See on raadio kaks, internet R2 punkt e. Joomas suu sosistab trumme. Suveõhtus on proovinud veidi dialoog. Läheb aeg sees sotsiaalset närvi. Mees ta. On mul ka ei. Saasta. Saatka Ta. Tere laupäeva hommikut, kell on viis raadio, kaks kuri karjas ja mina olen Kaur Kender ja ma olen puhkuselt tagasi ja see, mis te just kuulsite, oli ultra melanhoolne. Sellise šahtkapital labrikas, koolibri. Ja siin ma olen, käsi paitab tööjõumassiive. Sa oled puhanud-puhanud, ma, ma ei puudunud üldsegi ilma põhjuseta, ma toksisin ennast kogu luulesita stream'i sitast ja kõigest muust sitast. Tarbisin hästi palju igasugust, mis tarvis, nautisin erinevat kunsti ja sellest kõigest, me oleme siin rääkimas minuga koos minu võitluskaaslane ja kes ei puudunud väävel põhjuseta, kes lohiseb endiselt samamoodi Olavi roid, midagi ei ole muutunud, tervala tere, Olavi ja meil on külas selle, minu puhkuse kindlasti kõige suurema kultuuri ja kunstielamuse pakkunud kunstnik. Raoul Kurvitz, tere, Raul. Tervist. Tervist. Raul. Rauli lam, praegu pestoff, näitus kumus ja ja see näitus on vapustav selles mõttes, et Eestis ei ole peale Rauli minu arust väga palju kunstnikke, kes vanad Abestofi välja siis sa lähed sellele näitusele, ma olen seal kolm korda käinud. Olavi käis täna ja selline tunne on, kumu on sulle natuke õlgadest kitsas. Ega tõesti oleks olnud kraami kõvasti rohkemgi veel. Ja väga võimas on just see tunne, et kõik oli hästi palju. See kõik oli hästi palju ja see oli selline tunne, et seda tahaks veel. Seal olid üleval sinu kõik legendaarsed vanad lemmikud, majandustrammid ja katedraali ja kõik muud asjad ja pluss siis täiesti uus ja täiesti võimas topeltlaborant, topelt spiraalne labürint. Et ma tean, sa oled, sa oled ilmselt nagu kõigile Eesti meediakanalitele pidanud kõigest sellest rääkima, et palun vabandust, aga ma tahaksin, et sa räägiks ühe korra veel. Siin ongi mul probleem juba tekkimas, et sõnad hakkavad vaikselt pähe kuluma, mis, mis küsimuse peale öelda tuleb ja, või no mis, mis mul on tavaks saanud, et ma proovin, et äkki suudan, täna on natuke teistsugused vastused peas muidugi mitte endale vastu hakata. Ma küsin, ma küsin sult ise siis neid asju, tähendab, ma käisin trikiga, eks ju seal sellel sellel näitusele, et kui ma esimest korda seda vaatama läksin, siis mul õnnestus nikerdada niimoodi, et ma sain su poja Roberti kaasa ja siis ma kuulsin igasuguseid asju, mida muidu ei kuule. Aga mind huvitas üks asi, mille kohta asend nagu Robert ka täpselt öelda, vaata sul on seal mitmeid videoinstallatsioone üleval. Nii, ja see üks, kus tuleb, ma arvan, mis on nagu kõige šefi eesti kunstniku joonistatud joon, mis keha peal kokku tuleb, ma arvan, et mitte keegi kunstnikest ele nii šeff joont kui see sinu joon, mis lõpuks ka sa mõtled, sega kahe finaliseerub keelega, seal sai kahest videost koosnev kat üks maastik, eks ju, ja teine on inimese ja see on üldiselt Ta on, olen ma varasemalt seda eksponeerinud installatsiooni Köl niimoodi, et kaks videot käivad kordamööda ühes nurgas, mis antud neid sellisel noh, minimaliseerida muude video Watega ühes komplektis, nad tulevad lihtsalt järjestikku. Aga sellega on jah, et see joon ja söön konkreetsele lõige, et, et mul kujutlus või idee tekkis nagu sellest, et ühe teise kunstiteosega seoses jauresin Piusa liivakarjäärides. Ja, ja seal on niisugune väga ulatuslik maastik, et noh, kas karjäär on umbes nii suur nagu kolm Vabaduse platsil kokku. Ja mul tabas niukene kujutlus mind, et kuidas oleks, kui niimoodi üle terve maastiku tõmbaks nagu hiiglasuure mõõgaga lõike nagu sisse. Et see on niisugune noh, poeetiline kujutlus, aga aga ma tahtsin päriselt ikka ära teha. Ja küll ma siis nagu nuputasin, et kuidas seda teha ja mõtlesin siin siin tuleb helikopterit kutsuda või noh, tähendab siin ikka läheb ikka väga-väga raske kaaluliseks nagu lavastuseks. Aga lahendusel ülimalt minimalistlik, et ma leidsin lihtsalt ühe vaatepunkti, kus kolm luidete vooru niimoodi asetasid üksteise taha ja siis ma pidin nagu selle lõike tõmbama üle kolme Luita. No mis tähendas pool päeva labidaga kaevamist siin, nii et kui ta siin esiplaanil on see lõige umbes noh, näiteks 10 sentimeetrit lai siis see tähendab, et kolmanda vooru peale on need noh, niuke perspektiivis kokku, kas peab olema lai, umbes kolm meetrit kolmandal uite, kolme meetri laiuste ja ligi 100 meetri pikkust joont nagu andis tõesti kaja. Et, et noh, ühesõnaga teine osa on see keha peal hea, et, et see mõte on täpselt sama, et justkui nagu noh, alasti tüüp. Ta on ees mingisuguses poosis ja siis keegi on tõmmanud niimoodi pintsliga niux. Ah, niisuguse sinisinise üle. Aga see pintsliga tõmmatud šahh, see jutt, mis on lihtsalt kõige šeff juttimis eesti kunstis minu arust kunagi tõmmatud on, ma, ma istusin seal ja vaatasin seda, ootasin kuni see, et uuesti tuleb mingi kolm või neli korda ja iga kord, et see on tõesti keegi ei ütle, et kunagi kui mul ole, et ma tean, et kui sa tahad mu elundeid müüa, mu süda on vaja välja lõigata siis sellise jutiga Skalpelli. Paraku ei ole südant, aga okei, ma ei ole seda midagi muud müüma ja seal seal kohas, kus teistel inimestel on süda mul teraskuul. Ühesõnaga, ja see on Eesti kõige Sheffim, raadiojaam Raadio kaks kõiges FM luules kuri karjas. Ja meil on külas Eesti kõige kõvem kunstnik Raul Kurvits, kellel on just pestoff näitusele kui on kaks asja, mis mind on veennud, et kummut on vaja, üks asi oli see vene avangardil on näitus, mis oli, mille peale ma olin täiesti põrmus, mõtlesin, et issand jumal, sellist näitust jalas. Ja siis nüüd see sinu näitus, et noh, see nii selge, et kummut on Eestile vaja, et kui üldse selge