Täna räägib jälle mälestusi Boris Heldur Reiljan. Tema sünniaasta on 1921. Eesti sõjaväes teenis jutustaja aega sidepataljonis ja võttis osa lahingust Raua tänava kooli juures. Sõja puhkedes viidi Elva polgu koosseisus Venemaale, kuid tuli rindel üle ja jõudis läbi sõjavangilaagri novembrist 1941 tagasi kodumaale. Samal kuul hakati Eestis formeerima üksust, mille tolleaegne nimetus oli Estniše Žudsman šaht, front, pataljon number 36. See rindepataljon kuhuga, Boris Reiljan nüüd kuulus, saadeti augustist 1942 Ukrainasse ja sealt Stalingradi rindelõiku. Ühel päeval löödi meid jällegi rongi peale ja Stalingradis oli juba Sistujat hakkas Jubadu Priidi sinna ja no raudtee oli eest läbi lõigatud. Rong, millega me tulime, tollega läksid, viidi haavatud ja kõik viidi välja sealt nagu torangera minema, saini lõigati teiselt poolt ka läbi. Seal oli rumeenia diviis, mis läks täies koosseisus venelast, see pole üle, kes pidi teda toitma. Anood läksite üle, venelane tappis kõik viimase öö ma sealt midagi. Ja noh siis, ja kõige hullem see, et vaat küll ja küll ja ega no minul oli tollest poolest veel hääl oli, et et mul oli kodust kaasa võetud lambanahas tõest ja püksid. Ema laskis teha veel, no nüüd põlvpüksid, et mul polnud kas või lume sees magada, noormees, Gadjad. Aga no eks seal teate, esimene nädal oli veel, tead siis sealt omal teata natukse midagi süüa oli aparatuuri niiviisi, et kui juba seal koti sees sakslane viskas isegi ühe korra viskas lennuki pealt alla suured kotid, tead, mis seest jääd. Kempsupaber rullis. Ega midagi ütelda ei ole tervisi, ka ei ole Hitlerile saata. Too on nii ta noaga viinale küllalt konjakit ja veini ja seda oli kes ja kas võib ka palju seal eesti mehi oli siis sellesse üks pataljon pataljoni, üle 450 mehe ja pataljonile ülev tookord oli siis selle palu juba Riibolutservestelente tooli vanamees oli too. Too läks tolle rongiga tagasi viimas. Kuidas teie relvastus oli, mis meelel, vastus meie vene Vene, needsamad Etervjuufüts ja vene kergekuulipilduja ja ja no eks maksiimi oli ja nemad said seal, leidsid üles. Sakslane oli kokku korjanud seda trofeed, relvastust no säält siis toodi nii-palju-palju toodi nii, et meil oli tükke miinipildujaid ja vist mõni tankitõrjekooli selle pärast Eesti soldat sellele anna kätte ükskõik mis jupp. Ega ta uurib ise välja, kuidas pauk tuleb. Te olite siis Stalingradi kotist kotis ja enne Stalin ka ega siis, kui me oleks läbi sealt saanud saali sisse, ei ole meist keegi siin. Kas meestel oli olukord selge? Noaga, kus sa lähed? Aga no mina sain 29. pihta, kõige hullem oli 29., mis novembris, aga kõige hullem oli esimese ja teise detsembri öö, too olevat kõige hullema. Et siis oli seal juba nii, et, et pauku ei lastud, aga siis balti labidaga. Difliisis seal venelaset nende sapöörilabidatega, too ei ole mingisugune uus. Vaata Narva pataljoni mehed ei ole rääkinud teile, et nemad ju kõik selle Labidaga, vaid tal on pikem vaesusega vene oma. Et olla laste käia pääl, kolm kanti teravaks ja too on ju nii hea, et et vaata, pauku kuuleb, siis veel, aga