Tere ühest keelest, mis sajandite jooksul eesti keelt on oluliselt mõjutanud, räägime täna keelesaates ja see keel on baltisaksa keel. Saates on Tartu Ülikooli õppejõud Reet Bender, saksa filoloog filoloogiadoktor, kelle doktoritöö käsitles just nimelt baltisaksa keelt. Reet Bender. Kui pika aja vältel, siis tegelikult mõjub baltisaksa keel eesti keele arengut. See on siis küsimus tegelikult selles, millal saksa keeles sai siinmail baltisaksa keel. Tegelikult baltisaksa keel, kui selline niimoodi saab nimetada siinselt saksa keelt, siis ütleme kuskil seal seitsmeteistkümnendast 18.-st sajandist peale et keskkond, kui siia jõuti, siis kas ristimsustamise või koloniseerimise või vallutamise käigus, kuidas seda nüüd nimetada, et siis oli tegu erinevate toonaste saksa dialekte ja valdavalt siis alamsaksa sellega. Nii et see hilisem periood on siis see nii-öelda baltisaksa keel, nii et eesti keelde jõudnud laeneni alamsaksa keelest kui ka hilisemast baltisaksa keelest. Et see väide, et minu väide, et baltisaksa keel on sajandite jooksul eesti keelt oluliselt mõjutanud, siis nii väga täpne ei olegi. Saksa keel. Seal ütleme noh, saksa keel, mis oli siin kohalik saksa keel, aga selle nii-öelda see saksa keel nii-öelda baltisaksa keel, mida siin räägiti siis aastal 39, enne kui siit lahkuti, et see on, ütleme, viimase paari sajandi nagu arengu tulemus. Et noh, võib öelda, et nii jätame nüüd lätlased kõrvale, aga noh, paralleelne areng oli sama. Et Eesti ja siinne saksa keel, baltisaksa keeled arenesid tegelikult paralleelselt ja baltisaksa keel võttis vastu ka kõiki neid muid mõjusid, mida siis siinmail ette tuli näiteks vene keele mõjud, mis siis Kaiu lisandusid alles juba 19. sajandil. Et see ei olnud ainult niimoodi, et saksa ja baltisaksa keel mõjutasid eesti keelt. Ei, mõjutused olid vastastikused ja nii nagu tuli vene laen eesti keelde, nii tuli neid vene laene ka baltisaksa keelde, nii et see oli üks selline väga huvitav segane edasi-tagasi laenamise lugu tegelikult ja verre Bergen Green, kes on üks tuntumaid baltisaksa kirjanikke olnud. Tema näiteks ütles selle baltisaksa keele kohta balti provintside kohta, et need olid siin selliseid teatud määral nagu looduskaitseala kus siis olid sellised vanad muuseumi asjad, sellised Saksamaal moest läinud asjad ja siis kohalikud edasi lahendused, mida veel iseloomustas see, et siin armastati hirmsal kombel võõrsõnu ja ka igasuguseid prantsusekeelseid sõnu, mis siis Saksamaal olid puristliku liikumise käigus moest ära juba läinud. Aga kas on mõni konkreetne näide teil ka selle kohta, kuidas eesti keel mõjutas baltisaksa keelt? No näiteks noh, üks on siis leksikaalne pool et võeti siis üle erinevaid sõnu või kasutati sellist nagu segakeelt, et Huubelil on näiteks selline näide 18. sajandi lõpust, et man fuamite bankerintenhaasiku marjad Su Sammel ehk siis mindi siis vankriga sõideti gaasikusse marju korjama. Ning taolisi näiteid veel, et need olid põhiliselt sellised elukondlikud, elukondlikud asjad, mis siis üle võeti ja rohkem oli neid tegelikult just nagu maakeskkonnas, kus, kus lihtsalt oli nagu tarvis kasutada seda ja teist näiteks Hoik heinakuhi, et see kuu je kuhi on eesti keelest pärit või näiteks kasutati ka karri hund ehk karjakoer näiteks mis on ka üsna-üsna vana, selline laen. Aga oli ka mõistagi linnakeskkonnas näiteks kojamees või, või kojamutter näiteks siis siis naissoost kojamehe kohta. Et selline mõjutamine oli vastastikune, pidev. Aga praegu, kas baltisaksa keel on praegu täiesti välja surnud või elab veel edasi? Noh, tegelikult teda enam endisel kujul jah, olemas ei ole, et see lõpp oli aastal 1939, sest siis mindi siit nagu suure seltskonnaga minema ja ja Saksamaal siis, ja kuhu siis edasi veel mindi, seal toimus selline assimileerimine, jah, tegelikult oldi ju jõudnud sinna