Tere eetris portaal tehnoloogiaga kommentaari esitab Kristjan Port. Õnnelikus tähistab psüühilist ja emotsionaalset heaolu seisundit, mida iseloomustavad positiivsed või meeldivad tunded vahemikus rahulolust kuni intensiivse rõõmu tundeni. Üheksa õnnetundega kaasnevaks ajatuks. Küsimuseks on aga selle seotus rahaga. Ehk kas raha teeb õnnelikuks. Paljudest laulusõnadest leiab vastused. Raha eest õnne ei saa. Teisalt jutustavat lugematud bluusilood, vaesuse ja õnne puudumise. Kooseksisteerimise, sest üldiselt on ka teadlased jõudnud järeldusele, et vaestes riikides on inimesed samuti õnnevõimelised ja rikastes riikides pole seda hüve võimalik juurde osta. Pigem on märgatud, kuidas rikkused lisavad ellukibedust ja külvobot probleeme. Rikkuse ja teineteisest lahti ühendamist tuntakse ka kui ester liini paradoksina tänu Richard ester liinile, kes pööras rikkaks saamise ihaluse illusioonis, elanud avalikkuse tähelepanu nimetatud probleemile juba 1974. aastal. Aga. Kell 2008 kuni 2012 visk kalluk läbi ülemaailmse küsitluse esitades riikide kodanikele järgmise küsimuse. Palun kujuta ette 10 astmega mudelit, millel null tähistab madalamat ja 10 kõrgeimat astet. Oletame nüüd, et kõrgeim aste tähistab sinu jaoks parimat võimalikku elu ja madalaim aste sinu puhul kõige kehvemat võimalik. Kui elu millisel astmel sa ütleksid, et täna seisad saades teada vastused ja vastajate riigid, lisasid majandusteadlased Pätsi Stevenson Justin Wolfars riikide juurde sisemajanduse koguprodukti, tähistamaks kodanike sissetuleku suurust. Juhul kui inimeste vajadused on kaetud, sest nende mitte tagamine mõjutab kindlasti tajutavat heaolu seisundit siis täiendava sissetuleku lisandumine ei tohiks inimeste Tsoonimõtteliselt redelil kergitada, järelikult võiks graafik paista välja nii, et seal kerkib natukene aega koos SKP-kan kuni põhivajaduste katmise kulud on tagatud ja seejärel peax graafik hakkama all ammenduma. Põhimõtteliselt kui inimesest. Seal on rohkem raha ja nad saavad näiteks osta rohkem meelehead. Ebjal ammendumine olema järsk, aga see on olemas, sest rõõmsa elu ja sissetuleku vahel hakkab seos lagunema. Paraku selgus gallupi andmeid uurides, et SKP tõus alates 15-st 1000-st dollarist taastas, tõstis inimesi õnneliku eluredelil hüppeliselt ülespoole. Riikidevahelise võrdluse trendi. Analoogia kordus ka riikide sees, kui võrreldi seal elavate inimeste subjektiivset hinnangut. Mõttelise redelipulga. Ja nende isikliku sissetuleku vahel. Tõenäoliselt võtavad poliitikud need uue uuringu tulemused valimisprogrammide loomisel arvesse. Kuid sellega seoses tuletaksin meelde mõni aasta varem USA-s San Francisco ülikooli teadlaste tähelepanekud, mis samuti toetas raha. Õnnevahelise seose olemasolu aga seda ainult teatud tingimustel. Rahast on õnne tegemisel kasu ainult siis, kui selle abil hangitakse endale. Uusi kogemusi, mitte asju. Inimesi kammitseb hedonistliku kohanemise lõks, tänu millele olemasolev asi parandab tuju piiratud aja jooksul. Seejärel on vaja juba tugevamat stiimulit. Tegemist ei ole lineaarse nähtusega, vaid aja jooksul peab uue erutus doosi okstega ma üha suuremaid pingutusi. Ja see seletab ka, miks. Esimene Ferrari teeb rohkem rõõmsaks kui neljas. Aganakse, neljas tuleb siiski hankida. Öeldu on omal moel seotud juhtumiga Saksamaal, kus. Lämburgi liidumaa haridusministeerium avastas oma arvutipargi 170-st arvutist konfiker nimelise viiruse. Lahenduseks otsustasid haridusjuhid. Visata kõik arvutid prügikonteineritesse ja hankida 187300 euro eest asemele. Tuttuue traalid, jättes nüüd kõrvale arutelu kulutõhususe teemal, mida muuhulgas pidi ministeeriumile meelde tuletama sealne kohus, selgus, et töötajad igatsesid endile uusi arvuteid. Selle loo moraal on seotud. Õnne ja rahaga ehk nii ei saa ka rikas riik raha kasutades oma alamaid õnnelikuks teha, sest asjad Nii õnnelikuks ja arvuti seejuures kõige vähem.