See on raadioga Tõmbab. See on väärt raekojana. Siin oleme, jätkab oma teise saate tunniga ja nii nagu me juba välja kuulutasime, siin ennist, siis meiega on ühinenud teatrikunstnik Iir Hermeliin, tere hiir. Tervist no räägi kõigepealt ikkagi see, Iir Hermeliin saavad ikkagi väga ära harjunud juba selle nimega, et sul endal muidu on. Ma tea, vanemate poolt ta oli ka väga kena nimi, aga ei ikkagi see on jäänud ja mis põhjusel? No põhjuseid on päris mitu. Kõigil meil kunagi väiksest peast lapsepõlves kuuljas tekivad hüüdnimed, hiireks on mind alati kutsutud, esiteks minu füüsiline välimus, suhteliselt pike, terav nina, võib-olla võib meenutada väikest Rodenti. Ja hiir on piisavalt lühike, et niimoodi kutsuda, ja kui Hille hiir seal tekib ka mingisugune selline ta hääli, tähed, tähtedevaheline sarnasus. Et hiireks on mind kutsutud ERKIs ERKI algusest saati, aga kui ma esimene oma esimest lavastust teatris tegema hakkasin sellises lavast kuskil kolmandal kursusel ja mõni jubedalt kartsin jubedalt, kartsin, et mina olengi see, kes rikub lavastuse äral. Ma ei kartnud kujundust. Ma ei kartnud teha, välja mõelda, joonistada, läbi arutada kõike seda ma ei kartnud, aga ma kartsin, et mu nimi on plakatil. Ma kartsin, et mu nimi on kavas, kartsin trükituna oma nime näha lavastuse kontekstis. Ja mul tulid täiesti geniaalne päästeplaan, ma mõtlen välja, et on olemas üks müütiline kunstnik, keda mina ei tea, kellega mul mingit pistmist ei ole. Kelle eesnimi on hiir ja kuna igal inimesel on perekonnanimi olemas, siis Hermeliin tundus täiesti tavaline, normaalne valik selleks. Ja niimoodi ma kuulutasin väljad, palun pange kavasse ja plakatil Iir Hermeliin. Niimoodi, see jäi, noh, täna on olukord vastupidi, et kui ma tahan, et et ma ei võta vastutust ja mind keegi ei tunne, siis ma ütlen, et tervist, mina olengi, Hille Ermel. Puhas, rahulik ja anonüümne. Naiiv Helme ühinenud on tõesti nii kuulus juba, et me siin ennist rääkisime eurovisioonist ka, et jällegi Eesti Birgitta nüüd jõudnud mo olmesse ja nii edasi, et just selle eurovisiooniga vist on üks neid asju, kus laiem avalikkus juba sind rohkem teadis. Seda tüüpi ettevõtmine oli juba 10 aastat tagasi, eks ole, rohkem, eks ole, 11 aastat tagasi. Kaks oli see jah, noh, tõenäoliselt siis oli mu nimi tõepoolest rohkem lehtedes. Ja noh, see kuulsus on ka selline kahe otsaga vorst, et no ma ei ole kindel, kas Spielberg mu nime teab. Et kuidagi jube kuulsaks endast ei peaks ja kui ma õue tänavale lähen rattaga sõitma, siis ma ei pea panema briljantidest kingi jalga ja naaritsanahkset kasukat selga, et võin täitsa vabalt dressides ja T-särgis sõita. Ongi nii, no tähendab, seal vist oledki mingeid rahvusvahelisi asju ka teinud, aga, aga ei ole veel või siis pakkumisi saanud, sealt olid ka ingeri, elab kohe helistama. Ja, aga niikaua, kuni me seda kõnet ootame, siis soojendusküsimus ka meil esimesel tunnil rääkisime kõvasti sellest rahvusvahelist päevast, mis täna siis on, ehk siis ei dieedile, vaata kuidas seda laululapsed, mitte tervislikud. Snow Day d jah, et siis pööratakse tähelepanu sellele, et inimesed siis toituksid mõistlikult, mitte ei peaks ennast piitsutama igasuguste veidrate dieetidega, et siin me ennist rääkisime ka, et on olemas, kes on mingid veinidieedid ja äädikat joodud ja igasuguseid selliseid veidraid asju, et hiir, kas sina oled ka vähemalt korra elus midagi sellist läbi teinud või oled kuidagi teistmoodi ennast vormis hoidnud? No vot see vormiga, mis ka kahe otsaga asi, et ma ei arva, et ma kuidagi oleksin üldse vormis, sest parim dieet tõenäoliselt on sport. Ja tõenäoliselt teiseks parimaks viidiks võib pidada murtud südamega hakkamasaamist. Et ma ei ole, ma ei ole eraldi kapsas Ta keetnud ja ma ei ole. Ma ei ole vatitups maitsestamise eesmärgil kastnud apelsinimahla