Tere, head kuulajad. Jätskaar on just läbi saanud. Homme on 30. aprill, see on rahvusvaheline jätsipäev ja seetõttu sobib meile täna väga hästi alustada sellise muusikaga, mis meenutab natukene kirikukelli. Et festival läks küll väga hästi ja nagu ikka tavaks, sai festivalil välja antud ka tänavused džässiauhinnad. Ja täna on saatekülaline noore jazzitalendi auhinna võitja. Holger Marjamaa. Tere. Tere. Kas see muusika tuleb sulle tuttav ette, mis siin kõlama parajasti on, tuleb ikka. Kas sul nähtavasti õnnestus sellel kontserdil käia? Jah, ta on vist üsna teistmoodi pianist kui sina või leidsid sa siiski midagi ühist? Leidsin ühist just kõlamaailma mõttes, et kuidagi kõlaline väljendus on päris sarnane. Aga mis mulle nilised praami puhul meeldis, et ühte motiivi hoida neli, viis minutit ja ja selles ühes motiivis nii-öelda leida uusi mõtteid just kuulajal. Sänn, erakordne, et ta lihtsalt võtabki, kuula ja, ja see läheb kohe retkele, et ühesõnaga väga väga omamoodi muusika ja täiesti teine maailm, mida tegelikult ma varem ei ole kuulnud, et see oli suurepärane. Mul õnnestus natukene raamiga rääkida ja siis ta ütles, et ma võin küll 100 korda võtta ühte nooti mängida, aga iga kord ma mängin seda isemoodi. Et vaatame, kuidas ta seda nooti mängib. Tänase saate peategelane ei ole siiski mitte Nils raam, vaid oled sina ja noore jazzitalendi auhinna on meil varem pälvinud suurepärased muusikud ja üks nendest on ka pianist. Ehk siis Joel-Rasmus Remmel, aga ma nimetaksin ära veel ka teised võitjad, Erki Pärnoja, Kadri Voorand, Sofia Rubina, Peedu kass, Joel-Rasmus, Remmel ja Kaspar Kallustega, nii et väga auväärne rida. Aga sina oled vist nende seas küll noorim, 20 on mul õigus, on täpseni. Kui vana sa olid, kui sa üldse hakkasid mingit pilli proovima? Tegelikkus on üldse nii, et kui mina, siis väike laps olin lõpetades minu ema konservatooriumi ning paratamatult ma hommikust õhtuni kuulsin, kuidas ema harjutas ja just mitte väga kerge klassikalises muusikat rääkides siis kreabini sonaatides muss, missa ja, ja nii edasi. Ja ema nägi minus nii-öelda potentsiaali pianistiks saamiseks. Siis kui ma mängisin kuulmise järgi Bachi prelüüd fuuga, vana sa siis olid, ma arvan, et ma olin siis kolm, neli ning üleüldse tegelikult ma olin väga nii-öelda imelaps või? Võib nii öelda, ei ütleks seda. Aga. Mulle väga meeldis loominguline tegevus, mulle väga meeldis legodega mängida ja, ja alati, et iga päev ma läksin klaveri juurde, ei ole klaverimäng, oli nii-öelda üks legod mängimise osa ja ma võisin istuda seal tunde ja selline ise nii huvitav, minu jalgsi ning üritasin imiteerida seda, mida ma kuulsin. Ja nii see oligi. Astusin kuueselt Tallinna muusikakeskkooli ja nii see hakkaski. Ja sinu ema Kristiina Liivik lõpetas siis pianistina Muusikaakadeemia just, täpselt nii. Ja praegu on ta siis saue muusikakooli direktriss täpselt nii. Ja kuidas on sind mõjutanud siis festival, mida ta korraldab? Või üldse ema, pea? No ema on, kuidas öelda, ütleksin temaga emalõvi, kuna ta on alati minu eest väljas ja visioon on just olnud festival, kus ma olen iga aasta saanud esineda ja praktiseerida ja katsetada uusi nii-öelda materjale ja kompositsioone, mis ma olen teinud, et see on igal juhul olnud üks suurepärane ettevõtmine. Artistid, kes ta on siia toonud Erigmarientel Davikikoski. Et ma olen nii õnnelik, et ma olen just nendega saanud tuttavaks ja erakordne oli Teebikikoski kohtumine ja õnneks