saab olla, see teeb Tallinnas päris linna ja sinu näitus seal on eriti ja ma lähen mingi muusika, mängija muusikali, et ka täna meil, sina jah, siin terve portsu plaate kaasa, mul on päris hea CD koguja, sest ma nagu lappasin pisut, et mis, mida meeldiks kuulatud. Et huvitaval kombel viimasel ajal meeldib kuulata naishääli ja ta ka neid ei ole väga palju. Avastasin ka ühtlasi, et mulle meeldib ainult selline muusika, kus domineerivad madalad toonid ja, ja samuti naisvokaalide puhul, et esimese esimese paaride seas tuleb nimetatud tõenäoliselt koheshaadeedia Marian feifoli paneks midagi, soojenda räppe, kuulame seda ja siis läheb kuri karjas. Edasi on õudselt hea meel kuulajad, et ma tagasi olen kuri karjas. Kuri karjas, Raul, räägi sellest uuest teosest, mis sa tegid selle pestoff näituse jaoks, mis on seal kumu kõrval väga suur, väga imposantne, aga räägi sellest jah, selle ametlik nimetus lõpuks just selle töö pealkirja kaudu läks asi mu jaoks nagu kokku, et seal oli nagu siukene, veider probleem mulle etet oli, vorm olemas, oli, materjal oli olemas, aga ei ole nagu seda pointile, mis seal nagu asja sisu. Ja lõpuks sai selline pealkiri, et moor vaod. Huumorinoot selle all, et kuna ma olen nagu rongidega varemgi Jannanud, nii et see teos on konkreetselt raudteeliidritest haagiste raudteeliiprid. Natukene ta räägib vast ka sellest, et kunagi oli väga palju raudteesid rongi ma tohutult nagu armastan ja nüüd neid enam peaaegu et ei olegi see väike nukruse moment, aga seal on nagu sekundaarne materjal. Raudteeliiprid, mis tekkis üldiselt sellest, et ma kaua aega otsis, et mis võiks olla analoogne, nagu mul oli seal katedraali ära visatud aknad. Komistasin raudteeliiprid otse ja struktuurilt on ta topeltspiraalikujuline labürint, sinna saab sisse minna ja seal on heli pisut valgust. Aga välja tuled täiesti teist teed pidi, nii et need teed omavahel ei, kohtuobjekti on 12 meetrit kõrgem, võiks olla kõrgem. Minu jaoks on see madal, aga päris pirakas anda küll. Ja siis on veel sellepärast hästi huvitav, et, eks ju, et seal on heli. See, kui sa mööda seda labürinti kõnnid, siis see heli ja muutub, saadab ja peale selle on see lõhn ja just nimelt täitsa hullu õel närida tõde, selle kohta räägiti, et, et noh, see on nagu saasta ohtlik materjal, biomaterjali, nende, neid ei tohi põletada, neid, neid neist ei tohi ehitada, midagi ei tohigi nagu midagi teha. Aga muidugi see on liialdus, et tegelikult ei ole seal mitte midagi ohtlikku, see on mingi mingi mingi euronormid, ütleb ma, olen terve lapsepõlve veetnud säilinud puit, mis ei enam mitte midagi. Tegime maal kasvuhoone aluseid, sellest raudtee on igavesed, ma arvan. Samas esimene asi, kui ma sisse läks, koperdasin robotitants, mille keskel hooma leidsin vanad Visu suusad, ma, ma lähen ise tegelikult oma nooruses neid tõrvanud, eks ole. Ja siis sedasama tõrva jutt praegu, nii et, et noh, mina ei hakka kus mitte midagi. Ma ei ole veel elus kunsti näinud, niimoodi. Vahepeal ma ma seostrama mood, kas need tõrvapütid on need Visu suusad nagu praegu, siis? Ma räägin selle ära, kunsti vaja. Vaja ei oota, ma pean praegu endale pilti, kui niimoodi ma vaatasin neid tõrva pote, seal vaatas neid suuski ja mõtlesin just nagu kahtlus hetke peale, eks ole. Mingid tõrvajuhtumid on nagu siin kuskil otseselt nagu suusatamises, et et kas see nagu noh miskitpidi nagu üks puhtuse poole. Üks asi on see, et miks ei võiks kunsti juurde kuuluda ka lõhnaelamused ja, ja omal ajal, kui me tegime oma neid päris varajased asju, siis oli, millel pidevalt oli tõrvapapp oli konkreetselt kasutusel, kuna seda sai hästi palju hästi odavalt, noh me ikka nagu suurte rullide kaupa ei anda, siis. Tänapäeval ei ole sugugi nii lihtne saada pappi, sa lähed, ostad ja ta on kuidagi noh, ta on kuidagi niisugune steriilne võrreldes selle vana vana aega. Vot just see lõhn on ju, et see tõrvapappi lõks saatis kogu aeg näitusi, mis sulandus kokku siiski parki tipuunimis vahalõhnaga, eks ole, rooste metallilõhna, aga sellest ja õlivärvi muidugi, eks ole, alati tõime oma maalid padu, värsked kohe, et see lõhnabukett, mis moodustus või oli niuke, päris jõuline ja, ja noh, antud need jah, selles konkreetses installatsioonid. Püüdsin seda reprodutseerida. Lõngad lähevad puidu kokkupaatide kõrval Peipsi ääres tuleb ikka selle juurde, kas kuulame vahepeal muusikat ja siis räägime, milleks kunsti vaja? Väga isiklik lugu, miks ma räägin praegu ikka särav, räägivad, aga miks on vaja, eksju? Kunst on ühest küljest nagu on öelnud. Et kunst on hinge viimane kaitseperimeeter, eks ju, see on viimane perimeeter, mille kõlab hästi, seda on öelnud sinu poeg Robert. Ja me oleme sellel teemal taga pikalt rääkinud, et mis asi kunst on? Ma ei saa päriselt elada, kui ma ei ole ümbritsetud mingis mõttes kunstiga ja muusikaga, et mida see kunst teeb, et on niisugune hinge perimeetri viimane kaitse. Ja, ja teiseks on kunstil ka intellektuaalne funktsioon. Rauli kunstil sellepärast et et mul ei ole võimalik meenutada tema teost katedraal, kui mul ei tule meelde, milline idioot ma olen, sellepärast et ma sain sellest täiesti valesti aru. Kirjutasin kõige idiootsem teksti sellest, mille ma olen kunagi kirjutanud. Ajakirjandusele vastastikune. Haaval Roophil sõimu või? Muidugi oleme sellepärast, et. See on kunstifunktsioon, et, et see ei lase sul unustada kunagi, et sa oled idioot. Ma olen, mina, olen selle õppetunni eest väga tänulik. Ei, peale selle on siis kõik need muud funktsioonid. Sellel näitusel on see klaasist. Nende klaasikildudest, see, see oli ka kunstihoones oli ta sööl eraldi. Hiljem näitusel armastusest, vaal galeriis vaal galerii keldris, võib-olla