Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Arvuti toel teiste tegevuste automatiseerimine pole kellelegi uudis. Uudiseks võib olla põhimõte, millised ametid satuvad löögi alla eelisjärjekorras. Vastuse loogika on lihtne. Keerulise ja odava töö asendamisel puudub majanduslik motiiv. Masin tasub panna tegema kalliste kitsaste oskusteavet nõudvat tegevust. Kitsas oskusteave on oluline. Kuna arvuti jaoks peab protsessi muutma algoritmidega mida paremini on tööülesanne defineeritud, seda hõlpsam ongi seda asendada siis arvutiga. Seejuures pole oluline, kas tööga tegelikult keeruline on, piisab ju, kui nii arvad tarkvaralise lahenduse looja. Võtkem näiteks õpetajaamet, millele püütakse emme erineva eduga liita eesliidet. Kõrvaltvaatajale võib tunduda, et tegemist on tööga, kus üks loeb lõplikku tõde teistele ette ja siis kontrollib, kas teine on sellest aru saanud. Probleem on ka selles, et edukas õppimine ei tohigi tunduda liiga raske või lootusetuna. Jahiõpetaja teebki asjad nii selgeks, nagu oleks seda juba ise teadnud. Sellisem hea õpetaja õpilane jõuab aga tööle mõnda suurde tarkvarafirmasse. Ja asub siis maa soola välja innoveerima. Lõppenud aastal meelitasid haridustehnoloogiaettevõtted USA kapitaliturult enda tegevuse toetamiseks. 1,1 miljardit USA dollarit on suurusjärgu võrra rohkem võrreldes 10 aasta taguse perioodiga. Tegemist on suure rahaga, aga see kõik on suhteline. USA üliõpilaste võlakoorem on riigi enda hinnangul triljoni dollari suurusjärgus mille tagasimaksmisel on ligemale pooltel tõsiseid raskusi. Nii tundub kogu valdkonda hakkavad suure koorma all, samal ajal nagu anudes, et keegi armuline teeks olu helgemaks. Kaasaegse mantra järgi on sellele rohupurgile siis kirjutatud aiti. Täna pole sellise suure raha komeedi sulpsatas ka hariduse merre, kooli ja õpetamise rannas veel märgata. Pigem räägitakse Akadeemilisest inflatsioonist ja õpitulemustes stagneerume sellest hoolimata haridusele tehtavate kulutuste järsust tõusust paarikümne aasta jooksul pea kõikjal arenenud riikides. Mõned peavad süüdlaseks haridus. Konservatiivsust aga on veel üks huvitav tegur. Esialgu võib jääda mulje, et meid see ei puuduta, kuna tegemist on USA näitega onium sealne hariduse korraldus meie omast teistsugune ja edetabelites kad tagapool. Kuid ei tohi unustada, kust need mainitud 1,1 miljardit dollarit pärinevad. Kui sealse kõnekäänu järgi ei hakka need rohelised lehed kodumullast paljunema mõjutab haridustehnoloogiate arengut ka mujal maailmas. Hariduse võimaliku võidukäiku torpedeerivat teguriks on asutamas USA õpetajate ametiühingud. Nendele olulise mõjujõuga organisatsioonidele on hakanud koitma, kuidas haridus meelitab enda juurde. Avalikku raha ja kuidas see siirdub siis uudse e-õpe sildi all erafirmade käsutusse lõigates ametiühingut jagamise skeemist välja. Probleem on veelgi põnevam seetõttu, et õpetajad on traditsiooniliselt demokraatide poolt hääletajad aga nüüd siirdub raha pigem konservatiivide pooldajatest ettevõtetele. Nagu näiteks Rupert Murdocki News Corp, mis laiendas just hiljuti oma tegevust hariduse sfääri. Hääl kostub hääli hariduse mulli lõhkiminekust sarnaselt kümnete teiste lähiajaloos lõhkenud majandamise fopaadega. Süsteem toodab liiga palju tööjõuturule mittevajalikke liikmeid, küsides ise aga juurde raha ja tähelepanu. Pealegi on kaasaega olulisel määral mõjutanud rida inimesi, kellel puudub puudus selleks eeldatav formaalne haridusnimekiri alguse valgustamiseks piisab vaid Bill Gatesi ära. Tekkimisest nende elus mängis olulist rolli õnn ja sotsiaalsed kontaktid. Tegemiseks pole veel head lahendust leitud, aga sotsiaalsete kontaktide kultiveerimiseks leidub täna juba arvukalt Iidee abi. Kooli võib vaadata ka nii, et see on seni pakkunud õppimise pähe esmajärjekorras just väljakutseid omavaheliseks sotsiaalseks kokkumänguks millest kasvavadki tulevase töö ja perioodiks kasulikud suhtevõrgud. Nagunii õpitakse juht töised oskused peamiselt. Täna alles töökohal, nii võibki e-õpet vaadata ka, kuid tülika õppetegevuse viimist ekraanile. Et kõrvalaknas saaks elada sotsiaalvõrgustiku elu. Ja kuigi sama saab tänapäeval teha ka loengu ajal, võib seal ju õpetaja jutt segama hakata.