oli üldse see, et ma sain Devicoskiga suisa kaks, kolm, neli korda kokku ja ma sain tasuta tunde tald ja tema tunnid on mulle eluks ajaks meeles, et ma siiamaani harjutades tulete neid nii-öelda mõttevahetusi meelde, mis meil temaga olid, et ma väga loodan temaga jälle kohtuda ja jälle arutleda muusika üle. Ja David Kikoski on suurepäraseid soolosid mänginud, võib-olla ta heliloojana ei olegi nii tugev, aga pianistina kahtlemata, nii et mis see, mis need paar nippi oli, mis ta sulle nagu rõhutas, et mida peab džässmuusik silmas pidama? Tegelikult ma küsisin talt otse välja, mis ma pean muutma, mis mu pea on nii-öelda tegema, et edasi minna. Tema ütles mulle sihukese lause, tee sedasama edasi, mida sa praegu teed. Usalda ennast. Et isikupära, isikupära täpselt isiksust kasvatada. See on esmane muusikas, et ilma isiksused kahjuks ei saa mitte midagi. Ja see on tõde küll, aga samas see isiksus on rikkam, kui ta on väga palju muusikat oma sõrmede alt läbi lasknud või kõrvadest läbi lasknud. Ja ma arvan küll, et ma kuulsin sind esmakordselt. Võib-olla sa olid. See oli täiesti üllatav, et see oli nii noor, sa oled nii-nii tubli juba siis paistis see Virtoostus silma ja ma ei tea, kas olid siis 10 11 või 12 aga üks varasemaid salvestisi on siin sama muusikakooli salvestisi ilmselt tšikorjesbein just kuulamised natukene mitu aastat tagasi, see võib olla. See on seitse-kaheksa aastat tagasi tulin 12 13. Mul on selline tunne, et sa siin natukene närveerida, et mis puhul sa seda lugu mängisid, see õli. Minu saue muusikakooli lõpueksam Kas närveerisid hästi natukene. Aga mis hinde sa selle eest said? Viis? Ja Chicariese just ei ole, aga päris tubli, kui mõelda, et seal oli 12 kolmeteistaastane siin. Aga kes sind veel mõjustanud on? Just ma mõtlen õpiaastatel muusikakoolis. Kallis ja muusikakeskkoolis, kas sa mõtled pedagooge või muusikuid? Ja, ja ei, ma mõtlen kõiki, et kes on klassivennad, olid ja, ja pedagoogidest kes ja mida sa tol ajal kuulasid. Kuidas üldse öelda, et ma olen nii-öelda kõik väga palju kuulanud, et mind on väga palju muusikud ja muusikažanrid mõjutanud alustades siis barokist ja vanast Arzonovast ja kuni tänapäevani välja, et aga kindlasti ma tooksin välja põhilised mõjutajad muusikalises mõttes, kes ei ela Udžecets, mida ma väiksest peale kuulasin, siis Chick, Korea, minu lemmikalbum, Chico Reafend. See minu teada 71 aasta album ja selle albumiga On naljakas lugu see, et mina ja mu vend siis väiksena kuulasime seda iga õhtu ja ema tuli koju, vaatab, et poisid magavad ja muusika mängib väga valjult ja see oli väga nii-öelda tegelikult raske džäss. Aga meie nii nautisime seda ja siiamaani on see album just see, et ma siiamaani küsin, kuidas see võimalik on, sest see on erakordne. Klassikalises muusikas, kas on pianist Nikolai Luganski minu täiesti lemmik eriliselt just Rahmaninovi muusika tõlgendamise puhul? Just see ümar mulline saund kõla ning kuidas ta lihtsalt? Õhku annab, et romaani stiil on alati väga keeruline, väga poli, fooniline ja väga palju noote. Aga Lugaski just suudab selle õhuliseks teha. Ja imeilusaks. Siin on nagu kokkupuutepunkt sul iroomiga, kes jätkare festivali lõpetas, et tema muusikast kumas ka läbi Rahmaninovi ja kui ma küsisin tema käest, et kas Rahmanni kuulub tema lemmikute hulka, siis oli vastus ja kuulub minu lemmikute hulka ka ja kuulas sinu lemmikute hulka. Järelikult ka. Et lihtsalt teemad on nii imeilusad, eriti kolmas