sisse, et ei ole, mulle tundub, see, mulle tundus väga arukas tegevus. Selle tagajärjel sööd kahe päevaga kõik jälle tagasi või ma ei tea, võib-olla sa kellegile sobib mulle mitte ja eelkõige arukalt mõistlikult, õigeid koguseid valides ja jälgides, mida sa sööd, kujutan ette, et see võiks olla hea vormi või hea enesetunde aluseks, ma ei tea üldse, mis on hea vorm, mida peetakse heaksvormiks. Vot ei, sajuteed tulid siia jalgrattaga meil. No see oli puhas rõõm. Kui sõna sport öelda, siis mulle meenub eelkõige selline higine rutiin ja igasugune rutiin on südamest vastik. Aga sa oled sihuke sõjakas piigast, et vaatasime, et jalgrattakiivriga sai tulnud, et surma põlgur lausa. Tallinnas tõepoolest oleks väga arukas kanda kiivrit ja küll ma ühel päeval selle kiivri ostan. Aga need esimesed rattasõidud kevadel, kui tuul vihiseb kõrvades soe tuul ja päike ei raatsi, ma ei raatsi minna kilekotiga ujuma, aga see on jumala eest, see on ainult esimese paari rattasõidukoht ja tõenäoliselt juba lähitulevikus, küll ma selle vaatan seda kiivrit selle pilguga poes. Nonii sai siis välja pressitud, see peaks olema siis noh, ütleme kunstiinimene, eks ole, et vaatad siukse esteetilise silmaga mingi nagu teistmoodi kiiver ka või kuidas sellega on, et no ikkagi tervik näeks hea välja ja niuksed asjad. Ma olen visuaalselt tõesti ja mul on probleemid. No minu meelest peaks olema ilu esimesel kohal ja reeglina kõlab muidugi hetkel, seda võib väga kaheti mõista, kõlab aga lapsikult, et eelkõige ilusa, siis funktsionaalne, ma arvan, ilusaid disainitud asi, hea disain ongi väga ilus. Rattakiivreid ma ei ole. Ma ei ole istungi ilusat veel näinud, ma ei ole ka neid vaadanud selle pilguga. Kindlasti on malan Filps tark on raudselt teinud mõne ägeda ägeda Ma usun ka näinud kusjuures isegi et noh, võib-olla seal on see, et, et, et inimene ise on nii ilusaid, ei pane seda kiivrit enam tähele, et noh, niisugune asi võib ka juhtuda. Teine variant on see, et sõidumõnu on kõige suuremad, siis võib-olla ei peakski liigselt tähelepanu pöörama outputile. Aga tegelikult iire täitsa asja oli ka sul siia, et suur töö on vist juba? Noh, ütleme eks, hea, kõva alguse saanud, et on välja valitud siis teatrifestivali draama põhiprogramm ja, ja sina olid siis selle asja kuraatorit, järelikult sina olid see, kes välja valisid, need teatritükid. Ja tõepoolest, tõepoolest teatrifestival tervikuna on minu jaoks olnud väga põnev, ligi aastapikkune töö. Võtsin algusest peale, kui Margus Kasterpalu ja Eesti teatri festivali meeskond mulle seda kuraatoritööd pakkus. Ma ütlesin seda festivali nagu ühte lavastust. See on seda tüüpi lavastus, mille lavastajaks siis kuraator. Et tema eesmärk on valida need õiged lood, mis omavahel niimoodi haakuksid, et nad moodustaksid publikule Tartus nädalapikkuse terviku. Lihtsalt võib-olla on seitse vaatust. Ja kui nüüd lavastuse konteksti seda panna, siis meil oli eelmisel nädalal pressiüritus, mis minu jaoks oli siis kontrolletendus. Esimest korda avaldasime koos loomenõukoguga oma kontseptsiooni lavastuste valiku, kõrvalprogrammi. Kõik juurde kuuluva, mis sel nädalal Tartus juhtuma saab. Me räägime sellest pikemalt kohe pärast seda, kui oleme ära kuulanud muusika, mille täna meil selles tunnis on välja valinud hiir. Iir Hermeliin on meil täna saates külas. Ka muusikavalik on tema poolt selles tunnis. Hiir kõigepealt, mis lugu me esimesena siin nüüd kuulsime, siis? Meill kõlast Tiger Lillis. Ja vist oli lugu tsirkus plaadi pealt suveniir see lugu ei olnud siis oli pretilisa. Ah jaa, muidugi pretiliisa muidugi. Väga äge inglise trio, kes ise kirjeldab oma muusikat märksõnadega, Brehtilik, punkkabaree või? Ta on väga teatraalne, väga groteskne, minu jaoks meeleolude segu Tombeitsist, Tim pöörlemis, Charlie Chaplin, Eesti ja sellisest