Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus võtab kokku nelja päeva teise mai olulisemad sündmused. Mina olen Mall Mälberg. Valitsus võttis teadmiseks Estonian Airi restruktureerimisplaani ja esitab Euroopa komisjonile taotluse anda ettevõttele 40,7 miljonit eurot riigi abi. Estonian Airi nõukogu esimees Erkki Raasuke ütles, et valitsuse tänane otsus ettevõtte igapäevast tegevust ei mõjuta. Oma äri alustamist peavad lihtsaimaks Eesti elanikud. Vee tellitud uuringu järgi ollakse soodsa ettevõtluskeskkonna loomisel Eestis, Lätist ja Leedust ees. Linnamaadel ruutkilomeetreid metsa. Kui Tallinnas ja Tartus viib kinnisvaraarendajate survelinnas asuva metsa vähenemiseni siis väiksemates linnades väheneb mets rahapuuduse tõttu. Linna metsateemat vaheti. Täna Elvas Tallinnas disaini- ja arhitektuurigaleriis on tänasest vaadata viimase 20 aasta arhitektuurivõistluse võidutööd. Teatrina 99 lavastuse odüsseia esietendus lükkub edasi järgmise hooaega. Lavastaja Tiit Ojasoo ütleb, et nad ei tahtnud tulla välja lavastusega, mis ei ole nii valmis, nagu nad soovisid. Euroopa keskpanga nõukogu langetas tänasel istungil baasintressi määra 0,5 protsendini, mis on uus rekord Kreekale. Politsei kasutas Ateenas neonatside partei kuldne koidik toetajate laiali ajamiseks pisargaasi gaasi. Eesti olümpiakomitee president Neinar Seli allkirjastas täna Sotši taliolümpiamängude ametliku kutse, mis kinnitas formaalselt Eesti koondise osalemist mängudel. Homme tuleb päikesepaisteline kuiv ilm, sooja üheksa kuni 15 kraadi. Valitsus arutas täna kabineti istungil Estonian Airi restruktureerimisplaani. Uku toom jätkab sel teemal. Majandusminister Juhan Parts nimetas kava minimalistlikuks kohanemisstrateegiaks, mille eesmärk on tagada ettevõtte finantsiline jätkusuutlikkus. Ettevõte vajab täiendavat kapitali, siis omanikupoolselt antud juhul valitsuse poolt 40,6 miljonit eurot, see on väiksem, kui rääkisime selle protsessi alguses, siis me rääkisime vahemikust 50 kuni 70 miljonit eurot. Valitsus saab selle kapitalimakse teha siis, kui komisjon on selle restruktureerimiskava heaks kiitnud. Seni siis selleks, et ettevõte oleks selliselt tugev kogu selle nii-öelda riigiabi menetluse perioodi, nagu te teate, me oleme põhimõtteliselt otsustanud, et me anname seda päästmiskrediiti mahus 38 miljonit eurot. Täna me vormistasime ära ka selle viimase osa 12 miljonit eurot. Valitsus otsustas, et esitab Euroopa komisjonile taotluse anda Estonian Airile 40,7 miljonit eurot riigi abi. Estonian Airi nõukogu esimees Erkki Raasuke ütles meie uudistele, et valitsuse tänane otsus ettevõtte igapäevast tegevust ei mõjuta. Plaanid, kuidas ettevõtted restruktureerida on olnud paigas juba jaanuari lõpust ja see, mis selle plaaniga nüüd edasi on tehtud, on lihtsalt täiustatud detailiseeritud tehtud sellisele kujule, et Euroopa komisjonis komisjoni silmis oma ülesannet täidaks. Igapäevane töö käib ja selles muudatusi ei ole. Erkki Raasuke ütleb, et valitsuselt saadud laenuga peaks ettevõte oma eesmärgid täitma. Tingimusel, et seda plaani järgida suudetakse. Päris kindlasti selle rahaga tuleb toime päris pika aja jooksul, sest praeguste plaanide järgi ettevõtte jõuab kasumisse