mõned, kes seda näitust külastasid, ei märganud, kerkis keldris. Ma olen kuulnud jah, et tuttavat ma käisin seal näitusel, aga ei näinudki. Aga see on nüüd niisugune töö, mis tuleb tõesti iga kord täiesti nullist uuesti teha. Seepärast on kurb lugu, tuleb lihtsalt ära lõhkuda, seda ei ole võimalik säilitada kokku liimitud omavahel klaasikillud. Kui aga nüüd, kus me oleme rääkinud, miks kunsti on vaja, siis palun Raul, järgmine muusika, naishäältest me siin rääkisime, hiljem võib lasta teist daami. Aga oo, võib-olla juhataks sellega seoses mingi järgmise teema sisse, mis ongi nagu minu lemmikmuusikat või midagi taolist, et minu lapsepõlve lemmikmuusikal proge-rock ja kahtlemata Led Zeppelin. Nüüd ma praegu õpin usinalt kitarri. Olen selgeks saanud Led Zeppelin Kashmiri, mille põhinipp on nagu selles, et kitarr on spetsiifilised käed häälestades. Esimene viies ja kuues keeratakse pooltooni alla. Aga Käsmiran, see on nii tuntud lugu, et, et seda on liiga palju, et kohe nagu läheb kõrvus käima ja ära ära kuulaks ühte teist lugu, mis minu teada on samuti tajad, käed, häälestus, on imeilus lugu ja selle nimi on nõukood, nugade. Kuri karjas on tagasi, meil on külas Raul Kurvits, et sa andsid ka kontserdi, just mida ma tahan, nagu siin praegu just võimalikult paljude inimeste eest teha, on see, et Raul, palun, kui see Subestoff supernäitus lõpeb, palun tee veel üks kontsert. Niisugune mõte on jah, et nii paljud inimesed räägivad mulle kes tahtsid tulla, kes ei saanud seal tulla, kes, kes said pärast teada, et, et mul on selline tunne, et selline Pentaptymanud su muusika järele on nagu väga suur, et noh, lihtsalt ma ütlen kümned ja kümned inimesed. Kas sa käisid? Oi kuidas oli, issand jumal, ma olen kuulnud, kas ta teeb veel, mõtlesin, et kui ma ta kätte saanud kohe küsin, et palun, tee aitas julgustavast, et äkki teemegi jah, et niisugune mõte vaikselt hakkas tekkima näituse lõpetamise puhul. Aga sedapuhku oleks plaan selline, et, et ma ei teeks seda kontserdi seal kumu auditooriumis, kus seekord oli, kuna ma olen ka kuulnud, et rahvas tahtis hirmsasti ise ka rokkida seal seal on nagu istekohad mulle tohutult muidugi meeldib, panda rahvas istub vaikselt ja kuulab ja plaksutab ja nii on kõige mugavam kontserti anda. Aga tegelikult, eks seekord tõesti kuskil hüppamise kargamise aprilli lõpus jah, see läks kuhugi ning aprilli, 20. Prinil aprillil on see näitas, et see oleks jube kihvt. Et see kontsert oli täiesti pöörane ja, ja noh, ma tunnistan, et mina olen üks neist, kes tahaks, et see järgmine kontsert oleks kuskil mujal, sellepärast et tahaks ikkagi neid iidoleid näha lava pealt ja nagu altpoolt plaksutada ja alt üles vaadata ja siis need lood olid ikkagi noh, väga-väga teistmoodi ja väga võimsalt. Kuidas sul see case, ultra, melanhoolia mängisid trumme, et need, aga kuidas sa ise laulma, kuidas see kõik seda tegema tähendab? Õudselt sitt tunne, kui ma küsin mingid siuksed küsimust, mida ma tegelikult vastust tean, te olete niimoodi, et Raul rääkis mulle selle loo ära. Ma küsin seda sellepärast, et see nii kuradi kuul lugu, et tahan, et ega seda kuuleks. Ma olen rääkinud küll juba kümneid ja kümneid kordi jätad väga lühidalt öeldes on nagu see lihtsalt, et ma ei ole eluaeg üldse osalus laudaga, päriselt ikka noh, inimesel on niisugune puu näoga. Ja 50. eluaasta künnisel äkki avastasin, et sealt aknast aknasse jorisemine, äkki vist tuleb nagu välja. Ja, ja sealt ma sain nii hullult julgust, et vahetasin kohe plaadiga oma oma lugusid terve suru. Ja nüüd ma olen jõudnud siis juba nii kaugele, et bänd on tekkinud. Ma olen väga uhke oma bänd ei ole, seal, on see koosneb minu meelest geeniustestest, rumm on suurepärane. Rasmus on tema nimi, meie meie ultra melanhoolia, kitarrist Martin alakan. Ühel põhiline jõud, siis on mul tore saksofonimängija soome tüdruk. Susanna Salama kontrabass, Siim Soop, kokku, sellest moodustub Verezo ootamatult omapärane helipilt. Aga räägi sellest ikka, kuidas sul see käis videol selle VHS kaameraga, seda lugu. Ennas kuid nagu ma nagu sain selle maitse suu, et äkki võiks nagu proovida, noh siis on see küsimus, et okei, et laulad, eks ole, aga mingi põhi peaks nagu olema. Ma tegin hästi primitiivselt, et ainukene salvestusinstrument, mis ma kodus videoga kaamera kontekst, kuna seal mikrofon pead, kõikide meie kogemus ütleb, et vannitoas on vaja videokaameraga vannituppa ja siis niimoodi põlve peale tühja mingit trumme veel. Seda ma oskan, aga trummid jälle kõvad Primil suugagi ju. Niisuguses tehnikas ja põhja valmis nagu stuudios tehakse, nii seesama, eks ole, salvestis, ma võin selle ümber salvesta veel korra. VHS, kas. Siis läbi kodukõlarid ja sama kaameraga, siis salvestasime teist korda nagu live is, kus siis nagu laulsin peale peale ja kogu lugu. Produtsent Raul Kelleri oli produtsent, kes plaadi välja andis, kui tema esimest seda kuulistadatuses niukse vaimustuses ütles, et plaat valmis nii annamegi välja. Aga siis noh, nagu ma muundusliku ohverduseks ütlevad, et sorri, tehaksegi seal on ka professor. Aga ma arvan, et siia Me kuulamegi selle sinodi aknast aknessi, siis on kuri karjas. Raadio kaks jääb vahepeale. Kuna mina olin tagasi, siis on tagasi ka maestro Andrus Vaarik, kes laeb meile vahepeal Pad lääri kurjaõisi järjest, et ma ei tea, kuidas vahepeal elada saite, kuidas, kust te seda buduaari kurja isi saite kujund koha, puhkasin kuskilt key ja nüüd siis Raul kurvitsa ta aknast aknasse, siis läheb kuri karjas edasi. Hümn ilule. Langed sa põhjatust taevast või kerkib sügavusest, oo ilu, su pilk, su põrgulik jumalik pilk kallab vaheldumisi headust ja kuritegu, nõnda et sobivaks