Meie keele ja Kirjanduse instituudis on üks väheseid komi keele uurijaid filoloogiakandidaat Anu-Reet, Hausenberg. Mida te komi keele ja selle kauge komimaa tutvustamiseks ühele eestlasele, kes sellest mitte midagi ei tea, kõigepealt ütelda, tahaksite. Üks kõigepealt siis ütleksin, kes need kommid on. Kommid on meie keelesugulased Uuralites lähistelt ja kui nüüd teile keegi koos perega ega ütleb näiteks videole sisekate vist temas keele sugulast ära ei tunne, küll nad on ikka nii ajas kui ruumis meist nii kaugel. Nende kõige lähemad keelesugulased on udmurdid. Uut murtidega koos nimetatakse neid permi rahvasteks. Ta on oma praeguse kodu, põlisasukad. Piirid on muidugi igas suunas natuke muutunud. Umbes 4000 aastat tagasi asustasid siis permi rahvaste eelkäijad tohutut territooriumi Volga keskjooksust ida poole siis. Ma jätkan vetluuga jõgede vahel ja põhja poole Petsora ja uitseta ülemjooksul. Nüüd on just komid hõivanud mõnevõrra põhjapoolsema ala, aga udmurdid omakorda on killustatud küll keele, Saarteks, suvasside tatarlaste baskiiride hulka, aga neil on ka oma territooriumi jäänud. Komide põhiosa elab Komi ANSV-s, teine osa komisid, keda nimetatakse fermi komideks. Nemad on siis permi, mis on permi oblast. Permi oblastis. Moodustavad niinimetatud komi permi. Rahvusringkonna. Ise olen ma kõige rohkem tuttav siiski just nende põhjapoolsete kommidega, keda ka eriti teaduslikus kirjanduses muukeelses mitte nüüd venekeelses kirjanduses nimetatakse sürjalastaks ürjanitaks ja nemad elavad siis Komi ANSV-s. Valdavalt Komi ANSV on ka suur territoorium Eestist umbes 10 korda suurem 417 umbes 417000 ruutkilomeetrit põhjas ulatab see põhja jäämereni nurka ja paraku eestlastele halbade mälestustega tuttav, seal siis kirdenurka tipp siis läbi mitmelaius raadi läbi tundra ja taiga ulatab siis Komima kuni suusa Yaletka jõgedeni lõunas. Ja see on juba segametsade ala. Asustus on sellel tohutul territooriumil paraku hõre, keskmine tihedus on kaks inimest umbes ruutkilomeetrile. Aga see ei tähenda muidugi midagi, sest piki raudteed on üsna tihedas lükitud asulaid seest põhjaosas on, loetakse tiheduseks umbes üks inimene 10 ruutkilomeetri kohta. Ja mida põhja poole, seda hõredamalt on siis külasid komisid viimase rahvaloenduse järgi just nimelt siis seriabamisid loeti 345000. Kui nüüd Ta nii maailma rahvaste mastaabis, siis ega seda nii väga vähe ei oleks. Tõeliselt suuri rahvaid loetakse ainult sõrmedel, selliseid, kus on siis üle 50 miljoni kõneleja põhimass maailma rahvaid, ongi sellised miljonilised. Ja, ja teine selline suur masson just mõnesaja tuhandelist. Neid lähemaid keele sugulasi, Marta, neid on natuke rohkem üle 700000. Ja Permi komisid on umbes 150000 ringis. Üldiselt peame tunnistama, et Nõukogude Liidu soome-ugri rahvaste hulgast on komid olnud üks elujõulisemaid rahvaid. Statistikud vaatavad iivet ja hindavad seda loomuliku iibe järgi. Ja õhiti, nii nagu mina olen olnud ainult keele uurijana käinud viimase paarikümne 25 aasta jooksul seal siis olen ka tundnud selle rahva sellist elujõudu ja tahtmist olla ja, ja püsima jääda. Veel umbes 15 aastat tagasi, 70.