oma oma emamaale tagasi. Aga, aga tegelikult ikkagi üht koma teist on alles jäänud. Et 2006. sel aastal ma tegin ühe küsitluse, millele siis vastas üle 300 baltisaksa päritolu inimese, ehk ütleme, kõige vanem inimene oli sündinud 1099, nii et et teatud osa neist olid ka siis jõudnud täiskasvanu ikka juba enne 30 üheksandat aastat. Ja seal oli küsitlus käissis põhiliselt identiteedi kohta, aga oli ka keelealasid küsimusi ja siis võib sealt, et sellise edetabeli esile tuua. Et nagu kõige populaarsemad sõnad olid, eks purk kaane või vulkaane, mis tähendab porgandit, et ametlikus saksa keeles on ta kas siis ka kotte või muu kui jube. Siis oli pliite ehk plii, mis on siis alamsaksa päritolu väidetavalt ja ka selline tore sõna nagu span ehk Soldshann, eks solgipang siis. Nii et need on need sõnad, mis, mis nagu ütleme, baltisaksa päritolu perekonnad niimoodi isekeskis kasutavad oma sõpradega või sellisena perekondliku oma keelena kasutusel, aga aga muude inimestega mõistagi neid ei tarvitata, sest nendest nendest ei saada lihtsalt aru ka niisugused igapäevased argipäevasele. Jah, jah, ja kusjuures, kas siin nüüd jah, porgand, ütleme nagu kulinaariasse puutuva sõnana oli esimene ja noh, tegelikult ka nagu pange pliit on ju köögi abivahendeid, et aga üldiselt võib öelda, et alles jäänud asjad on sellised kulinaarsed, et kõik need roosamannat, googelmoogelit, kissellid, puberteet, et noh, võtame meie lahti sellise Salme Masso kokaraamat. Ja kõik see, mis me sealt sellise eheda eesti köögina loeme, on tegelikult ka leitav mõnest baltisaksa kokaraamatust, nagu neid ka sõjajärgsel ajal siis selliste nostalgiatoodetena välja anti, nii et et see on selline hästi ära unustatud osa meie oma kultuuriloost, mida me tegelikult ei tea. Ja see baltisaksa keele uurimine ongi nagu selline pusle kokkupanemine. Et see, mis meile traditsiooniliselt on koolist nimetatud või mis me arvame teadvat, see on nagu tegelikult üks osa sellest pildist. Et kui nüüd see baltisaksa osa juurde panna, siis siis see pilt nagu muutub oluliselt täielikumaks Mida te oma kontaktide põhjal baltisakslastega praegu ütlete, mida nad arvavad oma oma päritolust ja oma eeskätt oma keelest, kui me keelesaates praegu räägime, et kas nad tahaksid rohkem seda osata või? Ma arvan, et see on, ütleme nüüd see vanem põlvkond, nad on juba kõik ja kahjuks enamuses meie hulgast lahkunud või on väga-väga kõrges eas, et nende jaoks on see vanema põlvkonna jaoks on see muidugi selline teos kunagise kodumaaga noorpõlvega ja, ja noh, siis kes siis kust pärit oli, oskasid nad siis eesti või läti keelt veel ja eestikeelseid mingeid salme niimoodi täiesti tühja koha pealt üles ütelda. Et, et see on neile nagu oluline osa nende päritolust ja kõigest, aga, aga noorem põlvkond ütleme, noorem on ka tegelikult juba ammu keskealine, et noh, nende jaoks on see tihtilugu ka niimoodi, et noh, et mina, nüüd ei ole õige inimene sellest rääkima kavat tädi Heleene, meil suguvõsas vate ema teab kõike täpselt. Et sa pead nagu õige õige inimese peale sattuma. Aga ütleme päris nooremale põlvkonnale on pigem oluline see, kui on kontakt nagu tegelikult kaasaegse Eestiga, et mitte just nagu museaalne efekt, vaid, vaid just mingisugune konkreetne tänapäevane kontakt ja, ja keele õppimine siis õpivad nad eesti keelt, näiteks jah, kui teil on, on selline tarvidus. Hiljuti puutusin kokku ühe üsna noore baltisakslasega, kes on üles kasvanud Ameerikas ja noh, tema puhul võiks niimoodi öelda, et ta oskab saksa keelt sama hästi kui eesti keelt. Ehk siis tegelikult mõlemad, mitte nii väga, sest tema põhikeel on inglise keel. Aga kuna ta elab Eestis ja siin tegutseb, siis, siis läheb tarvis. Kas kõik baltisakslased said üksteisest aru, kui nad omavahel rääkisid? Küll, aga ütleme, Eesti ja Läti alal oli mõningaid lihtsalt sõnavaralisi