võrdkujuks sulle on vein. Sinu silmas on korraga koos päikese tõus ja loojang. Lõhnuse laotad kui õhtu äikesest laetud õhk. Armujook on su suudlus ja sinu huuled on amfaga, kust juues saab vägime säraks ja julgeks nooruke poiss. Kas tõuseb pimedast põrgust või tähtedelt laskud, võlutud saatus sibapsu seelikusabas, kui koer? Sa huupi laiali külvad õnnetusi ja rõõmu ja valitseb kõige üle ega vastuta millegi eest. Üle surnute astud sa Iluneid naerdes ja pilgates. Su juveelide seast pole õudus just kõige vähem veetlev ja mõrtsuka tööks kallimaid, kõigisse ripatseist tantsisklema hirmunult sinu upsaka kõhu peal. Vaksik pimestatult lendab su poole küünal, särinat põleb ja lausub, olgu õnnistatud see leek, hing kinni, kummardub armunu oma kaunima üle, just nagu surija, kes oma hauale annab suud tulgu taevast või põrgust, mis vahet. Ilusa koletislik, hiiglaslik, jube naiiv, kui su pilk, sinu naer, sinu pöid taotavad ukse lõpmatusse, mida armastan, ega olegi näinud. Saatanast jumalast oled, mis vahet, ingel, sireen, mis tähtsust sel on, kui teed samet, silmane haldjas, rütm, valgushelk lõhn on mu ainuke kuningat. Universumi vähem võikaks ja sekundit vähem raskeks. Eksootiline lõhn. Kui soojal sügisõhtul mõlemad silmad suletud hingan sisse su kuumava sinna hõngu. Siis näen ma mööduvat õnnelikkusid kaldaid, mida pimestab päikese üksluine sädelus. Laisk ja unine saar, kus loodus on helde ainulaadsetest, puudest ja mahlakast viljadest. Meestest, kel kehad, on sitked ja saledad. Ja naistest, kelle pilgud on üllatavalt julged. Võluvalt soojale maale mu viinud, su õng. Ja roheliste tava rindi puude lõunasse, mis hõljub seal õhus. Juuksed. Ovillakut lainena laskuvad kaelani ollokke olla muretu, sest on laetud. Ekstaas. Et nüüd me hämarasse alkovi asukeseid, kõik mälestused, mis uinunud, on neis lokkidestama, vehkida neid nagu taskurätikute õhus. Uimas unelema aasia ja põletava Aafrika. Terve kauge maailm ära. Peaaegu surnud, elab su sügavas lõhnavis metsades. Nii nagu teised vaimud, seilavad muusikal. Minu vaimu maarjamõjub sinu aroomil. Käisin sinna, kus puu ja mees täis elumahlasid, hoiduvad pikkamööda, tuliselt lämbes kliimas. Tugevad patsid, saageminud, kandvateks, lainetaks. Sinus peitub Sa eebeni meri, pimestav unistust, tulvil purjeid ja sõudjaid leeki, vaid tulesid, maste kaikuv sadamakai, kus mu hing tohib rüübata suure sõõmuga lõhna, heli ja värvi kus laevad seal kulla mohääri sees, liueldes õieli, löövad tohutud käed, et emmata taeva plekitud säga kus võrreleb lõputu kuumus. Ma sukeldun pea, mis joovastuses armunud sesse musta ookeani, kus teine ookean peitub. Ja mu peenenud vaim, mida veerevad, lained paitavad, oskab lõpuks teid leida viljakas unelus, lõhnama meeliskluse, lõputult hälliv laiskus. Sinised juuksed, telk pingule tõmmatud varjudest, te peate mu üle jällegi tohutu kumera taeva. Teie krussis lokkide pehmetel kallastel ma tuliselt joobunud sellesse segatud hõngust, kus koos on kookosõli muskust ja tõrva. Kauaks alati jääb mu käsi su raskesse lakkasse külvama aina rubiin, safiir ja pääselei täitsa muihale koht poleks kunagi. Kas polema sisu aas, kus Maunelen Afaga, millest Mahnelt rüüpama mäletamise veini. Ma jumaldan sind nagu öise taevavõlvi hooguvastuse anum. Vägev vaikija. Ja armastan sind, ilus, et põgened mu eest jäid, sa paistad mulle kaunistus öös iroonilisel kombel pikendavat maad, mis suurtest siniavarustest lahutab mu kätt. Rünnakule torman, ronin müüridele just nagu raipe Leva kooris ussikesi. Ja mulle kalliks saab hoiul ja kale loom. See külmuski, mis teeb su mulle ilusamaks veel. Oma tänavanurka, topiksid kogu maailma. Rõve naine. Julmaks teeb su hinge tüdimus et harjutada oma lõugu selleks veidraks mänguks. Sul iga päev on vaja hambusse uut südant. Su silmad särades just nagu poe vitriin ja rahva püha ehteks süüdatud jugapuud pruugivad häbenematult laenatud võimu mõistmata mitte kunagi enese iluseadust. Kurt ja pimemasinavärk, viljakas julmustest, ravimterariist, maailma verekaan, kuidas sul pole piinlik ja kuidas sa kõigi peeglitees oma veetluse kadu ei näe. Kas selle kurja suurus, millest sa pead ennast oskajaks, ei sunni siis kunagi sind õudusest taanduma, kui loodus, see alati suur oma kavade varjatuses sind ära kasutab, naine, koopattude kuninganna, sind, vilets loom. Et voolida geenius. Mudast ülevust? O supliimseimat jälkust. See on kaks. Kuri karjas. Oleks kuri karjas, Meil on külas Raoul Kurvitz millal uus plaat on sedagi, et eile õhtul mõtisklesin selle uue plaaditeona nimelt sain kätte salvestuse sellest kontserdist, mille, millest nagu jutt oli ja seal just need paar uut asja, eriti üks nendest uutest asjadest, mis oli nagu põhimõtteliselt koha peal nagu leiutatud. See mulle nii hullult meeldis, et noh, tekkis küll tahtmine nagu uue plaadiga tegeleda, et, et tõenäoliselt see üks lugu võib siis olla selle plaadi esimeseks looks nagu näiteks. Aga noh, ega ei ole lihtne plaat Vellidega selle ma andsin välja nii et nad tegelikult oma kuludega. Et kultuurkapital toetas 5000-ga üle järel konkreetselt minu enda kulutused. Et noh, tuleb oodata lihtsalt see raha kuskilt mingi mingi honorari nagu tekiks ja siis muutub asi jälle taas võimalik. Seda live tahaks ka muidugi hirmsalt. Kuule kas see oli ainult helisalvestusfaili video, võtsite videopildiga? Oi-oi, ma tahan seda näha. Selles jah, KUMU videooperaator Mati Schönbergi selle väga korralikult üle sarnanevad ülema kolme kaameraga oioi, oi heli on puldis, sellesse päris ilusat klipid kokku tähendab kui väga kõva. Vaata kui hea uudis kuri karjas, kuulajatele, et tegelikult on see kõik nagu kuskil olemas, aga tegelikult tahaks veel ühte kontserti