Sanportaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Ärge proovige, piisab ohutust teadvustamisest, proovimine võib peale haiget teha. Mõtelge lihtsalt, kui inimlik oleks peast korrutada järgmised kaks arvu. Seitse triljonit 686 miljardit 369 miljonit 774870 korda kaks triljonit 465 miljardit 99 miljonit 745770. Üheksa kui inimlik oleks need arvud peast läbi korrutada 28 sekundiga, nagu seda tegi 18. juunil 1980 indialane Shakuntalatiivi. Vajalikud kolmeteistkohalised arvud pakkust. Peastarvutamise võime proovile panemiseks Londoni Imperial kolledži arvuti osakonnas asunud arvuti vältimaks võimalust, et juba kolmeaastaselt arvutamisoskusega silma paistnud Teebi poleks saanud tehet ette valmistada. India kodudes enam-vähem sama tuntud kui meil maarjamaal oli seda oma nupukusega. Hardi tiidus hoidis Sakuntale Teebi rahvast matemaatikajõul lummuses kuni möödunud pühapäevani, kui. 83 aastane proua lakkas olemast. Teatud mõttes jäta Indiale siia matemaatilise arvutuse sõpru veel pikaks ajaks. Legendaarsed. Imetegudega kummitama vaest jõuab 200 ühekohalisest arvust 23. ruudu arvutamisel pead kasutanud imenaise sõnum ka tavaliste lapsevanemateni. Et matemaatikast on elus kasu ning selle harjutamiseks on parim aeg. Kuueaastaselt, sest tema teab, kuna tema isa alustas kolmeselt. Mõni inimene võib nüüd vastu vaielda ja viidata arvutiekraanil avatud tabelarvutusprogrammile ehk miks peaks pead vaevama asjadega, mille võib ulatada masinale? Võib-olla on neil õigusega küsimuse võib püstitada ka teisiti. Kas aju polegi enam vaja? Eesmärk pole korrata Shakuntale Teebi imetegusid ega loobudega Excelist vaid hoida elus materjal lihtsalt elusana. Ja ajule meeldivad igasugused ülesanded nagu tervisejooks lihastele. Pealegi ei saanud Sappountaladewist tunnustatud matemaatikud, kuna tähendas oma ande astroloogia teenistusse. Aga seoses exceliga PL1. Mure isegi suur mure. Väidetavalt on Excel söödi maailma majanduse ämbrisse astumistest. Viimane ämber pärineb aprilli algusest, kui kaks Harvardi ülikooli majandusteadlast saatsid välja sõnumi, et nende 2010.-le aastal publitseeritud riigi majanduskasvu jam võlakoormat seostav ning poliitiliselt kuumaks muutunud teadusartikkel sisaldab tõsist Exceli kasutamise käigus tehtud viga. Nad olid mõned riigid kogemata arvutustest välja jätnud. Mistõttu töös väljendatud negatiivne tulemus on tegelikkuses hoopiski positiivne. Kahju ainult, et viimased paar aastat on selle olulise teadustaja najal tehtud paljudes riikides nõndanimetatud infor. Meeritud majandusotsuseid mõeldes need, kui paljudes arvutites on Excel kasutuses ja kui palju Tõsise töövahend pelgalt ühe poolautomatiseeritud hiireklikiga suudab teha ja kui erinevaid inimesi erinevates olukordades on taoliseid hiireklikke tegemas siis poleks helis vaja arvutada tajumaks reaalse ja tülika riski olemasolu nii väikestele kui suurtele majandusüksustele. Olgu siin teiseks näiteks suurpangad džiipi Morgantsessi aasta tagune 6,2 miljardi dollari suurune puudujääk, tänu millele sai üleöö otsa mitmel pankuril. Ja asja asus uurima USA Föderaalne Juurdlus. Büroo paari kuues saigi selgeks, et põhjus oli suures üleilmses keerulises süsteemis. Londoni harukontoris kasutatavas Exceli tabelis. Kus ühe keskmistamise tehte asemel kasutati liitmistehet? Parafraseerides need kuule astunud Neil Armstrongi pisike Sammeksselile. Agakigantne hüppe kogu inimkonnale või vähemalt esialgu krediidiriski arvestanud ametnikele kelle jaoks. Paistis risk poole vähemana ja nii see Kivibeereski summas, mis võtnuks piltlikult igalt planeedi elanikul taskust vähemalt ühe dollari. Kuna aga enamusi Excelis tehtavaid vigu me ei märka, võib suhteliselt julgelt väita, et Excel Meie rahakottidega pidevas ühenduses soovime seda või mitte. Aga soovida võiks natukene rohkem arvutusoskust. Sest iga ei ole ehk siis vaid selle kasutajas