Tere hea vikerraadio kuulaja, rahva teenrid eetris laupäeval, neljandal mail ja täna on siia rahvateenrite talgutele kogunenud Urmet Kook, rahvusringhäälingu uudistejuht, Mikk Salu Postimehe uuriva toimetuse reporter ja Lauri Hussar vikerraadiost ja täna räägime olukorrast Eesti teedel tänavatel, juttu tuleb ka eutanaasiast, räägime ka kirikust afganistani tõlgiste, kes ei saanud luba Eestisse tulla, aga alustame ühe selle nädala märgilise sündmusega, kuna see nädal oli ka töönädala poolest lühem, sest sisse mahtus üks püha ja puhkepäev siis vastu esimest maid toimus mitmeid olulisi sündmusi ja neist ehk üks kõige märgilisemaid oli Eesti Rahva muuseumi uuele hoonele nurgakivi panek paadile ja see sündmus oli väga suur. Kõiges Tartus käisid, said sellest loodetavasti osa ja ja, ja peamine küsimus, mida ma nägin nii ajakirjanduse vahendusel küsitavat kui ka kui ka kui ka kohapeal oli, oli see ja küsiti, et kas meil on olemas nüüd kindlus, et see maja ka lõpuks valmis saab. Tõenäoliselt selle küsimuse toon oli kantud sellest sellest viisist, kuidas nurgakivi panekuni jõuti ja, ja kuivõrd vaevaline see tee on siiani olnud. Mina olin ka Tartus, et ma, ma käisin seal ka volbriüritustel ja ühendasin need siis ka seal ERMi nurgakivi panekuga, et noh, ma arvan, see kindlus on olemas muidugi, et et on see võetud juba ennekõike Reformierakonna poolt selliseks üheks suureks kultuuriobjektiks, mis püütakse valmis ehitada ja ja ma arvan küll, et see see hoone tuleb ja eks see hoone projekt ole nagu ka mõnevõrra ka ümber tehtud, et et see nagu müütiad, ta tuleb ainult üleni klaasist, on ju, et, et see ju tegelikkuses enam nagu tõele ei vasta ja ja ma olen küll üsnagi kindel, et see viimase 100 aasta vaidlus on nüüd nagu saanud nagu lahendi, et aga mina. Ma kuulsin hoopis teisi asju, mida inimesed seal nurgakivi panekul nagu kõnelesid, või küsisite, et enamik inimesi küsis seda hoopis, et miks ei olnud nende inimeste seas, kes läksid seda nurgakivi või seda terassilindreid sinna panema. Krista Aru. Et seal oli president, presidendiproua Tõnis Lukas, kultuuriminister Rein Lang, ootamatult ka Laine Jänes. Aga millegipärast ei olnud nende inimeste seas Krista Aru, kes said sinna panna, mis oli väga kummaline ja mõneti ka kahetsusaine. Kristo Arumäe nägime teisipäevast tunnegem aktuaalses kaameras intervjuud andmas, et ta oli üritusel kohal, Jahaga ta nurgakivi panemisel ei osalenud, aga aga nii või teisiti on, on mitmeid küsimusi jätkuvalt õhus. Ja, ja enam-vähem on, on olemas ettekujutus sellest, mis see projekt maksab. On arutletud siin 60-st miljonist eurost, on võib arvata, et, et see summa võib minna ka suuremaks, ega me päris täpselt ei tea, mida selle selle muuseumi kulud endaga kaasa toovad. Ja on arutletud ka selle üle, et, et kas, kas see hoone ikkagi liiga suur ei ole rahvamuuseumi jaoks ja noh, tõenäoliselt et tõe kriteerium on praktika ja me saame teada selle hoone ekspluatatsioonikulude ja, ja kõige kohta siis, kui, kui hoone valmis on, aga aga, aga minu hinnangul see diskussioon, mis on seotud nüüd rahvamuuseumihoone ehitamisega Tartusse raadile, et selle võiks nüüd küll ühel hetkel ära lõpetada, sellepärast et kui me vaatame Tartu suurust, vaatame seda, kui kaugele on Raadi Tartu kesklinnast ja vaatame, millised mastaabid on näiteks Tallinnas, et kui kaua kulub Tallinna kesklinnast Rocca al Mare vabaõhumuuseumisse sõitmiseks ja kui palju Tartu kesklinnast raadile sõitmiseks, siis ma arvan, et et selle üle arutelu, et see muuseum ei asu Tartu kesklinna piirkonnas, et selle üle võiks arutlemise ära lõpetada, siinkohal. No ma tulin jala sealt tagasi ka ja ma võin kinnitada, et ka jalatulekuks kesklinna ei ole see üldse pikk maa, see maa on lühem kui tulla jala, näiteks edu nii tulla sellest uue ERMi uuest majast. Tartu Raekoja plats on oluliselt lühem maa kui tulla näiteks kumust Tallinnas Raekoja plats. Nii et tasub kindlasti rõõmustada sellele ma ise, kuigi ma ise olen tartlane, siis ma olin ja olen, olen praegu skeptiline selle nii selle asukoha osas kui ka selle niisuguse majandusliku jätkusuutlikkuse osas, aga aga noh, okei, et otsused on tehtud, asid ehitatakse, et selles mõttes ei ole tõesti siin midagi enam vaielda, et kas siin või seal. Aga miks sa asukoha osas oled skeptiline, et kõik on võimalik ju linnakujunduslikult muuta, peale selle ühistransporti on võimalik ümber korraldada ja nii edasi siin on siin on mitmeid võimalusi, mis, mis võivad oluliselt muuta ja kui Tartu teisel pool jõge ei ole sellist tugevat pidepunkti täna leidnud, et see põhiline, aga ma olen põhiline, Tartu Tartu elu on koondunud ikkagi ühele poole jõge. Ma toon sulle ikka ühele väga, väga rämedalt võrdluse, et et mõte, milline elukeskus või suur elukeskus jutumärkides on suhteliselt kiiresti tekkinud lõunakeskuse näol. Et mis on Tartu kesklinnast ilmselt enam-vähem sama kaugel, kui, kui see uus ERMi hoone See ei ole nagu, ainult nagu kaugusele küsimused tartlasena on ikkagi natuke tean, kuidas inimesed liiguvad, et seal lõunakeskuse esite ehitati sinna, kus niikuinii oli nagu liikumisvoog oli nagu olemas. Et kõik, kes seal on, ringtee sirgelt. Ma olen seal seal, kus näiteks lõunakeskus on, olen ma käinud elus kümneid kordi väga paljudel erinevatel põhjustel juba enne seda, kui seal lõunakeskus oledki. Jah, aga kes see, kus herm praegu tuledega seal ei olnudki siiamaani mitte midagi, et mis Lauri ütles, on see, et sinna annab ümber luua mingit keskkonda, tegelikult on ju Tartu linn sinna suunas juba juba ongi nagu nagu liikunud arenenud, et noh, natuke et, aga eks me näeme nagu päriselus, et kuidas on, et et, sest, sest noh, nagu kaasaegne muuseum ei ole, ainult selline, ma ei tea arhiiviladu jaa jaa, õllekappade näitamine, et see kõik väga palju sõltub sellest, et millise sisu suudab ERM sellele anda. Et see on selge, et noh, ma olen käinud Hermine suhteliselt palju vaatamas, neid