios korvpalliliidu toonane juht Aadu Kana ning meiega on liitunud ka koondise peatreener Jaak Salumets, kellega me jätkame siin eetris juba varsti, aga praegu on mul hea meel öelda telefoni vahendusel. Tere päevast. Hannes Rumm. Tere päevast. Hannes oli 20 aastat tagasi ajakirjanik Hannes, kas lausa spordiajakirjanik? Ei olnudki, see oli päris naljakas lugu, kuidas ma sattusin algul poolaja pärast Saksamaal Euroopa korvpalli meistrivõistlustele, ma töötasin ajalehes Postimees, olin poliitikareporter. Aga On raske ette kujutada, et Postimehe sporditoimetuse ei olnud tookord ühtegi ajakirjanikku, kes oleks kirjutanud spetsiaalselt korvpallist. Ja siis mulle pakuti, et kuule, Hannesed vabal ajal mängin hobi korras korvpalli, et me siin sporditoimetus pole kedagi, kes tahaks Euroopa meistrivõistlustele minna või keda võiks sinna saata, et äkki käidis ära? No muidugi ma läksin. Mis on esimesed asjad, mis sulle Hannes toonasest ajastust ja, ja korvpalliga seotud atmosfäärist meelde tulevad, sest ma viitan sellele, et me räägime Eesti koondise kuuendast kohast ikka teatava heldimusega. Täna. Nojah, eks see on, see on selline sündmus, mida, mida sellel sajandil ei ole siiamaani korrata, õõnestanud ja tont teab, millal korrata õnnestub need selles mõttes. Selles mõttes on asi kindlasti meenutamist, et aga kui sa küsid, mis mulle meenuvad, siis meenuvad sellised üksikud kihvtid, emotsioonipildid, et. Ma mäletan näiteks, et kui lõpes Berliini turniiri Berliini osa, kus, kus Eesti mängis Eesti mängis väga hästi, siis pärast mängu Sloveeniaga. Ma küsisin Sloveenia treeneri käest, et niisugust lühikommentaari, et kuidas siis kuidas ta siis eestlaste mängu iseloomustama, siis toonane Sloveenia treener pead ja ütles sellises naljakas inglise ja vene keele vene-inglise-vene segakeeles, et Kuusmaa, Iisas Krasnov ja vangutas kõvasti pead, sest et Aivar Kuusmaa oli nende korvi ikka ikka kõvasti loputama tolles mängus. Ja, ja meenub ka see näiteks, et spurjeri esimesest osast Ratslavist, kus kui sul leedulased olid just võitnud olümpiamängudel pronksmedali hõbedamedalile koguni aasta varem ja siis olid nende paari kõik paremate koondisest kõrvale jäänud, ainukene tipptegija oli, oli pärast enda Ooega räsitud ja viga pool vigastatud õunas Mart, sul joonis. Ja siis ta tõesti üksinda proovisin nagu meeskonda v v peale aidata, aga ta oli tõesti omadega nii läbi, et noh, leedu mängi oli, oli kahju vaadata ja see turniir oli siis selles mõttes kindlasti ka ajalooline, et see on üks väheseid kordi, kus, kus eestlastel läks Euroopa korvpallitipus paremini kui leedulastel. Meenuta, palun ajakirjanike panust sellesse, kuidas Eesti koondisega seonduvat kajastati me siin eelpool jõudsime Aivari Aaduga rääkida Tiit Soku ja Martin Müürsepp erinevatel põhjustel eemalejäämisest koondise, nendest otsustavatest mängudest. Mäletad sa isiklikke emotsioone ja mäletad sa avalikkuse suhtumist? Oli Eesti peab alustama sellest, et Saksamaale minek oli tol ajal ikkagi väga kallis. Et tänapäeval tundub inimestele, et Saksamaal ära käia ei ole, et tookord oli see ajakirjandusväljaannete jaoks ikka tõsine väljaminek, et maksta maksta rongipiletite eest, et ega me ei lennanud ja sinna me sõitsime rongiga läbi Varssavi, loksusime Saksamaale ja maksta maksta hotellide eest, et et see oli selles mõttes toimetuste jaoks suur ettevõtmine. Ja eks Ida-Euroopast pärit mängijatele ja ajakirjanikele oli ka selles mõttes šokk, et noh, tänapäeval ei kujuta keegi ette, et et kui ma kirjutasin protslavist