Üle annetutest poisi õnglastest pole iialgi puudust olnud juba maailma algusest saadik. Kuid mitte ükski polnud nii üleannetu kui arnastek. Arnaste kõlin, nii üleannetu, et lõppude lõpuks täielikult ära lahustus. Kohe jutustan teile, kuidas see juhtus. Esimesel pilgul paistis see päris armas väike poiss olevat siniste silmade ja suure suuga vöödilised Rico. Siniste pükste ja valgete kitsidega ja ühel päeval, kui päike säras nii heledasti, nagu ta veel oskas. Kraadiklaas näitas sooja ligi 35 kraadi. N võib-olla rohkemgi. Istus Arnustek aias kiigel ja hüüdis, mis korts on. Et mind mitte keegi ei kiiguta. Teate ju küll, et ma ise kiikuda ei oska, niisiis kas saab juba? Kuid mitte keegi ei pööranud Arnustekile tähelepanu, sest kõigil oli midagi teha. Isa oli tööl, ema oli aedviljakaupluses rediseid ja vaarikaid ostmas ja väikese liivankal olid käed tööd täis, sest tal oli koolis antud koduseks tööks maalida vesivärvidega kulm suurt vaarikat. Ja peale selle pidi ta veel veega pesu piserdama, tulp pojengi ja nelke kastma, et need selle palavusega ära ei närbuks. Kuidas siis saab selle kiikumisega karju sarnostec, kas ma pean seda teile 10 korda ütlema, mis, kui aga mitte keegi ei vastanud? Ronista Kiigelt maha, läks majja ja mõtles. Väljas on nagu nii igav ja palav. Mul on kohutav jalu. Pean mahla jooma ja ta vaatas ringi, Gusson, Ivanka. Tee mulle mahlajooki, aga kohe ütles ta. Või muidu ma valan su pildi veega üle. Katsu sa ainult ütlesi vaka juveel. Vett ma ei taha, pesi, mulle ei maitse, vesi kõlbab hästi sulle maalimise jaoks ja kui sa mulle mahlajooki ei tee, enne kui ma kolmeni loen, siis valan su pildi veega üle ja asi ants Arnustek ule. Mõistlik, ütles ivaka. Mahla meil kodus ei ole, ema do seda natukese aja pärast. See siin on aga kodune töö, mul pole aega seda uuesti maalida, sest mul on käed tööd täis. See mulle ükstapuha, ütles harnostec üks, kaks, kolm ja ta valas Ivanka pildi veega üle. Nii ilusatest suurtest vaarikatest oli ühe hoobiga vaarikamahl väljas. Pea kinni, selle jood sära, ütles Ivanka. Kui see oleks tõeline vaarikamahl, siis ma küll jooksin, kuid see on ju tavaline paljas vesi, mida mitte keegi ei taha. Mis ütlesivaka, et vett ei taha, kas keegi sai, jõuaks ära imestada, kes kõike veest lugu peavad, kuid sa oled ainult rumal, üleannetu poisijõnglane, kes mitte midagi ei tea ega oska käituda. Mina tahan midagi paremat. Ja ta võttis oma kassast raha, mida oli kogunud mootorrolleri jaoks ja läks aga enne kui ta ukse oma selja taga kinni pani, ütles ta ivakale võtta teadmiseks, ma lähen jäätist ostma, sest mul on palav. Ja tõepoolest ostiski Arnosteke endale kõige külmemat jäätist, mida saada oli, andis sellest kõik oma raha, nii et tal oli jää disterve pesukausitäis. Nii palju jäätist pole sa veel näinud, ütles arnastekiwankale, kui oli pesukausiga koju jõudnud ja kui künda on, kui seda limpsid, siis keel muutub täiesti tuimaks. Näita ütlesivaka tahtis limpsima hakata, kuid Arnustek ütles, aa seal minu väetis osta endale ise see siis pealegi üksi. Kuid ära kõike korraga kinni pista, muidu muutud jää purikaks. Sa ise ütlesid, et see on hirmus külm. Kuid Arnus tekk mõtles, mis sa mulle siin ikka jutustad, võttis kiigel istet ja sõi jäätist nii kibekiiresti, kui ainult suutis, kuni tal keel ja suu ja kael ja pea ja kõht ja käed täiesti tuimaks muutusid. Ühesõnaga, ta sõi seda nii kiiresti ja niikaua, kuni olid täielikult ära külmunud. Ja ta oli ära külmunud nii põhjalikult, et muutus suureks valgeks jääpangad, kas ja kui Ivanka aeda tuli, jäi ta seisma nagu soolasammas kuid võttis siis kiiresti harrastagi sülle, kandis ta kööki, pani Arnostegi kaussi, tõstis pesukausiga sibliidile, süütas