näitasin, ma ei mõtle nagu püsi näitasid, vaid, mis seal nagu vanas nii-öelda raudteelaste klubis on tehtud ja need on olnud selles mõttes natukene õnnetud, et seal oli nagu selgelt nagu ruumi vähe, on ju. Et kasvõi see tarbimisnäitus, mis oli tegelikult iseenesest idee juurest jube lahe. Aga kui sul on nagu juba kaks teleekraani suhteliselt väikeses ruumis, siis need hakkavad 11 segama. Et sa ei saagi sinna midagi väga ägedat ja siukest nagu paeluvad teha, et aga noh, nüüd näeme, nagu juhtub. Praktilist teema lõpetuseks ma ütlen, et ega minust kepsisele ainult nüüd selle roodi koha osas minul skepsis oli ka selles, et kas te üldse Tartus olema. No ma siinkohal olen pisut teisel seisukohal, mul on, mul on pigem tunne, et riigi raha ka väljaspoole Tallinnat suurte riiklike objektide ehitamine annab piirkonnale olulist lisaväärtust juurde ja Tartu kindlasti ühte sellist suurt kultuuriobjekti vajas ja ma arvan, et see annab Tartule ka väga palju juurde. Tartu kui piirkondlik keskus saab kindlasti uut hingamist tänuermile juurde. Kodus on ju räägitud sellest, et ettevõtete poolt, et ka ettevõtjad, kes seal turismiga tegelevad, et probleem on see, et inimesed peatuvad seal, turistid väga lühikest aega tihti sõidavad õhtul tagasi Tallinna. Et äkki nende, nende nagu lootus on see, et, et võib-olla herm annab selle nagu põhjenduse sinna jää natuke kauemaks kui üks üks hommikul saabude õhtul lahkuda. Et järelikult ikkagi ka Tartu linn ise peab siin oluliselt põhjalikumalt seda konstruktsiooni, kuidas Tartu linna müüa, läbi mõtlema, kui ERM hakkab valmis saama, aga, aga elame-näeme. Teised positiivset asjast tahaks saate alguses rääkida veel nimetada, et ta oli siis esimene mai meile uudised, tänavu nelja kuuga on Eesti liiklusõnnetustes elu kaotanud seitse inimest ja see on siis üle viie korra vähem kui mullu. Ja samuti on vähenenud liikluses viga saanute arv ja kui nüüd neid numbreid vaadata, siis tõenäoliselt mingi sarnase võrdluse. Me võime leida eelmise sajandi 20.-test 30.-test aastatest, kus, kus liikluses võis valitseda sarnane olukord, aga aga see, kuhu me oma liiklusega oleme siin viimaste aastatega välja jõudnud, et selle üle tasub kindlasti rõõmustada. Parim näitaja ise oleks see, kui meil ei oleks ühtegi nagu surma liiklased, kas võib öelda, et kas see 70 võib olla palju, aga no eks neid põhjuseid ole nagu, miks see nagunii juhtunud on erinevaid, et siseminister on väga uhke selle üle ja, ja, ja väidab, et see on tema nagu lähenemise taga, kus karistatakse suhteliselt karmilt, et noh, kiiruseületamiste eest ei tehta enam hoiatusi, vaid saad ikka korraliku trahvi ja see tuleb nagu sellest. Noh, kindlasti võib öelda, et sellel on Taevane tahavad ka kaasa aidanud, sest miskit pole teha, et aasta esimesed kaks-kolm kuud olid kindlasti ka sellised, kus nii ekstreemseid ilmaolusid viimased paar-kolm aastat. Meil ei olnud, et selliseid suuri lumetuisk ja, ja ootamatuid ilmastikumuutusi, et ei olnud, et ma arvan, et see on tegelikult ka nagu suhteliselt palju aidanud. Kaasa elada, aga tegelikult ju see liiklusõnnetuste trend allapoole on kestnud juba ma ei tea, mingi 15 aastat või vähemalt 10 kuigi noh, see tänavune aasta on tõesti natuke erakordselt väike number, aga ka lihtsalt noh, neid on vähenenud aastast aastasse, üldiselt seal võib-olla mingid väiksed kõikumised Et see näitab, et keskel oli vist see tipp, et täpselt 93. aastal Tal on ligi 500 inimest, hukkus Eesti teedel, täna. Et noh, see tegelikult ju näitab, et neid põhjusi on ilmselt väga palju siin. Jah, aga kui siin mõned põhjused välja tuua, siis ma olen, ma olen tihti kuulnud hinnanguid selle kohta, et kiiruskaamerad ei ole oma eesmärki täitnud või kiiruskaamerat rakendamine on, on olnud mõttetu siis, kui, kui nüüd hinnata nende numbrite valguses ja, ja ka ja ka selle valguses, milline näeb välja olukord Tallinn-Tartu maanteel või ka või ka Tallinn Pärnu maanteel ja, ja ka Narva ja Jõhvi vahel, siis siis ma pean siiski ütlema, et kiiruskaamerad on oluliselt rahustanud. Seda liikluspilti kiiruskaamerad on, on viinud küll ühel hetkel olukorrani, kus vahepeal veel süstiti, kui ei olnud kiiruskaamerate vaateväljas, siis siis tänasel päeval päeval me näeme järjest rohkem sellist ühtlaselt kulgevat liiklust hoogu ja, ja selliseid, selliseid üksikuid seiklejaid jääb järjest vähemaks, et kiiruskaamerad on ikkagi märkimisväärselt kogu seda liikluspilti rahustanud ja me teame, et need on olnud kõige kõige probleemsemad maanteed, kus on olnud ka kõige rohkem liiklusõnnetusi ja just raskete tagajärgedega liiklusõnnetusi, nii et kindlasti liikluskaamerate mõju on, on pikaajalisem, kui siin ühe-kahe aasta põhjal võis välja tuua, aga praegu on kindlasti see oluliselt liiklust rahustanud, nüüd teine väga oluline nüanss mis juba toimib teist aastat järjest, kus, kus on nendel laiema kahe suunalistel teedel ei suurendatud piirkiirust 100 kilomeetrini tunnis siis tõenäoliselt ka siin on emotsionaalselt, et üks, üks väga oluline mõjutegur, mis on inimesi pannud pisut aeglasemalt sõitma, ehk siis see teadmine, et ei saa enam sõita natukene kiiremini kui 100 kilomeetrit tunnis on inimeste kiirust natukene alla lasknud ja autode ütleme, inimeste inimesed liiguvad autodega, et, et jah, autode kiirus on, on langenud ja, ja, ja see emotsionaalne teadmine on, on muutunud jälle liikluspilti turvalisemaks, nii et ma arvan, et siin on väga selge ja väga selge mõjuga sellele otseselt No mis puudutab neid kiiruskaameraid, siis minu meelest on savist Norras nii, et kus kus see mõõda kiiruskaamerad, kiirust mitte punktis x vaid punktide x y vahepeal. Et kui kiiresti sa läbid selle vahemaa ja siis arutab seal kiiresti sulle selle keskmise kiiruse ära ja kui sa selle vahema kiirust ületad, siis sa saad nagu trahvi, et, et see on selles mõttes, see võtab seal neid neid süstijate ja me veelgi rohkem nagu maha, et noh, muidugi Nad saavad seda