Realiseerimise tagajärjel on kõige suurem komi jõgi, jora reostatud nafta ja poriühenditega. Kanad on surunud, põline, traditsiooniline elulaad on muutumas võimatuks. Kõige sellega on kaasas käinud muidugi ka rahva moraalne allakäik. 50.-te aastate lõpus juba algas aktiivne venestamine. Ja see sai erilise tõelise hooge ja siis 70.-te lõpus. Praeguseks on komi keel alavääristatud, rahvustunneb ennast tõesti alaväärsena. Kui me nüüd meenutame, et veel 39. aastal oli Komi ANSV elanik, millest umbes 70 protsenti kommid siis praegu on umbes veerand 25 protsenti. Kui veel ikka seal, 30.-te aastate lõpus oli komi keel ametliku asjaajamise keel. Siis möödunud aastal näiteks ei olnud enam kommikeelseid koole praktiliselt külades, ainult veel oli algõpetus komi keeles, komikeelset lastekirjandust üldse ei antud välja. Ajalehtede arv oli aastate jooksul järjest kahanenud. Et oli jäänud üks ajaleht, mis ilmus kolm korda nädalas. Noh, sellest piisakski nüüd selle seljakommide kohta, aga kui nüüd mõelda jah, et neid on ainult 25 protsenti rahvastikust, siis võiks ehk mõelda, et mida nad veel tahavadki. Aga siinkohal nüüd tahaksin küll tuua mõned arvud sealsamas nende naabruses, siis permi oblastis elavate permi kommide kohta. Permi kommid on praegugi veel oma territooriumil rahvusenamus 60 protsenti aga sellest hoolimata pole nende pealinnas kudumbkaaris ühtki kommi. Kooliraadios kõlas komi keelt kuu 89. aastal üks protsent eetriajast. See oli 10 tundi aastas 10 tundi aastas. Ajalehes ilmub komi keeles üksainus lehekülg, ilukirjanduslik lehekülg kuus. Muidugi mingist algõpetusest või kommi lasteaedadest sellistest ei maksagi kedagi ja ometi seal maal on siis nad on enamuses. Need arvud juba iseloomustavad siis seda suhtumist, mis komidele on osaks saanud, aga paraku põhjus on ka kurb. See territoorium muutus tõeliseks ääremaaks. Ja see oli arenenud mitte mingisugust majandust ega tööstust. Vaesus läks nii suureks, et sundis kõiki ette võtlikumaid lahkuma. Selle perioodi jooksul rändas sealt välja ligi 80000 inimest. Loomulikult ennekõike nooremad inimesed. Aga nüüd tuletan jälle meelde, et see rahvas on ikka olnud elujõuline ja tahtnud enda eest seista ja ta tahab ka enda eest seista. Möödunud aasta kevadel korraldati sealgi natukene meie loominguliste liitude pleenumilt meenutav konverents, see oli küll nimetatud siis komi keele ja kultuuri arendamise konverents ja osa võtsid sellest siiski kõigi kultuurivaldkondade esindajad, kes tõesti siis hingest ja südamest tahavad midagi komi rahva ja keele jaoks ära teha. Siis muidugi räägiti nii nagu meilgi südamelt puhtalt kõik ära, aga sealsamas kõrval kuluaarides kohati, et noh, räägime küll, aga ega sest midagi abi ei ole. Ja kui ma sel kevadel selle aasta kevadel uuesti käisin komimaal, siis tunnistatigi tõepoolest ega midagi eriti muutunud ei ole. Juhtkonda on üldiselt seesama sõjakamad, teie sõnakamad, esinejate arvamusi püütakse takistada ajakirjandusse jõudmast aga kõigest hoolimata midagi siiski liigub, on alustatud komikeelse hariduse taastamist. Juba sel aastal, tähendab siis eelmisest sügisest hakkas töötama niinimetatud komi, nüüd kus on siis komi tõeline ajalugu ja, ja kultuurilugu. Õpetus on siis tõesti komi keeles, paraku siiski mitte kõigis ainetes esialgu ei ole võimalik, aga ikkagi komi keelt õpitakse siis süvendatult. Huvitav sedagi öelda, et tung sellesse kooli oli kohutav, see näitab, et ikkagi rahva hulgas on neid, kes Ben oma ema käest, sest enne veel just nimelt sellel samal möödunudaastasel konverentsil jäi korduvalt kõlama ikkagi see kõige tähtsam on kõigepealt tõsta rahva iseteadvust sedavõrd, et nad peaksid oma keelt ja oma rahvast kalliks ja väärtuslikuks. Paistab, et