või Berliinist oma lugusid, siis mis sa arvad, kuidas ma neid lugusid Tallinnasse saatsin? Ja mitte lihtsalt telefoni teel, vaid ma pidin ootama pärast mängu kirjutama, loonud paberis, paberis valmis, siis läksin telefoniputkasse, autosin, kuni järjekord otsa sai, siis telefoniputkast, helistasin Tallinnasse, lugesin masinakirjutajale teksti ette, nii et et see oli päris päris piinarikas võrreldes loo kirjutamisega. Matmise vaev oli veel suurem. Aga kuna ma ise olin seal võistlustel seal ära, et siis siis minu emotsioon oli see, et esialgukujulise Brotzlovi lisavalikturniirilt siis ei võetud Eestis Eesti korvpalli meeskonda väga tõsiselt. Kui protslaris hästi läks, siis tekkis korraga ootusi ja huvi. Ja need Saksamaal peetud mängud need läksid juba piltlikult öeldes täismajale. Aitäh nende meenutuste eest. Hannes. Jaa jaa. Kui ma tohin siia veel ühe faktidel kirjutate, et muidugi sellest Ratslavi asjast, et võib-olla millest on vähe räägitud, aga et üks naljakas episood oli see, et Eesti kohtus Eesti koondis kohtus ka Rumeenia koondisega. Rumeenia koondises mängis, mitte küll suurem asi mängumees, aga väga silmapaistev mängumees. Georgia mures on silmapaistev, oli ta selles mõttes, et ta on üks kahest kõige pikemast hiljem NBAs mänginud korvpalli, seda pikkus oli 232. Et et Badenko ja metaks aita ka ilusasti hakkama, sest nad olid küll lühemad, aga märksa nutikamad ja osavamad, aga see oli ka selline huvitav seik. Mida ma arvan, et Eesti korvpallis pole hiljem ette tulnud, et mängiti nii pika keskmängija vastu. Ja siit on hea koha Jaak Salumetsaga jätkata. Hannes Rumm sulle suur aitäh ja kena päeva jätku. Jaak Salumets, Aadu Kana, korvpalliliidu juht oli Aadu ja Jaak siis koondise eesotsas peatreenerina. Tere tulemast, jaak meie juurde. Päris tavalised inimesed ei, ei ole üldse probleemi, siit ongi põnev jätkata teema, millel teemal, mille Hannes üles tõstis, ehk. Mäletad, mures on niisugust torni korvi all või? No miks ei mäleta, ega seal ainult murest, seal oli veel paar tükki neid, kes käisid kogu aeg vahetuses, et meil oli tegemist kõvasti, aga ja, aga ega meiegi oma pikkusega tol hetkel häbenenud, sest meil oli paberiga, oli kalavaev, oli saksa kolm, oli Metstak. Et me olime täitsa täitsa selles suhtes, olime väga hästi komplekteeritud meeskond tegelikult et meil häbeneda mitte midagi tol ajal taseme peal. Kui sulle tehti ettepanek tulla Eesti koondist juhendama sain ma õigesti aru. Mäletan õigesti, et sa olid enne seda Soomes vahepeal. Jah, mul nagu proovisin talindaal kätt lahtis. Miks sa võtsid ettepaneku vastu, aga see oli välja kutsemain treener sest oleks soomlase jaoks paigalseis olnud, aga see, see, see sammul edasiminek ja ma olen alati nagu ütlevad, et, et elu ei tohi, seisund on, elu peab liikuma edasi ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Edasi. Oli sul tingimusi või oma nägemus, mis, mille puhul sa olid nõus tulema või sinu poolt oli tingimusteta jah. Ütleme nii, et minu poolt tingimust jah, vist tollel ajal tingimusi esitada ei olnud üldse mõtet, sest nagu me teame, et riik oli noor ja võimalusi, et saada üks täismeeskond sähist ahviga EM-ile, olgu need kõik, mõtlesin, et me läheme nagu üheks alagrupiks isegi see oli juba päris suur pingutus, ütleme korvpalliföderatsioonile ja kogu ütleme siis riigil üldse. Ma ütleksin ühe asja vahele, et kui ega see valik oli küllaltki väike, meil korvpalliliidu juhatuses, arutasime nüüd seda peatreeneri kohta, jaak andis kohe nõusoleku, aga ega Jaak need asjad nii