teha, et kimades istet, väikse suitsupausi, aga noh, kes seal suitsuahjus ikka nagu sellepärast nimme tegema. Aga noh, ütleme nii, et eks need süstidele ikka veel, et mina, kui ma Tartusse samast ERMi ürituselt tagasi sõitsin, siis oi, need süstlad üsna palju, aga aga need süstijad olid valdavalt vene numbrimärkidega autod. Arvestada, et oli töörahva püha. Nüüd tuleb kirikupühad ja otsa veel ka lenda pöida, et siis tuli sealt märkimisväärne arv nagu vene turiste, et et nemad küll nagu päris palju nagu süstisid sealt nende kiiruskaamerate vahelistel Ja ma ei tea, kuidas on lahendatud olukord Venemaalt tulnud sõiduautode puhul, kuidas nemad oma trahvi kätte saavad ja kas nad seda trahviga tasumata, et kui on, kui on see kiiruskaamera liiklustrahvi teinud või vähemalt siin mõnda aega tagasi oli küll veel olukord, kus kus ei olnudki võimalik Venemaalt tulnud liiklusrikkujad kiiruskaamera trahviga karistada, sellepärast et et ei olnud võimalik seda kuhugi saata ja isegi kui oli võimalik seda kuhugi saata, siis selle väljanõudmise protseduur osutus nii keeruliseks. Nad jäid kuhugi riiulile ja siiamaani ei tea, kuidas seda olukorda lahendada, aga millegipärast mulle tundub, et et siinkohal võiks küll kehtida seekord, et kui, kui järgmine kord Eestisse tulla ja loota, et võib sama moodi liikluses käituda, et siis Eestisse sisenemisel võiks kõigepealt selle trahvi välja nõuda sellelt konkreetselt viiviste Jagos viivistega, nii et siin siin kindlasti võimalusi on, kuidas seda olukorda lahendada, et ma arvan, et selle liikluspildi üle tasub kindlasti rõõmustada, et, et ka politsei järelevalve on, on olnud kindlasti siin üheks mõjuteguriks ja, ja kui nüüd jälgida, kuidas politsei on siin ka viimase aasta-poolteise jooksul käitunud, siis ma arvan, et politsei tegevus vajab kindlasti tunnustamist, sest nad on väga targalt oma ressurssi jaganud. Ja, ja see on kindlasti üks põhjus, miks, miks ka liikluses on ühelt poolt politsei näha, aga samal ajal on on aru saada, et see, see ressurss on ka väga optimaalselt kasutatud. Kui nüüd aga teemadega edasi minna, millest me tänases saates veel rääkida tahame, siis siis üks teema on siin juba läbi mitme nädala. Imestanud avalikku diskussiooni ja rääkisime sellest lühidalt ka eelmises saates siis küll rohkem omastehoolduse võtmes, aga, aga Andrei Hvostovi kahe nädala tagune artikkel Eesti Päevalehes on tekitanud väga laia vastukaja ja on viinud diskussiooni teravikku ka omaste hoolduselt ühele teisele teemale, mida Andrei puudutas ja see on eutanaasia teema. Ja, ja me teame, et, et see diskussioon on ikka paari aasta tagant kerkinud, seda on väga põhjalikult arutatud, aga siis on diskussioon jälle kuhugi soikunud ja tulemusi ei ole olnud, aga aga ühiskonna teadlikkus sellest teemast on, on kasvanud ja tõenäoliselt võib sellega praeguse diskussiooni kohta öelda sedasama. Eutanaasia teemal ollakse jälle natukene teadlikumad, aga kas on ka samm edasi astutud, seda me ei saa nii suure tõenäosusega väita. Noh, seekord on minu arvates sellest räägitud nagu rohkem kui varem, et et kui mina seda niimoodi kõrvalt vaata siis, On üks asi, mis mind natukene nagu häirib, on see, et et selle üle arutlevad just nagu sellised nooremad või keskealised inimesed, vanad inimesed, ise. Sa jätad sellise natuke perversne mulje, et umbes räägime, kuidas nendest vanadest juba lahti saada või ma ei tea. Ma saan aru, et see ei ole muidugi asja mõte, aga. Et selles mõttes ma olen muidugi nõus, et selle nii-öelda omastehoolduse teema tõmmata kohe järgmine paralleel eutanaasia kõlab nagu võikalt, et, et kas me tõesti kuskilgi reaalselt mõtlemegi, et see ongi siis selle lahendus sellele teemale või et et eutanaasiast tuleks ikkagi nagu rääkida minu meelest ainult ainult selles kontekstis. Et kas noh, mingil hetkel tuleks lasta inimesel väärikalt nagu surra. Ja kas ta tuleks osutada näiteks mingit meditsiinilist abi suremisel aga kindlasti mitte meditsiinilist abi suremiseks. See on nagu selline olemuslik vahe minu jaoks, et et kedagi nagu nagu aktiivselt surmata on minu meelest nagu Ehk siis sa eristaksid väga selgelt aktiivset ja passiivset eutanaasiat. Kuigi noh, on ka teoreetikuid, kes ütlevad, et filosoof õigusteadlasi, et sellel ei ole nagu olemuslikku vahet, aga aga noh, minu jaoks on mina arstina filosoof ka, ega õigusteadlane mina saan rääkida sellest, mis ma nagu ise mõtlen. Et noh, võtame kasvõi väga nagu sellise keerulise nagu olukorda, kui, kui inimene saab näiteks autoõnnetusel raskelt viga ja langeb koomasse ja on teada, et ta on saanud selliseid püsivaid kahjustusi, millest ta kunagi nagu ei tervenenud. Ja mis hetkel siis ta ei saa nagu ise nagu avaldada arvamust selle üle, et kas, kas tema ravi tuleks lõpetada või mitte, et mis hetkel see siis tuleks teha ja kes selle otsuse vastu võtnud omaks, et arst see nii keeruline teema, et sellest on noh, väga-väga ühe üheselt need käisid on ju ka väga erinevad, et nagu rääkida, et kuidas seda teha. No eutanaasia teemal joonistub välja mitu probleemi või, või, või arutluste kimpu, et ühelt poolt on väga selgelt juriidiline selle üle, et mis, kes kus, kuidas, et, et, et ja kui üleüldse eutanaasia peale minna, et siis siis kuidas on, on see juriidiliselt võimalik, milliseid, milliseid skeeme kasutades saab eutanaasiat eutanaasiat rakendada siis religioosne täpselt samamoodi. Religioon on elu, on väga tihedalt põimunud religioosset hoiakut täpselt samamoodi ja kui, kui lähtuda hoiakust, et elu on püha ja, ja, ja lähtuda ka 10. käsus kirjapandust et sina ei tohi tappa, siis, siis tõenäoliselt ka siin võib tekkida kohe see, see arutelu koht. Loomulikult ka see filosoofiline arutelu koht on autonaalsega seoses täiesti selgelt olemas, mis, mis räägib sellest, et et et inimesel on, on õigus täisväärtuslikule elule, aga inimesel võiks olla siis ka õigus ju heale surmale kui, kui kui see elu siin ilmas on muutunud niivõrd