ja neljas klaverikontsert. Aga niisiis, kas teil kursusel klassis oli sessi sõpra rohkem? Meil oli kusjuures väga värviline. Lend meil oli Jakob Juhkam, kes on suurepärane helilooja ja kes on suurepärane progemuusika esitaja ja kirjutaja siis Valter Soosalu, kes on samamoodi teinud proge muusikat ja mängib suurepäraselt basskitarri ja dirigeerib ja on klassikalise laulupeole. Et siis Theodor Sink, tšellist, kellega ma muusikakeskkooli aegadest koos väga palju ansamblites mängin ja olema palju välismaal esinenud, konkurssidel käinud, kohti saavutanud ja oh kust veel palju jaa, absoluutselt. No siis ma loodan, et nad on sinu loominguteel ka edaspidi sõbrad ja saad nendega mängida ja, ja kuna sa oled kohtunud paljude muusikutega ka väljaspoolt, siis võib-olla saad ka nendega mängida. Ma tean, et sul juba ongi pakkumisi, aga enne ma siiski küsiksin, et palju sa oled saanud koos vennaga musitseerida ja mis ajast, kas te olite kaasharjutasite koos või korteri erinevates nurkades või kuidas see muusika tegemine teil käis? Maire, aga me oleme nagu sukk ja saabas. Me Me oleme harjunud alati kõike koos tegema. Kui me kirjutame või mängime või harjutame, siis me alati küsime üksteise arvamust, et mismoodi sinu meelest oli ja me meil on, meil on selles suhtes hea, et me oleme alati väga ausad ja kriitilised enda suhtes ja kriitilised ka siis nii-öelda oma omavahelises suhtes. Aga kuidas öelda, nooremal vennal on alati eelised, kuna On hellitatud palju. Ja vend on alati seisnud minu eest ja kõik need nii-öelda muusikalised saavutused, mis mul on, ei oleks kindlasti ilma temata, et ma olen eluks ajaks talle nii tänulik ja ma ei tea, mida ma teeksin ilma temata. Tema läks nagu ees ja tal olid ka omad lemmikud ja sa võtsid nagu sabast kinni absoluutselt, absoluutselt. Kahjuks teiega koos salvestisi on nii vähe, aga siin siiski üks marjamaa Brothers on, vaatame, kas sa mängid seal. Vaatame. Mis pilisesin, mängid seri, Rolandi süntesaatoril mängitud ja Rootsi saund oli pandud. Ja meeles ka umbes millal see võis olla, kes on siin, kaaslased on, Reigo Ahven mängis trumme, siin Tõnis Kivisild mängis bassi siis meie vennaga, et selline naljakas, mul suisa läks alguses meelest ära, et, et niisugune lugu üldse olemas on ja ja nüüd tulin nii head mälestused meile, kui me käisime Viljandis lindistamas. Suurepärane. On teil koos vennaga? Tulevikuplaane ka on? Eriliselt on nüüd tänuväärt see, et käsi nüüd on ja sellega saab lindistada Eesti raadios. Et nüüd ongi meil plaan lindistada Marima Brothersi debüütalbum. Et see suvi siis hakkame tööle ja praegu kirjutame muusikat selle jaoks ja vaatame, mis saab. No siis on meil juba hoopis rohkem materjali, mida kuulata. Aga sul on olnud erinevaid koosseise, et sul on siin isegi muusikat, Riiaga, et kui paljude erinevate muusikutega sa koos oled mänginud. Mul on olnud selles suhtes väga hea elu, et ma olen mänginud väga paljude muusikutega ja väga-väga heade muusikutega. Et tõsi siis siis selles, kui ma sain kaheksa aastaselt mängida esimesel visiooni festivalil. Raivo Tafenau bändiga Kongat, kuna ma õppisin trumme kunagi ka ja siis see jääb mulle eluks ajaks. Ja ma olen väga tänulik, samuti Raivo Tafenau-le samuti Raul söödiiper saund. See on juba aga äkki tegutsenud ning minu teada ma olin esimest korda laval koos Raul Söödi, aga kui ma olin 14 15. Siis tegime Chask džässiliidu kontserte ja nüüd oli siis Tallinn Music Week, täpselt täpselt