erinevusi, et noh, Eesti Eesti alal olid siis eesti keelest laenatud sõnu ja Läti alal siis läti keelest laenatud sõnu. Nii et seal oli, ütleme, mõni mõningaid erinevusi või noh, kui me võtame seal näiteks 18. sajandi lõpu, kus seal esimesed sellised provintsialismida nagu neid baltisaksa sõnu kutsuti, sellised sõnastikud ilmusid siis ka, kes oli Eestimaalt pärit, ütleb siis nagu Liivimaalt pärit kogumiku kohta. Et neid sõnu küll ei kasutata ja mina neid küll ei tea. Aga, aga noh, see näitaski just nagu seda erinevat erinevat piirkonda ja tookordse mobiilsusel inimestel nagu palju väiksem. Et aga, aga jah, hilisemal ajal see nüüd ei olnud nii nii määrav, et oligi ikka mingisugune selline ühine ühine nagu sõnavara osa, millel siis nagu toimusid kaks sellist hargnemis nagu Eesti, Eesti ja Läti poole peale. Aga kui palju võis probleeme tekkida sakslasel Saksamaa sakslasel ja siis balti sakslasel? No vastastikku neile, et probleem ikka tekesed näiteid on siin mitu, üks on kasvõi näiteks Eesti oma kultuuriloost, et Tammsaare ju üritas oma teoseid väga tõlkida suurematesse keeltesse ja tõde ja õigus tõlkis siis siin üks baltisakslane, hariduselt jurist, haritud mees tegi ilusa tõlkega saksamaal kirjastuses olla siis Elem Treieri sõnul olnud päris palju probleeme, et sellest siis selline riigi sakslasele söödav söödav tõde ja õigus teha, et seal oli palju neid just neid, selliseid agraartermineid ja maaelutermineid, mis siis, mis siis tuli sealt nagu nagu välja võtta. Ja noh, baltisaksa sõnad jah, üks näide oleks ka selline nii-öelda raudteeterminoloogia, et saksa keeles 19. sajandi lõpul siis roogiti sellised prantsuse laenud ja võõrsõnad välja tehti oma sõnu palju, noh, selline noh, nagu meil, Aavik Aaviku tegevus umbes siin, aga, aga sellised sõnad säilisid ja näiteks noh, meil on, siiamaani on ju vagun ja perroon ja pileti tunduvad sellised ilusad eestikeelsed sõnad, aga noh, ütleme taust on siis selline pigem prantsuse prantsuse taustaks Pillet vagun ja ja perroon ja, ja siis üks selline pool saksakeelne luuletus on, kus siis siin kohalik mõisavalitseja, kes on Eesti päritolu, tegelikult läheb siis Saksamaale ja siis ei saa seal raudteejaamas hakkama ja imestab siis, kuidas üks asi on ühtmoodi teine teistmoodi siis view massiltsikut ehk pakikandjat ja see ei saa midagi aruse saksa ketektreiga, et mis, mis toimub, kästakse tšemodan võtta ja et selliseid vastastikuseid. Aga üldiselt noh, üks pool oli siis leksikaalne ehk sõnavaraline, aga aga oli ka häälduslik pool ning on väidetud, et piisas baltisakslastele öelda vaid üks sõna, kui nad olid juba identifitseerib, üritavad baltisakslastele sellisena näinud. Kui need, siis ei olnud seda mitte niimoodi korralikult saksa moodi naenvaid, vaid siis näinud niimoodi välja venitatud ja nad olid juba identifitseeritavad, et üks selline sõjajärgsest ajast pärit folkloorilugu on sellest, kuidas baltisakslane läks Saksamaal rongi ja diski Sis posin kester tsuh, et kuhu see rong sõidab, vis küsiti, Te olete ilmselt Baltikumist. Mille peale ta siis niimoodi tuusaselt ütles, et kas see on mul siis Aftšern, kes riive on, et kas see mulle otsaette kirjutatud. Et noh, enam-vähem oli tõesti. Aga see suhtumine, kuidas sakslased baltisakslastest suhtlesid, noh, ütleme nii, et see oli nagu see suur sugulane ja väike sugulane. Siinsed sakslased olid võib-olla rohkem sakslased kui nüüd riigi sakslasedki. Sest et siin nagu 19. sajandil, kui sa nagu rahvuslik teema olulisemaks sai, siis tunti ennast tõelise saksluse eel postina siin kuskil idas. Ja siis saksamaalise, kus siis see päris ehtne saksa kultuur oli ja kui Saksamaale mindi, siis noh, kujutage ette, isegi voorimees räägib puhast saksa keelt ka siis oma üllatusteks üllatuseks kogeti, et nendest suurtest baltisakslastest, kes sakslased olid teatud