mustlast tsirkusest minu jaoks erutavast hämarusest tekitavat. Neid kuulates tekib mul silme ette selline väga selge helideruum või helide maastik. Väga ägedad tüübid. Kas see muusikamaitse on, see ongi selline, et kõik, kõik need teatraalsed natuke need peavad olema noh see läheb nagu kuidagi elukutsega. Tead, tõenäoliselt jah, ma ju igapäevaselt teatris tegelen samuti maailma loomisele kokkupanemisega, mis on žanriteülene ja laadide ülene mõtlemine. Et need samamoodi nüüd me kuulasime Zeelat naine, kes töötas tsirkuses muuhulgas, et see, see sellise ruumi maagia päts on kõigis olemas. Kõigis neis lugudes ruumi maagia ongi siis koodnimi seekord teatrifestivali draama. Et kas, kas need siis teatrietendused, mis kokku valitud, on siis nagu võetud rohkem nagu läbi sinu pilgu, et nad on kuidagi, ma ei tea kunstniku silmale nagu head või või vähemasti noh, selles mõttes nagu terviku juures siis nagu fookus on kuidagi seal lava madjas kujundusele. Ei ole, ei ole, nad on, see on võib-olla selline, mõne sõnaga on selline keeruline seda kirjeldada, aga no selge see, et Buraator festivali valik põhiprogramm on kuraatori subjektiivne kontsentraat viimase siis kahe aasta jooksul esi esietendunud lugudest. Lugusid viimase kahe aasta jooksul esietendus Eestis umbes 375, kas sa jõudsid need kõik läbi vaadata? Ei. Esiteks ma ei olnud üksinda, ma kutsusin endale appi loomenõukogu, kelleks oli siis Kristiinaga rancis. Siret Paju, Aare Toikka, Kristel Maamägi ja, ja ot. Ja me käisime, kas me käisime ükshaaval vaatamas ja kui kellelgi meist meeldis? Sist andis teistele teada, et et läheme kõik koos seda vaatama ja niimoodi me algul mõnedes ja seejärel koostöös panime selle panime selle programmi kokku? Jah? Millega kriteeriumid olid lihtsalt, et on hea tükk, eks ole, või või midagi? Muidugi, mitte igal igal kuraatoril on oma nägemus ruumi, maagiast, igal kuraatoril, oma nägemust Heati heast teatrist minu, millega, millest, kuidas ma erineb eelmistest kuraatoritest, kes on siis Anu lamp, Madis Kolk ja nii Priit raud. Et mul on ütleme, kujutava kunstikõrgharidus treenib inimest vaatama vahetult ja otse asju ma ma, kui enamik inimesi vaatab, et taevas on sinine, lumivalge nende porium pruun siis miks ta akadeemias õppisime nägema juba harjunud, et me õppisime nägema Üheteist plaani, seda, mida võib-olla seda on väga raske kirjeldada, kuna see selline taju, tajukeskne mõtlemine et igas vormis igas joones igas värvis. Ma püüan otsida, leida ja välja tuua veel midagi. Ja see veel midagi tervik. Aga ilusti sõnastas Kristiina garancis, et mis on see ruumimaagia? See on see hetk, kus sa oled teatris, vaatad lugu, sa unustad ära, mis ümber on. Ja järsku sinu silmad hakkavad kuulma. Kõrvad hakkavad nägema see hetk, kui see lugu, need sõnad, see visuaal muutub üheks suureks tervikuks see hetk, mida kogu saal tajub parimatel juhtudel ühtemoodi. See on. Väga raske kirjeldada meelelist või kogemused, mis on valu, kuidas me kirjeldame valu või kuidas ma kirjutan rõõmu, oskame kirjeldada seda, mida see meiega teeb. Et ma käisin Istanbuli teatrifestivalil vaatamas. Sydilarbi Serca Ui lavastus Sutraw kunstnik Antoni kromli kõrgelt skulptor ja Shaolini mungad. Hästi lihtne lava oli 17 puust kasti ja 17 munka veel 21 puust kastivineeris sellist lihtsat kasti ja nende kastide asetusega valguse keelpillimuusika. Lavastaja koreograafiaga loodi sellised selline selline maagiline atmosfäär, et istus seal saalis täiesti ebareaalselt, ma järsku tajusin, mis on selle maailma toimimise saladus. Kõlab nagu unenägu, kõlab nagu muinasjutt. Aga see tunne, et see ongi see ruumimaagia, mida ma nende, nende, mida ma nagu tähenduse, mis on tähendusruumi mage tähendus. Ja see on see, mida ma tahan sellel festivalil siis näidata ja kõigis neis kaheksas põhiprogrammi