gaasi ja läks tuppa uusi vaarikaid maalima. Arnusteks soojendab ennast sel ajal ja kui ta on üles sulanud, kustutab gaasi ja tuleb minu juurde, ütles Ivanka endale. Kuid kujutage ette, Arnuste tulnud ega tulnud. Ja kui Ivanka uuesti kööki tuli, oli pesukauss vett täis ja arlast tekkis, polnud jälgegi. Mul oleks pidanud meeles seisma, ütlesime ka endamisi, et jää muutub ju soojuse mõjul v. No mis siis ikka, pean nüüd valvas olema, et keegi Arnust tekki maha ei kallaks. Ja ta kirjutas punase pliiatsiga suurele paberilehele tähelepanu. Sõnarnostec panin paberipesukausi peale ja läks pagari juurde leiva järele ja piimapoodi piima järele, sest oli ka viimane aeg. Mis tobedus see siis on, ütles ema, kui oli Reidistaja vaarikamahlaga koju jõudnud, et see siin on Arnustek, Arnuste con, poisijõnglane, mitte aga pesukauss, mis selle liiva kale küll pähe on tulnud ja ta võttis pesukausist veekannu sisse ja läks pesu piserdama ning lilli kastma. Sest seda kõike polnud jõudnud Ivanka enam ära teha. Ja kujutage ette, Arnustekoli nüüd natuke kannu sees ja natuke valgete laudlinade peal ja natuke rohu peal ja samuti ka tulpide, pojengide ja nelkide peal. Ja lilled jõi teda ja pesu, jõi teda ja rohi jõi teda Yarlostega tahtis karjuda, mida te endale lubate, kuidas siis nii, et te joote mind, kui ta ei saanud karjuda, sest tal oli suuveest ja kael veest end natukese ajada, pärast oli ta sellega harjunud ja see näis talle täiesti tore olevat. Ta oli natuke maapinna all, nägi täiesti pisikesi, uuri peenikesi nagu juuksed, kellel oli tohutu janu ja kes jõid suure himuga, naeratasid Arnus tekile ebatavaliselt kenasti. Ja nende pisikeste juurte kaudu jõudis Arnustek üles sinna, kus tulpidel on punased, kroonlehed ja kroonlehed, ütlesid Arnustegile. Hoia kinni. Veetilk, hoia kinni, muidu kukub maapinnale. Hoia kinni ei jää siia, kui Tarlostec ei jäänud sinna kauaks, sest ta muutus ilma põhjuseta auruks ja tõusis punastelt kroonlehtedelt otse sinise taevalaotuse poole ja lendas kõrgele-kõrgele-kõrgele, kuni võttis istet väikesel valgel pilvel ja reisis selle pilvega mööda maailma. See on tõesti väga huvitav. Mõtle, sarnustik, mul ei tulnud pähegi, mida kõike võib läbi elada, kui inimene on tavaline vesi. Mina arvasin, et vesi pole midagi väärt ega kõlba mitte kuhugi. Kui te vahepeal oli Ivanka piima poest pagari juures tagasi jõudnud ja jäi seisma nagu sammas, sest ta nägi, et pesukauss on täiesti tühi. Koosa arlostagi valasid hüüdistaja, jooksis aeda ema otsima ja kui Ivanka oli talle jutustanud, mis tegelikult juhtunud oli, puhkes ema andnud. Ära nuta, emme, ütlesi vakka. Pesukausis on Arnus tekist veel natuke järel umbes klaasitäis, kuid sellest piisab. Mul on hea mõte küll, sa näed päästa meda. Ja Ivanka läks tuppa, kus leidus neljandik kausteline paber, pintsel ja vesivärvid, võttis klaasiga pesukausist ja maalis Arnust tekki ja kui värvid olid kuivanud võttisiiwaka kääritegi, check-check-check-check-check ja Arnusteks, seisis toas nagu midagi. Oli see alles rõõm, ema suudles teda, Ivanka samuti ja siis jutustas Arnustek neile, mis tunne on vesi olla, kes kõik seda vajavad, kuidas see maitseb lilledele ja kuidas seda joob pesu ja kuidas vesi reisib pilvedega nagu lennukis ja kuidas selle kõik oli ära jutustanud, tunnista, suurt janu ütles nii siis ja nüüd ma maitsen. Kas vesi on tõesti nii hea ja laskis kraanist klaasitäie vett ja kas teate, kuidas talle maitses? Ja siis kasti sarnaste kõiki lilli terve saias ja lilled naeratasid kohe ja kõikjal lehed kestel olid aina pisikesed piisad ja kui Arnostec neid pisikesi piisku silmitses nägida nendes. Iseennast ja nõnda ta naeratas ning lehvitas ise endale. Ojja elas kord.