Portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Töötamise viisid on kiiresti muutumas. Töö on üha sagedamini ajutine, poole või vähema kohaga projektipõhine kindla ülesande keskne püsivam töölepingu asemel ise endale tööandjaks olemiselt tugineb. Üha tavalisem on olla tööl mitmes kohas, kuna täiskohaga tööd ei jagu kõigile. Tööandjad on muutunud püsisuhte sõlmimisel ettevaatlikumaks ja keerulisemaks muutuda. Elum sünnitab uudseid olukordi, mille lahendamiseks peavad kamm suuremad ettevõtted kasutama ajutist välisabi. Töö on üha enam füüsilise oskuse asemel info, intellekti ja loomingupõhine. Selline, mida ei pea tegema fikseeritud paigas, vaid praktiliselt igal pool, kus on elektrit ja netiühendust. Nii mahub päeva siis rohkem erinevaid ülesandeid, mis omakorda treenipud suure kohanemisvõimega tööjõu-tüüpi. Kuigi samal ajal häirivad meelerahu kasvavad töötuse numbrid, võib neid vaadata märgina vanamoodsa elu korra inertsusest soovist saada nõndanimetatud traditsioonilist tööd. Paljudel tänastel. Töötutel puudub vajalik oskusteave, koolitus ja kogemus. Aga tööjõuturule sisenejatel võiks ju olla juba rohkem oidu näha, mida neid ees ootab etentsis vastavalt ette valmistada. Paistab, et neid nende Broyles töötajaid vahendavad firmad elavad hetkel ajaloo parimaid kasvuperioode lootes kasvatada. Alanud aastal sissetulekuid isegi mõnel juhul miljardi dollari kanti. Üheks oluliseks uut tüüpi töövormiks on idufirmad. Enamus neist firmadest ei ela kaua. Price Waterhouse pärsi poolt analüüsitud Austraalia majandusraportist selgub, et hetkel selles kauges riigis eksisteerivad 1500-st idufirmast lakkab alanud aastal olemast umbes 1100. Keda selline ebaõnnestumiseks märgistatav Statistika paneb ebaolema, siis harjuge ära. Taolised ongi uue majanduse reeglid ja kui harjude nägema uut normaalsust, hakkate märkama ka uusi võimalusi. Samas austraalia raportis ennustatakse, et idufirmade osakaal majanduses muutub sama suureks kui jaekaubandus. Haridusõigemini võiks muutuda, kui selleks on tahet aastaks 2033 umbes 111 miljardit USA dollarit ehk umbes neli protsenti sisemajanduse koguproduktist. Seda loomulikult juhul, kui täna seda soovitakse ning tehakse selle nimel midagi. Nagu näiteks tõhustatakse idufirmade edukust, arendatakse vajalikku koolitust. Duste lepitakse eesootava raske tööga muuhulgas tuua siis igal aastal ettevõted. Klusesse 2000 uut tegijat ja neid pole vaja sünnitada, kuna vajalikud inimesed on täna ju tööjõuturul olemas. Need tuleb lihtsalt julgustada ja toetada proovimaks ettevõtte loomist. Põhimõtteliselt hakkaks ühted Educist toitma järgi tulijate edukust. Austria lastele antakse veel nõu, et iduettevõtete teenuste ostjate seas võiks olla oluline osa riigiaparaadil. Riik peaks suurendama siis varajases faasis ettevõtluse toetamist ja siis ka nendelt ettevõtetelt teenuseid tarbides toetab omaenda investeeringuid, saab uudseid teenuseid ja aitab elule igas mõttes uut ettevõtlust. Viimane tahaks omakorda austraallaste jaoks 540000 uue töökoha loomist. Selleks ajaks ja järgmise 10 aastaga luua kultuur, mis on huvitatud ja Tallinna käivitama aastas 5600 uut idufirmat. Kui täna moodustab nende osa majandusest kümnendikku protsendist siis tempokas oleksid. 10 aastaga kasvatada Sekümne kordseks ning selline idufirmade kultuur suureneks järgmise 10 aastaga juba oma rolli majanduses öeldud neli protsenti SKPst. Meest ja kuna me nüüd näeme, kuidas Austraaliast saaks edukam riik, siis mis keelab meil? Keset riigil olemast kiirem. Võib olla isegi parem.