Saksamaal mitte midagi või suurt midagi või arvati, et noh, kõige hullemat peeti neid venelasteks. Et te olete ju Venemaalt, järelikult te olete venelased. Ja tegelikult selline uskumus, et meil on Saksamaaga sellised ajaloolised toredad sidemed, et see on Eestis eestlastele ju tegelikult üle kandunud, et siin Eesti uue eesti aja alguses ju oli ka, et kus nüüd Saksamaa ikka tuleb ja teeb ja meil on ikka nii vanad toredad ajaloolised sidemed, et noh tänapäevast Saksamaad ei huvitanud meie ka eriti nii nagu ka tegelikult sellist 100 aasta tagust Saksamaad baltisakslased suurt ei huvitanud. Nii et baltisakslased või ütleme, et Saksamaa, sakslased vaatasid pisut ülevalt alla baltisakslaste peale. Või ütleme, nad nagu ei teadnud, et kellega tegu on siis noh, või ütleme, lõpuks tulid nagu välja mingid sellised eelarvamused, et et jah, need baltlased on ja nad on kuidagi siukesed, ülbed ja enamus on parunid ja, ja noh, ütleme võib-olla siin olid nagu aadliosaga on natukene suurem ühiskonnast, aga aga selline siukest nina, nina püsti ajamist nagu vaheleid heideti, heideti ka ette, et kuidagi baltlased, loomus olla nagu teistsugune. Ja siis baltisakslased korda vaatasid nagu natukene ülevalt alla eestlastele ja lätlastele. Jah, noh, see on selline, nüüd keeruline selline ajaloolist suhet suhete nagu pundar. Et siinse tegelikult, ega see baltisaksa nagu osa ühiskonnast ei olnud ka homogeenne, et on nagu tuvastatav selline sotsiaalsel skaalal selline nihkumine, niisugune ülemkihid, kes siis noh, ütleme ka keeleliselt just rääkisid sellest nagu kõige puhtamat keelt ütle maadel haritlaskond ütleme mingit suur suurkaupmehe, et ja siis tulid juba niimoodi allapoole, ütleme need niinimetatud läinud otsisin, et Väike-sakslased, kes olid siis käsitöölised ja väikekaupmehed, siis tulid juba sellised nii-öelda pool sakslased ja kadakad ja siis juba need nii-öelda mittesakslased ehk siis eestlased. Et noh, ühesõnaga siis iga nagu siis kõrgemal olev klass vaate selle allpool olijatele natukene võib-olla niimoodi niimoodi ülevalt alla ja, ja see, kus nüüd siis nagu eestlased siis sotsiaalsel redelil nagu tõusid sotsiaalne mobiilsus leidis, et see oli ka just see nii-öelda see, see väike sakslaste kiht. Et siis öeldi, et siis nagu kes sakslastest nagu alla käis see siis nagu eestistumise, kes eestlastest tagusest kõrgemale jõudis, jõudis sinna sinna Väike-sakslaste kihti. Siis keele äraõppimine ei sõltunud rahvustest ja kokkupuudetest või no kokkupuudetest ikka natukene ka sellest missugusesse sotsiaalsesse kiht. Inimene oli liikunud? Jah, et tähendab ütleme need keel ja sotsiaalne kiht olid omavahel seotud, et noh, näiteks. Kreutzwald, või, või siis noh, baltisaksapäraselt Kreutzwald et temale siin on mingitel aegadel ette heidetud, et ikka ikka hakkas sakslased, see naine oli sakslane ja mis paha lugu kõik, aga noh, tema lihtsalt oma hariduse tõttu temast sai haritlane, ehk siis literaat, et nagu Baltikumis öeldi ja lihtsalt tema ühiskonnakihi keel oli sakslane. Ja ega ta samas nagu nende maainimeste jaoks enam see päris oma ei olnud Stahli, sest ta oli teistsugune lihtsalt, nii et need siin jah, ajalooliselt oli see, et sotsiaalne kiht tingis kui keelevaliku ja, ja siis omakorda tingis nagu ka sotsiaalse kihi ja ülikooli lõpetanud inimesed, nagu eeldati, et nad riietuvad nagu saksad ja räägivad nagu saksad. Ja ma olen paraku unustanud, kelle mälestustesse oli, kuid see oli siis nüüd siis juba see esimene Eesti vabariik. Seal siis noored eesti haritlased, noor abielupaar läksid siis maale siis ämmale-äiale külla ja siis taluperele, sest ämm oli siiralt üllatunud, et ise olete haritud inimesed, räägite eesti keelt. Et noh, ja see oli veel siis Eesti vabariigi algusaegadel täiesti selline selline suhtumine. Kas on võimalik üheselt öelda, et eestlane ja