lavastuses ja ka tegelikult kõrvalprogrammi särts lavastustes on see terviklavastaja, kunstniku, näitlejate, helilooja, valguskunstnikud, tervik, olemas, terviku põhine maailmanägemine. Millised need etendused siis täpselt on, milles siis silmad hakkasid kuulma ja kõrvad? Ma võin öelda ühe etenduse kohta, mida ainuke, mida ma olen näinud, et tõesti hakkas silma kuulma ja vastupidi oli see, see etendus siis kolm õde ja seal oli see külgkorviga mootorratas tšehhi mootorratas, Jaava selle peale hakkas lausa silm särab. Ja kõik kaheksa lavastust on kindlasti visuaali sõltlasele, igal juhul on nad visuaalsemat, kui igal juhul annad ruumi terviklikud lood ja kolm õde, no seal oli eriti nauditav vormi täpsusestiilsus ja talli lavastatud tohutu mängulustiga. Et mulle reeglina Toompereõunapuulavastused väga meeldivad. See oli väga-väga ilus, väga atmosfääritundlik lugu. Teine siis suurugimine põhipraamile. Vastus selle kohta, ma ütleksin, perfomance teater. Sest et laval on lõikavalt kristalne, kompromissitu, ere ja hästi isiklik maailm. Lavastajaks on siis Lauri Lagle, kunstnik Laura kõiv. Samamoodi väga tavatu vormiga ja ilus, ilus terviklik lavastus. Ehk siis siuke kõhu orjaminemis haakub ta tänase päeva siukse dieedipäevaga, ühtlasi. Ja vormiliselt küll sisuliselt ilmselt on seal veel pargiti. Kuulame vahepeal jälle veidi muusikat ja siis räägime nendest lavastustest edasi, mis siis on festivalile välja valitud? Siis paaris history. This. Sto. Et ta Seda. Laurie Anderson siis musitseeris ütleme niimoodi. Ja Iir Hermeliin nimi tänase külalise siis soovil. Et loori muusika sulle ka meeldib, et see on ka piisavalt siis nii-öelda seda taju põhinevad visuaalne või mis, tulite. Roomlane, jah, ta on mu, naudin multitalent, aitäh. Meie ajal neid liiga palju enam ei sünni. Paraku. Kas, kas sa näed meie ümber palju neid ei ole? Ordosid aga noori, Anderson, naine nagu orkester, disainib oma pillid ise, ta mõtleb, et on helilooja, ta on näitlejateatrist, tahan kunstnik to the perfomance. Täiesti hämmastav. Hämmastav Loovjam. No samas võib öelda, et see on nagu üks üks ja sama asi, et las ta, ma ei tea, kui hästi ta näiteks lehma lüpsab, sellel samal ajal remontida längi küsimas. Aga jäime siin enne siis selle teatrifestivali Draama põhiprogrammi juurde, rääkisime kolmest tõest, rääkisime suurest õgimisest, aga mis seal veel? Programm, mis siis on ja nüüd räägime tühermaast, räägime ühel maa on üks väga erilist laadi lavastuses taas kord. Ta on noh, lavastaja on, eks ole, maratcaczaluv täna siis viimasel ajal väga palju räägitud, just kes, kes valiti eelmise aasta Venemaa parimaks lavastajaks, seal on väga kõrge tunnustus ja tema Eestis seni ainuke lavastatud lugu. Aga mitte see ei ole tähtis. Me püüdsime loomenõukogu vaadata kõiki kõige teatrit, mis siin täna teater nime all tehakse, ilma mõtlemata nimede peale. Aga paratamatult see see kaheksa on. Põhiprogramm koosneb ka reeglina nendest nimedest, kes on mul juba ammu meeldinud. Niisiis tühermaa, see on. Ma iseloomustaks siin seda, kui pimeduses kulgevad aistingu ja atmosfääri lugu. Võtab vaikseks ja paus kannab, hakkasin mõtlema praegu selle peale ja ja ma arvan, et see peakski sellise üllatusena säilima, sest et publik pannakse väga erilisse olukorda ja see lavastus, mis tegelikult ongi lavastatud publiku pähe, iga inimese pähe eraldi. Ja ma ei tahakski rohkem selle selle loo kohta muud öelda, sest et seda peab vaatama ja kogema. Pigem ma jätkaksin Hamlet Andersoni ka, mis on siis lavastus Endla teatrist? Ainukene kompromissitu autorilavastus selles, selles kaheksases unistuste teatriprogrammis. Autoriteater teadupärast tähendab seda, et, et lavastaja ise kirjutanud, lavastanud helilooja, sageli ka kunstnik. Niisiis, see on Hamlet, Anderson on, on selline segu valdkondade ülene