viivega, sinna läheb veel üks, poolteist aastat, kuigi noh, muidugi need jooksevad kahjumeid, iseenesest need väga kiiresti on, on vähenenud. Siia võib lisada, et Estonian Airi kahjum alanes esimeses kvartalis ligi 40 protsenti. Erkki Raasuke ütleb, et valitsuse poolt täna eraldatud 12,1 miljonit võib kasutusele tulla alles järgmisel aastal mis on aga tehtud seni laenuks saadud rahaga. Kõigepealt tänu väga kehvades majandustulemustele, siis eelmisel aastal oli ettevõtete likviidsus langenud väga madalaks siis igapäevaste raha puhvreid ja oli vaja suurendada, see on tehtud. Teiseks on kulunud summad selleks, et lõpetada lepinguid nihukeste lennukite liisimiseks, mida siis nüüd uute plaanide järgi ja ei ole. Ja kolmandaks võib-olla veel niisugused igapäevasest majandustegevusest puhunud summasid vaja olnud nii nagu me raporteerisime ka oma pressikonverentsil, kui me rääkisime eelmise aasta majandustulemustest üldse 2012.-st aastast rääkisime, et, et hetkel nii-öelda raha poolest likviidsuse poolest, et ettevõte on väga tugevas positsioonis tänu nendele laenudele, mis on antud SEB panga tellitud ning Eestis, Lätis ja Leedus tehtud küsitluses selgus, et oma äri alustamist peavad lihtsaimaks Eesti elanikud. Eestis pidas meediaagentuuri Manžeer jaanuaris tehtud küsitluse kohaselt 45 protsenti vastanuist oma äri alustamist lihtsaks. Lätis oli neid 29, Leedus 30 protsenti. Kolmes riigis küsitleti kui rohkem kui nelja tuhandet inimest. Janek Salme räägib edasi. SEB panga äriinnovatsioonijuhi Mart maastiku sõnul luuakse Eestis igas kuus umbes 1700 kuni 1800 ettevõtet. Tegevuse lõpetab samal ajal 600 nii 700 ettevõtet. Maasika sõnul on Eestis toimunud suur hüpe ettevõtete osutamises ning soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamisel ollakse Lätist ja Leedust ees. Eelmisel aastal oli natukene üle 20000 uute ettevõtete number Eestis, mis loodi Lätis, oli see 17000 ja Leedus oli 15000, et tegelikult Eesti on absoluutnumbris esirinnas. Küll on näha, et ettevõtete loomisele karv kasvab puiselt Leedus kõige kiiremini. Et tõenäoliselt aasta lõpuks on Leedu uute ettevõtete kasvunumbrilt number üks Baltikumist. Eestis lisandub maasiku sõnul ettevõtteid kõige rohkem teenusmajanduse valdkonnas. Teenused, mis siis on natukene seotud tehnoloogiaga, mitte sellised päris lihtsalt juuksurid, töökoda või autopesula ehk natukene intelligentsemad natukene tehnoloogiaga seotud. Ma arvan, et see on see valdkond, kus kohas tegelikult on see peamine kasv ja mis on oluline ka, et Eestis tegutsevate ettevõtete rahvusvahelistumine on iga aastaga tegelikult saanud nagu hoogu juurde. Et, et nüüd on juba nii, et teisel tegevus aastal on üle 10 protsendi Eestis alustanud ettevõtetest ühel või teisel viisil rahvusvaheliste sidemetega. Kaks aastat tegutsenud kolme töötajaga raamatupidamistarkvaraettevõte Margen äriarendusjuht Taavi Hõbejõgi ütles, et alustades oli peaprobleem usalduse võitmine ja esimeste klientide leidmine. Ettevõtte loomine oli tema sõnul aga suhteliselt lihtne. Alustajale on võetud tegelikult enam-vähem kõik takistused ära. Kohe saab alustada sellega, et hakata kliente otsima, oma tööprotsessid käima panna. Bürokraatia on siin suhteliselt