baltisakslane kokku saades võtsid ühe või teise keele ühe sotsiaalse kihi piirides ainult siis? No tähendab suhelda, sest ütleme, eestlane pidi noh, olenevalt sellest, millega ta tegeles, pidi siis oskama niivõrd nii palju saksa keelt, et siis selle tegevuse piires hakkama saada. Ja ka baltisakslane siis päris sakslane ütleb sakslane pidi siis oskama nii palju seda kohalikku keelt hakkama saada, et noh, et seda kutsuti ka küsinud Essdneyshete köögi eesti keel. Et, et siis noh, niipalju et toime tulla, see on umbes nagu meie inimesed, et, et nii palju inglise keelt osata, et välismaal hakkama saada. Et eks ta selline kui kumbki pool nagu teise keelt eriti ei osanud, eks ta siis selline paras paras segakeel oli või kuidagi niimoodi üksteisele ennast mõistetavaks tehtud. Nii toimetatigi sajandeid. Jah, ja noh, ütleme niimoodi, et kes nagu siis ülespoole nihkus sotsiaalsel redelil ekstaasis, omandas saksa keele ja siis läks suhtlus juba juba saksa keele peale üle, nii et, aga aga ütleme jah, et teenijatega suheldes kasutati siis pigem selliseid eestipärasemaid väljendeid ja asju ja kasvõi see, et kuidas vankriga gaasikusse mindi marju korjama, et taolisi lauseid siis tollaste keelemeeste sõnul kasutasid ka haritud inimesed lihtsalt ka mugavusest. Et oli siis nagu noh, voliliselt nagu hea siukest sõna kasutada, et ei pidanud tingimata hakkame siis mingisugust saksakeelset sõna selle kohta väljumata. Ütleme kadakast te juba nimetasite, kadakateks said siis inimesed, kes tahtsid oma sotsiaalses kihis kõrgemale tõusta ja, ja paljud saidki. Saidki sakslasteks Rosencrantz jääger fondideks. Noh, ses mõttes, et ütleme, esimesel põlvkonnal see tihtilugu veel ei õnnestunud niimoodi noh, üldiselt rääkides, aga, aga teises-kolmandas põlvkonnas oldi, oldi seda kindlasti. Ja näiteks siin ilmus hiljuti Eerik Vergi mälestused eesti keeles, kes oli siis ajakirjanik pärast seda Saksamaal ja tema räägib oma sugulastest ka seda, et kõik olid puhtalt sakslased. Aga kui hakata lähemalt uurima, siis, kes seal oli Liisuna sündinud ja? Ta teeb ka järeldused, tegelikult tal ikka pool suguvõsa oli täitsa eestlased aga tema ise kasvas ikka väga sakslasena üles, kolmekümnendatel aastatel saksakeelsena ka ja seda, seda muidugi, aga ka ütleme nagu ideeliselt sakslasena vahelepõikena praegune olukord Eestis ja võib öelda ka, et väga-väga paljudes teistes riikides inglise keeleülemana karvane tarvitamine võib mõnikord isegi arvamus, et inglise keeles on võimalik, et täpsemini ja selgemini ja paremini ennast väljendada. Kas see on midagi samasugust nagu kadaklus? Eks inimesele ole ikka loomuomane kuidagi ilusam ja parem olla, kui ta võib-olla on või kui ta arvab ennast olevat, nii et eks, eks selliseid teatud keelte valitsemisperioodi on ju varemgi ette tulnud, et saksa keelgi oli siin ju 18.-le sajandil oli ta sellisel tasemel kooltar, ütles Friedrich suure õukonna kohta Potsdamis, et saksa keelt räägivad siin ainult soldatid ja hobused. Et kõik muutsis Parleerisid prantsuse keelt. Parmeerige leeven siis, mis on siis prantsuse keelest tulnud siis jah, saksa keelde. Aga jah, et eks ta ole ja noh, näiteks kui võtta Tolstoi sõda ja rahu, siis on seal ju ka pool teksti, kohati on prantsuse keeles, nii et läks mööda see prantsuse keele valitsusaeg ja 19. sajandi lõpp kalm. Sajandi algus oli saksa keel Euroopas. Kõva kõva sõna. Et kui loodusteadustes taheti midagi või kedagi olla, siis tuli avaldada ja lugeda saksa keeles ja noh, praegu on siis inglise keele valitsusaeg, et saab näha, mis, mis edaspidi tuleb hiina keel. Arvata, et, et see läheb mööda, aga võib-olla ta ei lähe piisavalt kiiresti mööda. Noh, ses mõttes, et eesti keel on ikkagi ju üle elanud erinevaid asju, noh muidugi ütleme selle saksa keele võidutsemise ajame, elasime nagu talupoegade kihina üle, et see saksa keel