lugu, mis on segu sõnateatrist, videokunstist, rokist, pantomiimis, dokumentaalset intervjuudest, magage vorm ja ta on hästi tänase päevaga hästi mõnusalt seotud. Lugu võtab sistandliku klassikalise tüviteksti Hamleti tõlgendus tänasesse päeva, puututakse teemasid, on Facebooki ja, ja kinnisvarabuum ja nii edasi, nii edasi, nii et Andres Noormetsa ja videokunstnike Taavi farmi, Maarja Noormetsa, Kristo Viidingu ühistöö endast teater endast Kas nüüd on, ma vaatan, et siin ka vene teatrist midagi võetud, et seal peab ikkagi võtma midagi venelastelt või kuidas see käib, see asi, et, et, et kõik oleks nagu noh, kui esindad. Ei pea, me ei pea, miljonitest või kitsenduste, ma vaatasin, vaatasin väikeseid lugusid, vaatasin suuri lugusid, vaatasin sõnakaid, sõnatuid, muusikateatrid, meie festivalil on esmakordselt programmides ooper ja muusikal. Ei ole ju halvemaid ja paremaid žanreid. Kas teater jätab sind külmaks või ta sind puudutab, see on tähtis. Ja igas žanriga võib teha puudutavat teatrit. Nii et jah, Vene teater, Vene teatril tundub hetkel, et on väga põnevad ajad. Käimas koera süda. Mis on? Natalja Lapina, siis eelmise peanäitejuhi lavastus minu meelest erakordselt kolmemõõtmeline lavastus? Noh, te vaatate mind praegu ümmarguste silmadega, mida tähendab kolmemõõtmeline laval iga teater on kolmemõõtmeline. Aga see lavastus on nagu simultaani. Paralleelselt toimuvad mitmed tegevused ja ta on nagu erakordselt nutikalt ära kasutanud. Lavakujunduse, mille keskseks võtmeks on kurikuulus taplini torn. Jällegi ma arvan, et lugu, mida peab minema vaatama ja kogema, ta on väga ilus atmosfäärimäng. Kuidas sellega on, ega nagu Eesti inimesed võib-olla väga tihti Vene teatris ju ei satu. Mina julgeksin soovitada, sest Vene teatris on täna kõrvaklappidega tuleb simultaani tõlge. Käisin, vaatasin just kantiigonnet, mis on ääretult põnev, jällegi vormikeskne lugu väga hästi tänase päeva seotud, et mulle tundub, et see teater on hetkel sellise kuldse fööniksi nahas, kes tõuseb hoogsalt tasub silma peal hoida. Äge ma vaatan, et siis loomenõukokku kuuluv lavastaja Aare Toikka on ka enda etenduse siis loomulikult arusaadavad siis sinna finaali saanud vehmetasinaalsega. Tsin pressidega oma lavastusi sisse, aga paraku ei õnnestunud. Ja tõesti are, ta püüdis vastu põigelda ja ta püüdis meile vetot peale panna. Ta püüdis oma Faust eemal hoida, aga see Sa ei saa, kui sa teed väga hea loo, mis kõigile korda läheb, siis pisut veider oleks see välja Ta kaheksast parimast või ta ei ole, ei ole kaheksat parimat lavastust, see on täiesti vale. May, siin pole mingit pingerida. Siin on net kaheksa lugu, mis läksid mulle kõige rohkem korda ja Houston, üks neist. Ja kui selle oleks teinud Steven Spielberg, oleks ka tema lugu siin sees, see oli Ardo ikka, mis on veel ägedam minu mõttekaaslane ja sõber. Ja see tõesti, see lavastus on Eesti teatrimaastikul erakordselt haruldase vormiga. Ta on Eestis enamasti teatrit, tehakse sõna kesksena ja näitekirjandusele või kirjandusele toetuvana, siis see lugu eirab. Mõlemad on valdkondadeülene, taas kord põnev segu ja äge visuaalne vaatemäng. Et väga-väga põnev lõbutsemine. See Faust oli ju päris seal, Götel oli päris palju seda teksti, et päris raske oli lugeda. Ja AKP Faust põhineb tummfilmifilmil ja mornoodul tummfilmile üldse mitte, nad on ainult kaudselt siis Götega keeltega seotud. Kui nüüd järgmine nimi on ausalt öelda minu jaoks kõige suurem üllatus on Piip ja Tuut teater ka teie programmi pääsenud sisse. Nagu ütlesin, pole halvemaid ega paremaid teatrimaju. Tõepoolest kuna me vaatasime süstemaatiliselt teatrit kõige tema veidramates erinevate erivamat erinevamates avaldusvormides, siis piibu, et udu lugubistroobi onud on üks erakordselt, et kasutan sõna erakordne, täna kaheksas korda tuleb sellest