too teeb nii vaikselt. Ja ega õigele ütelda niiviisi, mis pähe torganud, seal istunud koduahju. Mis olukorrast pihta saite, kus te olite, kuidas vaat mina olin. Ta tõi kuulipilduja ette, Me läksime kahekesi, õnnelik teisel pool. Et no vaata, kaebajale ta ei saa lasta. Et teineteiselt poolt ja mina tahtsin parasjagu hüpet teha, et ma oleks saanud siis nagu selja ta. Aga seal oli veel snaiper, oli ka vahepeal, no see panigi selle paugu. Ja pani, kuhu pani, no näed siit ülemisest põsesarnast sisse ja ja siit häälepaelte või kus ta läks, aga näed teiselt poolt kaelast välja Siipa paremalt poolt una Aadeeennoega pähe oli niiviisi keeratud tont teab ja sots õlaku nööbi ja Viišis tähikusse sisse õlaliigeses õla liigesest seiad. No talv, nii et, et see kauss on ka siit. Salkud. Võttis maha kohe eino põlvili, viskas üles kaikaga vastu pääsa. Ja no vaata siis tol ajal oli too mõte käis väga kiirelt, et ma pean nüüd maha lask, vaenlast jällegi noaga nagu hakkasin laskma, nii see parem käsi kukkus. Käe sinna tead valus valusid vigastanud. Aga jaa vaadasintega mulle siia keegi järgi ei tule, on omal kuskil üks kuus-seitsekümmend meetrit ettepoole. No ja siis hüppasin püsti, jooksinike oma auku sisse, see oli jõud otsas ka. Aga nii palju jõudu jätkus. Nonii, palju Eicenoadsjumalawitles. Ega ütlevad küll, et jumal on lätlane, aga vahel on toiki eestlaste poolt ka mul oli kui oli kaasas ja selle pealt, kus ma teadsin, kui kava, ma pean seal loomelisus olema. Ja noh, see kone püstolkuulipilduja. Aga vaata, loll pää kaotas, ega ma neid maha jätma? Ma neid maha jätnud ja siis, kui ma jooksin, eks nad tõmbasid seadmineerida tule peale, nii et mul oli vana Eesti Ratsaväe sinel oli sellel suli tooli alt sõelapõhi. Aga juut Hiiumaal hoidis, et ei saanud rohkemgi, ütles. Kas keegi tulitegi sideme Eino pärast seal duetti koolides? No eks igalühel oli, minul oli, maandusin eelmisel päeval oma oma kolm, neli pakki sidet, andsin ära ühele. No aga uut polnud saanud ja need siis korjasid kokku. Seal lekkis. Päev sidusid kinni, kaela, sidus kinni, kaelast, kalast jooksis, ega siit nii palju tooli asi, et külm oli see kuni 20 kraadi külma võis olla tuld. Joneeii nagu külmetuskapis sees, pani vere kinni Ottomanööregi. Ümberpiiratud viietuga toodi, autoga toodi autoga autoga Toots välja, mina mäletan, meil todad eto nagu orus, kes oleks olnud, kus me välja sõitsime, et seal kallast pidi üles. Venelane pani hirmsa tule, miinipilduja tule pääle, aga no ju siis jälle oli õnne. Ju siis jumal ei tahtnud külge saada. Siis viidi niiet kuskil kaheksa või üheksa päeva hiljem, kui ostovis tonni ääres seal siis seal siis tehti operatsioon, siis. Kas ma võin nüüd öelda, et olete osa võtnud Stalingradi lahingust kaotajate poolel? Ennu ei? Ei kurat, mina ei tohi seda küll ennast kaota. Taliga haug oli hooles ta ligidal olla. Sakslasele jätta rinne niivõrd pikk ei olnud. Ja siis hakkas jo inglane ja ameeriklane ju teiselt poolt ka ega saigi terve maailma vastu, ei sõdi. Ta sakslane tegi kõige suurema lolluse, tolle, et ALS pidanud 41. aastal