see on siiski mingil määral õnnestunud. Teine asi, mis mulle sel aastal meeldis, et nad on leitud ilmselt selle tegevusala mis puudutab kõiki Komima elanikke, on organiseeritud niinimetatud Komi matkakeskus Pearmi Pearm ja vaat sellest ei olnud juttugi. Teatavasti kõige varasemates ürikutes Skandinaavia ürikutes räägitakse sellisest, mille nimi oli Pearm ja, ja see ongi seostatav küll mitte siis ainult Perlaste asualaga, vaid ka ilmselt siis läänemeresoomlaste hõime, kes elasid Põhja-Dvina läheduses ja kellega siis viikingid kokku puutusid, näed, ilmselt said sellesama nimetuse, see on siis nüüd kasutatud ärase vana nimetus, ürikute nimetus ja see peaks juba siis huvi äratama selle maa ja rahva minevikku ja ajaloo vastu. Ja nüüd see keskus on seadnud oma eesmärgiks noorte, nii füüsilise kui kõlbelise kasvatuse muidugi nendele sobilikus vormis ennekõike matkade ja kodu-uurimise kaudu juba toimus üks huvitav, vaat see oli isegi rahvusvaheline laevareis vanal purjekal. See oli siis valge merre kandis ja järgmiseks aastaks kavandatakse kuulsa keele uurija Matthias Alexanderi kastreeni jälgedes teha siis üks pikk matk mööda komimaad, selle keskuse juhtkond ja aktivistid taotlevadki taastada põliseid tegevusalasid siis jahti ja kalapüüki, kuna see ei sobi kokku praeguse industriaalmajandusega siis taotletakse selle piiramist, taotletakse laiendada, looduskaitsealasid, mis seal siiski olemas on, veel mõnes kandis Uuralite lähistel taotletakse turismi arendamist, see on muidugi kahe teraga. Esialgu see võib meelitada rahvast kokku, kuna seal siiski on veel jahialati, on, on marjad ja seened metsas ja on puhast loodust, aga kas seda siis suudetakse organiseerida ja tahetakse seda organiseerida, muidugi siis saada raha, see võiks palju sisse tuua. Aga teiselt poolt, kas suudetakse seda organiseerida nii, et see jälle loodusele kahju ei hakka tegema, nii nagu Kadri Oras praegu näha on, see on siis selline liikumine, mis ühesõnaga ühendab kõiki rahvusest sõltumata. Teine liikumine, mis Kiline kannab nimetust demokraatlikud valimised 90, see sai alguse möödunud aastal ja siis sellepärast ta nimetati siis 90.-te taotlus oli ette valmistada siis tõeliselt demokraatlikud valimised. See liikumine ühendab edumeelset haritlaskond ja ka see taotleb Komima rikkuste arutu ekspluateerimise lõpetamist ja kuna tegu on haritlaskonna ka siis lood mõistavad, et oluline on taastada komi küla. Enne ma mainisin, et paarkümmend aastat tagasi oli keele uuriminegi kommi külas peaaegu probleemitu siis nüüd on ekspeditsioon tõeline vintsutus. Suhtumine on võõrastesse väga palju muutunud, on muututud umbusalduslikumaks, teiseks elu on nii palju vaesemaks läinud, et oma söögikott tuleb kaasa võtta. Kolmandaks Need külad, mis Kelulijad kõige rohkem vitavad. Sellised kõrvalised külad. Need on vähile surnud komi traditsiooniline küla ikkagi jõgede ääres, sest jõgi oli see põhiline liiklustee, mis ühendas ja kõik muud teed on siiamaani ebakindlad. Lennuk ei lenda siis, kui ilm on halb. Maanteed on küll ehitatud, aga tuleb üks tõeline paduvihm ja see pühib paari tunniga asfaldi allesjääv tohutu kuristik. Asfalti hall on pehme liivapinnas ja nii et jõgi on siiamaani oluline. Aga teiselt poolt, kuna tänane elu on siiski juba masinate varati, ühenduse pidamine on autodega siis kui teed on nii halvad sügisel ja kevadel, kui on nagunii ilmastikuolud kehvad, siis need pillid on täiesti kõrvalistesse küladesse läbimatuteks suurimaks igale hoiab korras riik, aga neid kohalikke, mis küladesse viisid kõrvalisi teid pidi, kohalik majand korrashoid, mees oli muidugi liiga kulukas ja seda ei jõutud teha. See tähendab, et ei tulnud sinna ehi kaubaautot ei olnud