minimaalne. Meie tegeleme lihtsa, ent samas professionaalse raamatupidamistarkvaraga. Keskendume raamatupidamisele, soovime inimestelt raamatupidamisega seotud, vaevasid vähendada ja oleme integreeritud teiste erinevate tarkvaradega. Et saaksime fokusseerida oma kindlale alale ja sellega siis pakkuda rohkem väärtust oma klientidele. Maasiku sõnul näitas küsitlus, et oma ettevõtte loomise kaalujaid on Eestis enim alla kolmekümneaastaste üliõpilaste ja töötute seas. Peamise takistusena oma äri alustamisel nimetati Eestis seda, et raha selleks leida on keeruline. Nüüd välisuudiseid Liisules. Keskpanga nõukogu langetas tänasel istungil baasintressi määra 0,5 protsendini, mis on uus rekord. Enne sõda muutis keskpank baasintressimäära möödunud aasta juulis, siis langetati seda 0,75 protsendini. Muret euroala majanduse käekäigu suhtes süvendasid täna tulnud andmed seitsmeteistkümne euroala riigi tootmistegevuse kohta, mis eelmisel kuul näitasid langustrendi. Euroopa keskpanga president Mario Iraagi ütles, et rahanduspoliitika suund jääb leebeks nii kauaks kui vaja. Tema sõnul on keskpank valmis intressimäära veelgi kärpima, kui selleks peaks vajadust olema. Euroopa keskpanga intressimäär mõjutab kaudselt ka tuhandete eestlastest laenuvõtjate rahalisi kohustusi. Keskpanga intressimäärast sõltub muuhulgas Euribor, mis möödunud aastal jõudsalt langes. Kreeka politsei kasutas Ateenas pisargaasi neonatside partei kuldne koidik toetajate laiali ajamiseks. Paremäärmuslased üritasid korraldada toiduabiüritust ainult kreeklastele. Politsei ajas kesklinnaväljakult minema umbes 100 Kuldse koidiku poolehoidjad. Linnavõimude sõnul ei taotlenud kuldne koidik ürituse korraldamiseks luba. Üks Kuldse koidiku parlamendisaadik sõimas aga linnavalitsuse hoones Ateena linnapead ja üritas seda ürituse keelamise eest lüüa. Kuldne koidik on lõiganud kasu ühiskondlikest pingetest, mis on Kreekas kasvanud majanduskriisi ja suure tööpuuduse tõttu. Paljud partei liikmed on korraldanud vägivaldseid rünnakuid immigrantidele ning erakond on kuulus antise, miitliku ja ksenofoobset retoorika poolest. Sudaanis Darfuri piirkonnas hukkus kullakaevanduse varingus kümneid inimesi. Refory piirkonna juht ütles, et päästeoperatsioonid jätkuvad, kuid praeguseks on teada, et hukkunuid on 60. Päästjad kasutavad kaevurite maapinnale toomiseks traditsioonilisi vahendeid, et vältida veelgi suurema varingu põhjustamist. Kuldon Taani peamine kaubaartikkel pärast sõda kui riigist lõi paari aasta eest lahku naftarikas lõunaosa. Täna lõppenud Soome lennufirma FinnAir kollektiivkõneluste tulemusena koondab lennufirma 290 tehnohooldustöötajad. Finnair'i tehnohoolduses töötab umbes 900 inimest. Koondamised kestavad juunist aasta lõpuni. Eesti metsanduse eksperdid pidasid täna Elvas Arumetsa ja linna teemal maaülikooli metsakasvatuse professori Hardi Tulluse hinnangul on linnades asuvad puud ja parkmetsad liiga vanad ning nende uuendamine vaevaline. Mirko ojakivi lugu. Eesti inimesed on emotsionaalselt, kui teema puudutab puiduparke või miks mitte ka metsalinnas. Kui Tallinnas Harju mäe kandis või Kaarli puiesteel puid maha võeti või kui Tartus Emajõe ääres vana puiesteed uuendati, olid inimesed vastu. Kui