ka, seda tahaks vaadata kontsertide ajaks. Olavi. Jah, kuulen sind, lülita palun ajutisse, ma mõtlen praegu, sina käisid tänasele näitusel. Näitus oli väga suur, seal oli väga palju tubasid ja igas toas tulid nii, et võit hästi, palju aega, sellepärast seal olid ekraanid. Kuidas on, maha istusid siis üks asi, tuli, lõppes ära, tuli teine asi mulle need sinu rahateemalised asjad, need videoasjad väga meeldivad, need on nüüd just herilased, nad on teistsugused ja ma ei tea, ma ei ole sinuga kunagi rääkinud tegelikult niimoodi mõist, raha, meda füüsilisest olemusest ja ma isegi ei tea, ma mõtlesin just neid asju vaadates, et küsin sult seda, et kas sa oled lugenud Peleevenid näiteks sa oled lugenud arvud? Kahjuks ei ole, et noh, hästi huvitav on see, et sa kuskil nendes samades kohtades oma mõtetega oled liikunud ja liigud, kus, kus mina ja kus Peleemin ja ja kõik need asjad on see, et sa oled muidugi noh, selle isegi rahandusarvud on niisugune asi nagu sanpank olemas küll, noh, sanitaartal nagu pank. Aga see sanpank kui selline okei, seal oli nagu oled nagu oluliselt veel filosoofilise metafüüsilise ma, aga noh, mingeid kokkupuutepunkt oli, et need olid seal pärast väga huvitavad ja see on huvitav, kui noh, mina ei ole kirjanduses nii pädev pisteliselt asju, aga siis ongi huvitav vestelda inimestega, kes on nii-öelda teise jala peale kui pädevad, et selles mõttes väga huvid huviga kuulaks seda. Pelevini versioone ise kahjuks sellega kursis ei ole, aga mulle selle raamatu too kindlasti ja kama juhindusin. Päris meta-füüsilistest nagu rahakontseptsioonidest, et Joosep põhiselt veider vend, kes tal ühest küljest ta ajas nagu väga spiritistliku konkreetselt nagu ridadel ega rahaõliga ta nagu kristlikus tähenduses. Aga teisest küljest oli väga poliitilisse või sotsiaalpraktiline tüüp ta ikka nagu viis aktsioonidega nagu asju ellu, seal oli üks rituaalne, kus õpilased tal tassisid kive ja kivid olid noh, nagu raha, metafoor raha kvaliteedis. Ma tegin selle esimese viide õnnest kahest ja 98. aastal, sa said täiesti teistsugune asi, kui ma nagu muidu oled nagu teinud ja siis ta kipuski nagu niisuguse üksikuks asjaks, mis nagu hästi jaagu nagu muude tegemistega, aga nüüd selleks, et nagu moodustuks mingi paar või nagu oleks toe kõrvale, siis nagu napilt enne neid, kes tegid nüüd nagu te ise teise video juurde Bankodes ja siis oli see, mis oli, väga kihvt. Nad koos toimisid väga hästi, et kui esimene video oli sellest, et kuidas noh, mingis mõttes niisugune natukene kriitika või kergelt irooniline pilk sellele, kuidas ja Austria majanduskoolkonna arvates naturaalmajandus läheb üle rahamajanduseks, kuidas tekib nagu selline sümbol, et seal noh, seal oli siukest, sinu poolset, kerget iroonilist pilku sellele asjale pandud. Teine, mis seal on sihuke täiesti fundamentaalne. Mida selles uuemas töös noh, sellest võib võtta nagu tegelikult kriitikat kui sellist just kunstilist kriitikat, ükskõik mis ideele, et näiteks et kuskil on mingisugused tolvan, kes räägivad samamoodi, et no et inimene põhjustab suurt kliimamuutust, eks ju, siis selge on see, et meie kliima 99,9 üheksa, üheksa üheksa üheksa protsenti sõltubsannist, eks sanpangast, mida päike teeb päikest, sardile päikesele suhu ära lõpetada, siis on kõik. Oligi jah, see on nii kuningaid, et fundamentaalselt selles mõttes olid need tööd väga-väga kihvtid. Aga kuulame muusikatele vahele, mis me nüüd järgmiseks pane õue peale. Mis me näeme paari euriga? Sobib teema algas. See on kuri karjas ja eurodi nõus, Raoul Kurvitz, Olavi Ruitlane, Kaur Kender. Kuri karjas läheb, edasi lähevad Gonel eurotki, Leonard Joan Leonard kauem, küll ta mulle meeldib, küll ta mulle vahepeal meeldinud mõne looga tandi doga meeldib. Äsja kõlanud lugu õnneks, nii. Millest ma olen alati unistanud kaverit teha, et kui põlevkivi, üks hetk veel, et nüüd mul mingi valik, sellised umbes 20 sellist lugu, mida hirmsasti tahaks ise varem või hiljem laulda. Kahe looga ma olen juba nagu maha saanud niimoodi, et üks on sedasama tahagnestaarnes, mis ei ole tegelikult minu lugu, et sinna ei kolinud ja ongi lugu. Robert plaati esitades kuuldakse, aga õnnestus saada ka Tomzeulsi IRL-il. On ka päris popmuusikas, just naistele on selliseid lugusid, millele võiks nagu lahedaid kavereid. Omaette teema on see, et, et ma kindlasti tahaks teha just nimelt paari naislaulja lugudest kavereid fikseriannale on üks geniaalne lugu rõhuthoi ja ma olen kuulanud seda, et kui seda laulaks mees madalale sama teha, et, Seal oleks mingi selline suhteliselt pöörduks tähendus see kõik asi muutuks ringi. Olen pidanud silmas sedasama kõike lauldes. Taastusin ja popmuusikas on seda asja väga palju tehtud, näiteks eksju peansi, see laul Blaisse, mis räägib sellest, et eks ju, et siis eksrikas tšikk saadab oma kuti, kes tõmbab ringi ja tšikk on tal autod ja kõik asjad on tegelikult selle, kirjutas üks kutt ja kirjutas nagu kuti lauluks, aga tegelikult see kõlab ju väga hästi, seda laulab hoopis tšiki, eks sai megahitiks, et sellised eksperimendid on väga huvitavad anda olemasolevale nagu uus tähendab, anna anda Anu Saagim, kus sugu. Ja kui me nüüd järgmist lugu kuulame, siis pakun, et, et see võiks olla nüüd teine daam minu pooltel nimetatust nimelt. Väga südantlõhestav lugu ühest Ameerika 35. eluaastani jõudnud koduperenaisest. Kujutage seda peasete, kui seda laulab hoopis meesterahvas. Kuri järjas. Kuri karjas jälle ja jälle ja nüüd nüüd ma olen tagasi, nüüd ma enam puhkamine. No ma tahan näha seda ja selles mõttes on jube hea, arvan, et me peamegi tegema niimoodi, et me kutsume siia tegelikult mitte ainult luuletajaid ja kirjanikke, keda me