piinavaks või, või, või, või tühiseks, et seda ei ole võimalik enam täisväärtuslikult elada, et siin siin on neid nüansse on väga palju, mille üle üle arutleda, aga aga ma tooksin ühe nüansi veel siis siia juurde sisse. Et selle elu ja surmaküsimuse üle on, on läänemaailmas ju ju väga pikalt arutletud ja, ja me teame, et Ameerikas käib väga elav arutelu täna ka abordi üle. Euroopas on aborditeema mitmetes riikides juba juba ammu läbitud teistes riikides noh, mitteametlikult on, on see täiesti aktsepteeritud ametlikul tasandil pigem pigem suhtutakse tõrjuvalt kui siin pidada nagu katoliikliku maailma silmas, aga aga see teema on juba juba seal läbi käidud. Nüüd kui me, kui me vaatame, et Euroopas on riike, kus eutanaasia ühel või teisel moel on, on lubatud, siis siis nende Austrias ja Hollandis, siis nende riikide kogemus on olnud eutanaasia küsimuses pigem pigem positiivne, sellepärast et ega seal nüüd väga palju neiut eutanaasia juhtumeid ei ole olnud ja samal ajal nad on valmistanud ette ka väga põhjalikud protseduurid, et siin kindlasti võiks, võiks selle kogemusega tutvuda, mis ei tähenda automaatselt seda, et, et kui seal on, kui seal on eutanaasia ka seoses ka mingisugust positiivset kogemust, et siis kohe see tähendab seda, et automaatselt kas eutanaasia seonduv kõik kõik ongi, ongi selline, mida ühiskond või lihtsalt a priori üle võtta sõna eutanaasia ja positiivne tugevust kuidagi. Niivõrd-kuivõrd jah, et ma lihtsalt räägin natukene laiemalt protsessist, aga, aga see, see on, see on see, mille üle, mille üle arutletakse väga laialt, arutletakse, mis, mis tekitab inimestes väga, väga laiadisko ja nii-öelda väga palju mõtteid, mis on oluline, on see, et et me siiski peaksime vaatama ka seda olukorda, kus me, kus me täna Eestis olemas ja tõenäoliselt me oleme olukorras, kus ühiskond läheb selles küsimuses väga selgelt kahte lehte ja, ja võib arvata, et ma olen siin ise vikerraadio saadetes ka teinud küsitlusi ja vaadanud ka natuke laiemalt neid hinnanguid, mis on eutanaasia kohta läinud, et see, see arvamus on kuskil see võib isegi olla 50 50, et on, on pooled on eutanaasia poolt ja pooled on väga selgelt vastu. Aga ma arvan, et kui, kui inimene seisaks nagu võsastikus, avaldad lihtsalt, nagu arvamust on ja kas sa pooldad eutanaasiat või mitte ja teine, kui sul endal seisab mõne lähedasega või sinu endaga selline põhimõtteline valik nagu ees, et, et siis siis hoiakud võivad nagu olulised. Ja selle poolt ja vastu puhul tuleb ka vaadata, et mis vanuses inimesed just näiteks rohkem korteris, vanus, inimestel rohkem vastu. Kardan, et, et seal nagu vanemas otsas on, pigem neid rohkem vastu oli jäidet. Jah, aga küsimus on ju ka selles, et millistel tingimustel üleüldse eutanaasia rakendab, et et ma, ma ju rääkisin siin eelnevalt ka sellest, et et ega siis riigid, kus eutanaasia on lubatud, seal tuleb enne, et et selle protseduuri üldse jõuda, tuleb läbida niivõrd pikk-pikk. Diskussioon, mis, kus on see mitmeti, on see kogu see diskussioon läbi võetud on tehtud noh, nii-öelda mitmeid väga selgeid punkte, mis ei võimaldagi nagu okei nii-öelda jutumärkides tapma minna, vaid et küsimus on ikkagi räägime eutanaasia puhul mitte kellelegi tapmisest, vaid pigem ikkagi heast surmast, et inimesel on võimalik piinadest vabaneda, on ju see teema, mida me eutanaasia puhul käsitletakse. See ongi nagu see hetk, et noh, nagu mitte see, et nüüd suur surmade kedagi, et ta on liiga vanaks saanud ja haigeks väetiks saanud, vaid vaid küsimus on see, et kui inimene on juba on teada, et et tal on mingi nii raske haigus, et ta on kohe-kohe suremas ja tema surmaga vanematel väga suured nagu vaevused, ja kui ta näiteks isa on veel võimeline nagu ütlema, et ta tahaks seda, et noh, nagu et küsimus on siis, et kas siis mingi protseduur käivitub nagu, et geid abistab teda nii-öelda ütleme, jutumärkides enesetapule arst jätab suurema koguse mingit mingit ravimit või mis iganes nagu see koht, aga sellele juba öeldakse vastu, et, et tänapäeva meditsiin on juba selline, et kas, et kes on juba niivõrd kaugele arenenud, et suudab ka selle suremuse noh, need, need, need valud ja need nagu viia ikkagi võimalikult väikeseks, et, et sul ei ole vaja inimest surmata. Selles mõttes ma tegelikult just seda mõtlesingi, et kas siin ei ole libe tee, et läheme nagu lihtsama vastupanu teed, selle asemel, et näiteks investeerida rohkem valuravis. Just. Väga nagu kiiresti arenev valdkond, tegelik ravi on, on üks oluline osa aga, aga, aga räägime siis ka teiselt poolelt, et et, et on ka masinaid, mis inimese elus hoiavad inimene, inimene ise ei olegi võimalik võimeline ilma masinata elus olema, aga masin hoiab teda elus. Võib-olla hoiab teda aastaid elus, et et paranemislootust ei ole, aga lihtsalt inimene on, on seal masina küljes ja, ja nüüd on see küsimus, et kas, kas, kas selles osas võiks võiks toimuda mingisugune arutelu edasi või me arvame, et las see masin töötab lasse, inimene seal olla ja, ja inimelu on püha, me ei tohi seda masinat välja lülitada. Esiteks. Täna toimub niikuinii ja ma arvan, et see arutelu ainult kasvab, siin on väga palju põhjuseid. Me oleme vananev ühiskond, meil on väga palju selliseid esmajärgu probleeme nagu lahendatud, et noh, me näeme, kuidas täpselt samamoodi on Lääne-Euroopas see teema. See on teema, mille üle arutletakse, arutame, praegu arutame tulevikust. Räägitud näiteks sellesama case nagu kuulsas minu meelest peaks Ariel Sharon siiamaani olema nii-öelda tekitatiivses seisundis, masinate all hoitakse seal ongi küsimus, et kui kaua. Jah, see diskussioon kindlasti jätkub ja jätkab huvitavalt, et ma mäletan, see oli aastal 2010, kui oli, oli see diskussioon, oli väga kuum ja, ja ka toona ei jõutud selle diskussiooniga mitte kuhugi, aga aga tõenäoliselt paari aasta pärast arutleme siin rahvateenrite saates selle teema üle jälle. Aga vahetame siinkohal teemat ja räägiks, kui