ma räägin põhiprogrammist, kõik lood on erakordsed. See lugu on tõsine sulam füüsilisest objekti nukuteatrist. Ta on. Ma ütleksin selle kohta, et ta on musta huumoriga vürtsitatud karismaatiline Kesk-Euroopa teater. Seda tüüpi teatrit siin ei tehta. Ja ma nägin seda lugu eelmisel talvel, kui ma ei teadnud mitte midagi kuraatorlusestega festivalist. Ma nägin seda lugu ja ma mõtlesin. Heldeke, kui ägedat teatrit tehakse. Ma tahaksin, et paljud näeksid seda kahjuks mõni viimasel etendusel. Jaa, kuid Margus Kasterpalu rääkis võimalusest panna oma festival kokku, siis see oli esimene lugu, mis ma mõtlesin, mis peaks olema selles põhiprogrammis. Bistroo pion räägiks sellest kiirtoitlustamise eest või midagi sellist asjana. Ei kaugeltki nii põnev ja jällegi erakordne asi, et sa nagu lahed seal öelnud iga etenduse kohta fantastiline, nagu me tavaliselt nagu räägime, et erakordne on ikkagi palju parem sõna ja on tekitanud siiamaani päris suurem ikkagi huvi ja üks etendus ongi meil vist veel rääkida ja siis on siis ongi see koguprogramme. Ja põhipraam tõesti, meil on veel kirsiks, tordil on marjast Jordam teni, Tšeti ooper Vanemuises. Ja seda peatas nägema. Siin on tohutult filigraanne, loomingulise meeskonna koostööd. Ma ei tea, kumb oli ennem kas lavastus või lavakujundus või muusikas juhi töö või nad tõenäoliselt sündisidki korraga, sest et lavastus on tohutult võimas, ruumiline, kihilis ruumiline tervik. Noh, see on sihuke moodsamalt tehtud. Ta on muidugi moodne, kõlab ooperi puhul sageli pisut hinnanguliselt, et nüüd ta on kolm punast kangast, mida ventilaator ringi ajada, siis on mustades dressides lauljat, kes laulavad, kiivrid peas. See on. See on geniaalse lavakujundusega, ta istub väikesesse majja nagu prilli õndsalt sisse. Ta on ajastu lugu, aga ta on erakordselt magu moodsa võtmega. Ta on ilusa kujundiga. Ma katsun niimoodi kirjeldada, seda lugu, et ma ei annaks mitte midagi ette ära. Ma tekitaksin sellist huvi ja ta on, ma ütleksin selle kohta, et ta on väga värskelt lavastatud, on väga värske vaatega ja kõik need, kes ooperit kardavad isegi rohkem kui balleti, nendel, ma arvan, oleks aeg oma eelarvamused üle sorteerida, kevadpuhastust teha, tulla Tartusse marjast Vardot vaatama. See on see etendus, millega võib-olla siis ooperi põlguri saab kuidagi sinna ära meelitada, teisele poole muidugi. Väga hea, kuulame vahepeal jälle muusikat. Teatrikunstnik Iir Hermeliin on meil täna saates külas, rääkisime siin teatrifestivali Draama põhiprogrammist ja hiir on siin käinud viimasel ajal ikkagi väga aktiivselt teatris ja kindlasti teab, milline on hetkel siis Eestit teatrites seis üldse. No et ma tean seda seda öelda võib-olla kuidas paistab just, et kuidas ta mulle mulle paistab, jah ütleksin, ütleksin Madis Kolgi väga täpsete sõnadega, kes ütles küll seda vanem Vanemuise hooaja repertuaari kohta, aga mina võiksin laiendada täna kogu sellele teatripildile, mida ma nägin aasta jooksul, et käsil on räsitud hooaeg. Kuidagipidi on selline, justkui niisugune tunne on, vaadates täiesti valimatult neljal, viiel kuuel päeval teatateta et justkui nagu ooteseisund justkui justkui valmistutakse millekski iks. Aga see ei juhtu täna, et vaadates lugusid Jääb selline õhku selline küsimused. Et miks need lood võib-olla või et kus sa, kirg on niukene natukene natukeseks kire puudust tunda. Aga ma kujutan ette, et see võib tulla sellest, et äriks paljudes Tallinna teatrites on täna generatsioonivahetus või on noored trupid on värskelt tööle tulnud ja nad ei ole veel küps, et nad koguvad jõudu ja neil on tohutult ideid, nad alles otsivad seda vormistuskeelt ja seda oma omaenda teatriteed ja, ja keelt. Et võib-olla sellest tuleb selline võib-olla pisut kahvatum, teatriaasta või selline seisev seisev teatriaasta. Jah, just või kuidagi