meid nii palju ei ei puudutanud, et praegu nagu puudutakse inglise keel nagu enam-vähem tervet ühiskonda, aga aga noh, ei, ei julge nagu mingisuguseid ennustusi teha, aga noh, vähemalt see on kindel, et, et kui siin Aavik rääkis nendest kõige suurematest Germanismustest eesti keeles ja kuidas me peame saksa keele mõjudest vabanemad noh, vähemalt selles me võime nüüd kindlad olla, et saksa keel meid küll enam ei ähvarda. Nii et me võime baltisaksa keelt ja, ja neid saksa mõjusid eesti keeles täitsa rahumeeli uurida. Kas oleks mingitel ajaloolistel tingimustel olnud võimalik, et oleks välja kujunenud üks balti rahvas, kes oleks rääkinud lõpuks ühte keelt? Nojah, see nüüd jälle see, et oleks et kes seda teab, et noh, üks selline võimalik. Stsenaarium on, on võtta Soomest, kus tegelikult oli neil rootslastega üsna üsna sama olukord, noh muidugi see vahe, et soomlased ei ole siis kunagi nagu mittevabad olnud. Et seal ju tegelikult siiski jõuti nagu sellise teatud ühiskondliku kokkuleppeni, et noh, ütleme kui meil oleks ka nii läinud, siis ilmselt need, et sakslased oleksid ilmselt siis aja jooksul lihtsalt nagu ühiskonda ühiskonda sulandunud. Et oleks selline pigem eestikeelne ühiskond tekkinud, kus, kus siis räägiti saksa keelt, noh juhul kui oleks Eesti vabariik olnud, kui oleks midagi muud olnud, siis oleks võib-olla see areng ka areng ka teistsugune olnud. Peale mõeldi või sellest mõned intelligendid ja huvitus jah, aga seda Harry Jannsen oli näiteks palk, Baltija mõte ja, ja veel saksa pooleltki. Aga, aga neid ideid ei võetud tegelikult kummalt sky poolt tõsiselt. Et nad jäid sellisteks mõlemalt poolt nagu sellisteks kahe tooli vahel istujat, eks. Nii nagu tegelikult ka Georg Julius von Schultz, keda siis tuntakse doktor Bertramina tema pseudonüümi järgi, kes siis oli ju see, kes käis välja mõtte, et tuleks kirjutada eepos. Andkem rahvale eepos ja temast saab rahvas. Et kõik teevad Kreutzwald jah, kõik teevad Kreutzwaldi, aga keegi ei debertramit. Et ka Bertram tegelikult oli selline kahe tooli vahel istujad eestlased teda nagu päris kaubaks ei võtnud, sest ta kritiseeris ka mõnes oma teoses kirjanduslikult eestlasi rahvuslikke iseärasusi ja sama sakslasi pidasid teda ka selliseks ise äratsejaks, nii et et sellised võib-olla, kes on nagu noh, omast ajast ees olnud, et noh, need ei, ei ole just omal maal kuulsad. Aga see on jah, kui nüüd Bertramistel rääkida, kummaline, et noh, tema oli nagu see, kes selle mõtte välja käis. Aga, aga noh, kõik teavad siis muidugi Kreutzwaldi, kes selle siis kirja pani. Siin üks hiljuti üks üliõpilane tegi sellest Sults Bertramist, siis vaata mul siis ta on eesti filoloogiat õppinud nagu bakalaureuses ja ta oli siiralt üllatunud, et tema ei olnud mitte midagi siiamaani Bertramist kuulnud. Ja ta pidas seda natukene ebaviisakaks, et, et see niimoodi oli. Et, et just, et see, kui ma ütlesin, et saksa keel eesti keelt enam kindlasti ei ähvarda. Et me võiksime rohkem nagu sellist ühist ühist kultuurilugu, ühist ajalugu, ühist keele lugu nagu kultiveerida ja rohkem tahta teada ja rohkem ka koolides võib-olla õpetada kooliprogrammis seda, mis, mis pildi teine pool on olnud. Ehk siis varaste tegeled, tegi praegu baltisaksa keelega? Jah, no ütleme, minu jaoks on ta niimoodi kuidagi orgaaniliselt orgaaniliselt välja kujunenud ja eks ta ole muidugi ka selline nišš, millega siinsetel Germanistridel tasub tegeleda, sest keegi teine ju meie sellega tegelema ei tule. Göte uurijaid on terve Saksamaa täis, aga see on midagi, mida saame meie siin teha ja kus saame meie nii-öelda need teerajajad esimesed olla, et baltisakslased omal ajal seda keelt uurisid, materjalikogusid ja noh, meie oleme siis nii-öelda selle pärijad, et me võiksime sellega siis midagi midagi ette võtta. Et noh, mitte et ma nüüd igasugustes kampaania