seal enam kooli, arstiabi ei liikunud post ja, ja nii siis jäigi küla normaalsest elust kõrvale. Nooremad inimesed tahavad oma lapsi koolitada ja ka ise elada, ikkagi inimeste hulgas ja kõigega kursis olla ja need lihtsalt lahkusid küladest keet järel üksikud vanad ja mida vähem neid jäi siis lõpuks tasustati lihtsalt ümber rajoonikeskustesse. Aga küladele ümber olid ju ka eriti lõuna pool olid ju põllumaad, need on sööti jäänud, sedavõrd on siis nüüd süüa vähem. Ja rajoonikeskustes on siis üks murrete ja murrakut segadus, inimesed on kaotanud selle oma tõelise kodumurde mõnevõrra ka mõjub juba siis rohkem kirjakeele levik ja häbenetakse seda murret. Nii et ka see keel on kadumas ja murdeerinevused hääbumas, aga majanduslikust seisukohast muidugi nüüd oluline taastada need külad lihtsalt sellepärast, et, et võita tagasi hulka maad, mis peaks toitma inimesi ja poliitikas tahetakse kõigil astmetel vormida administratiivsüsteemi. Paraku on see grupp üsna väike ja kuivõrd nende töö siis tulemusi annab, seda ei oska ma praegu öelda. Tänu komikeelse kooli praktilisele likvideerimisele on Komi keele säilimine praegu siiski üsna küsitav. 1979. aastal nimetas juba 20 protsenti komidest oma emakeeleks vene keele. Süstemaatiline. Venekeelne kool on mõjutanud niimoodi, et 60 protsenti komidest eelistab kõnes komi keelt aga lugeda järgmisel ja kirjutamisel vene keelt. See on täiesti arusaadav, kuna nad on saanud hariduse vene keeles. Nad on õppinud lugema ja kirjutama Vene keeles, mitte komi keeles. Nendel on nüüd raske lugeda ja kirjutada selles keeles või kui nad teevad, nad teevad seda siis vigasest. Öelge, kas nendel üldse unikski midagi komi keeles lugeda, kui suur on komikeelne ilukirjandus näiteks ja siin ma tahaksin kõigepealt küll tagasi minna, need kaugesse minevikku, muide Komi keel on soome-ugri keeltest üks vanema kirjakeelega keeli. Kui me teame ajaloost, et ungarlastel on kõige varasemast ajast pärit kirjalikke mälestusmärke siis on vahepeal leitud ka mingit toht, mälestised karjala keelest mäletatavasti 13.-st sajandist siis komi keel on olnud kirjakeel juba 14. sajandil 14. sajandi teisel poolel üks aktiivne misjonär Stefan, hiljem ta saigi aunimetuse Rimi Stefan või Püha Stefan lõi komidele kirjakeele tähestiku, see on väga isemoodi keelemärkidest koos, meenutavad need omi, selliseid meie peremärke bassmärke oma kujult. Aga nende tähtede juures on ka siis need nimed. Tähtede nimed meenutavad omakorda vanaarmeenia tähtede nimesid. Uurijatele on pakkunud siis nüüd põnevust, et kust siis selline kiri pärit on, et vaevalt et yks mujalt tulnud misjonär päris nüüd omast peast võttis ja lõi tähestiku, et ikka midagi pidi enne käibel mõlema ja mingid märgid olema komidele juba enne tuttavad. Nii et võimalik tõesti, et kasutaski neid peremärke. Aga kuna olid kontaktid, kaubanduskontaktid olnud juba hammusta iraani hõimudega lõunasse, siis ei ole võimatu, et mingid need aramea, Iraani vanaarmeenia lihtsalt mõjud ulatusid sinnamaani. Muide, komi keeles on just nimelt aramea algupära sõnaraamatu tarvis olnud nüüd teda küll enam käibelt kadunud pöök nippe EK varasem kuju, nii et kirjakeel ulatub väga kaugele ja Permi Stefani jaoks võib öelda, et ta ei olnud ainult misjonär ja ristiusutooja komidele, vaid ta tõesti oli ka rahvavalgustaja. Räägitakse ka, et või on mingi pärimus, et ta ka koostas mingi aabitsa ja õpetas, komisid lugema ja kirjutama, aga kahjuks selliseid või jälgi sellest midagi ei ole, on säilinud sellest ammusest komikeelest ainult mõningaid pühapiltide allkirju ja märkmeid vene keelsetesse raamatutesse. See tembeldati üldiselt paganate keeleks ja kirjaks, siis see oli põlu all ja seitsmeteistkümnendal sajandil suriseb päris välja. Selle kõrval muidugi kasutati ka vene tähestikku ja siis uuesti, võib-olla siis 18. 