fännavad. Kutsume kunstnikke ja muusikuid ja kõiki ilusat tütarlaps, keda ma fännan. Ega tegelikult oli niimoodi, et Rauli näitusele nii ka, et võib-olla on ka sind veel kutsuma. Aga me ei ole kunagi öelnud, et me ei kutsu. Kutsu mägi, aga selleks läheb aega. Aga minge ka kõik sellele näitusele, kuni seal lahti on, see, see nõgesepannoo sellest tuleb kindlasti, rääkis sellest, see tuli teha seal nullist peale hiiglama suur. See oli nüüd üks vähestest nendest asjadest, mis oli nagu säilinud, seda tuli restaureerida ja erinevalt nii mõnestki teisest, eks ole see klaaslastel uuest pudeli ja turvatünnid kõik uuesti otsida, aga nõgesed imega kombel olid täiesti alles pannoo kepp kokku 35-st sellisest klotsist, mis kokku on terve veoautotäiskoormad. Ja see oli mul säilitatud siis lahtivõetuna meie maamõisas pööningul. Kuna meil on niisugune tore koht, mis on küll nagu näeb välja hiiglasuurt, talumaja elektrit ei ole, aga põhimõtteliselt ongi mõisel. Sellest võib täiesti eraldi rääkida oma lugusid, aga seal pööningul säilis need nõgesed mumifitseerusid. Seal, see on ägedegelt visastel, sa tegid selle 98 99, kaks suve korjasin ise ükshaaval nõgesid nagu lilli. Osadel 50000 on neid kokku. Mul üks tuttav kunagi ütles, et lõpetasime kunstiga tegemise ära, läks luuleval elatlased, luuletajal on kergem, ei ole vaja pildiraame tassida. Kas sa proovid ka muusika peale nagu üle minnes, et siis nagu ei pea nagu seda rekka kavaneid noh, tonne tähendab elupõlise trummarina on see tohutu vaev tegelikult raske füüsiline töö, kogu aeg, nii et asjade üles panna, et mul juba tundus, et nii mõnus ja lahe trummide taga Asjakohaste vähe paga, ütle ikka, ma pean oma trummid kohale tassima. Kontserte teeme selles mõttes nagu, nagu füüsilist võitu ei kuule, aga kuulame vahele, ühe ultramelanhoolne laulab seal, kus sa, kus sa trumme mängida, et millistes valid muu ahhaa, kui nii ütled, paneks midagi karmid. Et, et on niukene, no väga äge lugu, et meie sinu meie sinu vastu ultra, melanoom, kurjas. Siin. Ei piisa. Kuuskede siia tall. Istmes. Põldudele sirutusi. Kuid sülitas. Siin. Ei piisa kuuseoksi ja ta töötas. Eetris ja Raul, sa kirjutad ise oma lugude tekste? Jah, no nüüd ainult seda aknast aknasse. Aga muidu jah, ingliskeeles noh ikkagi miks nüüd Eesti mees peab nagu inglise keeles kirjutama tõtt, aga minu meelest on Eestis nii palju juba toredaid inimesi, kes kirjutavad eesti keeles, et neid, kes inglise keeles tuled, suudaks kirjutada neid tegelikult tüki maad vähem ja ja ma arvan, et ma suudan seda. Inglise keeles inglise kolledži lõpetanud poiss, kuidas mõned õpetajatele ütlen, et ei oskagi luulerida kirja panna. Et nii ma neid teen ja sellega nagu ei tohiks probleem olla lihtsalt see mõtteviisi küsimus on niimoodi, et märkasin, et noh, viimane mingisugune poolteist aastat ei olnud kirjutanud ühtegi teksti, kuna mõte ei ole verbaalne, tähendab, kui sa tegeled nagu visuaalse kunstiga, siis siis on täitsa teistsugune mõtlemine. Aga kui häälestada Ennast seal lainele, noh, tuleb välja tekstid oleks huvitav, kui oleks ka kuskil üleval koos muusika, no mul on plaadi juures on see, et seal on kõik see kõik sõnad olemas plaati huvitav, kuskil müügil ka veel minule kinkisid seki või keegi, sellega ta ikka peaks olema ilusti poodides nendes sõnad lugemise pärast tasuks seda asja pihus hoida ikka muusika pärast tasub ka. Läksime riim luulest suitsunurgas või mida te suitsetate, kunstnik peabki olema paheline ja loomulikult Te olete suitsetama, aga seal riimi koha pealt, et just nimelt, et, et noh, ma väga luule austaja ja mulle meeldib igasugune luulevaba väär, selline ja päris sürrealistlik luule, aga kui laulutekste kirjutada siis laulus? No ma olen sügavalt veendunud, et riim annab oluliselt palju powerit nagu juurde, mis nagu viib otse kiired otse teieni klišeede, nii, eks ole, et ütleme, mis riimub sõnaga lav, no ega neid palju ei ole sõnu tav Klav ja rohkem nagu ei olegi. Aga power nagu tekib sealt, et mina olen püüdnud vaata nagu seda asja, et oleks nagu need rõhumomendid oleks nagu, nagu riivis. Mis võib-olla noh, kui lugeda luuletust, kus nagu luule luule kvaliteedis, et võib-olla see kvaliteet kahaneb see läbi, aga muusikale Võrno muusikas hakkavad mängima rütm, seal see läheb ära, ütleme seal on mingisugune luuletus, on lihtsalt nagu vormiliselt ta oleks, seal võib see venida. Venica tsiteerima, Eminemi laavis Iival spellerit näpparsashouja. Poeesia mulle väga meeldib, aga kas rütmi vanasti bändiga Reval minu kohustusele kirjutada, Henry Laks meil laulis? Inglisekeelsed tekstid, kirjutasin mina ja see oli tõeline pain in the ass, kirjutatud, et kui laulja, noh me peame mõtlema mingi loo välja, tema laulab nigel la la ja seal mingit head Töötute arv silte ja siis ma pean nagu sellele mingi leiutama nagu sõna, et see on ikka väga piinarikas tegevus, aga kui ma ise kirjutan täpselt, siis noh, ma ei ole ahistatud rütmistruktuurist ja, ja tihtipeale tekivad väga huvitavad kombinatsioonid. Ja noh, kui sa oled nagu klassikalise luule rütmi järgi, loed, mis need on. Miseksameetride, mis meil olid, eks ole. Et laulu tekst ei pea sellise loogika järgi üldse oleva riimi. Sa saad mõnda silpi venitada, üle, sa saad üle laulda, Nad võivad olla tõesti pikkusega ja huvitavad momendid tekivadki, kuid laul sõidab nagu rütmist. Tee. Mida me kuulame lohisev üle? Tegelikult mina kunagi ma kirjutasin väga palju laulutekste ja ma algasin, freesisin kunagi raha selle, ma ei osanud seda küll mitte midagi. Ja siis seal ma avastasin seda lihtsalt need muusika loojad on nii suured geeniused, aga need ei anna endale silpide järgi, eks ole. Ja siis sa lahedad seal nagu