hoobilt nõusoleku. Jaak väga targalt ütles, et et kui ma tulen, ma ei taha mitte teha seda 93 Euroopa meistrivõistlusi, vaid ma vaatan kaugemale 95 ja ka 96 võimalustele. See tähendab järgmised Euroopa omad ja järgmised. Videomängud sisuliselt oli Eesti koondis sama mis oli NSV Liidu meistrivõistlused võitnud Kalevi meeskond. No ütleme, üks üks suur lisand oli ikkagi juures, ütleme noor vöörsepale juures eelvalikturniiri ja, või lisavalikturniiri ja puudu oli, oli Tiit Sokk. Õlemäed olid nagu öeldakse rivis ja ma arvan ka juba kogenumad ja ja öeldakse elu näinud mehed, kes mängisid juba vahelisemad elamus. Räägi enda pilgu läbi lahti sündmused seoses Tiit Soku ja Martin Müürsepaga, kui palju sa isiklikult nende küsimustega tegelesid ja mis emotsioone see tekitas, et finaalturniiril Saksamaal polnud lõpuks kumbagi ja müürsepp siis lisavalikturniiril enne seda osales? Ega minu põhimõte oli see, et ma mängin nendega, kes mul on ja iga lisamees on boonuseks. Aga kui nüüd minna tagasi, siis ütlen, kõige suurem kahju oli see, et müürsepp lahkus pärast soodsarit Iisraeli. Aga tagajärg oli see, et aasta pärast oli ta jälle kalevis tagasi. Et, et kui tema oleks jätkanud Berliinis nõnda, siis, siis ma arvan, tema tema võimalused müüa endast oleks olnud väga suuremad, kui ta selle sammu, mis sa praegu teed. Ehk et ta kiirustas klubiga sidunud, Ma arvan küll ja ajalugu näitab seda, et see oli Makarovi varv kruvi, kus ta sai, nagu öeldakse, kätt proovida, aga aga ka mitte palju, et seega lõppes ära väga kiiresti see farmklubi seal. Nii et, aga see oli vähe valikud ja soli. Seal oli ka ilmselt selle mehe esimese treeneri valikud nimega Andres Sõber, eks siis arutavad neid asju praegu nüüd ja praegu. Koondis inimestel ja liidu inimestel ei olnud siis enam midagi päästa või ümber korraldada. Ma korra, nagu ütlesin, tegelikult Martin elas, elas üle seda situatsiooni, kuhu ta oli sattunud, kui ta oli allkirja andnud. Ta ma ei valeta, kui ta oleks kolm korda mulle koju helistanud. Ja ikka väga selgitas, miks ta ei saa tulla ja suure kahetsusega, et ta ei saa tulla. Nii et see oli talle endale ka niisugune kõva pauk, et ta nii sellise lepingu peale läks. Jah, ja nagu ma Aivari suust kuulsime, siis ka temal oli tegelikult leping klubiga olemas ja, ja ega see väga soositud Kreeka poolelt ei olnud, et ta koondist esindama läks, aga ta seda tegi siiski. Missugune sinu jaoks jaak oli finaalturniiri kõige meeldejäävam mäng, neid oli ju kokku võrdlemisi palju, Saksamaa, Sloveenia, Belgia, siis vahegrupis, Türgi, Prantsusmaa. Horvaatia ja Venemaa ja Bosnia Hispaania. Nägude olid kõik erinevad, aga kõik jäid mulle silma ja meelde siis, kui me esimese mängulise Makedoonia talist vaht Aado järgi Saksamaal ikka esimene jäi ilma, hakkab sealt lisa avaliku mõtlejate Brotzlovi. Ei protslawis oli ikka esimene Horvaatia käest. Horvaatia ei olnud, ei saanud esimene olla. Melania ei olnud Rumeenia, Makedoonia Makedoonia, et me võitsime 40, aga see oli üks üks väga raskeid mänge, sest seal esimene mäng. Ja ma mäletan seda, et et meil oli kaasas ka televisioonimehed, aga kes pidid lahkuma pärast seda, seda alagrupiturniiri ja, ja mäletan Tarmo Vello manni sõnu, neil ei lastud ka filmima seal eriti kuna see oli Euroopa meistrivõistlused, olid avald reeglid seal ja ütles, et ei ole midagi toetaja, kolmapäev. Särgi. Elame-näeme. Aga tegelikult see oli esimene mäng oli meil kõige raskem mäng, ehk siis saada see mootor, et ei kujutanud ette, mis, mis seisus me oleme ja mis, mis, mis, mis