19. sajandil rääkida siis komi kirjakeelest 19.-st sajandist on juba mõningaid komi luuletajaid teada ja nende luuletusi säilivad, kuigi need siis trükki ei jõudnud. Aga tõeline komi rahvavalgustaja, luuletaja, tõlkija, teadlane, keele uurija, elas möödunud sajandil. Möödunud sajandi teisel poolel tegutses Ivan kuratav. Teda võib juba tõesti komi kirjanduse rajajaks nimetada. Paraku temagi eluajal endal ei õnnestunud trükis rohkem näha oma loomingust kui viit luuletust ja needki oli trükitud vähes kubermangu lehekeses komi rahvalaulude nime all. Teatavasti olid sel ajal keeled Tsaari-Venemaa jagatud viide kategooriasse ja ilukirjandust lubati trükkida ainult kolmes, esines, aga komiteel kuulus sellesse kõige viimases masse. Selles lubati avaldada ainult rahvaluulet ja sisu, suudliku kirjandust. Aga hiljem on siiski palju kuraatovi töid üles leitud ja trükis avaldatud kolmekümnendatel aastatel, kui oli komide selline esimene tõeline ärkamisaeg, siis avaldati juba kuraatoritöid ja nüüd on teadlased innukalt neid uurinud ja analüüsinud ja iga aasta toimuvad teaduslikult võrreldes kuratovil päevad edasi. Juba meie sajandi algul oli ja ikkagi mõningaid kirjanikke, kelle teoseid siiamaani tuntakse, aga kultuurielu aktiviseerub siis tõesti nii-öelda kummiiseseisvuse ajal teatavasti omi, need süüriakonid said autonoomia. Ja eriti siis 30.-te aastatel oli aktiivne kultuurielu, kui anti välja arvukalt ilukirjandust, õpikuid, ajalehti, samal ajal pehmikovid, kes keelelt siis kõige lähemal neile ja, ja ma ei peakski neid Süüria, Süüria ja permikomi keelt eraldi keeleks, vaid ühe, ühe keele murreteks. Nad on lähemal kui meie põhjaelunasti. Aga see oli siis selline saatuse sõrm, mis natuke lahutas. Kui Sõrjaagumid oma autonoomiat taotlesid, siis taheti küll esialgu ühineda ja moodustada üks suur Komi autonoomne territoorium. Aga Permi komide parteikonverents otsustas jääda iseseisvaks. Ma isegi ei olnud see kiil, mis nüüd on, nagu selline vene elanikkonnakihil on küllalt suur nende vahel, siis ei olnudki nii oluline, siis oli seal vahepeal ikkagi selle on peaaegu sobilik üleminek Sürje pommidelt permi komidele k asualades. Jah, aga noh, kui otsus oli niisugune, siis muidugi oligi. 25. aastal moodustati see termikumi rahvusringkond ja nad lootsid iseseisvalt paremini toime tulla. Esialgu tulidki. Aga noh, praeguseks on siis asi kurb, eriti kurb siis selle kirjanduse koha pealt, kuna permi komidel ei ilmu enam midagi oma teel omas keeles. Sürja komidel ilmus veel kuuekümnendatel aastatel näiteks kuus 11 ajalehte ja kirjandust üsna rohkesti. Küllaste kirjandust, küll romaane ja luuletajaid oli üsna palju, aga siis hakkas seal ka siis tagasiminek. Kui algas siis eriti aktiivne venestamine seitsmekümnendatel aastatel, siis lõpetatigi, siis lastekirjanduse väljaandmine, no siis tuli selline korraldused üldse. Ka lasteaedades ei tohtinudgi enam kasvatajat rääkida komiteelt, kas nad ise oskasid seda vene keelt kuigivõrd või mitte, ikka pidid rääkima vene keelt. Ja kirjanikud, kes tahtsid ja loomulikult iga looja tahab ju, et teda tuntaks tahtsid, et teda loetaks, hakkasid ka kirjutama vene keeles. Vähe oli siis neid, kes säilitasid oma emakeele läbi nende ebameeldivate aastate üks selliseid on näiteks luuletaja Kanybertwaneer vahepeal küll tõsi, kirjutas vist on vähe, aga nüüd möödunud aastalgi jälle ilmus temalt mitu kogu ja ta ise on eriti uhke oma soneti raamatu üle. Et need on siis esimesed komi tõelised komissonetid ja tõlkinud on ta siis ka muidugi kuulsatsoneeti, meest, meistreid ka isegi sekspiiri ja veel nüüd muidugi päris