ristsõna, eks ole, sobiks niivõrd ilusa vastu, eks ole venitama oma asja pikemaks, sest ta on, stan, geenius, alga õuete, mängin nendega sõnamängu. See on ka väga raskemuusikat, kuulame. Võiks nüüd kuulata. Eelmine lugu oli siuke karm ja räige, et kuuleks midagi niisugust hästi ilusat, võib-olla isegi tasastaga, mille tekst ilmnes võimu sõnum on päris kuri. Ja niisugune. Koos prajanenuga ja loo nimi on Ellis ning wind oioi kui ja kuri karjas. Kuri karjas jätkub külas Taulgurets kindlasti kõige Fendouzhe Olavi. Mis ma oskan öelda? Mina valdan ühte kitsast kunsti ja mina ei ole võimeline väljuma sealt sa mängid, kidrata, mina mängin kidra. Kakofoonia, inimesed maksavad, himustavad, vaatame selles, kui valesti ma kõike teen, eks ole, ja neile meeldib see. Teile meeldib näha endas kedagi mulle annetumat, mulle makstakse selle eest, et ma ei teeks isegi seda. Raik oli samamoodi. Ja selles mõttes nagu väikene niimoodi, aga, aga inimesed käivad vaatamas üldiselt mina kitarrimängijad vaatavad seda, kui halvasti mul lähevad. Nad saavad naudingu sellest, aga mitte selles, kuidas ma mängin. Raul, mis sa kunsti sedasi mind huvitab lihtsalt see pool ka nii, nii väga, et, et ma tahan teada, millal sa järgmise sellise šeff joonele nagu kata. Kuskilt teatasin, kui enne näitust mult küsiti, et mis edasi tehakse tõttu, kuhu, et on alati alati nii karm, nii suurte näitustega, et võid sa mõelda, mis edasi liivale igat asjatut. Viimane asi seal on ka hästi palju neid sinu Anid, arhitektuuri asju ja kõiki neid asju väljas, mida ma õudselt lootsin, et jääd sa neid üles, leidsid? Jah nendest mõtetest, arhiiv. Sellega oli paras tegu, tabas täielik paanika, et arhiiv on kadunud, hävinud või need fotod noh, alati laenata, küsitakse, kes tahab mingid bakalaureused tööd teha, kuskil jälle nagu hajunud, masendavalt kombel ilma peal näiteks noh, omal ajal väga korrektselt slaidide peale võtsime. Ühtegi slaidi ei ole mul nagu alles. Ja partner Urmas Muru teatas veenva rõõmsusega, et Raul, sa võid olla kindel, mul on kaks. Et lõpuks oli põnev välja panna mingis mõttes ehk need arhitektuuriprojektid, et Me projekteerime tehase embama jooga ja niisuguseid asju, et muu asja vahel on ka sellist elu täiesti paralleeluniversumis seal seal näitusel tekib, kui sa sellesse nagu sisse läheb, väga-väga kihvt. Ise ma jäin ka rahule selle nüansiga, see oli väga-väga rahule selle muuseumi tädiga, kes nagu tänaverslasegi nii iseloom, kahjuks tubamine sinna ja vaata sinna prillide, sissepillide prillid teoses, see oli värske installatsioon, sime lõpused, erinevalt muudest, tohutult massiivsed osas ja see on imetilluke. Et see on minu enda prillid mille tulemusel Kuud käib. Palav ime, et prillid on sead. Jah, see on siukene nüanssikad asi, et sellel võib olla, peab ta just nimelt tädi tähelepanu, tädi pöörab sellele tähelepanu pööramine. Minge vaadake prillide siis vahva, mis muusikat oleme? Muusika nii. Üldiselt on mul siin olnud kõik see niukene rokk, Õprugeja, punk ja niimoodi, aga üks kummaline lugu on olnud läbi aegade, mis on selliselt süvaproge bändilt nagu Emerson Leiten Palmer. Aga lugu on täiesti eriline, täiesti teistsugune, ta ei olegi nagu üldse rokkmuusikaloo nimi Hannes Elariin. Seal Avi. Raadio kaks ja kuri karjas ja mulle mitu asja, mis need on meelde tulnud, et. Ma vaatasin presidendi vastuvõttu, nägin sind seal kõrgega, Raul on seal. Ja siis teine asi oli see, et presidendi kõne mulle väga meeldis ja peale seda ma säutsesin Twitteris ja seal mitmega säutsesime siis neile härra president, ise säutsus vastu ja tsiteeris sellist toit nagu nagu Eliot ja ühte sellist pikka poeemi, mis räägib väga olulistest asjadest. President seletas meile tegelikult twitteris lahti, mida ta täpsemalt silmas pidas. Tsiteeris luulet ja me pöördusime ühe, võib-olla ühe Eesti parima luuletaja ja kirjaniku poole, et, et võib-olla järgmiseks kuri karjas saates me saame selle pika poeemiga eesti keeles siis ette kanda. Et kuri karjas on tulevasel igast huvitavaid asju, seda ma läheksin lihtsalt sellepärast ära, et mul tuli meelde see, et ma nägin sind televiisoris, presidendi vastuvõtul. Aga miks ma sellest rääkida tahtsin, sellepärast ma tahtsin rääkida sellest, et härra president, kui te meid kuulates ja kohe on varsti on see põim eesti keeles juba järgmises kõnes saab seda kasutada neid tsitaate, siis on väga hea poen. Ma olen seda pikalt pikalt armastanud, seda ei ole eesti keeles nii hästi, kui vaja oleks. Ta oli väga tähtis luuletaja kõikidele piitnikele, absoluutselt. Ma ise ei ole nüüd niivõrd kirjanduse lähedane inimene, et ma julgeksin midagi heligiooti kohta konkreetset sõna võtta, aga muljet on mulle avaldanud. Kahtlemata tähendab viidnikest, üks saade oli meil selline, kus ma lihtsalt rääkisin Insbergi ulgu, terve saal seal Tõnu Õnnepalu 1991 eesti keelde tõlkinud Vikerkaares, mis ilmus ja siis oli selline oligi terve saareulg kogu ulg järjelt ära muusikat vahele vett vahele. Presidendi vastuvõtust mööda minnes, öeldes, et mulle ei, üllatavalt positiivne mulje sellest, et varem on telekast pingviinide paraadi asjad, aga väga, väga soe ja südamlik oli. Meil on lihtsalt see, et meil on lihtsalt äss, president, noh see ongi president on meil sümpaatne kuri järjest kuule, et, et selles mõttes vähe ainult sellest, et mina olen tagasi, et tegelikult on tagasi ka Marta Vaarik. Ja kuna meil täna lihtsalt külas praegu Eesti kunstnik kõige tähtsam tegelane Raul Kurvits, siis, siis on muusikavalik ka tema poolt, aga juba juba järgmises saates oleme tagasi Martabiidi peale kuulame seda, mida Marta meile valib ja et kuri karjas on päriselt tagasi. Päriselt, kus ta kus ta pääseb