kõik viimase õe, kelle ta venelasest vangi võttis pannud Saksa munder selga, jääb eeskätt. Sellepärast seda ka temal ei laagrisse süüa Kaian. Ja kui jõgi, tuhanded mehed koos nad olid väga enesekindlad ja eneseusku täis Heino eneseusku ega ega meiesugune, ütleme eestlane, teab ta seda propagandat, kuuld ju küllaltki. Ega mina, Ma kuulasin ka poisikesena koolis käisin iki raadioaparaat oli kuule vene keeles vene keeles või kuule, ega Moskva andis ju eesti keelesaateid kuulata Saksamaal teab, mis seal Kööbils ja kõik need jäävad. No aga too kõik on ju ühesõnaga ütelda teiste arvelt teiste arvel, et keegi peab minema nüüd need tulised kastanid sütevalt väljend. Aga sakslane toon toonegi, eks ta üteldi õigele kool fresse. Mida Moskva raadio tookord eesti keeles rääkis, ei, noomis rääki seke kiitis ennast nii hirmsasti üles, nii et tal on ikka kõige parem töörahva võim ja kõik, aga no ega meie inimesed said ju ammuilma aruteated, et missioon revolutsiooni ajast. Vaat kõigel oli mul too kuidas ega Tomiga vana eestlase hinges juustu tartu krediitkassa keldris mahalaskmine toob ainult üksinda syyndjad, võrus, last ikka mõni üheksama. Kaagvere siin igal pool ja nüüd Vassili reisile maksab Eesti riik selle eest ta teisi sinna mulda viis selle eest maksab nüüd pensionit. No ma ei tea, vot sellest mina aru. Teid viidi Raslerisse, haavatud mees viidi rastele Varssavisse ja seal oli juba saksa sõjaväehaigla ja seal oli see rindelaatsaret, aga seal oli väga toom tuli tooli rüütliristiga asja. Ja noh Varsti kraadis täisel võeti käsisid maha, ta pidi tothampideerima kaks korda. Eks tood talle ka hinge, ei mahtunud ette. Ta ei saanud toda meest aidata. Sellepärast et too oli vahe sees. Kas nüüd siit ülevalt küünarnuki võtta või, või altpoolt võtta, mida pikem ja see on, seda parem. No ega ta hoitiskaiki meid kirja, et tema. Ega see elu ei olnud tal seal püsti püsti, et mis süüa ta, mõtlesin, minul oli üldse söömisega raskusi, sellepärast et iki paistes kütja suust läbilasu ja. Ja söök juba teistmoodi. Seal oli rohkem nii normeeritud juba. Aga sakslane Uudo tagala toon ülbe tooli nii ülbe, nii et meie nonii, sama kõvad nagu venelane. Nüüd tal on käesti. Muidu pidi maailmarevolutsiooni tegema, nüüd ei ole oma rahaga kõikjale ehitanud dollari. Noh, nii nii oli, siis Varssavist tulime, hakkasime juba käima ja. Te ütlesite teine mees, kes teine mees oli, see see on, ma ei tea, kas ma tohin ütelda, ärge nime lihtsalt, mis temaga juhtus, kui Eino tallu õieti tema oli orkestri mees tall, klarnetimängija, nüüd täna pensioniamet, siis küsisin, et et volli, et kas sa nüüd pilli ka mängid, ütlesin, no kus kurat. Öelge Isamaa ütles, et sul meeles ei ole, palatis oli, seletas mulle, et et ma võtan selle tuba või no mis asja. Kas teine mees sai siis samal ajal või teine mees sai ka, aga too oli kuskil seal ligidal ja nii et toom ka 29.