siis klassikas on väga head võimalused olnud. Mängida näiteks Marko Ülonile Johnukonorile siis samuti esineda. Näiteks käisime allegro vivo festivalil Austrias Theodor singiga ja neli aastat tagasi ma mängisin koosi liipiirssoni ning Lonilis Smithiga ja seal kaasas olid ka John case trompetil ja maikas, mis siis vokaal? Jaa, minu meelest see aeg oli nii erakordne koos. Me esinesime singlile siis kaks kontserti Soomes. Ja just see, et kui kiiresti me saime ühele lainele, et ma just sel hetkel kuulasin väga palju sihukest gospelmuusikat, kiusjon, sellel eritaktimõõdud, niisugune väga suur ja keeruline muusika. Ja ma sain kohe praktiseerida seda ja sain rõhutada nii geniaalsed muusikutega, nagu on liia Lonni. Nüüd ma lähen Ameerikas on, ma kohtun nendega kõikidega jälle üle nelja aasta pole näinud, ma ei. Ta on ja eks näis, mis saab. Aga praegu, mis on muusika, mis kõlamas on trio koosseis? Jah, on Seli linn, mängivad, et see seal mängib Boriss trummidel ja Tõnis Kivisild bassil ja siis mina mängin rootsi. Te olete päris palju vennaga mänginud ka klasi, muusika restoranis või kuidas seda nimetada? Et kas see on andnud sellise esinemiskindluse julguse või on see kuidagi takistanud ka teie õpinguid või või oma rada minemast? Kuidas öelda? Tavaliselt kui näiteks klassis mängin, siis pigem ma mängin seda, mida ma olen päeva jooksul harjutanud, lasen muidugi nii-öelda naljaga öeldud, aga aga närvi kui sellise loomulikult ei ole, et sest, et ikkagi mind on väga palju karastanu, nii-öelda suured lauad klassikalise muusikaga, kus on. Sellerv ma mäletan, et läinud aastal ennem jätskaar, kui ma küsisin, et kas Oliver, kas sa võiksid ka festivalil üles astudes ütles, et ei saa, et ma harjutan hommikust õhtuni, see oli siis vihtablini konkursonimise. Dublini rahvusvaheline pianistide konkurss, viievooriline konkurss n praegu maailmas staabis TOP viies Saleb kukkusid Tšaikovski konkursi ja Clayboni konkursiga. Ja mind kutsuti sinna, et ma ei pidanud nii-öelda tegelikult ühte vooru tegema. Ja kuna Tallinna rahvusvahelisel pianistide konkursil pool aastat enne, siis Tallinna konkursid. Ma sain teise koha ja tablini konkurssi Sis korraldaja teenis professor John Connor oli žürii esimees. Ja siis ja poolt nii-öelda preemia oli see tulekonkursile ja aga see oli tõesti väga-väga suur eneseületamine. Kuna kava maht oli üle viie tunni kaks klaverikontserti finaalis klaverikontserdid, siis ma valmistasin ette shoppäini teise klaverikontserti ja Brahmsi esimene klaverikontsert. No ma kujutan ette, seal ikka täiesti üle mõistuse harjutamine, oli see siis pikad tööpäevad või isegi poolteist ööpäeva, ma kujutan ette. Aga eks kõik asi tuleb aega veidi, ega nii, järsku ei saa midagi. Aga sa oled selle nimel, et teinud, et mingisse punkti välja jõuda. Ja kindlasti on sul siht silme ees. Seostub see näiteks ikkagi oma muusikaga ja eneseleidmisega ja seostub. Kuna mulle väga meeldib ütlus, mida On olnud Janos, Tarkern ta kahjuks eile lahkus meie meie seast. Aga tema on öelnud sihukese lause, et kui muusika hakkab jõudma sihtpunkti siis enne seda sihtpunkti ta peab uue eesmärgi nii-öelda postitama. Kuna muidu see tase jääb sinnapaika ühele tasandile ja, ja tuleb ennast kogu aeg ületada, ületada, ületada ja nii-öelda see töö, mida teha, jus harjutamise mõttes ei tohi mitte kunagi olla masinlik, et loomulikult on tõusud-mõõnad, et ma ise olen nii palju kordi tundnud nendest madalamana kui muru. Aga