just Raul järgmiseks kuulamas. Võib-olla läheks edasi ambivalentsus positiivsete toonidega, mis võib olla äkki liin HIV-positiivsed ei olegi, aga lugu? Geeniplaan, arvan ärge, ma olen ise vaadanud läbi tõenäoliselt kõik loo nagu nende tele laivid, mis on omaette žanr, tähendab, et kus, noh, mis ei ole kontsert, eks ole, aga mis ei ole ka ei ole ka stuudio telekaamerate ees ja kõik, mis toimub, toimub su silme all. Ja üks niisugustest lugudest, mis, mis just selles formaadis on nagu väga põnev alati vaadata. Aednik Heivi tühi, olla nii okei, kuri karjas. Seda ma teile ütlen, kulla raadio, kuuletud mark, maju, maak tammuel seda nime Kurvitz, seda te saate veel sel aastal kuulma igast kontekstist. Raul missinajased. No enne sa küsisid seda, et mis ma edasi teen ja teemad kaldusid kuhugi mujale, et tegelikult järgmine asi, mis plaanis on, see on väga konkreetne asi, et kohe kui see kumu näitus lõpeb, maha, võetakse teine päris suur näitus otsa kunstihoone galeriis peda puhkas šampphincamplidele difre. Et näitaja samal kahe peale noore üliandeka naissoost maalikunstnikuga Kristi kongiga ja on üks mu lemmikõpilasi läbi aegade, olutan paduandekas ta erinevalt paljudest teistest maali õpilastest, keda publik ja kriitikud ei ole vastu võtnud nii-öelda sooja sõnaga maalikunstnik on olnud ka siin pikalt niimoodi irisemise objektiks. Kristi tööd on lihtsalt on nii lahedad, Nende vastu ei saa, tähendab tohutult värvilised. Ja see puhkumil taime siis koos väga erinevat põlvkonda, kaks täiesti erinevat sugu ja, ja kokkude näituse nimi on android Jenic mainud Šein eesti keeles siis androgüünset vaimumasinad. Põhimõtteliselt me teeme ruumilist maale sees žanriliselt maal, jah, aga ta ruumiliselt installatoorne maal, ütleme ja me esitleme siis. Psüühilises organismis toimub, me näitame rahvale seda mina ühelt poolt Kristi teiselt poolt ja, ja see, mis meil kokku on, Bemmid, kutsume 11 oma ajusse, külalisteks. Ja kokku kolm nii, sest nagu etüüdi tuleb nagu tegemisele mais mais ei ole ja see on päris töömahu, kae asi, ma ei kujutagi ette, kuidas me sellega hakkama saame, sest see on nüüd nagu asi, mida ei saa teha. Nii et seda tuleb teha nagu kohapeal ma tunnen päris õudus selle ees, et publik, ärge olge ei üllatunud ega kohkunud ega pahased, kui näiteks seda näitust ei tulegi. Alati alati meil on alati, küllap tuleb, kunstiga on alati nii, aga see on küll sellest saame rääkida, siinkohal ei ole nagu te saate aru, et ma ei saanud mitte tagasi tulla, sest tegelikult eesti kujutav kunst on tagasi nii nagu ta pole tükk aega olnud ja, ja kirjanduses juhtub ülihuvitavaid asju, luules juhtub huvitavaid asju üldse arust eesti kultuuris üldse, läheb praegu, jättes kõrvale filmimehed, kes ainult vinguda oskavad, kõik muu kultuurivaldkonda elab, mul on selle oma metsa puhul see niisugune missioonile selles mõttes väga positiivne tunne, et ma olen märganud, et külastatavus on ikka tõesti väga suur ja kui siin kõik saag on irisetud, selle ülevel muretsetud ja et kas on Eesti kaasaegse kunsti nii halb maine? Jüri Üdi saatusel tund aega arutasime seda küsimust. Aga noh, siin ongi nii, et kui teha Ta maha saada millegi sellisega, kus, mida tõesti publik külastab ja võtabki vastase mõjub väga positiivselt kogu ülejäänud kunstifoonile. Ja ma usun, et praegu on see trend küll väga jõuliselt tekkinud, et külastatavus kasvab kindlasti seal neid absoluutselt iga kord, kui ma olen käinud ka sinu seal best of näitused ja seal on inimesi nii palju, et selline tunne, et sa oled sattunud välismaale, sest praegu ma tulin sealt, eks ole, seal inflatsiooni noor tütarlaps, mõtlesime, vaatasime insolatsiooni ära. Läksime järgmisse pimedasse ruumi varasem järgmis ära. Läksime järgmisse ruumi niimoodi, onju, aga siis helistasid ma, pin hakkas tulema. Võib-olla oleksime jõudnud. Tubasid veel oli. Aga kunst on tagasi ja kõik on tagasi ja aitäh, Raul, et sa teed seda kunsti, mida sa teed, seda on väga-väga vaja. Aitäh. Väike aitäh. Suur aitäh selle eest, siis selle väike aitäh selle eest, et sa tulid siia saatesse. Ja mis sa meile viimaseks looks, valid? Viimane lugu võiks olla midagi programmiliste või, eks, aga kas. Siin on keeruline programm, esimese hooga sattus mulle plaat selliselt ühelt mu absoluutsele lemmik bändilt ainsa Noybautonilt kus laulab ja põhiliselt muusikate pliks paar keelt, kes on keda ma isegi nagu pean oma mingis mõttes vaimseks kaksikvennaks või midagi taolist, mul on olnud au taga ka tutvuda ja, ja, ja pilti temaga koos teha. Jutt käib siis praegu sellisest plaadist, mille nimi on ende noi ja ka sellel plaadil on nüüd uuemas versioonis, algselt seda ei olnud nii mõndagi, uuemas versioonis on siia juurde lisatud üks lisalugu mis on minu meelest imeliselt kena lugu ja noh, ta ongi nagu selle plaadi niisugune koodavaid nagu lõppu pluss lõpulugu. Sõnad on seal kahes keeles saksa jäis, paania keeles, kusjuures ja laulu nimi on billirubiin. Billirubiin muuseas veel see, et, et ma küsisin sealsest helitehniku käest, kes billirubiin siis on või aga selgus, et see on hoopiski mingi mingi jõle jube verehaigus. Aitäh. Raul, aitäh, aitäh, Olavi, et sel ajal, kui ma olin ära aitäh, et lipu püsti hoidsid, aitäh. Ma olen sulle väga tänulik, aitäh, Jarek, et sa tulid, aitasid seda saadet sel ajal teha, kui ma tõesti ei jaksanud seda teha ja Marta sulle ka tervitused ja aitäh, et tagasi oled ja kuri karjas, Raadio kaks ja läheb edasi ja nüüd siis billirubiin. Raadio kahe leviala katab 99 protsenti Eestimaa. Meie saated on igal ajal igas raadioaparaadis tasuta. Harjumaal 101,6, Lääne-Virumaal või Läänemaal 102,9 2,9, Järva Jõgevamaale 102,6. Kui VVV punkt ärgaks poee