-te aastate lõpul olid minu muljed nendelt ekspeditsioonidelt peaaegu eranditult väga meeldivad. Igal pool oli vastuvõtt, kena suhtumine, sõbralik, abivalmis, ei olnud mingit muret kunagi öömajaga ega ka mitte toiduga. Ikka ka kõige vaesemas peres leiti jagada seda söögipoolist ja, ja antikase pere parem küljealune puhkuseks, aga paraku nüüd viimase kümnekonna aasta muljed on nii äkitselt muutunud, et isegi praegu on raske juba rääkida sellest varasemast ilma, et kogu aeg ei oleks silme ees see siis, mis viimastel aastatel või viimasel aastakümnel on komimaal ja komimaaga juhtunud. Eks see juhtumine on olnud muidugi pikkamisi, aga nüüd on see just märgatavaks saanud. Aga siiski võib-olla enne nendest kurbadest asjadest rääkida, räägiksin ikkagi sellest meelsamini, mis just komiteele iseloomulik on. Mille poolest nad just nimelt noh, ma ei oskagi nii-öelda, mis ikkagi sisse rahva elulaadile ja tavadele omane on. Ajalooürikud jutustavad, et kommid on ikka olnud ettevõtlik, aktiivselt tegutsev rahvas, nad olid tuntud üsna kaugelgi Tublide kantmeestena. Teatavasti muistset kaubateed läksid kas päris või väga lähedalt mööda kommide territooriumist üks tee, mis viis lõunasse Iraani hõimude juurde. Teine tee Siberisse ja ka hilisematel aegadel otsiti just nimelt kummide hulgast teejuhte ekspeditsioonidele, teadlastele, uurijatele, geoloogidele, nii et nad on olnud selles suhtes ikka sellised taibukad ja, ja terased. Nende põhiline tegevusala on alati olnud jaht ja kalapüük. Ja on üsna üllatav, kuidas need põlised traditsioonid on püsinud elavana siiamaani. Nüüd ma tõesti pöördun tagasi nende muljete juurde, mis ma sain 60.-te 70.-te aastate ekspeditsioonidel siis mind lausa üllatas, et see elulaad ja need tõekspidamised ja arusaamad, mis minu jaoks olid ikka juba mingi kauge minevik ja ajalugu, olid seal lausa käegakatsutavad. Kedervarrega teatakse muidugi vokiga ja mõnes peres on see olemas ja jutustab oma noorepõlvest niisuguseid asju, mis tõesti minule tundub mingi enneminevik, meenutatakse seda, kuidas külla toodi, esimene seapõrsas ja vanausulised tegid kõva propagandat vastu, et see ei kõlba nagunii süüa. Meenutatakse, kuidas ehitati sedasama maanteed, mis praegu siis külade vahel lookleb. Muidugi üsna hilised mälestused, see on siis ainult viimase suure sõja ajast on siis suure raudtee ehitamine, see on sisse Kotlase hukkuda ehitamine kuhu siis juba nii väevõimuga ja sunniviisil saadeti inimesi tööle. Mehed olid teatavasti sõjas, naised ja noored pidid siis seda ehitama. Aga igapäevases olmes on need vanad traditsioonid täiesti elavad. Siiamaani soolatakse näiteks seeni igas peres ikka suured tünnitäied. Lisaks sellele muidugi kuivatatakse neid ja, ja, ja säilitatakse veel veel mitmel muul moel siis marju säilitatakse ikkagi värskelt. Keediste tegemine pole kombeks ja tõepoolest, kui ikak keldrist toodi need kergelt külmunud kuldkollased murakad või, või siis krõbisevad jõhvikad, siis ega midagi paremat ei ole. Veel 70.-te aastatel oli üsna loomulik, et talvisel ajal rippus põdrakere või paar sellises külmas ruumis jalgupidi laes ja sealt lõigati siis tükkhaaval ja pandi ahju küpsema ja see oli siis liha omast kodust võtta. Samal ajal pean ütlema, et kuigi komisid nii nagu ikka põhjarahvaid peetakse, agarataks, põdrakasvataja jäetakse ja kui need kommidest kuskil mingit reklaampilti on, siis võib ikka näha paksus põdranahas rõivastuses teda ja, ja suure põdra karja taustal siis tegelikult põdrakasvatajad kommid nii väga ei olegi, ainult põhja komid tegelesid põdrakasvatusega sellegi nad õppisid neenetsi, test, nagu ma algul ütlesin, et kommid siirdusid põhja poole märksa hiljem alles esimese ja teise aastatuhandepiiril ei aja järgi. Aga aktiivsed ja innukad, nagu nad olid, õppisid muidugi põdrakasvatuse ära ja veel möödunud sajandi lõpus oli üsna loomulik. Jaanus rikas põhjapõdrakasvataja tappis sügisel umbes 150000 põtra lülitab küll selle fakti kõrvale