korras asjade ajamisest arvaksin, aga noh, meil on siin suurt pärandi aasta, et et siis võiks juba sellise pärandiga tegeleda. Mis see meie keele arengule võiks edaspidiseks anda, kui me selle küsimusega baltisaksa keelega tegelema Noh, ütleme lihtsalt on, on rohkem teada. Me teame ja oskame nagu rohkem arvata, noh näiteks suur etümoloogia sõnaraamat ilmus nüüd, mis on ju ka selline noh, Eesti tingimustes selline üpris üpris müügihitt olnud ja mille vastu oli suur huvi, et see näitab tegelikult, et inimestel on huvi teada saada, mis, mis meie keeles on, mis meie sõnade taga peitub, mis siin, mis siin varem on olnud või näiteks kasvõi see Eesti ajalugu kaks, mis nüüd ilmus ja väga sellise kirglise vastuvõtu osaliseks sai. Et kas see tegelikult näitab, et sellised teemad lähevad inimestele korda ja noh, võib-olla et selline harjunud ettekujutus, et see võib-olla ei ole ei pruugi olles ainuõiget, on ka mingisuguseid teisi võimalusi, et ka lihtsalt tutvustada ja teadvustada selliseid paralleelseid ja muid variante, mis seal olemas, sellisele võib-olla senisele ortodoksse käsitlusele lisaks. Kui te juba Eesti ajalugu kaks juurde jõudsite, siis võib-olla kordame veel selle üle, et, et ei olnud sellist antagonistlikud vastandamist eestlaste ja sakslaste vahel eesti keele ja saksa keele vahel, et vähemasti erinevatel sajanditel oli olukord erinev ka jah, et ei saa öelda, nii et aastal 1208 oli olukord täpselt selline, nagu ta oli aastal 1905. Et. Situatsioon oli erinev ja kindlasti keskaegses linnas oli eesti keele roll suurem, kui ta oli võib-olla siis seal 20. sajandi alguses, ütleme, prestiiž oli, keel keelel suurem, lihtsalt sakslasi oli niivõrd vähe linnased, et et Eesti, Eesti keel oli nagu, nagu olulisem. Ja näiteks Paul Johansen on, kes siis oli ajaloolane, eks ole. Et tema siis on nagu selle keskaegse keele olukorra kohta Tallinnas kirjutanud, et alamkihid rääkisid eesti keelt, keskkihid siis eesti keelt, viletsat, alamsaksa keelt ja siis ülejäänud kihid ja selline nagu niuksed, paremad käsitöölised rääkisid sellist korralikku nagu hansapärast alamsaksa keelt, niiet et ütleme, see suhtlus suhtluseli enam. Ning see on noh, ütleme, seotud ka ju sellega, et ega see päris orjuski ju kohe välja ei kujunenud, et see on ka pigem ikka selline mõni mõni sajand hiljem tekkinud ja kõige hullem oli ta ju tegelikult 18. sajandil, et, et ka need omavahelised suhted on, on erinevad olnud aja jooksul, nii et, et ei saa öelda, et see antogonism oli kohe algusest peale olemas. Kui palju oli, ütleme 13. või 14. 15. sajandil vaja inimesel sõnu et teisest rahvusest inimesega saaks suheldud, see ilmselt on oluliselt väiksem sõnavara kui, kui meil praegu peab olema. Kes seda teab? Kindlaks teha on seda raske, aga, aga näiteks Eesti sõnu on tollest ajast ju ka kasutusel olnud ja neid on ka siis säilinud meieni jõudnud näiteks kalamaja, kus siis elas selline just vaesem elanikkonna kiht eestlased. Et selle nimetus saksa keeles oli Fischer, mai ja mai, on just see maja. Nii et siis tegelikult see nii-öelda selle koha nime nagu saksakeelne paralleelvariant oli samas poolelt eestikeelne või näiteks Karja värav Tallinnas oli karri forte, nii et karri oli siis täiesti kasutusel, karjana ei olnud mingisugune Hert forte, vaid vaid oli, oli see eestikeelne sõna seal kasutusel ja näiteks ma tegelesin siin ühe, 18. sajandi lõputekstiga, selline juriidiline, sihuke aruanne. See oli siis Kuressaare linna kohta aruanne, et siis mis seal magistraat siis oli mingeid kuritarvitusi teinud ja nii edasi ja näiteks selles ametlikus põhimõtteliselt majesteedile suunatud tekstis kasutati siis täiesti rahumeeli sellist sõna nagu sõpper handel sõperkeselshahteksist, sõbrakaubandus, mis oli siis mõeldud nagu kaupmeeste ja, ja, ja siis eestlastest talunikke siis neid omavahelisi