vastasel melon pusimist oli kõvasti. Aga pärast seda hakkas nagu see rütm hakkas tulema ja ja minu jaoks kõige sellised raskemad vastased oli, ma kartsin, Belgiat ei kartnud, vaid see Belgia oli nii ebamugav ja kes veel ebamugav on, meie jaoks oli türgi ülejäänud meeskond, me teadsime nende võimeid, nende võimalusi. Aga kui rääkida veel Horvaatiast, siis see mäng, sisugused peeti tühja saali ees, aga tegelikult oleks võinud taga suhteliselt soodsalt tulla. Kuna meil oli järgnevale Bosnia-Hertsegoviinaga mäng. Ja ma räägin veel oma mängusüsteemist, mida me siis omast ahi kokku leppisime. Mängisin läbi matemaatika. Me tegime selgeks, mida me panustame sellesse mängu, mida me võita, mida meil on kaotada ja kuna Horvaatia ei, ei tähendanud meile mitte midagi, aga järgnev Bosniaga oli see mäng, mis oli, nagu öeldakse järgmine samm, ütleme siis Berliini poole siis Horvaatia mäng lõppes, sisuliselt oli see kolme või viie silmaga, kus oli võimalus kuusmaal ka murda see mäng ära ja noh, nagu ikkagi nõrgemad nõrgemaid karistati, jäeti nagu öeldakse, üks viga, väga tähtis, iga Kuusoleviilistamata viskivead. Ja seal selles mängus näitas ennast esimest korda tõelise mängumehega Martin Müürsepp, kes korjas kadunud. Raali käest pallid ära, Petrovitš retro, võitsin kaks korda keskväljakul ja vaat-vaat, see on mul kogu aeg selline iva südames. Raskused mikspärast, sa, Martin tegid sellise sammu, et su tuleviku oleks võinud palju helgemale paju libedamanni minna. Aga noh, see ju siis oli ette nähtud ja, ja ütleme nii, et tänu tänu tööle, mis tegime ennem oli meil piisavalt mehi, kes elasid nagu öeldakse seda vankrit. Sa oled siin mitmeid riike maininud, aga jätnud mainimata Venemaa koondise, kellega Saksamaal finaalturniiril Eesti kokku läks. Veerandfinaalis kaotas rohkem kui 20 punktiga, Aivar siin eelpool viitas. Peatreenerile oli see eriti tähtis mäng. Ma ei oska öelda, kui tähtis oli, aga nagu ma ütlesin, et ma mängisin nagu öeldakse, läbi matemaatikaline mängija oma oma, ütleme, treeneritest ahviga. Me istusime iga õhtu koos Dorast mängu valmistudes järgmiseks mänguks ilma meeskonnad. Siis kui vaadata neid neid koormusi, mis pidi kandma vähemalt kuus seitse mängijat, meil siis igav meeskonnale olime vastu panna vähemalt üheksa 10 mängijat sellisel tasemel, mida meil oli viis mängijat olid. Et, et ja kui me alustasime ikkagi ajas tagasi minna. Me alustasime trenniga üheksas mai, esimesel kuhu siis treeningu algasid, pärast seda kohe ja sisulised läbi kolme tsüklime kogu aeg hoidsime mehi füüsiliselt vormis võttes väga suured riskid. Oli hetki, kus pidime vorsseerima pärast forsseerimist vaimuga, nagu öeldakse, kogumise oopiumi langus, pidime uuesti midagi tegema, riskisime vigastustega väsimusega ja see sattus, see vene mäng sattus selline kus täna, nagu öeldakse, mina ütlen, meie padrunid olid otsa kergvärv, käsirelvade padrunid järgi jäänud ainult ja teiste oli natuke rohkem. Eritoli eitoli Mihhailova osa oli väga suur, osa oli seal venelaste mängus. Et mul ei ole meestele tollest mängust mitte midagi ette heita. Teades seda, et, et kui palju neil veel sees on järgi on jäänud. Räägime vahepeal eluolust ja majanduslikust situatsioonist ka paar repliiki on siit juba läbi jooksnud. Aga seoses 93. aasta finaalturniiriga Saksamaal on, on jäänud meelde üks varustust puudutav skandaal. Võib-olla võib-olla saadu räägite, mis juhtus, ega tähendab? Et noh, nii palju Eesti korvpalliliidul, sponsorite kaudu ja me ei taha ikka oli, et me sõitsime, sõitsime