kohe tooma, et praegu kogu Komi ANSV kohta tuleb kolm korda vähem. Kombeid ja tavasid mäletavad komid tänaseni üsna hästi. Tõeline austusobjekt on kommidele mets, mets on olnud ju see põline elukeskkond ja just metsale andnud nii toidu kui kehakate. Kui räägitakse metsast, siis räägitakse nagu elavast olendist ja rahvausundis ongi muidugi metsapuudel olnud hing. No nii nagu inimeselgi keeles püsib edasi selline sõnaühend Lovia puu elus puu, ka metsloomad, Lovia. See ei ole siis lihtsalt, et elus karu, vaid see on karu, kellel on inimlikud võimed ja tundetki. Ka karu on komidele olnud niivõrd oluline. Võib-olla ei võiks öelda, et Jahilo vaid omamoodi kaaslane, et tema auks on peetud ärritud vaalseid pidusid, mis meenutavad neid. Me oleme Lennart Mere vahendusel tundma õppinud Obiugrilaste juures ja veel seesama loom, pettum, see on siis surm, hingeheitmine, hinge kaotamine ja huvitav on märkida, et selle hinge võis kaotada inimene ka eluajal, nii et ta ei olnud mitte füüsiline surm. Nimelt selle hinge vahetas või rikkus ÄRA kurivaim Seva niimodi seletati haigusi ja igasuguseid muid hädasid. Ka õnnestumisi, selline kurivaim võiks muidugi mõne inimese sees olla ja siis niisugust inimest tuli vältida. Ja mõned memmed usuvad sellesse siiralt siiamaani. Aga ega sellest ka ei taheta siis hästi rääkida, vaid enne ikkagi tuleb usaldus võita, enne, kui siis sellistest salapärastest asjadest räägitakse. Vanad sugukonna nimed olid ka seotud loomadega oli näiteks luigehõim, loomulikult havi hõim, mine tea, võib-olla isegi see komide endine hõimu nimetus, söörijanid, sürjalased, mis vanades ürikutes on ka kujul sirvi Jenn Ongi kunagisest havi hõimust, havi nimetus oli siis muistset loomade kultust meenutab veel nüüdki jahimeeste tava peita saaki võõra silmade eest näiteks karusloomalt võetakse nahk maha tingimata öösel ja nii et ei ole tunnistajaid juures. No üldtuntud ta on, et ei, räägite jahil olles siis loomadest nende oma nimega, kasutatakse mingeid tabusõnu tänapäevalgi ja peangi ütlema, et kuigi see keskkond on üsna jahivaenulikuks muutunud, siis jaht on tänapäevalgi veel üsna levinud, muidugi siis sellistes kõrvalisemates külades. Aga veel paarkümmend aastat tagasi oli see põline meeste tegevusala põhjal oli ju teatavasti põlluharimine, seal edu ei ole. Olen ise kogenud, kui juuli keskel oli esmaääres veel miinus kuus paati, külma keskmine temperatuur oli ühe kraadi ringis. Seal muidugi vili ei kasva ja isegi heide kasva, sellisel puhul eriti kariloomi muidugi on, aga ikkagi jaht on põline talvine tegevusala. Metsa minnakse oktoobrist, kui karusloomadele on korralik kasukas ikka tulnud ja jõuluajal. Aastavahetusel käiakse kord kodus puhkamas ja siis minnakse uuesti mitmeks kuuks kuni kevadeni. Jahimehel on oma jahiterritoorium, seal on oma jahiõnn, see territoorium võib olla sadakond ruutkilomeetrit suur. Aga siis on sellised väiksed onnikesed peatuspaigad, paarikümne kilomeetrise, see on siis selline rebasejahiala kaugusel, kus on toiduvarusid, võimalik magada, aga siis see põhiline peatuskoht seal on muidugi ikka kõik püünised ja tunnistab parandamiseks vajalik ja kõik selline kaasas ja minnakse siis koertega ja nartadega ja tullakse siia alles mitme kuu pärast koos saagiga. Jahil hakkavad käima jahimeesteks, õpetatakse juba 10 12 aastasi lapsi, poiss. Aga 16 aastaselt on ta juba ise sellise jahimees ka, mida need kummitüdrukud teevad, kas neid kasvatatakse perenaisteks? Kõik kodused tööd on loomulikult siis naispere teha. Ja eks siis ongi kodus ikka mingid omad