ärilisi suhteid. Nii et et see suhtlus ja kõik oli olemas ja, ja see ettekujutus ei pea olema tingimata nii mustvalge, et oli piitsa piibutav parun ja ja siis selline Mahtra, Mahtra talumees, niiet et aga noh, eks need, sellised kollektiivse mälupildid ju on, et noh, kaugele see kollektiivne mälu ulatab, et noh, kõige rohkem seal paarsada, paarsada aastat ja ja siis ongi see ettekujutus sellisest, eriti eriti raskest orjapõlvest tekkinud ja sellele eelnenud heast rootsi ajast, kus elu oli, elu oli parem, aga aga veel varasemat aega ei mäleta, et ta lihtsalt enam Baltisaksa sõnade juurde veel. Lõpetuseks tuleme tagasi baltisaksa sõnad on koondatud sõnaraamatusse ka. Jah, neid on mitmeid selliseid katseid tehtud ja ükski neist pole nagu sellise päris-päris valmis kujul, siis nagu valmis saanud. Et üks selline suurem oli siis Oskar Masingu sonaraamat, mida siis 200 vahel Riias koostatud ja mis käsikirjaliselt siis jõudis üsna trükivalmiks. Aga see materjal koosis sõjas hävines 45. aastal Sis poosenismi Poola Poznanis, nii et Masing siis ise siis lahkus perekonnaga, sealt põgenes seljakotis kaasas kaks, kaks mappi sõnana käsikirjaga osa A-tähest. Pärast sõda hakati siis seda materjali uuesti koguma, küsitlusi korraldama. Rahapuudusel jäi see asi seisma ja nüüd me siin siis paar aastat on meil siis oma töörühm ülikoolis kellega me siis üritame seda, seda sõnaraamatut siis nüüd kaasaegseid tehnilisi vahendeid kasutades kokku panna ja sinna tulevad siis baltisaksa sõnad siis nende saksa vastet ja ka Eesti ja Läti vastu, nii et meil on koostööga lätlastega suur töö seisab ees. Jah, seda küll. Aga noh, siis vähemalt ei ole seda küsimust, et mida nüüd teha. Et tööjärg on ees ja lõppu niipea ei paista. Üks küsimus veel baltisakslase nimetus, kes võttis selle esimesena tarvitusele, kas see on teada või millal umbes? No niimoodi täpselt täpselt, kes ja kuna teada ei ole, aga teada on see, et esialgu nad olid sellise väga regionaalse identiteediga eestimaalased, liivimaalased, kuramaalased ja hiljem hakati Heidit baltlasteks kutsuma ja tegelikult võib öelda, et baltisakslased on nagu sellise rahvusena või sellise nagu kindla identiteediga üsna homogeenselt rahvusgrupina eestlaste, lätlaste üsna sama vanad pärast, et kui meil oli rahvuslik ärkamisaeg, siis oli selline tegelikult baltisakslastel. See oli küll siis ütleme nagu sellise venestamise surve all ja tekkiski selline üht ühte nagu balti identiteedi kutsistendid Balten. Ja siis see, et need saksakeelsed Deutsch Balten kutsutakse, et see on nüüd esimese maailmasõjajärgsest ajast, kui siis Eesti, Läti, Leedu tekkisid ja siis tekkis nagu sihukene pretensioon baltlase kasutamisele. Nii et nad siis pidid täpsustama endid, et tegu on siis nende sakslastest baltlastega, et on ka teistsuguseid baltlasega, meie oleme need sakslastest baltlased aga, aga eesti keeles on jah ta siis baltisakslane. Et meie jaoks on nad eelkõige siis nagu sakslased olnud ja need kohalikud balti baltisakslased. Aitäh, Tartu Ülikooli õppejõud Reet Bender rääkimast meile baltisaksa keelest. Lõpetuseks hoopis teistmoodi küsimus, kui ma siin saate ettevalmistuse käigus vahetasime meile, siis teie kirjutate meili lõppu hästi-hästi armsalt tervit ja teil on meilis niisugune abi abitekst. Ühel rõõmsal päeval kirjutas see ja see inimene, kas see on ka mingi baltisaksa mõju? Ei, ma ei tea seda, aga mulle meeldivad sellised võib-olla vanemad või arhailise mat meki meki asjad ja ma arvan, et rõõmsal päeval on parem kirjutada kui näiteks tusa sel päeval. Nii et, et noh, võiks, ütleme nii, et keeles on palju huvitavaid sõnu ja võiks neid haruldasemaid harvem kasutatavamaid kasutada rohkem kui ainult seda inimsööja Ellots ka kolme, nelja, Et sõna aitäh, Reet Bender ja te ei lähe tervet diakuulajatele hääd tervit. Keelesaade on lõppenud.