Berliini ja korraldajate poolt oli viie tärni hotelli. Ka nii, et sõida rulluiskudega ümber hommikulaua ja ja spaad ja muud, aga, aga meil oli tellitud selleks meistrivõistlusteks Riibockist viiboki kreeka tehasest täiskomplekt varustust. Ja esimene mäng Saksamaaga hakkab pihta, varustust ei olnud ja kuna see pinge enne mänge oli niivõrd suur, et meil tekkis ikka päris päris tõsine sõnavahetus. Treeneritega jaaguga mehed olid ärritunud. Jaa, jaa, aga pärast seda, kui vanade dressidega Saksamaad oli, oli ära võidetud siis teiseks mänguks Need dressid jõudsid kohale, siis tekkis küsimus juba niukene, et oot-oot-oot, et me Saksamaad võitsime vanade hakas, nüüd paneme teise uni vormi selga, et, et kuidas see mõjub. Aga uutega mängiti siis Münchenis ja see on nii legendaarne vorm, mis mulle on küllaltki südamelähedane selles mõttes ja nüüd veel 20 aastat hiljem Eesti seeniorid, kui mängivad rahvusvahelistel erinevatel võistlustel, kasutavad seda sama siniseid ja valgeid särke. Siiamaani jaak olmeprobleemidest on sulle midagi eriliselt meelde jäänud või, või huvitavatest. Küll kui me, Berliin oli meil õigus kaasa võtta juba kaks mängijat, algus oli 10 mehekoda ja siis nende kallima ja kivinukk siis egas midagi, me elasime, nagu öeldakse. Fiktiivselt üks mees, et elasite teiste meestega koos Ühe väga ses hotellinumbris kaks meest elas liialiga tol hetkel see majanduslik olukord, majutamine meil sama lugu oli ju tegelikult korvpalliliit oli siis väike ja oma juhatusega päike. Tiim oli Peeter, ainsam oli siis nagu tegevjuht ja Tiiu Randala Ants Eek kohtunike poole peal ja ega rohkem ei olnudki seda. Ja siis Peeter, ainsal tuli tuli nagu järgi teisel päeval ja sama lugu ega ei olnud vaba raha, et ainsa mehe tuba Ta elas minuga ühes ühes numbris. Andsin ma tahtsin talle, tema oli põrandal, mina olin voodis ja noh, niimoodi me siis hakkama saime. Aga teine teema veel selle koha pealt oli see, et ega meil ei olnud, päevarahad lõppesid ära ja ja siis noh, Lembitu Kuuse on seda nagu meelde tuletanud, et Tallinnaga võtsime kontakti kadunud Harri Madskim oli meiega seal Berliinis ja siis Rein Jalak tuli Münchenisse järgi või vabandust, tähendab Lembitu Kuuse tuli järgi ja tõi siis raha kaasa, et maksta meestele Münchenis ka päevaraha, see päevaraha oli väga väike ju tegelikult mingi 20 või 25 sdemmi Saksa marka päevas, aga noh, ikkagi nüüd kuuendaks tulime. Sellest tuli preemiaraha mingi 17000 Saksa marka. Aga meil, kui korraldajad viisid meid ja majutasid, viisid Berliinist Münchenisse ja andsid hotellid ja kõik see oli nagu korraldajate poolt. Aga nüüd oli vaja koju tulla. Rahvas ootas ju kuuenda koha mehi, kojutuleku piletite raha oli vaja kuskilt võtta, siis sai see nii-öelda laenatud mulla natuke südame peale, et seal 17000. preemiarahast 3000 läks kojusõidupiletitele. Nii et ega midagi kiita meil ei olnud ja kui tagasi tulime, ma ühe asja räägiksin veel vaata, oli palju juttu Tiit Soku ja Kuusmaa mängust ja lepingutest nüüd Panathinaikose. Ma võtsin, Panathinaikose omanik oli farmaatsiatehase suuromanik Giannaco Paulus Paul ja ma võtsin tema adressaadi ja kirjutasin siis sellise kirja talle. Et, et meil on selliseid kuus majasoku taolisi veel ja veel kasvamas, aga meil ei ole finants ja meil ei jätku raha suurte saalide ehitamiseks, meil ei ole võimalusi arendada seda korvpalli. Ja niisugune nutune keri pandi heasse inglise keelde, see läks minema ja siis tuli ka vastus mulle, kus siis tänati nende heade südamlike sõnade eest ja saadetigi toetus, aga