siin juba natukene religioonist juttu oli, siis räägiks 2011. aasta rahva ja eluruumide küsitluse põhjal. Sellest, kui palju on Eestis end usuga seostavaid inimesi. Milline on nende puhul see kompressionaalne jaotus ja ja kuidas siis hinnata seda olukorda, et pikka aega selliseks Eesti juhtivaks religiooniks konfessiooniks peetud Eesti luterlik kirik on oma liidripositsiooni ära andnud ja andnud selle ära ortodoksi kirikule ja, ja küsitluste tulemustena on siis välja tulnud see et kui luterlikus kirikus on liikmeid, kes ennast tunnistavad luterliku kiriku liikmetena pisut üle 100000, siis ortodoksi kirikus on neid üle 160000 ja ja, ja see on, see on huvitav märk ka sellepärast et, et kui me siin räägime lääne ja idakirikust, et siis me oleme olnud kogu aeg arvamusele, et meil on, meil on läänekiriku liikmeid Eestis rohkem kui kui idakiriku liikmeid, siis, siis täname seda enam öelda ei saa, et meil on ilmselgelt idakiriku liikmeid rohkem kui, kui läänega. Eelkõige näitab see muidugi seda, et eestlased just nagu eestlased väga usuleige rahvas ja üha usul õigemaks muutuv, sest kui vaadata selle luteri kiriku liikmete osa, et noh, neid on seal vanemas põlvkonnas on palju rohkem nooremates palju vähem, ehk siis peaaegu võiks ütelda, et luteri kirik on väljasurev kirik eest. See on Mikule nagu täienduseks, et see jah, et seal nagu huvitav, nagu paradoks, tuli sealt välja, et kui luteri kiriku liikmete arv on kahanenud just seetõttu, et just vanemaealised inimesed, kes on selle eelmise rahvaloendusega võrreldes lahkunud maisest elust et selle võrra on valdavalt luteri ennast luterlastel pidavate inimeste arv nagu ühiskonnas vähenud õigeusu, vene õigeusu tulistavate inimeste arv, on kasvanud nooremate inimeste arvelt. Et see on nagu selline minu meelest nagu huvitav tendents ja see mõnes mõttes räägib vastu ka EELK peapiiskopi. Ma arvan, Andres Põdra selgitusele, et luteri kiriku noh, nagu kandepind on kahanenud seetõttu, et kiriku sees on olnud mingid survegrupid, kes, kes on rääkinud kiriku moderniseerumis vabadusest ja ajaga kaasas käimisest, et et ma arvan, et, et see, et nooremaid inimesi pole nende vanemate inimeste asemele luterlaste tulnud Räägib pigem sellest, et et kirik on luteri kirik on seda moderniseerimist juhtkonna tasandil ikka suhteliselt maha surunud. Mis sa selle Modorniseeruvuse näpuga räägib? No ei, ma ei pea siin silmas ainult seda, et et mingid homoabielusid ja teie debatti mingite vabamüürlus üleva, milles nagu ma millest, nagu on üritatud nagu suunata seda, et, et kui sa räägid, et kirik peaks nagu, aga ka siin on, ma räägin ka sellest, et kuidas kirikult tegelevad kasvõi oma oma noorte noortega millised seal lastega tegelemisel on, mul on üks hea saksa sõber, kes on kirikuõpetaja kes praegu elab ka Eestis. Siis mina näen seda, et kuidas tema näiteks väikeste lastega juba juba, kuidas ta Saksamaal sellega tegeles, kuidas ta siin praegu tegeleb. Aga ma ei näe väga paljude meie koguduste puhul, et seal näiteks samamoodi tegeletakse sellega, et see ei ole mingi ainult selline, et me räägime vägamingustestagmaatilistest või nii sihukestest asjadesse, see piirdub pigem sellise väärtuskasvatusega. Et noh, ma nagu seal näen nagu kirikud nagu varasematel kirikule väga suuri nagu kuuljak, kirik ei oska ennast turundada. See on võib-olla natuke nagu üldistus. Halb sõnaturud on üldse nagu negatiivne, aga, aga mõnes mõttes noh, jah. Suund on see. Ma tooks muidu hea Ei, ma lihtsalt et kui näiteks sellest ideoloogiast rääkida, siis mulle tundub, et just seal, nendes riikides, kus kirik on nii-öelda ideoloogilised Modeniseerunud on nad liikmeid kaotanud rohkem. Õigeusu kirik on nagu veel konservatiivne, võidab juurde. Ameerika Ühendriikides on just nagu mida, nagu nagu kasvavad on need kes on väga jäikadele konservatiivsetele positsioonidel. Ma ei oskaks öelda, kas päris nii-öelda, et Saksamaa näitel ma seda päris nii ei väidaks, et ja tegelikult on luterlik kirik ju globaalselt, sest isegi nagu kasvav sest väga palju on tulnud meile uusi selliseid jutumärkides turge Aasias ja Aafrikas. Tegelikult on ta nagu kasvav kirik ta lihtsalt meie lääne kultuuris, kus traditsiooniliselt on tugev, on ta kaotamas oma positsioone globaalselt on noh, ütleme mitte mitte ainult luterlik kirik paika, katoliiklus on nagu pigem nagu nagu kasvav. Ma juhiks tähelepanu siiski paarile nüansile, Kindlaks on, võtad meie asja ajama, kindlasti ei, ei saa unustada seda, mis 50 aastaga kirikus tehti, sellepärast et siis kiriku liikmeskond vähenes drastiliselt. Ja pärast 80 kaheksandat aastat, kui, kui toimus kirikus plahvatuslik liikmete arvu kasv siis kuskil viie aasta jooksul need leerid kõikvõimalikes kogudustes olid, olid ülepaisutatud ja kiriku liikmeskond kasvas hüppeliselt. Siis kirik oli, oli toona niivõrd nõrk, et ta ei osanud seda toonast plahvatuslikku liikmeskonna kasvu kuidagi enda kasuks ära ära pööra või, või enda kasuks tööle panna, sellepärast et nende inimestega, kes sinna kirikusse tulid, nad Leah leeritate ära ristiti ära. Aga ühel hetkel ühel hetkel sellega oligi kõike, et see side jäigi niivõrd ahtaks. Võib-olla see leer kestis üleüldse kaks korda kohalkäimist ja inimene lahkus sealt kirikust täpselt sama targana, kui ta tuli, ehk siis mingisugust süstemaatiliselt tööd toona Nende inimestega ei toimunud, kuigi oli ka loomulikult väga palju erandeid, kus, kus leerikursused olid pikemad ja kus tõesti võeti seda, võeti seda kiriku õpetust ja kasvatust pisut laiemalt aga, aga, aga mingisuguste väga sügavat emotsionaalset sidet paljudel kirikuga toona ei tekkinud ja, ja nüüd, kui on paarkümmend aastat Need on läinud, siis ühel hetkel inimesed ütlevad, et neile ei seosele lutelusega enam mitte miski, sellepärast et see võib olla nende ainsaks korraks, kui nad kirikuga kokku puutusid. Nüüd see teine oluline nüanss on, on seotud nende trendidega, mida me näeme lääne ühiskonnas