niimoodi ütleksin selle kohta see ei ole väga kerge, ei vaata ka iseloomustada. Sest igal igal teatrivaatajal on oma pilt, et kes mida näinud on, kes mida tajub. Aga potentsiaali sa näed. Ja, ja noh, need noored trupid, kes täna alles kompavad ja teevad oma esimesi nagu teatrilugusid, nemad ju noh, kes, kuidas selle kohta Eestis öeldakse eesti keeles, et teeb, meistriks harjutanud ja just seal, et ma arvan, et kolme-nelja aasta pärast me näeme tõsist tulevärki nii Krahlis kui noos kui linnateatris, kus noored on värske energiaga just peale peale toimetama hakanud. Jah, et sina oled muidugi niisugune nagu, nagu paadunud teatrispetsialist olete koos seal sees olnud, eks ole, aga võib-olla sihuke vähekogenud vaatajale võib kindlasti seegi väga head tunduda või, või kuidas see suhteline vist ka, eks ole, natukene ma ei oska sellele vastata ja et igaüks peab. Igaüks peab ise vaatama, oma hinnangu on aga Iir Hermeliin, sina siis tänasel päeval ma saan aru, et ühegi Sis teatri templiteenistuses otseselt ei ole, et teenid siis nüüd iseennast. Riista indid Bententa olen ja ma olen vabakutseline juba pea aasta ja. Kuidas selle tööga on niuke mulje on jäänud, et sa muude teekond tööd, et kas nüüd, kui sa oled vabakutseline, siis lõpuks ometi natuke rohkem aega ringi vaatama? Jah, tegelikult okei, praegu vist ei olnud, et praegu on see festivalil. Ja kui sa käid igal õhtul teatressis alates kella kuuest, umbes on su õhtu, lõpeb keegi kunstiliselt, me keegi ei lõpeta oma tööd kella kuuest kella viiest, kui hoog on peal, sa teed nii kaua, kui tahad ja selles suhtes oli teatrites käimine isegi pisut distsiplineeriv, et ma pidin tõesti lõpetama oma toimetused selleks ajaks, kui tuli panna kleit selga ja teatrisse ennast sättida. Aga mul on olnud. Mul on olnud õnn. Palju tööd teha seni ja tundub, et see voog ainult vist kasvab. Ma olin sunnitud nädal tagasi tegema enda aastaplaani iga nädala kohta, et ma teaksin, kuna, mida teen, sest et muidu uisapäisa rapsides jõuaks ma vist ühtegi lugu valmis? Mul on päris palju. Töölaud on praegu päris magusast päris lokas. Oled sa selline, suudad sa teha aastaplaani? Ma ei tea, kui mullegi keldrist teen aasta plaan, see tundub nagu täiesti võimatu asi. Ja muidugi ma peangi tegema, ma teen ju. Esiteks ma annan teatrisse näide oma kavandid ühe loo kohta kaheksa kuud ette enne esietendust ära. Kui ma tänan kavandeid, sellisel juhul ma neli kuud tagasi hakkan sellega tööle. Et ma olen, mul on lepingud 2015 2016 aastaks. Ma lihtsalt aastaks teen nagu aktiivse töögraafiku, ära aga loomingusse, plaane meil pikemaks. Et nii see on ja vabakutselise elu ei ole meelakkumine. Siis mesi vist ei takista vahel olemist, aga testis sa tead, eks ole, et mis näiteks kuskil ilmselt kuskil püüne peale tuleb paari aasta pärast ja on, on juba need päris põnev teada, räägi meile ka, mis tuleb. No kui hakkan kronoloogiliselt minema, siis juba eksju, kõigepealt tuleb suvelavastuste taastamine sel suvel. Peko Vanemuises diaUndiinima suveteatris, taastame seejärel juba on hopsti käes festival, mis minu jaoks terve lavastus väga suur lavastusi väga põnev lavastus. Seejärel 19, oktoober on esietendus Vanemuise väikeses majas ooper. Rehepapp. Tundubki Kivirähu tekst, aga Ants on sellele kirjutanud väga intrigeeriva ja isikupärase muusika. Ja Marko Matvere lavastab, nii et see on see, mis on hetkel kõige aktiivsemalt töölaual. Või tegelikult ma nüüd juba valetan, eelmine nädal libises minu töölaualt Vanemuise töölauale. Et hetkel tegelen. Hetkel tegelen ühe muusikaliga. Jällegi ümarad silmad pöörduvad minu poole, mis ma olen deklareerinud, et mul muusikalid klassikaliselt mulle ei meeldib muusikalid, ei vaadata ega ka teha. Aga enda sõnu mitte viies siis ei ole paremaid ega halvemaid žanreid muusikaliselt väga ägedalt teha. Ja