viimasel paaril aastal on tulnud siis uus, selline kirjandusliku aktiivsuse tõus on jälle noori autoreid esile kerkinud, kes hakanud komi keeles kirjutama, et lugeda, on küll. Aga kui nüüd kultuuriajaloo peale jutt läks, siis põnev oli kuulata sellest Stefanit, kes ilmselt mingi aabitsakatsetuse tegi. Aga millal niisugune järjepidev kooliharidus alguse sai pärast revolutsiooni, siis kui tuli see iseseisev Komi ANSV selle aja kultuuriintelligents lootis muidugi väga palju. Nad lootsid isegi näiteks otsesidemeid Skandinaaviaga. Aga vista varsti blokeeriti see ära sinnapoole ei õnnestunud läbi murda. Viiekümnendatel, kuuekümnendatel aastatel. Ma kahjuks täpselt ei mäleta midagi, praegu ei või öelda, millal nüüd täpselt komi pedagoogiline instituut loodi. Igatahes 63. aastal, kui ma esimest korda komimaal käisin, siis ta töötas ja, ja ega ta väga kaua töötanud ei olnud sel ajal ka seesama pedagoogiline instituut oli Dali ainus kõrgkool, aga seal oli ka komi keeleosakond, valmistati ette komi keele õpetajaid. 72. aastal loodi harilik ja ka ülikoolis oli ja on siiamaani kommi filoloogia osakond. No tegelikult on see küll ainult üks väike rühm, kus siis takse komi keelt ja kirjandust, aga paraku vahepeal suleti see osakond pedagoogilises instituudis, siis kui erandkoole nii-öelda või kooliõpetajaid vaja ei läinud, siis lõpetati gaase pedagoogid, ettevalmistamine ära ja ülikooli filoloogid said siis ettevalmistuse tööks siis ajakirjanduses, raadios, televisioonis ja neid muidugi palju või vajatud ja see lähike ka siis, kes tulid siis teadusesse, siis teadusasutusena töötab sõltuv karis Liidu Teaduste akadeemia filiaal ja selle komi keele, kirjanduse ja ajaloo instituut. Aktiivsemad on selles instituudis ajauurijad ja nemad on ka oma tasemelt märksa arvestatavamad kui keeleuurijad. Keele osakond on üsna nõrk, seal paraku, aga Lootust muidugi on, sest noor põlvkond keele uurijaid on ikkagi oma täiendhariduse saanud Tartus oma kandidaadikraadid kaitsnud. Tartus ja nende hulgas on õige mitu aktiivset ja arukat noort inimest, kes tõepoolest nüüdses olukorras mitte ainult kuiva teadusega ei tegele, vaid on siis aktivistid ka komi keele ja, ja kultuuri taastamisel. Lisaks komi koduloolastele ja poliitikutele püüavad komimaa heaks midagi ära teha ka usklikud. Minu jaoks oli see päris Ta fakt sel kevadel et on taastatud komi evangeelne kogudus nimelt 14. sajandil, kui misjonär Permi Stefan viis komiteele ristiusu ja haris neid ja, ja tegi tähestiku ja nii edasi siis ta panigi aluse evangeeliumi usule komimaal. See pärand säilis rahva hulgas, kuigi kogudust polnud. Õigeusu kirik kasutab vanaslaavi keelt aga evangeelne kirik pöördub rahvaste poole nende emakeeles. Seepärast on evangeelne kogudus kommidele oluline. Selle eesotsas on praegu tõesti üks väga aktiivne Komi rahva eestseisja vene keeles on ta siis pupp, Vassili kes mõistab, et on vaja anda kommidele komikeelset haridust ja tõsta rahvuslikku iseteadvust ja on kontaktis teiste liiduvabariikide demokraatlike jõududega on ka kontaktis soomlaste rootslastega ja on taotlenud toetustki just nimelt siis kiriku juurde kooli asutamiseks, kirjanduse väljaandmiseks. Nii et midagi siiski komimaal tasapisi liigub. Prognoosida on praegu üsna võimatu. Kas komi keelt suudetakse säilitada väga kaua aega, aga vähemalt pikendatakse selle komi keele eksisteerimist? Päris kindlasti. Kõige tähtsam ehk ongi see, et rahvas on hakanud tunne oma, et ta elab omal maal. Et tal on oma keel ja omakultuur, mis ei ole sugugi halvem kui teised keeled ja teised kultuurid. Ja et abi ei ole neil oodata mitte kuskilt mujalt, vaid selle oma keele ja kultuuri eest peavad nad ise seisma ja peavad seda ise kaitsma.