ja, ja, ja ka seal on kirikus käimine vähenenud kirikuga seostatakse ennast vähem, ehk siis ka Lääne-Euroopas on needsamad trendid märgatavad. Et me ei saa öelda, et siin nüüd ainult Eesti oleks mingisugune erand, kus kus kirikus käiakse vähem, kus kirikuga seostatakse ennast, vähemalt see on Soomes. Soomes. Vist oli aasta tagasi hakati massiliselt kirikust lahkuma, siis selle põhjus on väga lihtne, et tõi kaasa selle, et seal nagu kirikumaksust on ju. Et see oli nagu selline puhtpragmaatiline otsas, et inimesed oleksid oma oma mingitest asjadest nagu lahti ütelnud või pettunud kirikusse. Seda lihtne seletada toona, et nii-öelda nende diskussioonidega sama samasoolistel üles, aga tegelikult oli seal väga lihtsalt aha nagu rahaline küsimus. Aga mis, nagu seda puudutab, seda õigeusu kirikut, millele miks siin viitas, et ta nagu näed, et selle konserve veel konservatiivsed, no ütleme niimoodi, et noh, mina seda väga nagu ei usu, et Eesti nende noorte mitte-eestlaste liitumine õigeusu kirikuga on seotud ennekõike selle kiriku selliste konservatiivsete väärtustega. Ma arvan, et seal on muud põhjused, et see on teatav osa sellisest nende identiteedist milline on väga-väga selgelt kaasa aidanud vene õigeusu kiriku üsnagi tihe seotus sellise Venemaa poliitilise, sellise suurriikliku hoiakuga ja selle selle toestamisel. Et siinsete venelaste identiteedi uurijad on täheldanud, et, et kuskil aasta 2000 viienda-kuuendana Ashtoni tõlgendasid siinsed mitte-eestlased ennast nagu vähemusena eesti ühiskonnast. Aga aga siis mingil hetkel toimus nende identiteedis, nagu siis ongi suur nagu muutus hakkasid tõlgendama ennast ühe suurriigi osana, kes on sunnitud elama ühes teises riigis. Et, et see oli nagu märkimisväärne, nagu identiteedimuutus ja ma arvan, et sellele on osaliselt on ka see seotud sellesama vene õigeusu kirikuga sellega, millised muutused on toimunud Venemaa poliitilises ladvikus, kuidas maailmaga suhtlevad nõnda edasi, et et ma arvan, et seal nagu otseselt kiriku sellistel õigeusu kiriku väga konservatiivsete väärtuste Ta ei ole niivõrd seal, ma tegelikult ei pidanudki otseselt seda silmas aga lihtsalt see, mis siin Eestis toimus mitukümmend aastat, Nõukogude okupatsioon, et see kõik on nagu, väga selge, on see seletus, aga aga noh, täpselt samamoodi, eks ole, toimusid need asjad ka Venemaal, et et minu jaoks on, see, on see ikkagi nagu huvitav fenomen, et miks siis eestlased kõige kõige sekulaarsem usuleigem rahvas Euroopas on? Kuigi noh, nagu usklike arv ühiskonnas ei ole nagu vähenenud eelmise rahvaloendusega neid erinevaid Usuvoole usundeid on lihtsalt tulnud siia juurde, mis oli see kõige kummalisem see 51 liiget lilla leegi hoidja? Jah, jah, jaapanistunud väidetavalt Jaapanist tulnud, kuigi võib-olla mingi nalja vastus oli, et et ja, ja noh, ütleme nii, et noh, mida me üldse nagu usklikus all mõistab, et minu meelest on näiteks nagu võitlevad ateistid ka üsnagi nagu religioossed inimesed, nemad ei saa päevagi elatud ilma selleta, nad mõtlevad jumalale, nad tahavad iga päev, nad tegelevad sellega, et nad eitavad tema olemasolu. Et minu meelest on väga religioossed inimesed, et või inimesed võivad uskuda millesse tahes, mõni usub soppa, mis näiteks on ju, et noh, mõni usub jõusaali nagu see, kus ma selle nagu piiri tõmbama, et et. See on Eestis on näiteks ebaausust, noh, mulle tundub, ma ei tea, kas seda on mõõdetud hageja, muidugi subjektiivselt tundub, et nad on väga-väga levinud või kuidagi üha populaarsemaks. Kogu aeg muutuvad kõik need kuramuse horoskoobid ja selgeltnägijad ja mis iganes, nagu tegelased. Nii peab leidma religiooni kilo kergem religioon. Me peame ikkagi silmas usku kõrgemasse Hollandisse, aga aga kui siin on esitatud ka küsimus, et mida siis luterlik kirik on nagu valesti teinud, siis nad võiksid otsida seda vastust võib olla sellisest kolmnurgast mis on seotud küsimusega, et miks kuulutakse kirikusse, et reeglina kuulutakse kirikusse selleks et otsida sealt religioosset kogemust, otsitakse ka osadusliku või kogudusliku meie-tunnet ja otsitakse mingit intellektuaalset sõnumit, mis peaks tulema siis jutluse kaudu. Ja, ja kui need küsimused on vastatud, siis siis saab edasi minna ja mõelda sellele, et kas, kas see on, kas see on see pakett, millega inimesi kirikusse kutsuda või mitte. Et kui siin tsiteerida teoloog Toomas Pauli, siis siis Toomas Paul on küll väga skeptiline, et kas, kas tänapäeva infoühiskonnas on kirikul võimalus võistelda Facebooki ta ja, ja, ja kõikvõimalike Interaktiivsete lahendustega, mis, mis meelitavad inimesi kõrvale ja mis ei lase inimesel ühel hetkel enam süveneda, aga, aga Toomas Paul on öelnud ka seda, et kui Euroopa samamoodi jätkab, siis ühel hetkel ei ole meil islami vastu mitte mingisugust võimalust, et islami pealetung on niivõrd jõuline, et ühel hetkel kristlus on hääbuv religioon. Ja me võime siin ju väikeses Eestis mõelda, et, et meil meil on olukord pisut teistsugune, aga, aga me ideoloogia Ma olen selle, ma olen selle infoühiskonna Facebook'i väite suhtes skeptiline. Ma toon jälle seda Ameerika Ühendriikide näidet. No nemad on ju infoühiskonna Facebook'i leiutajad, selles mõttes köiena. Tehnoloogilisime innovaatilisem rahvas. Selles ma nii kindel ei oleks, ma arvan, et eestlased on, on mitmeski mõttes innovaatilisemad, kui ameeriklased vähemalt. Noh, jah, aga võta igast mõõdikuid, eks ole, et kui palju on, ma ei tea kellelgi tahvelarvuteid või kui palju käiakse Facebookis, et noh see, see argument, kuhu ma nagu tahtsin pigem jõuda, on see, et et nemad, religioosne rahvas, väga religioosne, seal ei ole, usk, ei ole mingi surev teema või kahanev teema. Nii et siin on kindlasti ohtralt mõtlemisainet, aga, aga kindlasti sellest viimasest arutlusest mitte tõugatuna võiks minna järgmise teema juurde. Ma ei taha, et seda kuidagi seostatakse selle selle eelneva lausega, aga väga laia vastukaja on tekitanud. Eks