hooldada ja ka käivad naised väga sageli, aga kõik tubased tööd ega nii nagu meie vanaemad on kodus ise kudunud ja ketranud ja teinud riided, nii on täpselt samuti Kominaised seda kõike teinud peale selle suvisel ajal loomulikult kõik marjade ja seente korjamine. Sest seda me ei kujuta ettegi, kui palju neid kogutakse, seal ikka tuuakse neid ämbritäite kaupa ja nagu ütlesin, seeni, et suured tünnitäie seeni säilitatakse talveks ja ka kala säilitamine on talvel kogutakse lund maa sisse kaevatud auku, see tambitakse siis kaks, nii et on tõesti siis selline tihe, tihe, kõva, jää seal ja on siis nende külmkapp suvi läbi, sealt ei sule jää ära kuni uue lumeni. Uus lumi tuleb juba suuremal osal territooriumist septembri lõpus. Nüüd kaevatakse selle üle, et ei ole jõgedes, kala ei ole metsades, jahiloomi marjule seenele minna on ohtlik. Ja kui ma pean tegema seal kasvõi kümnekilomeetrise jalgsimatka ühest külast teise, siis öeldakse, et ei, ära jala küll mine katsu ikka kuidagi kellegagi koos või mingi juhusliku sõidukiga. See on siis nüüd selle maa areng. Põhjusi on, on üsna mitmeid, üks on see paljukiidetud industrialiseerimine, meie inimene, võib-olla rohkem tunnebki, Komimaad, brika toorainebaasina tuleb ju sealt puit, paber-papp, tselluloos tuleb maak taas ja tuleb nafta tuleb süsi, uurali nõlvadel on väärismetallid, õhinal hakati seda maad intust realiseerima ikkagi alles pärast sõda viiekümnendatel aastatel, sealtmaalt hakkab ka juba tasapisi siis allakäik. Praeguseks on Metsi laastatud sedavõrd, et kõige värskemad andmed, mis mul on sel kevadel, kui komimaal käisin ja sealseid ajalehti lugesin siis märgiti, et raiutakse umbes 50 protsenti rohkem, kui juurdekasv on, ei ole ka mingid, isegi selle autonoomse liiduvabariigipiirid enam takistuseks, vaid lõuna poolt Kirovi oblastist on juba tulnud metsa raiujad üle kusjuures lõuna poole nagunii metsale tohutu territoorium kõige kenamat ja paremast metsavööndist, kõige ilusamad taigast seal siis jõgikonnast on maha müüdud bulgaarlasel seal kas paarkümmend aastat tagasi, kui ehitati sinna esimene bulgaaria metsatööliste asula. Nüüd on kolm linn sinna taigasse tekkinud on ehitatud raudtee haru sinna ja see mets läheb muidugi kõik Bulgaariasse. Aga tööle tulevad sinna muidugi inimesed, kes tulevad lihtsalt head teenistust otsima. Nad on lepingu alusel, nende moraal ja kultuur ei vääri komisid. Aga mõjutab paraku. See on üks regioon, on niisugune nukker. Aga noh, see ei ole muidugi ainus, et juba kuuldavasti on Prantsusmaaga tehtud leping ja uued alad müüakse maha Prantsusmaal. Ja ega meie oma maagi ei ole süüst puhas, sest eriti piki raudteed on siis tohutud metsaalad, aga järele jääb kõnnumaa, kõige ehtsam, rüüstatud, laastatud maa, mis soostub jälle, kui varasemaid statistika andmeid võtta, siis umbes 70 80 protsenti komimaast oli metsa all 12 protsenti soode all siis nüüd päris värskeid andmeid, mis võiksid ausad olla, neid mul ei ole ja aga päris kindlasti on see protsent kõvasti muutunud. Nii et, et see on, on üks suur mure, mille vastu praegune erksam osa komi elanikkonnast püüab võidelda. Teine suur mure on siis see, mida meie tunneme selle Gulagi arhita poleginime all, eriti piki raudteed, aga noh, natuke raudtee siia-sinna kõrvale läheb siis vangilaagrite rida. Kommid ise ütlevad, et nad on ümber piiratud okastraadiga mitte vangid, vaid kommid on ümber piiratud okastraadiga. Terve suure Venemaa pealt on siis sinna tulnud jätised ja kurjategijad ja kommid teevad ise selget vahet, et kui viiekümnendatel oli