Olge tervitatud kõik need toredad inimesed kes sidemete huvi ajaloo vastu ja Teil on muidugi meeles. Eelmisel korral ma lubasin, et, Võtan teid kaasa ja lähme Madriidi linna. Ja, ja ütlesin gaasile päeva ära, asja pidi olema 30. august 1744. Ja teatega head inimesed. Pärast seda provokatsioonilist õitsemist minu poolt. Mul on tulnud palju niukseid okaadikesija telefonikõnesid, kus hirmsasti on vaieldud selle üle, et miks ma just selle päeva valisin need 30. august 1744. Et mille poolest tähtis on? Nutsin teile kohe ära, et. Ärge vaielge jumalamuidu, see päev tõesti ei ole. Ajalukku löönud teab mis eriline tähtpäev. Aga ma ütlen seda teile sellel päeval. Ilmselt teadvustas Madriidi kunstnik Manuel de la Cruz ühe suure pildi. See oli žanri pilt, see tähendab seda, väidab elu-olu. Zhanri pilt kujutab endast Madriidi sibada turgu. Ja see on rahvapidu seal tavalisi rahvapidu feerija. Ja märkinud millegipärast kunstnik sellele pildile ka selle kuupäeva. Ja siiski on tulnudki sisse. Selle pildi nimi on see kuupäev 30. august 1744 rahva pidufeerija. Ja kui ma selle pildi kätte sain ja hakkasin seda pilti vaatama. Heidan teile kohe et ma olin alguses väga vaimustuses sest nii palju informatsiooni, kui see pilt annab ühe korraga vaatajale on väga raske kuskilt mujalt saada. Ja kui ma seda pilti vaatasin ega hakkasin mõtlema, kuidas ma seda teile kallid kuulajad edasi saan anda siis ma muutusin nõutuks. Ilmselt mul ei ole nii suurt sõnatagavara nii suurt leksikoni et leida igale asjale seal oma tabav väljend, mis sellel pildil kõik on. Nüüd ma siiski püüan kokku võtta kogu oma jõu ja selle, seda, seda pilti. Silmade ette manada. See on päise päeva aeg, ilmselt on näha, siis tahan, kirikutornis. Paistab kirikukell, et seal 12 läbi südapäevaaegne aeg. See on seal näha. Mis on turul. Turul on olemas. Kõigepealt müügilauad. Paistab, et need on umbes nagu meilgi. Turul on tavaliselt kokku löödud lihtsalt niuksed. Müügilauad. Isegi on näha, et need lauad on hööveldamata, seda on näha. Niisugused toores töö. Indie kohal on siis ka kaigaste otsa pandud varikatused. Et päike moosimüüjatele pähe ei passi seal olemas. Nüüd inimesed istuvad mitte toolidel, Heljal toolisid ei ole. Inimesi, istuvad kasside pakasside, paistab, et need on vist kassis. Veini või, või mõne muu kaubakastide otsas. Istuvad ise väga korralikult riides, paistab olema seltskonnale, seal on umbes üks paarkümmend seltskonda näha. Istuvad. Aga käes on neil kannud ja klaasid. Nad istuvad seal näitelava, seekord see ei ole, tuleb nii välja, et niisama tulid kokku, sinna on näha, et tõld on tulnud sinna kell kella ees on neli hobust ja tõlla uksel on vapp. Ilmselt on näha, et see on aadlidaam, kes on tulnud kohale ka vaatama, kuidas rahvas lõbutseb. Nii see paistab, et see madaam, kes seal kohal tuli, ühised senjoora või et see on hertsoginna. Vapi järgi võib öelda, siis on essa kinni ja tema Mediina, Sidoonia hertsoginna nagu tõld tema, tema, tema tülla vapna vele reedab. Temal on siis kaasas puhvkleitides kraagitarid, kes on tulnud juba tõllast välja. Siis on tal olemas õukonna kavalerid. Vaat paadil on kraan ees. Asjabetsialt siis valatakse, kes tahab, eks ole, võtab midagi. Siis on olemas. Ja mis kõige huvitavam on, et seal on ohtralt mustlasnaisi tunneb ära nende rõivastuse järgi flamenco nimetati neid mustlasnaised, nemad käivad ringi ja näha, kuidas üks on juba ühe daamiga osaku käe oma pihku haaranud, jaa. Jaa. Ja siis teise käe sõrmega näitab seda neid nähtusi käejooni ja siis seletab midagi saada. Ta kuulutab tulevikku või räägib saatust sellele inimesele, kes seda usub ja usaldab ja seal oli ka muidugi raha, maksab. Üldine mulje, mis aga kui me vaatame, vaatame detaile? Esikunstnikuna osanud maalidega montillad käigust teate seda naisterahvad teabesõnaga assimise montillase niisugune. Hakkab kammistileval kammi küljest hakkab peale, läheb üle selja ja kõik see on niisugune looritaoline kehakate seal rohkem selleks, et lihtsalt rõhutada daami ilu ja seal tavaliselt tumedad tumedad on need siis tuules Kaisegi lehvivad. Millega tuult siis siis muidu ei saagi vastu pidada, kui seda ei ole. Ja kõige huvitav, mis minule meeldib, on koeral, sealse uluplatsil? Ei tervelt kaheksa kujutatud seal kaheksa koera ja kõik on tegevuses. Kaks tükki on millegipärast purelema läinud. Detailseid tema asjas asju kujutades ja see kunstnik on umbes see lagrusson umbes samasugune mehised. Kõik täpselt ja koerakarvad on kõik käte ette kujutad. Ja ma pean ütlema, et madu neitsile, koeratüübi, aeratsion, spanjel. Ma ütleksin mingisuguseid Novi Terrerid Foxtervjueerid näiteks lühikese karvaga paistab, aga