sellel nädalal avalikkuse ette jõudnud otsus. Ja seostub see ühe meie. Kolleegi võime niimoodi öelda ja ja ühe ühe Eesti kaasvõitleja tõlku Omariga, kelle osas on diskussioon juba käinud Eesti ühiskonnas poolteist kuud arutluse all on olnud see, et, et kas teda lubada siis Afganistani missiooni lõppemise äärel Eestisse või ja kui alguses oli, oli see hoiak pigem positiivne, et kui tõlk Omar on, on meie heaks töötanud Afganistanis. Ta tunnetab ohtu, et kui liitlasväed sealt lahkuvad et, et tema enda elu ja tema pereliikmete elu võib ohtu sattuda, et siis võiks ta ju Eestisse lubada, aga nüüd me teame, et selles küsimuses otsustati teistmoodi. Ma mõtlesin, et kui sa räägid, et võiks rääkida edasi taevastust asjadest, et sa räägid Estonian Airist, aga aga mis puudutab Omaari, siis siis minu arust nagu see nagu natukene vanem arvamused. Et algul oli küsimus on, kelle jaoks oli see positiivne hoiak algul? Eesti riigijuhid on olnud kogu aeg algusest, mina olen väga skeptilised või, või ütleme, ka ametkonnad, kes selle teemaga on tegelenud, on olnud väga skeptilised selles suhtes. Et siin Postimehes Risto Berenson kirjutasime väga kummalise loo, kuidas Eesti poliitikud tegelevad ühiskonnas meelsuse kujundamisega, et et avad Omaarile ja siis kõigile teistele sealt tulijatele. Roheline uks on selline, millest on väga nagu ebainformatiivne vale informeerimatusele tuginev asi, et tegelikult käis kogu algusest peale pigem sel teemal kukepoks, et kes selle kuigi ühiskonnas oli pigem nagu positiivne hoiak tekkinud või mingites arvamusliidritest, kes seda kajastas. Et kes selle välja ütleks, pigem ei leidunud seda julgust, et kes selle nagu välja ütleb poliitiliselt et kaitseministeerium ja välisministeerium pidasid sind aga väga pikalt nagu sellist väikest kaevikusõda omavahel, et kes seal nagu lõpuks nagu välja peaks ütlema. Aga, aga jah, et need, see, see hoiak, et mitte anda oli algusest peale nagu võltslahendus olemas. Ja, aga kui ma nüüd hakkan meenutama, kuidas see lugu avalikkuse ette jõudis, siis oli see kõigepealt aktuaalses kaameras. Christopher rikkan kirjutanud sellest rahvusringhäälingu ingliskeelsest Nii ja sisse jõudis ta aktuaalses kaameras. Kommar pöördus tema poole, siis järgmisena võttis selle teema üles õhtulehte sisulises aktuaalses kaameras. Ja, ja noh Seal ei ole mitte mingisugust noh nagu. Noh, ma ei oska öelda, see on puhtalt Samarry endana kui initsiatiivil see, see teema nagu tõusetunud ja, ja selle kaudu nagu on, kui nad on olnud väga aktiivne suhtleja Eesti ajakirjanikega. Et, et see nagu tema kaudu, see nagu asi hästi jõuliselt tunud nagu avalikuks. Aga noh, ma ütlengi, et tänastes Lätis on ka nagu juttu sellest, et need otsused on erinevaid, aga aga üks oli siin paari nädala tagune üks väga pretsedenti loov asi oli Euroopa inimõiguste kohtuotsus, mis puudutas kahte Suurbritannias elavat meest, kellest üks oli üks, oli Afganistanis Ameerika üksuse juures tõlkija, teine juht ja kes olid tulnud Inglismaale ja Suurbritannia võimud otsustasid nad välja saata selle klausliga, et nende kodumaal nende elu ei ole ohus. Et Afganistanis on võimalik leida ka selliseid piirkondi, kus Taliban niivõrd jõuliselt jõula esindatud, ehk siis nagu mitte nagu lõunas vaid vaid muudes piirkondades. Ja need mehed, nende advokaadid kaebasid siis Euroopa Inimõiguste kohtusse ja kohus leidis, et et see väljasaatmine on põhjendatud. Et see oli nagu selline tegelikult pretsedent, mida ka Eesti nagu ametkonnad nagu väga, väga nagu selgelt, nagu arvestused oma otsuse tegemisel. Mina isiklikult arvan, et Omaril oleks võinud anda Eestis Mind häiris, häirib siiamaani on see, et et Eesti ametkond on Eesti poliitikud kuidagi väga vähe, nagu selgitavad seda. Et ma saan aru, see on nende jaoks ebameeldiv teema. Aga kui sa võtad vastu mingisuguse otsuse, pagana kaitse seda või ära poe peitu nagu mingisugune argpükse. Mina olen nagu näinud kahte inimest, üks oli üks siseministeeriumi ametnik kes rääkis sellest, et miks puht tehniliselt juba Omarile asüüli andnud ja, ja mis, mis sellega kaasneks, kui, kui ja teine oli siis meie raadiouudistes, kui Harri Tiido andis pikema intervjuu, kes väga avatud tekstiga ja noh, väga noh, ütleme pragmaatilistel kaalutlustest lähtuvalt selgitas siis seda seisukohta, et miks ei peaks andma. Aga minu seisukoht on see, et noh, nagu et mõned, mõned on, see diskrediteerib seda meie, meie nagu sealolekut Afganistanis olek see see otsus, et ja kui öelda kasvõi kaudu kaudega meie enda nagu mitte väga kaugele nagu ajaloole ja, ja sellele, et et oli ka riike, kes, kes meie põgenike välja andsid ja oli riike, kes ei andnud, et et, et minu meelest need paralleelid on ka nagu oluliselt tõmmata. Mina juhiks tähelepanu siiski sellele, et Iraagi missiooni järel andsid britid elamisloa oma Iraagi tõlkidele ja nüüd afganistani missiooni järel nad enam selles nii kindlad ei ole, et nad peaksid neile andma. Aga kui hinnatanud seda pilti natuke laiemalt, siis siis kui palju oleks olnud meil sarnaseid nõudmisi või kui suure diasporaa-le Afganistani diasporaa Eestis oleks siis tekitanud tõlko Maarja tema väidetava saabumine Eestisse? See on kindlasti üks küsimus, mis on arutamata. Ja küsimus on see, mis on, on seotud selle ohuhinnangu ka sellele Afganistani olukorrale pärast seda, kui liitlasväed sealt lahkuvad. Milliseks see reaalne olukord ikkagi kujuneb ja kas see meie liitlane kes Afganistanis meid igakülgselt aitas, et kas tema elu võib siis ohtu sattuda või mitte? Ja, ja me ei tea täna seda. Meil on olemas mingi oletus, aga, aga me päris täpselt ei tea, kas kas see võib realiseeruda, see oht võib realiseeruda või, või mitte. Sajaprotsendilist kindlust meid ju ei ole. Ta on käinud siis, et neid inimesi, kes on seal tõlgina või muude mingite kohustuste läbi, siis eesti üksusi aegade jooksul aidanud on kuskil 60 inimest. Et. Kriitikud ongi ainult, et kas me oleme