-le Varssavist tuli, määra just enne toda kuse juutide ülestõus oli. Me tulime enne toda ära, no siin tollel oli vend, vana üliõpilane ja ja tollel olid sõbrad siin Tartus, kes olid saksa laatsaretis, olid ja noh ega ega nad ei tahtnud ära lasta sealt, et Eestis pole teil siukest ravimit siin midagi. No mis asja sa enama ravi. Põle ju midagi ravida ega käis ka see õlg käis lahti ja kinni lahti jõgi. Ja noh, seal siis Löödi kirts laua taha ja saksa keeles oskad lugeda ja oskad tõlkida ja neil niiskust vaja. Riivitu mees Heino, kus jäiga maalinik ideest Ulf fonti Teenistusel kõlbmatu. Ega vahepeal oli päris hea oli, ega linnas ei olnud vaja tervitada kedagi, nagu sai kiu vasakut kätt helitele. Käega. Jah, aga kuidas nende eesti meestega on, kui palju neid sealt Stalingradi juures tagasi tuli ja kui palju neid sinna sisse jäi, kas teil nüüd umbes ettekujutus? Palju nüüd me, me vat ma ei tea, eks see 36. oli vist ainus eesti tooli ainus ees tüütu, sellepärast et ega mina ei tea, nemad tulite nadolid hamblas. 43. aastal ja aga kus nad säält edasi läksid, no vot, ei, aga sinna Stalingradi alla jäi kaikamehi noigi jäiga. Rice jäi ka. Ja sinna jäi veel niiviisi, et et seal oli ju maa mõni kuradi poolteist, kaks meetrit külmunud. Et kas neid keegi mõtis või matud. Ma olin Varssavis siis kui see see Paulus kapituleerus ja ega, ega Varssavis oli käega too üldse Stalingradi. Vaat kes peale meid tuli, tulid nende jaoks oli Varssavis eraldi elada. Nii et nad ei saanud teistega kontakti. Kas sellega tehtud veel kaikima meelega, äkki, ega me olime seal tooli olla kõige moodsam haigla? Enne sõda tuli Visla jõe ääres ja nii et õue seal oli kirik ja selle haigla ees oli ja sealsamas oli üle Visla oli sild, kus trammi trammiliin käia ja arstid olid sakslased, sakslased kõik ja isegi õdede personal ja ainult niisugused koristajad, need olid poolakad. Ja need olid ka niisugused poolakad, kes kõik saksa keeldus. Aga no Varssavis oli, oli k iki, tead, see toit oli k iki, no mina olin ohvitseride köögi peal sellepärast et et süüa õieti ei saanud ja sa pead simuleerima ka, et sa hullemini haiget kui sa tegelikult oled. Kaheksa olukord oli iseenesest küllalt hull, ju siis oli, tead, ütle. Ka sõja ajal kasu ja ega ta ajas siin Eestimaal jo pekki ja kui sul oli pekitükk, suitsupekitükk ja munad kaasas, siis olid sa nii, tead siis sa said kõik, mis võimalik, oli. Ega Saksamaal oli tol ajal huvitav toot. Kui sa Berliinis võisid osta. Suitsupeki tollekilo maksis 20 marka. Aga sa ei saanud rohkem osta kui 200 grammi. Kuisa keegi sule müüs rohkem, siis oli see juba spekulatsioon. Dollais läksid juba siis ahju. Viina varssasid, tulite Eestisse? Teenistus jätkus siis? Jah, no mis Magodele? Ega nemad ei ei trehvanud toda keegi, et Etols mingi soovitanud, mine printsi peale. Ja mis mul seal viga tead, koduiki aja süüa taga. Seal oli mul kolm korda päevas toit oli. Kus see üksus asus siis? Mina olin Tallinnas Väikepataljonis, väike meie Napoli Narva maantee 54, ma ei tea kelle, keda tuli ilus uhke maja. Seal oli veel. Peale sõda oli seal ka üks uurimise organ sees. Venelane aega. Mõne koha pealt on ta väga loll küll, aga mõne koha peal oli ta nii tark need jagartis. Oi kurat küll, tema kalki spioone ja kõik. Jäätegi siis