arendajad pühade hiiepuude kallale, ükskõik kus Eestis minna soovivad, on ühiskond taas vastu. Elvas tänavuses Eesti metsapealinnas otsiti täna sedaviisi, kuidas säilitada linnades kõrghaljastust, puid ja metsamaaülikooli. Metsakasvatuse professori Hardi Tulluse sõnul pole Eestis probleemiks mitte niivõrd see, et olemasolevat metsalinnas maha võetakse vaid pigem see, et olemasoleva eest ei hoolitseta ja seda ei hooldata piisavalt targalt. Hardi Tullus. Ja kui me tahame täna, et meil oleks sajaaastasi puid 100 aasta pärast, siis tuleb need puud kasvama panna ja neid tuleb alati rohkem panna sest paratamatult mõne puuga midagi juhtub ja mõni neist tõesti jääb meie meie uue hoone või mõne paratamatu detailplaneeringu tõttu nii-öelda peab oma kohale loovutama. Nii et mina tahaks näha selliseid mõistlikult sujuvalt ka uuendatavaid parke, sest kui ma lähen kas või tööle maaülikooli metsamaja läheduses on Tähtvere park ja kui ma seda vaatan ühe vanuselist puudest koosnevana, siis pigem olen mures, et kui sealt käib üle ükskord üks tugevam torm, seda võib juhtuda, mis pargist siis järgi jääb? Elva keskkonnaspetsialist Maarika Uprus ütles, et omavalitsustel on mets rahalises mõttes suureks kuluks, sest seda tuleb korras hoida ja hooldada. Pisikeses Elvas on rohealade all üle viie ruutkilomeetri, sellest metsal ligi 300 hektarit. Maricouprus. See on selles mõttes enda õnn, et me oleme roheline linn, aga teisipidi õnnetus võib olla see, et see eeldab ka rahalist ressurssi ikka päris kõvasti teda hooldada, majandada, koristada ja et need säiliks, teda taastada, selles mõttes on ta noh, ütleme, et ta võtab rahalist ressurssi päris kõvasti. Eesti maaülikooli metsaökoloogia professor Kalev Jõgiste ütles, et omavalitsused peaksid püüdlema tiheasustusega aladel puude ja kõrghaljastuse säilitamise poole. Tihtigi kergekäeliselt suhtutakse sellesse, kuidas puittaimedega, kuidas üldse linnahaljastusega ringi käiakse ja siin meil ära teha selline päris suur töö, mehaaniksime inimesi, et me püüaksime sisendada neile ökoloogilist mõtteviisi ja selle läbi ka siis nad õpivad väärtustama seda, mida tähendab ilus looduslinnale, seal on palju hüvesid, aga see on suur teema. Mirko ojakivi Elva. Täna lasti Saaremaal Baltic Workboats laevatehases vette muus Abruka saarega ühenduse pidamiseks mõeldud kuni 24 reisijat mahutav laev. Laeva vettelaskmisel käis kohal Margus mal. Siin on Ada koos elektronkaardiga, siin on tema juhtimine automaatpiloot. Nii luges uhiuue laeva Kaupo Heinlaid oma kaptenitoolis seadmeid, mis aitavad seda laeva juhtida ja õigel kursil. Jüri Ratas oli hädas, on väga pisike ja siin käetoe küljes bilansis päris esimesele ini reisi teha saab kuu lõpus kava Abruka otsaga. Arvestatud on 17 minutit. Kaarma vald jääb ise riigile kuuluva uue laeva operaatoriks ja meeskonnas on kaks Abruka oma meest. Laeva kodusadamaks jääb Abruka Kaarma vallavanem Margus Mägi. Laeva ülalpidamiskulud lähevad kindlasti oluliselt kallimaks, seni on ta kuskil 40000 euro ringis ja uue laevaga hakkab 80 kuni 90000 eurot aastas. Selle kallis teeb suht peaks odavam olema, uus on, võib-olla kütusekulu võib odavam olla, aga uuele kindlustused on kallimad. Kaks meeskonnaliiget