noh, see toetust, kuna seal ilusasti Panathinaikose liikusid, need rahad ei olnud vist olid nii-öelda kombineeritud, kui, et mitte öelda nüüd mussad rahad, siis siis saadeti see raha Marttenbangendiga mulle nii-öelda vöökotis ja allkiri tuli anda mingisse ruudulises kaustikus või taskuraamatusse ja noh, jama selles mõttes aga ikkagi midagi saime, et oma oma võlad ära tasuda. Palju, palju kas nüüd vahendajatele ja toojatele, seda ma ei oska öelda, aga selline fakt ka. Ma nagu rääkida mängijatest välja ja mängupoole pealt, siis. Me räägime väga palju pabencost, me räägime väga palju Kuusmast ja ja teistest kolmandatest mängijast metsakist tegelikult kõige suurema kasuteguriga mees oli Nabeda. Ja, ja see mees on tänamatult vähe saanud tähelepanu ja tema roll liidu meistrivõistlustel oli ka väga kõrge. Sest Kuusmaa paistis väljaviskemasinana ja ta võis mõnel päeval 30 sinna panna. Aga protsent ei olnud nii hea, kui oli Lageri lageli kolmepunktivisete protsent lähenes 50-le, et tal oli keskmine, et ta oli väga hea mees ja ta oli parim kuues mees, kes tuli, et see mees on minu südames siiamaani, mul on nagu väike võlg olnud, et, et me oleme kõik rääkinud teisest, aga mitte sellest mehest, kes tegelikult tuli. Tal oli väga tugev närvi kavada, tuli vahetusse pani oma jalad maha ja sealt tuli kiik, otsid Kuusmad või siis võib ehmatada kullamaad, siis oli lage seegis Evaiga vabaks, põrutas ära. Et meil olid väga kõvad miski masinad, tagala oli üks nendest, suurimad tänud talle. Iseloomusta natukene Sergei Banko rolli. Ütleme siis nii et mina natuke ajaloos tagasi siis see sügis, kui me astume, hakkasime Liidu meistriks tulema. Meil oli väga pikk turneel Euroopas mis ainult kaks eelmisest aastast toob meile sellise hea tulemuse. Aga vaat siin siin on üks, kus ma tegin väga suure, nagu öeldakse, vale otsus. Liiga palju mänge ja liiga pikalt olime Euroopas. Ja meil jäi nagu öeldakse, taastumiseks väga vähe aega. Ja seoses sellega tuligi pabenko vana vigastus välja. Jaa, jaa, ta mängisimegi alagrupiturniirilt, kus esiliiga meeskond koos, sest teada häda, et esiliiga meeskonnad viivad ennast väga heasse vormi sügisel. Et kui tuleb, siis tuleb ja kui ei tule tule, et detsembriks on lõppenud juba ja kaheksa mängisime ilma pabenkota ja, ja ega tulemus oli selline, et meil oli elu ja surma küsimus üldiselt saada ja edasi tegelikult kõrgliigasse tagasi. See oli imelik süsteem oli, sest Nõukogude Liidu korvpalliföderatsioon armastus kogu aeg nagu eksperimenteerida. Ja Pavlenko sisaldusele vastus pabencost. Et ilma selle meheta ei oleks tulnud Liidu meistriks ilma selle meheta ma ei oleks tulnud Euroopa kuuendaks selle mehe väärtuse. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkad aru saama, mis, mis oli see mees, see mees. Kui läheks mängima, siis ta mängis kuidas, et ma ei mängijaks, siis ta ei mänginud. No võib arvata muidugi, et et sinu käe all meestel suhtumise probleeme ei saanud olla, sest kui kusagil kusagilt lugeda kommentaare või mõtteid Jaak Salumetsa nimega seoses, siis ikka sellised väljendid nagu karmikäelisuse ja ja, ja need teised sinna kõrvale annavad, annavad natuke sinu mentaliteedist ja koondise juhendamisest aimu. Ütleme nii karm kähi, see oli väga lihtne soli nõudmised mängijatele, mida kuna te olete otsustanud mängima tulla, siis seal pidid mängima seda mängu, mida nad oskavad. Ja mida nad on võimelised välja panema. Et mul oli väga lihtne asi, kuna mu isamängija ja ma teadsin, et iga päev ma pidin liidu koondises võitlema selle