Tallinna ja Tallinna ja jäin ja sisse. Tallina. Meil saime sakslase käest, võtsime ärasõidumasina Väikse tollega, sõitsime siis omad poisid, sõitsime Paldiski maanteede välja. Ja siis olin Keila taga, seal Padisel. Sealt tulime, siis novembri alguses tuli Tallinna ja. Aga kas no rinde üleminek oli märgata või läks 14 mööda fantaal põlmgi vastupanu? Tal oli mõne süü üksikus kohas, kus esimene vene tank siis asjale Baltpatrooniga Plawi ära noaga ega too sinna vahtima. Aga mis sa teed, elu on kord niiskale. Te olite siis kuskil talus kellegi juures talus ja seal vahetasin riided ära ja aitasin kartulid viljule käega võtta. Jah, aga no siis küljes ju ei, märk küljes küll, aga, aga siis oli juba näetnud mitu aastat mööda jo paiki, tead, kätt kaelas ei kandnud enam. Ja ega sealt ka ei saanud. Kes tundmata inimesed olid, need olid kõik kujad kestvalt rindel seal mingisugust vahet ei olnud. Pärast siis sõitsin ka Eestimaad pidi ringi ja vahel olin metsas. Siin ja seal ja. Tehke, mis tahate, nüüd on lõpp, väetuvad kõik enne enne kõik dokumendid ja kõik püstol oli ka veel sain, pidin minema nõmmele ühele, ütleme seal, kao nüüd ära. Et vist tuleb haarankaga, mida hakati vist kõige esimene, mis selle püstoliga oli? Ei no püstoli, selle panin paika ja mul oli juba teatüks. Endine Võru koolivend tooli sadamajaoskonna miilitsaülem tuli ka punaarmeega tagastama. Ja toosis tegi mulle passi. Hea, et ole passi, tead muidu olles toogale Tolga kõrist kinni võetud. Et kus sa selle passis. Aga tol ajal ju tekki ja Poska eest kõik said kõik, mida ta. Küsiti dokumente, küsisid dokumente, maatsid vana ajaleht taskus rohkem mul midagi. Siis need olid pagari tänava poisid viisid sinna ja seal ka teatistusi seal. Kas see vahelejäämine juhuslik või nad ei luurasid nad koe ootust, et neil oli kohe teada selle pääseto, kellega 44. aastal teine teisel pool kirjutuslauda istusime tooli, nende agent või teenistuja, sellepärast et. Ja tema ettekannet tol ajal oli hea silmanägemine toimiku vahel, ma tundsin käekirja ära, ma ütlesin, et tooge siia, las ta räägib minu kuud. Me ei saa kutsuda, tema on, meie teenis siis oligi lõpp olid. Neil oli nii täpselt ja üleval kõik kussalt olnud ja kes sa oled ja kus su vanemad elasid ja no sellepärast ma pidasin ise seda suurt raamatut, kus, kes. See raamat nüüd Tallinnas arhiivis ka kuskil on nad, kes seda teab, vot seda. Mul on huvitav, et kumu massaad seda dokumenti näha, kus nad näed, teade saadetud sealt arhiivist raevu Trisson antud. Mis dokument on, ega nad seda ei ütle. Kus raudristile kätte anti, selle ma sain Tallinnas kätt pärast ära Stahli hamblaseli mulle üteldi niiviisi, et mina hamblasi vaatasin, kurat, minul seda vaja. See oli 44, siis neli, 43 43 43 ja aga muidugi sakslasel oli see, et kuraudristandis käis pudeli shampust ka kaasa. Kurat, mulle ei andunud saanud. Midagi kasu ei ole kas oli ikka selle Stalingradi eest või, ja Exnati eks Nadki ülemused teadsid, kellele anda ja kellele mitte. Nojah, me jäime jutuga pagaripoiste juurde. Atagaaris seal kai siis pagarisviidi Kawe keldri