valmis võtma need 60 inimest pluss nende pered siia vastu. Et. On olnud see nagu üks nagu argumente, mis oli ka nagu Omaarile nagu ei andmise puhul mis puudutab nagu sõda Iraagi ja Afganistani võrdlust, et noh, ma arvan, et esiteks nagu elu, nagu ka edasi läinud ja seesama, millest me eelmises nagu teemas rääkisime, mis puudutab ka sellist noh nagu islami nagu pealetungi Euroopas ja, või ma ei, ma ei ole kindel, et see on nagu sellised asjad otseselt taga on, aga kaude võivad küll olla mõjutatud. Teisalt issi, Iraakia, Afganistan on siiski natukene teistsugusemad ühiskonnad ka. Et Iraak oli Saddami ajal tulenevalt väga selline, kuidas ma ütlen selles viiski Saddami ajal Iraagi ühiskonnas väga tugevalt selline insenerimõte nagu sisseharjutatud ühiskonda ja seetõttu see riik oli ka vähem nagu religioosne. Et võib-olla seal mängivad ka mingid sellised nagu nüansid nagu kaude nagu oma rolli, et kardetakse sellist noh, nagu juba niigi probleeme tekitava, sellise. Teiste religioonide tulekut siia nii-öelda Lääne kultuuri juurde. Esiteks, et kui need tõesti on 60 kõik nad ei tuleks niikuinii, seal on väga palju erinevaid põhjuseid ja teiseks noh, ega Eesti nüüd nii väike riik ka ei ole, minu arvates see 60 ei ole ei ole eriti suur number. Kui me paneme siia kõrvale selle numbri, mille me sellel nädalal kuulsime eelmise aasta väljarände kohta, et Eestist rändas välja ligikaudu 10000 inimest Eestisse saabus või, või tuli tagasi 4000 inimest ja, ja loomulik iive oli 1500 inimese võrra negatiivne, siis eesti rahvastik vähenes eelmise aasta jooksul 8000 inimese võrra. Et need on ka üsna mõtlemapanevad numbrid. Tõsi, kas ma nüüd käivitaksime Omaari siiatoomisega migratsioonipumba, ma millegipärast arvan, et ei käi, viiks, et kindlasti see ei ole nagu see, mis nüüd nagu massiliselt Eestisse inimesi juurde tooma. Aga, aga see 8000 eestlast või eestimaalast vähem kui, kui aasta tagasi see, see on üks mõtlemapanev number, et me küll väga pikalt ja põhjalikult ei jõua sellel teemal rääkida, et et seal on ainult üks, üks nüanss, mis, mis väärib märkimist, on see, et õnneks on, on Eestisse tagasitulijate arv pisut kasvanud, et et see annab lootust. Märkimisväärne osa nendest, kes ühel hetkel lahkuvad, võivad ka Eestisse tagasi tulla. Aga see number iseenesest on, muidugi kui see sellisel kujul jätkub, siis on, on see kindlasti ohumärk. Noh, mõnda aega ta kindlasti jätkub, et see meie meie paratamatu vaesus on see, et ta veel jätkub mõnda aega. Läbime ekspordime oma vaesust. Me pidime ekspordiartikkel jumalale ligemale, olen minema ja rääkima Eesti õhust. Sellepärast et valitsus otsustas esitada Euroopa komisjonile taotluse anda Estonian Airile 40,7 miljonit eurot riigi abi ja ja on olemas ilmselge plaan, et Estonian Airi võiks siiski päästa ja Estonias Mary rahavajaduse praegu valitsus on, on lubanud katta. Elatise summa oli nagu väiksem kui algselt välja 1050 kuni 70 miljonit eurot, aga minu meelest on üks huvitav nüanss, mis saab Estonian Airi võimalikust laienemisest nüüd edasi? Et siin Leedu valitsus on pöördunud Eesti poole plaaniga, et äkki teha nagu selline ühine lennukompanii teadupärast flail all läks pankrotti vist 2009. Ja sealtpeale pole leedule olnud oma lennukompaniid ja see on tegelikult leerunevalda lennuväljana või transpordisõlmega nagu oluliselt nagu marginaliseerunud ja nullist üles austada lennukompaniita, mis on tänapäeval siukseid võimatu väikeriigil. Et küsimus on see, et kui tõsiselt seda leedupoolset nagu soovi, nagu võtta, saab see kindlasti, kui, et noh, Leedu valitsus on nagu on, on ju, et me teame, mis mänginud on, mänginud siin tuumajaamaga nõnda edasi, onju et ta ei ole nagu väga nagu praegusel hetkel just kõige krediviilsemagoonia valitsus. Aga põhimõtteliselt on see nagu võimalusena, nagu praegu, kus Estonian Air võib-olla saaks, on mõneti nagu mõneti nagu turgu juurde, et kui me räägime lõpp, mis nagu edasi saaks, oleks nagu, nagu iseenesest positiivne tee. Tehke siin on nagu peetud läbirääkimisi, minuga seade kuuldavasti ka nii-öelda strateegilise investori otsimise Lufthansa nii välja ministri tasemel, onju. Aga see paistab olevat praegu nagu võib-olla kõige nagu reaalsem teie, kus suunas nagu nagu edasi minna. Ma ütleksin niimoodi, et hetkel on see moment, et väga lahu tormata ei maksa, et et teoorias leedukatega koostöö on nagu tore, aga esimese asjana tuleb lihtsalt siin Tallinnas Estonian Airis asjad korda teha. Ja ja just et, aga, aga, aga leedukate asi ongi olnud nagu pigem nagu paari aasta pärast selles kohas. Tekstis jah, aga kui nüüd numbreid natuke kokku lüüa, siis siin enne saadet üritasin seda teha ja muuseas, ma tahtsingi, nelja aasta jooksul on Estonian Airi läinud nüüd koos selle summaga ligi 100 miljonit eurot. Seal. Aga ma tooksin numbrid veel kõrvale, mis ma, mis ma sain, et enne majanduskriisi teenis Estonian Air reisija kohta nii öelda see summa, mis ühe reisija kohta teenis 100 eurot, kriisi ajal oli 190 eurot ja nüüd on see tõusnud 115 euroni. Et küsimus ongi see, et, et väga suur võtmeküsimus on, mis saab nendest sellest survest, mida tuleb nagu nende odavlennufirmade poolt. Kas Eesti reisija kannatab selle 115 välja ja mis, mis seal arengud toimuvad, on ju, et et see on ka nagu üks oluline asi, mis nagu mõjutab seda selle kõrval, mida Mikk ütles, et need ette võtta, ise tuleb korda saada, seal on positiivse märkamine. Sest noh, seal on positiivseid märke, ma lihtsalt mõtlen pehkinud, see töö korralikult lõpule jätta. Et minu arvates Erkki Raasuke tuli siis, siis ta heitis Kiievist eelmisele juhtkonnale ette seda et lennufirma oli kriisis ja siis selle asemel, et hakkasite nagu ta ütles, et kõige, kõige tavalisem asi oleksite pidanud tegema saneerimise tööd, mitte nagu hakata tõmblema Exploreri. Aamen meie saade on läbi ja täna oli rahvateenrite stuudios Mikk Salu Postimehest Urmas bürokraatiaringhäälingust ja Lauri Hussar.