aastatel, kui see arhite Laak sinna kujunes siis olid enamasti poliitvangid. Ja need olid kultuursed, inimesed, intelligentsed inimesed. Ja kui need vabastati, siis enamik läks tagasi oma kodudesse. Väike osa, kes jäigi, need ehitasid sinna majad rajasid oma perekonnad ja olid ja on siiamaani lugupeetud inimesed, kommid algas. Aga praegused vangilaagrite asukad ja paljud neist on suhteliselt vabad nii-öelda need vabakäigu vangid, kes teevad tööd, aga liiguvad ka vabalt ringi, need on toonud siis kuritegevuse ja igasuguse kõikvõimalikud vahelduv, eriti noorte hulk, aga et me oleme ikkagi eestlased ja teie olete eestlasest komi keele uurija, siis missugune seos on, kui lähedane või kui kauge on komi keel eesti keelel? Ega ilma spets alase ettevalmistuseta eestlane komikeelest ikka aru ei saanud. Ma küll ise, kui läksin esimest korda, siis oli natuke tutvust teinud komi keele õpikuga grammatika läbi käinud. Aga esimene reis läks ikkagi lihtsalt selleks, et õppida siis seda kelka õigesti hääldama. Ja arusaamine oli minimaalne. Ainult ikka selle sõnavara piires, mida ma juba tundsin, siiski üsna sarnaseid sõnu on. Ja noh, nimetame näiteks puu kõlab niisama nagu meilgi, puumaa on Mu nimi on mimm, küüs mingi õrn või, või rasvunud või tuul lõudma kuulma küll. Ja nii edasi. Need on siis sellised sõnad, mis on üldsome huvilised ja kui me teame ka seda reeglipära, siis aimas need või tunne, et sõnad kergesti ära häälduslikult teeb komi keele eestlaste eestlasele väga võõraks tugev palatalisatsioon, see on siis selline hästi pehme hääldus ja teine iseärasus aafrikaadid, niisugused häälikud, mis ei, ei ole ei tee ega essiline, vaid mõlemat komponenti, kuule aga ei tohi kumbki eraldatud olla ja need on siis nii helilised kui, kui helitud üldse on viis aafrikaati, kui ma siin nüüd püüan oma eestlase häälduses, need mõned sõnad. Ruts Brebane tšak seen need olid, need neli olid siis erinevad ja vene laenudest seal siis viies sai vene see tsaari. Sa, paraku on need aafrikaadid nii sagedased, nad on nii sõna algul sõna keskel kui ka lõpus. Nende hääldamine on ikka üksjagu pingutust nõudev ja nad on sisse tulnud ka kõige harilikumatesse sõnadesse. Ja algul ikka said Komilased nii sõbralikult mõle naerda, kui ma nendele siis pidin ütlema tere keemiseni video Olan ja andis teid. Aga pikapeale harjub ära, kui, kui tihemini kasutada. Võrreldes soome keelega on eesti keel lühike, Käia kulunud keel. Aga võrreldes eesti keelega on komi keel veel lühem ja kulunum. Nii et need vanad sõnatüved, need on komi keeles enamasti ühesilbilised. Grammatika poolest on sarnaseid rohkem muidugi erinevaid jooni meie keelega käändeid on komi keeles ka palju, 16, mõned käändelõpud natuke sarnased ka komi keeles on k l käänded, nii nagu meilgi. Alalalaltütlev, aga teistsuguste lõppudega L element on olemas. Ja kui meiega kaasa ütleb, on ka lõpuline komi keeles kõõd lõpuline, nii midagi ühist, seal ju on sellest jälle tegusõna on tülikalt keeruline, kui meie kasutame siin ees ja, ja rohkem ka sõnu selleks, et noh, kas või väljendada tegevuse korduvust või ühe kordsust ja suunda ja nii edasi, siis komi keeles on seda võimalik lihtsalt ühe väikeselt liita, lisamisega väljendada, neid liiteid peab täpselt siis teadma, kui ma olin enam-vähem hakanud jagu saama lõunamurretest ja kirjakeelest. Kirjakeel baseerub lõuna murretele ja sõitsin põhja Isma murde alale siis esialgu täiesti lootusetu toime tulemine. Ja muide, need põhja komid peavadki end eraldi rahvaks, nemad nimetavad, et nemad on Ismalased, iisvatas.