itaalia lavastaja, koreograaf, kes alla skaalas pikalt töötanud, tuleb Tartu Vanemuisesse kätsi tegema ja mulle reklaamiti seda kui naftaliini. Või on see naftaliin eesti keeles naftaliin naftaliin, see vastik, haisev aine, mida oli koitõrjeks pandud. Sest poetõrjerohi Just just, no igatahes lugu pidi olema tolmuvaba svammi vaba ja peaaegu et kasside vaba. Pidime olema midagi väga ainulaadset, isikupärast ägedat, mistõttu jäi, ei muidugi ma teen selle rebase. Abi kohta, et samal ajal tehakse ju ka filmi, et olete te kuidagi omavahel niimoodi sünganud ka seda. Ei ole, tundub, et head mõtted nagu ikka, sünkroniseeruvad ise õhus, et minu jaoks oli üllatus, et nemad teevad seda. Meie noh, teatri väljenduslaad on loomulikult hoopis teine ooper veel kaugel filmist ja meil tuleb ta suhteliselt modern ja kindlasti mitte svammina. Okei, ma sain aru, et sa nüüd paberi peal enam midagi vist teed, kõik asjad tehakse nüüd kompuutrisse, mingid kolm d või oli see viis t juba? Tuleb tõika möönda, et klassikalise tavalisem maketi aeg ma ei ütle, et see on läbi, aga ta on selline tõmblejad desserdiks maiuspalaks, et ma teen kõige kiiremad liigutused, kolm teemaketi säraja tõesti, mõtlen üldse kolmemõõtmelised kohe maketis, ma joonistan algfaasis üsna vähe, et ma püüan teda mingite mahtuda kohe maketti pihta. Ja kolm tema kett on nii neetult palju kiirem ja annab ennast muutma, nii kergesti muuta. Jah, kui kui vormida keerulisemad ja vajavad sellist, võib-olla filigraanselt läbitöötamist, siis ma teentas pärisemaketi. No tead, seal saab värve proovida ja niimoodi nihutada, aga mahu panen paika kolm temaketisem järjest vähem see, ütle need pintslit kahjuks hakkavad veidi kuivama ja plastiliin kõvaks läinud kodus. See hoiab aega kokku ilmselt, eks ole, nagu see oligi, et selles mõttes sul jääb aega ka millekski muuks peale siis töö tegemiseks ja milleks sa siis seda aega siis ära kasutada? Võib-olla tooksin, võib-olla parandaksin sind, et ma olen kunstnik, kunstnikud ei tee tööd, kunst, nik olemine või kunstniku toimetus on elustiil. Ja seda nagu ma, ma ei teegi konkreetselt, ma ei istu laua taha. Mad, hakkan ränka tööd tegema. Ega mul ei ole tööpäevi, mulle tööd. Kellaaegu. Ma praegu on kell kaks päeval, ma peaksin justkui nagu tööl olema. Aga kunstnikuna see minu aeg on kummist. Ja noh, olles ühtepidi ebameeldivalt teatriga abielus on isegi keeruline hobi oma tööst nagu või noh, oma siis nagu loomingust eristada. Eks ta kuidagi kõik kuidagi loominguga seotud. Jah, mulle meeldib talvel räätsadega lumes ringi ukerdada niikaua kui sporti ei meenuta, mulle meeldib rattaga ringi kihutada, mulle meeldib minna Berliini teatrifestivalile. Mulle meeldib käia kinos. Mulle meeldib sõprade juures aias lobisema, veini joomas. Mulle meeldib köögis katsetada, mulle meeldib kõiki asju teha, aga lõppkokkuvõttes kuidagipidi ikkagi kulmineerub. Kõik need kogemused kulmineeruvad laval. Et ma ei saa seda tööks nimetada, see on selline. Mul ei ole sellist hetke, et ma mõtlen, et nii, nii ma lõpetan, tööline, ma hakkan vaba aega veetma. No ma ei tea, kuidas ma seda veedaksin. Üks asi läheb teiseks üle sujuvalt. Ma mõtlen samamoodi oma lavade peale ringi sõites, rattaga või seeni metsas korjates täpselt samamoodi laua taga nina nokkides ja üritades lava kuidagi välja mõelda. Ma juba peas olen teatrifestivalil kuskil Istanbulis. Et see on üks selline üks suur tervik, mida jällegi mõtet teineteisest lahutada. Siuke tervikasi mehe jaoks ka aega. Kuidas arutate omavahel midagi ja, ja muidugi see on üks osa tervikust, jah, muidugi. Jah. Vaata, kas Spielberg on juba helistanud või ei ole, vist ei. Mul on, ma vaatan, kellegab kolm saama, kolme paiku helistab. Aitäh. Aitäh sulle, iire kuulame veel lõpetuseks ühe sinu täna kaasa võetud muusikapala. See on raadioga