on peal, sellise laeva meeskond on vaja hästi palju koolitada. Siiamaani on Eesti riik toetanud neid vallasiseseid liine ja loodame, et see toetus jääb ka edasi. Baltic Pootsi laevatehases on sellisele kerele ehitatud juba 15 laeva, mistõttu on tehase tehniline konsultant Märten Vaikmaa kvaliteedis kindel. Selles mõttes vaid seisukohalt on asi nagu, et sõda on süda rahul, et ei ole mingeid suuri üllatusi oodata, aga eriliselt ja võib-olla selles suhtes, et need eelmistel laevadel olude taga aparell is kus saaks siis autotekki võtta, et siin saab võtta kolm pool tonni kaupa või siis väikse pakiautoga sõidutada. Tegelikult on Abro üks viiest laevast, mida riik ehitab väikesaartega ühenduse pidamiseks oleks maksma 1,2 miljonit eurot. Aga kokku kulub laevade ehituseks 27 miljonit eurot, mis 100 protsenti saadud Euroopa Liidu struktuurifondidest. Marika Priske majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler. Okkalaev on nüüd nii-öelda teine valmistanud plaadis järgmine tuleb Bronglile siis Kihnu, Vormsi, Kihnu lepingut on praktiliselt kõik siis sõlmitud. Väga optimistlik, et nad järjest vette lastakse. Ja lõpuks veel ka seda, mida Abrukalised ise esimest korda uuel laeval olles sellest arvasid. Meie omal ajal ma ei lähegi siit praegu ära, enne kui sõitma. Väga ilus, väga kena. Ja see, et omad mehed on laeva peal, Senvel super kenad. Margus Muld, Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Saaremaalt. Tallinnas disaini- ja arhitektuurigaleriis on tänasest väljas arhitektide liidu näitus viimase 20 aasta parematest võistlustöödest. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Imetleda kavandid ja projektid sellist avalikku ruumi rikastanud hoonete kohta nagu Tartu Ülikooli Narva kolledži Eesti maanteemuuseumi välialad Varbusel ja Eesti Rahva muuseum Tartus. Näituse kuraator, arhitekt Urmas Luure ütles, et näitus annab ülevaate sellest, kuivõrd häid tulemusi saab tiheda ja ausa konkursi teel. Selle 20 aasta jooksul, kui siin algusaastatel põhimõtteliselt koolipingist lõpetajad said konkursidel peavõidud, siis nüüd on üha raskem seda saavutada. Ses suhtes on selline huvitav ajalooline ülevaade, et milline see meie arhitektuurne mõte on olnud, kahekümneaastane, eks ole. Jah, on küll. Aga kui võtta jälle siuksed üks esimesi konkurss, mis 94. aastal toimus, kus oli Eesti kunstimuuseumi konkus, kus soomlased võitsid kõik viis esikohta et see näitas tegelikult selle tuuritaset ja praegu, kui tehtaks selline konkurss, siis paneksid kõik meie Ardiksid kinni. Ei pruugi olla, sest et noh, see tegelikult väga palju sõltub ikkagi žüriis tellijast, et mida ta ootab ja ka sellest objekti iseloomust, et kas ta on avaliku tähtsus, algas veel ja kas ta on kohalik omavalitsus, et siin on väga palju tegureid? Luure kinnitusel on kõige teravamaks probleemiks praegu kasinusaastatel kerkinud vähempakkumine arhitektuurivõistlustel, kus võitjaks valitakse odavad lahendused, mille ehitushind aga läheb kallimaks kui eeldatud. Selliste olukordade vältimiseks on arhitektid koostanud ka uue arhitektuurivõistluse juhendi toomas kaamera. Arhitektide liidu eestseisuse liige ütles, et olulised võistlused tuleks uue juhendi kohaselt korraldada