seal ei võetud vas siis viidi Narva maanteele, kahte kohta seal ka ei võetud. Kõik kohad olid täis, kõik kohad täis jätvat, mina vahuskyne pani maa ju, noh. Ega mis nendele tarvis teada, et ma saan nüüd vene keelest aru, las otsivat mulle tõlgi ja siis on mul seda mudast vett veel mudasemaks ajada. Väga hea. Aga siis tuli kumm ja kumm küsis kohe, mis on? Näed, nii, on endine punaarmeelane. Et Saksa sõjaväes ka olnud. Paremat kätt ei ole, soldat ei ole enam ja see ütles sedda. Viige ta siis sinna alla keldrisse. Et Michal tolkneb üleval, ma sõin parasjagu putrudega neelt palvemeeskond, see hall siis. Seal olid ka pooled eestlased, pooled venelased, toredad mehed. Soldat on, soldat, tunneb mõni üksikarv, kes ei tunne teisele hädasolijale ka. No seal siis uurisid kaheksa kuud, kolm korda hakkas peale, esimene kord oli, kui punaarmeest deserteerunud tuuleks Amnesty all. Siis panid paragrahvi 58, üks A. Toon tsivilist. Viimati leiutas, et 58, üks p. Paar kuud läks iga selle uurimise kõiki üks ja see sama hull oli ta nii luu sees, kõik seal liigset sõna ei tulnutele. Meil oli süda tolle peale täis, et mina pressisin selle peale, et kuidas vangi langes, ma ütlesin, et aga mul oli inglise püssi, vene padrunit süüa, ei andnudki, sinodi lendasid need kolmekordset. Heiki, no ei tulnud niimoodi välja nagu Temada. Aga too oli ette teada juba, et 10 aastat saad rahumõis viis aastat õigust äravõtmist ja ja varandus Kavil konfiskeerida, kosmis minul põld mingisugust varandust ka, aga noh, tooli tooli neli ettenähtud, nii kui palju neil oli teada teie sõjaaegses teenistuses köik köik köik ja sellepärast, et too, kes mul vastas istus tooli, nende tuli ametnik seal neil tollil kõik viimane kui üks asi, too oli ka Leningradi all haavata saanud. See oli ära värvatud juba. 40. aastal oli ta NKVD ees juba ja siis ta jäi siia, ta jäeti siia ja tal oli Leningradi all, oli tal seal kaks seda ida idamedalit või oli antud. Teenistuskohustuste täitmisel ka siin pulga. Tolle mehe lõpp oli kurb, oli Siberis, seal sõbratlasid talle kuuse pääle, kelle ta küljes Metsalõik silda sai ka meie saime alguses 10, tema sai 25. Ja siis, kui Venemaalt kuulaagrist ära tulin, siis ka 27. oktoobril. Siis too. Päevade arvestamisega ükspäev käis kolme ei sellepärast, et kuni 300 protsenti päevas täitsid norme. Kuskil nendes paberites te olete ühest laagrist põgenes minu arust siin vahepeal oli filtratsioonilaagri kordilis, hoia filtratsiooni ja et nad algul oli Koplis oli seal oli ta nii. Ega mina sisse tulin seal deti kartoteegi kaart, üks vene major oli too rooduülem ja ja sinna saigi see, ega vaata, kus algselt juba siin oled siia jäitma, siis parem, kui sa räägid kõik nii, et hiljem midagi muud välja ei tule. Noh, ja siis esimene kord kutsus siis ülekuulaja, see hakkas siis, ega seal juhtu, kuulamine käis kogu aeg, vaat seal hulka mehi koos, et nüüd tuttav, kes on tuttav, kes on tuttav. Aga minul polnud kedagi tuttavat. Paar tükki, kes tuttavad olidki nuud, ütles kohe minule nagu ma sisse tulin, vangima stuudiumi hulka, sinna ütles kohe, et