koha eest 12 hulgas. Mikspärast, nemad ei võinud seda teha, et mängida maksimaalselt. Et ma arvan seda, et küsimus oli väga lihtne. Kui sa tulid, kui me 85 kokku saime, siis arvake palju, siis ütleme siis elamisraha nendele meestele oli kolm, 52 80 talonge. Ja siis Lamy ametiühingu Skip mingisuguse 157 rubla. Vabrikutööline teenis tol ajal 350 kuni 500 rubla. Ja öelge kuidasmoodi. On võimalik nendes tekitada emotsioone, motivatsioone, kus sa oled veel esiliiga põhjast hakkasid sealt üles ronima, et, et kõigepealt tuli nendele mõtlemine muuta, kõigepealt tuli nagu öeldakse, parlamendile süstida sinna mentaalsesse sfääri see mõte, et meil on võimalus edasi minna ja midagi teha, ei olegi hetki, kus tuli olla karm. Kas sul ei ole väga nõudlik? Aga ma arvan, et ma ei, ma ei keeranud mitte kellegagi suhtes üle võlli. Ma teadsin, mis tähendab sport. Distsipliiniprobleeme ei olnud või, või neid tulijat. No vahelise mängija olnud ja ka kulla, ma olin aeg-ajalt hädas, aga aga ma teadsin, mis nad teevad. Nad tegid kõik oma vigurid ära, nii nagu meie tegime oma vigurid ära. Aga mul oli väga lihtne lahendus, kui keegi väga räiged vahele tooksid karistust. Karistuste tulud vaid tuli üks väga tugev trein kus said kõik mängijad, said karistuse. Et, et sel mehel oli eriti paha olla. Füüsilised, sellist koormus galat ei olnud just Lepmets ei noh, ütleme aga, aga läbi selle kasvas ka meeskond, sest kuule, siis hakati, ütlevad kuule sõber lihtsalt meie peale kannat. Aga nad tegid kõik vigurid ära ja see oli väga lihtne. See oligi, Nad pidid oma tööd õppima tegema. Ega boonuskoha pealt, nii nagu Jaak rääkisin, et palgad olid väiksed ja ega meil ei olnud ka millegiga meelitada rohkemalt, kui võimalused olid korteriprobleemide lahendamisel ja täna tänapäeval nii-öelda naermapanev auto ostulubadega meelitada mehi, et ära ei läheks. Abinko pappencost oli väga palju jutud, nüüd oli see tehnikaülikool, mängis seda üliõpilasliigat ja oli tähtede mäng, kus siis Tiit Sokk ja Heino Enden mängisid ja ma pean kooli siis seal kõrval nagu ratsutamas juhendamas. Ja ma tahtsin öelda, et, et kui omal ajal oli suur skandaal nende vene päritoluga mängijate toomine oli siis Abeljanov ja, ja Victoro pärast siis pab enko ja karavajev siis täna on nad kõik lõimunud eesti ühiskonda, pab enko, rääkis pühapäeval väga head eesti keelt, Victorobist rääkimata, kes on saanud ka presidendi auraha. Nii et nad kõik Abeljanov ja kõik kõik ikkagi võtsid selle Eesti Eesti riigi omaks ja on ikka täisväärtuslikud, meie riigi kodanikud. Kui lisada Aado jutule veel sellist asja vürtsi siis sorry, too hetk, kus tekkis idee, et tuua üks mees, kes mõlemast jalast igale Leningradist tuua Alina, võtta risk. Ja me tegime selle tänu Moskva toetusele, ütleme siis nii. Koomeski oli seal isiklikud taga koomeski millegipärast suhtlus Eestisse väga-väga hästi üldse Baltikumis. Siis mis te arvate, et luua elu läks kergemaks tollel hetkel, kui toimus, nagu öeldakse, see avanemise protsess? Mul eriti hea sõber jutumärkides oli Indrek Schwede ja sellised sellised ajakirjaniku aitasid väga palju kaasa sellele et mu postkasti potsatas aeg-ajalt kirju, kus ähvardati mu perekonda, mind füüsilise vägivallaga. Aga mul on väga lihtne küsimus vedele kui ka teistele meestele, et aga mis vahe on, kui ta on ameerika must, mustanahaline ja kui ameeriklane ja kui me võtame ta? Peterburis just Nõukogude Liit, siis siis vahet pole midagi, minu jaoks on nad kõik professionaalsed mängijad. Et on, mis rahvustal on, kui ta kasulik