kaheetapilise täna. See käib nii väiksemate kohalike hoonete kui ka riigihangete kohta toomas Paver. See tähendab seda, et esimeses etapis arhitekt tegeleb küllaltki vabalt ideedega, aga teises etapis tõestama, et see idee on mõistliku hinnaga välja ehitatav, toimib funktsionaalselt mõtlema läbi ka kõikvõimalikud muud tehnilised küsimused, et žüriis, kas veenduda, et selle võistluste alusel edasi minemine ei tekita olulisi probleeme, võiks soovitada kõigil kohalikel omavalitsustel kasutada tegelikult seda juhendit just nii, et näiteks nõuda arendajalt ringi kas või väikese võistluse korraldamist ütleme, keskmise suurusega objektidega seda et iga objekt oleks tegelikult linnaruumis väärtuslik, see annab selle valikuvõimaluse ja kui seal on ikkagi vähegi professionaalsed arhitektid taga, siis sealhulgas on kindlasti mõni hea või väga hea lahendus. Teatri NO99 lavastuse odüsseia esietendus lükkub edasi järgmisse hooaega. Uku Toom küsis lavastaja Tiit ojasoolt põhjuste kohta. Ega selliseid otseselt kergelt ei sünni, loomulikult, aga aeg-ajalt ikka ja, ja seekord on põhjuseks see, et me tundsime, et me jõua oma lavastusega sellises kvaliteedis valmis. Noh, tundus, et õigem on siis lükata edasi ja ja teha lootus valmis, nii nagu me tahtsime, kui, kui, et teha lihtsalt esietendus ja nii-öelda linnukese kirja saada. Pressiteates kirjutati, et lavastus on kunstiliselt ja tehniliselt väga nõudlik. Mille poolest see lavastus siis nõudlikum kui teised? Sellel aastuse trupp on, on suhteliselt suur ja erinevatest kohtadest kokku pandud, et seal on nii tõelise trupi kõrval on ka üks ports lavakunstikooli tudengeid pluss veel külalisnäitleja Samuel Finci Saksamaalt, nii et kolme erineva komponendi kokkusaamine võttis võib-olla natuke rohkem aega, kui, kui algselt oli planeeritud ja kuna lavastused on ka selline laulude ja tantsude rikas, et siis ka noh, see võttis nii proovidest oma aja, aga noh, võib-olla sellisel filosoofilisemalt asemel tuleb tunnistada, et samamoodi nagu Odüsseus koju rännak võttis aega 10 aastat, selle asemel, et jõuda ma ei tea, mis algselt planeeritud oli kuu ajaga koju, et nii on ka meie lavastusega paraku läinud, et materjal on osutunud kuidagi isetäituvaks, et ka meie lavastuse valmimine läks oluliselt pikemaks. Planeerisime. Kuidas see ja eksirännakud ei kujune lühikeseks, teater otsustas proovidega jätkata ja esietendada uuel hooajal. Pikk edasilükkamine on tingitud teatri muudest plaanidest ja kokkulepetest ning lavastuses kaasa tegevate külaliste ajagraafikutest. Tiit ojasoo nendib, et teatrijuhina toimunu talle muidugi ei meeldi. Lavastajana on ta isegi rahul, et nüüd on aega sättimiseks ja seni tehtud töö läbi mõtestamiseks. Igal juhul ei juhtu, nii nagu kohati on juhtunud, et etendus üldse ära jääb. Seekord ei juhtunud mitte seda, et issand kui tüütu, et miks me seda üldse hakkasime tegema või risti vastupidi, et materjal osutus nagu oluliselt veel huvitavamaks ja seal nagu avanesid veel uusi võimalusi, et tahaks neid ka kasutada, et lavastust ära jätta, pole mingi plaan, et ühel või teisel kombel see kindlasti sünnib ja need proovid on olnud äärmiselt meeldivad meeldivaid hetki täis, et põhiliselt selle asja taga oligi