ega me ei tunne nüüd kui ei tunne, siis ei tunne. No ja esimene kord tema läks tõlki otsima, ei saanud telki. Ja teine teinekord siis oli, mõni nädal oli möödas, kui teinekord kutsus välja ja läks uuesti tõlki otsima. Ma vaatasin, eks ta nüüd tõlgi üles otsib, et mine sa tea, mis kurat välja tuleb. Lein tema sineli selge. Avast vallvärava tunnimees lõi kulpi ja tramm tuli kopli poolt ja tõstsin käe üles. Trammijuht aeglustas seda sõitu. Tottens don seal kohe sitsi mäel. Üks mütskab. Elu oli huvitav, kuidas te filterlaagrisse sattusite, kuskohalt? Maalt võeti siis või? Ei sinna filter toovaid korterist kinni. Tallinnas Tallinnas ja toovad, tähendabki rändaste maal ringi, töötasite ühes kohas teises kohas, siis tulite Tallinna? Ei Tallinna, ma tulin novembri alguses. Siis tulin oktoobrikuul, olin lihtsalt nii, noh, tead. Hääd inimesed, diad tole. Aga siis selle? Sellesamase. Seal tulin ära ja ja siis oli nii, et novembri. Detsembrikuu terve detsember detsembri alguses, kui ma jalga laski, detsember jaanuar, veebruar märts ja 19. aprillil võeti uuesti Küsitlikus papachajana kaanon, see küsiti detsembrikuus, kui asja lõpetamine olid kohtusse läks, siis see prokurör küsis taga kuskuda, naga on. Ma seletasin talle, et raha ei olnud, öeldakse turu peale, seal müüsin maha 1400 rubla. Minu asju, mozzigised. Mis sellele kuradi ohvitserile sai tolles? Võrus oli üks miilitsaülem, üks Uiboli tollega, sain ühes pidulauas kõrvuti istuda ja puskarit juua. Ja noh, kuigi nii kõrge ülemust ja ma ütlesin tollele, et näed loeseimu vabastamise tõend läbi. Et siis sa näed seda, kurat, mis sa sellest veel teatrit laseb olla. Lasemise tähendab siis olevat. Passilauast mööda ja too tegi ukse lahti, küttes, mis seal lärbatsin, siis ma ütlesin, et kurat ei ta sisse kirjutada. Et aga mul on siia vabastustõendi peale kirjutatud, et ma pean nädalaga ainult registreerima. Aga nüüd on juba üle kuu aja möödas. Mõni teine võtab mu kinni, tead, kus madalale selgesti ütles selle ametnikule, et vormis ära ja siis tooge minu kabinet. Siis kirjutati siis. Ega tol ajal oli ka see asi oli, käis nii. Mõne koha pealt vaatate pasta igasugu Slovi. Ehitusvalitsustes seal. Puusepatööd tunnetja. Hakkasin Ehide. Hiljem jäeti rahule, jäi üksainus, kordan, kutsu seal tuba number viis ealisi julgeoleku välja. Ma ütlesin, et, et noh, millega töö juures, mis juttuda, mõõtsin saatjat preilides ja viina joomsetjanoodiaatiki muud jutuga. Maatseb, kes muusika tellib, maksab et võtke mind. Võtke mind Palgale, siia tõi asutus makske 1000 rubla kuu ja eks ma siis kuulad jäänud käia, kuulab, siis löödi välja. Ja siis Emaalin Vastseliinas tööl, siis siis oli veel niiviisi, et ei tahtnud mulle, noh. Et ma olen ainult Tunn aega seal olnud masinaga koda viisi ma Vastseliina saanud. Vii mind autoga sinnad. Ega me rohkem ei olnud, kui tunni aegas suure tegemisega kirjutas terve päeva. Nendele ainult nii paljud ja ega nad ei maksnud asutus maksi. Tööpäeva välja tööpäeva välja. Läksin kontorisse seal raamatupidaja arvestades välja, andis kohe raha tolle päevaga.