mulle, sest ma kasutan teda ja tollel hetkel oli võimalik kodustada ja me tegime selle asja ära. Ja siin on juba väga-väga põhimõttelised küsimused ja, ja võib-olla nendele, et seisukohad ja vaated on inimestel ongi väga erinevad. Jaagu jutu peale potsatasid sellised hoiatuskirjad, aga teistpidi me olime jaaguga vahel pabenko nii-öelda mänedžeri tega, kuna. Apenngole sai lubatud kolmetoaline korter Lasnamäele, aga noh, need asjad seal ehituskomitees nii kiiresti ka ei käinud, ikka natukene mõned nädalad või paar kuud see asi nihkus ja siis tuli teiselt poolt hoiatused, et oot, oota, sõbratavate lubanud. Et mis nüüd edasi saab, ikka ikka päris haiged hoiatused tulid panku mänedžeride poolt, ta oli ju ta oli ilma vanemateta kasvanud ja seal oli siis tema ümber koondunud igasugused. Ja võtame meie jutuajamise kokku ja tuleme tagasi Euroopa meistrivõistluste juurde, siis kui turniir oli läbi, Eesti oli saanud kuuenda koha, meie jaoks oli see väga tähtis on siiamaani. Kas Eesti. Pall on, on pikas plaanis toonasest edust välja pigistanud maksimumi või kasutanud seda enda huvides ära maksimaalselt mis, mis oli võimalik. Kas ma tohin rääkida oma arvamust, siis ühtepidi? Sellel ajal selle 15 näidel ajal, kes olid töös kalevis tulles Liidu meistriks ja Euroopa kuuendaks ja müües ennast välja. Muide üks üks üks üks suur motiive Euroopa meistrivõist oli just müügimotivatsioon läbi selle Euroopa meistrivõistlustel oli kõige suurem liikuvam jõud siis teistpidi ja ma ütlen, et see 15 mängijat oli väga lihtne ära jagada Eesti meistrivõistlustel igasuguste meeskondade vahel, kui te mäletate olidel, Puuviljaparadiisi ja mida iganes, Puuviljaparadiis, nii õnnetu selles nägis pabencoya Kullam, et raiskasime tähendab Eesti meistrit, sellist ressurssi, tegemata lisatööd, et jõle eali, kolm kalevimängijat, paar välismaalast ja võlad, noorele kohalikud jälle oli meeskond koos ja nii oli, oli ja kes viimane lahkus sellest laevast, kui te mäletate, siis oli Kullamäe ja millal ta lahkus? Ta mängis veel, et ühtepidi tegi see, see, see meeskond tegi karuteene, sest Eesti korvpallile ei tehtud tööd, vaid lisati siia-sinna ei tekkinud klubis veel oli, oligi hea mängida Eesti meistriussid. Aga teistpidi arvad, see on see, see on see kultuurikorvpalli kultuurijuurikas veel eelneva, selle minu põlvkonna kaleviga kokku, kõik on nii tugev, et isegi elasime selle raske ajaloo. Ja kui sa praegu vaatad, mis seal toimunud, ütleme siis Eesti meeskonda, jah, meil on praegu vähe mänginud, aga Eesti meeskondade klubid, kes klubisid, said aru, et nende päästerõngas on Balti liiva ja, ja kui sa vaatad, hea küll, nad said sugeda kõvasti. Aga juba tänavu aasta vaatab play-off teatud mängijate alandatud meeskondade suhtumine muutunud professionaalsemaks. Klubid on hakanud tõsiselt mõtlema, et et ja kui sa vaatad kogu sporti üldse, mis maailmas toimub, et mis on, mis on, mis siis meedias kajastatakse. Portanud sõbrad on saabunud Fort mängude ajast. Aitäh tulemast stuudiosse, olid huvitavad jutud, nagu ikka. Pigem on meeles head asjad ja halvemad ununevad ära, kui, kui neid vanu sündmusi meenutada ja ja see on oluline episood Eesti korvpalli ajaloost, Euroopa meistrivõistlused 1993, toonased mehed ja saavutused Aadu kanali stuudios, korvpalliliidu juht siis paarkümmend aastat tagasi ning Jaak Salumets korvpallikoondise peatreener vestluses osalesid ka Aivar Kuusmaa toonane tippmängumees ning toonane ajakirjanik Hannes Rumm, aitäh teile, mehed, aitäh, aitäh. Kuulderaadius Seebal raadioga.