see, et me ei tahtnud nagu seda positiivset, mis prooviperioodis on olnud, kaotada ja teha nii-öelda ühte järjekordset lavastust, vaid tahtsime teda positiivselt kasutada ja, ja mitte minna kompromissidele. Ma ütlen, et tegelikult on lavastuse edasilükkamine nii, nii pikast perioodist, teatrile loomulikult keeruline, aga, aga praegusel hetkel tundub kõige õigem otsus. Spordiuudistega jätkab Juhan Kilumets. Eesti olümpiakomitee president Neinar Seli allkirjastas täna Sotši taliolümpiamängude ametliku kutse, mis kinnitas formaalselt Eesti koondise osalemist mängudel. Kuigi tegemist reaalsusega, toonitas Eli, et allkiri kohustab olümpiakomiteed tegema kõik, et Eesti koondis tuleks Sotšis tagasi kilbiga, mitte kilbil. Sportliku eesmärgid alati väiksel riigil on võimalikult parimal esineda ehk parim tähendab Eesti jaoks saada medal. Orienteeruvalt kui suurse sportlaskoondis võib olla? Praeguse järgi ma arvan, kokku lüües on kuskil 25 sportlast pluss siis kõik taustajõud, aga see võib suureneda kuni 30-ni. Aga kõik sõltub nendest vaidlema, kaartidest sõltub veel ka nendest, kuidas mõned alaliidud oma sportlaste kohti veel ümber jagavad, kuidas osavõtt on, nii et see on selline keskmine ja mitte väike koosseis, nii et vaatamata sellele, et varasema aatomi tipp rohkem olnud, aga, aga ma usun, et üllatusi veel tuleb, nii et täna on selge meile, et on uisutamises üks mees, üks naine, laskesuusatamises on üheksa inimeste kindlalt etetet, kindlaid sportlasi ka juba päris hulga, aga murdmaasuusatamises need selguvad alles viimasel hetkel, nii et päris korraliku võistkonna saame kokku. Olümpiakomitee sõlmis täna käesolevaks olümpiatsükliks ka sponsorlepingud. Kui siia lisada riigipoolne tugi, võib Seli sõnul öelda, et taliolümpiamängudel osalemiseks on eelarve kaetud ja sportlaste vajadused saavad tagatud. Eesti naiste korvpallikoondise üks liidreid Merike Anderson krooniti Bulgaaria meistriks kui tema koduklubi, kuna alistas finaalseeria viiendas mängus teise koondise tugitala Viive-Kai Rebase tööandja Neftochimiku 77 49. Alzeeria võitis Tunav neli. Üks Anderson viimases kohtumises punktiarvet ei avanud, Rebane tõi kaotajatele 14 punkti. Eesti meeste korvpalli meistrivõistlustel peavad Tartu Ülikool, rock ja Rakvere tarvas täna Tartus kolmanda poolfinaalkohtumise seeria. Esimese mängu võitis rock koduväljakul kindlalt 94 77. Teises kohtumises saadi tunduvalt nappima 75 73 võit. Tänase mängu võidu korral kindlustaks rock seega koha fina. Kohtumine algab kell 19. Ja nüüd veel homsest ilmast taimi paljak, palun. Eelolev öö tuleb Eestis kas suisa selge või õhukese pilvekihiga ja sajuta. Hommikul võib vaip mõnes kohas udu olla enne keskööd lõõtsus. Tugev edelatuul puhangud ulatuvad 14 meetrini sekundis. Pärast keskööd tuul nõrgeneb Lõuna-Eestis kolme, nelja põhjarannikul kaheksa kuni 10 meetrini sekundis. Õhutemperatuur langeb hommikuks miinus kahe pluss kolme kraadini. Päevaks tugevneb kõrgrõhkkond, ilm on kuiv ja päikesepaisteline. Puhub valdavalt läänekaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Sooja on sisemaal 12 kuni 15, rannikul kuni üheksa kraadi. Aitäh taimi paljak, te kuulsite teise mai Päevakaja minale, Mall Mälberg. Kena õhtut.