just see, et see tõesti muusikategemise rõõm. Ja see elamus, et tõesti, mille nime ma täielikult teen, seda ma teen seda muusikainimene, ma teen seda klaveri nimel, kuna ma armastan seda mu elu siis see kõik tuleb tagasi. Absoluutselt, et kui sa ei tee seda südamega ja hingega, kui tõesti nii pro forma, siis ei ole ka midagi loota. Aga mis hetk see oli, kui sa hakkasid teadlikult komponeerima? Ma kujutan ette, et lapsena sa mängisid klaveril ka juba mingisuguseid asju, aga aga nüüd on sul väljas heliplaat, vaat messid selle neid, kus on siis ainult sina oma muusika peal. Ja seda ma hakkasin kirjutama Muusikaakadeemia esimesel kursusel. Minu õpetajaks on Tõnu Kõrvits, siis kompositsioonis, erialal ja klassikalist klaverit õppisid sasi Alexandra penaltit, Eesmaa. Kes on minu, minu mentor, täielik, ilma temata. Ma nagu oma oma lapseks täiesti absoluutselt. Ma olen. Ma väga igatsen teda. Aga elu on nii, läheb nagu ta läheb ja keegi me ei tea, mis, mis siin võib juhtuda. Aga igatahes eks õpilastes elab ka õpetaja vaimsus nii-öelda edasi, et selles pole kahtlust. Kas sa natukene mõtlesid temale siis ka, kui sa seda muusikat kirjutasid? Ma mõtlesin just eriti kirjutades serenaadi Serenaadi ajal oli minu professor juba väga haige. Üritasin leida nii-öelda lihtsalt seda ilu ja puhtus, mida ta mulle edasi andis. Ja just selle, selle teosega serenaadi seal ei ole mitte midagi liialt või just ongi väga tonaalne. Ja et võib-olla selle plaadiga üldse ma tahaksin edasi anda just seda, et et inimene saaks oma mõtteid mõelda, mitte see, et ma nüüd kuulen igat detaili, et ahah, mida ta seal teeb, loomulikult muusikud paratamatult mõtleme nii. Aga just see nii-öelda üldpilt, et, et mida tähendab Serena, mida, mis see minu enda jaoks tähendab, et iga muusik tegelikult peaksid mõtlema programmiliselt ja eluhetki tooma muusikasse, sest et siis ärkab ellu. Ja just seda Sereradiga ongi nii, et see nii-öelda suure algustähega aita minu professoril. Juhtusin kuulama sinu albumi esitluskontserti kumus ja see oli tõesti väga tore. Ehk muusikud olid kõik nii keskendunud ja täiesti meeldiv üllatus, et see muusika sisaldas nagu sinu muusika mõlemat poolt klassikakumas, sealt läbi. Sa oled küll öelnud, et Esparantsens on ja Peteris vask, aga kuidas on lood näiteks Arvo Pärdiga? No loomulikult, Arvo Pärt on üks lemmikutest, nagu ma enne intervjuus ka ütlesin. Mul on lihtsalt nii tohutult palju. Kuidas öelda inspiratsiooniallika just täpselt, et nii palju suurepäraseid muusikuid on maailmas olemas ja nii palju häid plaat olen kuulnud ja nii paljude, nii häid, heade muusikutega olen tuttavaks saanud ja mänginud koos, et noh, kõik see kasvatab muusika iseloomu ja nii-öelda kõrva. Palju sul aastate jooksul oma loomingut on kogunud, et millel on pealkiri, mis on kuskil teema vähemalt kirjas. No neid ikka on, aga olen väga kriitiline enda suhtes ja nii-öelda võin küll selle valimiskirjutada, aga ikkagi lõpuks otsustan seda mitte lindistada või esitada, kuna lihtsalt endale ei meeldi. Ja see materjal, plaadi materjal, millel veel valmis sai, sisuliselt ma mõtlen. Plaadi materjali valmis, serenaad oli valmis sügisel ja messid sai valmis siis paar päeva peale minu Tabinis konkurss siis tagasitulemist, ehk siis maikuus. Niisiis mõlemad üsna värsked teosed ja meil ongi vist aeg saade lõpetada ja siis soovida noorele džässi talendile uute kõrguste vallutamist ja toredaid kontserte. Suur aitäh teile.