Hispaanias vaevalt olid bokserid, ma ei tea, kuidas nemad neid koeri nimetasid, aga kõik on olemas. Isegi kaks kassi oli seal näha, kuskil kaks kase heidan roninud kuskile kõrgemale, nii et kassid on niigi nende lettide katuste kohal seal ja vaatavad ringi. Noh, nüüd ma püüdsin teile seletada seda pilti, see oli 30. august 1744. Nii ma hakkasin mõtlema, et mis ma siis siia kõrvale tooksin. Kui me valisime ühe aasta välja, siis peaks ju otsime ka mujalt midagi, mis, mis, mis selle ajaga nii peaks kokku minema, aga siis ma hakkasin otsima pilte, kas ma leian veel vähemalt samal aastal tehtud pilt kuskilt ja leidsingi. Samal aastal on tehtud pilt. Viini linnast Viini linn. Seal Viini tänavapilt ilmselt väga tähtis tänav. Sellega seal on näha ohtralt rahvaliit rahvaliikumist. Isegi üks umbusklikud ja rongkäik läheb sealt mööda vastavate usu sümbolitega. Aga kõige huvitavam, mis mind pilku köidab, ma kunstniku nime ei tea, sest see on seal on märgitud, et tundmatu kunstnik ja selle maise tööle, kes on selle aga aastaarv, on teada. 744 viin. Kõige rohkem me teeme tänaval teenijanna tüdrukuid, teenijanasid. On näha, et nad on saadetud või noh, lähevad poodi, viia toitu koju ja seal on näha liha, kauplused, lihakauplustel. Nii et siis võib sealt valida, kus koha peal ja teha ja antakse üle ja pannakse sulises korvi. Siis neljandatele liha, Karn, liha, karnide, see, see koht. Seal on näha ka vorstid, vorstid kipuvad samuti seal nööri otsas. Ja siis kõrval hakkab peale juba esisteini teine sort kauplusi ja need on siis ilmselt nähadina veinikaup. Veinikauplused. Ja huvitaval kombel on seal näiteks ühe poe ukse ees on üks suur Lohtim, keskmine veinivaat. Aga see asub kelgul. Kelgukujuline niisugune alus. Kuigi on suveaeg ilmselt. Ja siis ma hakkasin otsima küll, aga ma ei leidnud mingisugust märki, et oleks seal rattad kaal näha olnud pretsebetki sonkil. Ja kui ma pärast sain selle materjali ka selle kohta, mis seal kirjutatud Veinikelk kas siis tõesti veinivaati ainult lohistati suure jõuga mööda tänavat? Seda ei oska makadele ütelda. Aga on näha kassi, teist. See on üherattaline käru, mida lükatakse, vanasti olid neil lastel niuksed, enam ei ole moes need siiani üherattaline ja seal peal on üks väiksem paadikene ja seal all on siis Cavedudes tänava veinikaupmees temal paadikene, seal kelgu peal seal kannukenemi kruusikane seal ketiga küll teised ei saab, see võib seal siis Ossa veini. Nüüd võiks Viini tänavapildis pakkuda huvimajad. Majad on seal, kaks maja on kaheksakorruselist ja kolm maja, mida ma näen, on kümnekorruselised majad. Ja kui ma seal tagant järve Texiburin seal siis myydscazernen tähendab üürikasarmud. Üürikasarmud tähendab, need olid siis majad, kus iiliti neid tubasid, kortereid välja üürikasarmud. Paistab, et oli siis niipalju rikkaid inimesi, kes eks ehitasid selleks maju, et neid välja üürida. Eks ole, majaomanikud niinimetatud jaan ka, olgu öeldud seda, et sellel ajal ei olnud mujal Euroopa linnades neid üüri kasarmuid vanas Roomas oli küll, aga keskaegses Euroopas kadusid nad ära, niuksed üüri kasarmuid ei olnud. Ja lisada asjad hiljem tulid Euroopa linnadesse need müüri kasarmud, aga nende Viinis juba oli 1744 sellel aastal juba olemas. Üürikasarmud. Ja vot siis on seal üks väikene, niisugune moraalne lugu ka juures on siis et diviini linn peab lugu heast toidust heast veinist, ilusatest naistest ja muusikast. Ja tõesti, kui me hakkame kontrollima nüüdset asja praktikas, me näeme, et Viini toidud läksid Euroopas väga kuulsaks või praegugi nimetame viini saia, niukraia, liikon, viini viini says ja siis liinikohvikust on pärit kabiini, tool, oli omapärane kujuga kohe, mis läks ka üle maailmamoodi. Siis on hobused, olid muidugi Viini pagarid. Siis oli kuulus, oli veenipuding. Oli olid liini väikesed orkestrid mis söögikohtades mängisid seal või kes muidugi, kes mängisid ilusat muusikat, niinimetatud shammelid. Niuksed niuksed, väiksed väiksed muusikakollektiivid, jakk, lill oli, mis, mis on öeldud seal pildi juures. Et viinlastele oli kombeks sõita alati, kui oli pühapäev, sõita grüünesse rohelises, sõita rohelisesse. Ja siis Viini ümber oli väga palju neid kohti, kus nad tavatsesid käia. Kas siis mindi siis mida toona jõge, laevaga või siis lihtsalt kõige rohkem raha nüüd sõitsid, Traskadega sõitsid, läksid seal küünes plaadimuusika, seal tantsiti, sealt on ka pärit, siis need. Viini omapärased tantsud. Muidugi, valisson on Viinis sündinud, aga muidugi hiljem mitte sel ajal veel ei olnud. Sellel ajal oli olemas üks niisugune valsiviis, mida me praegu teame. Selle nime ääred ohtu Liiver Augustin, Ohtu Liiber, Augustin, Augustin, Augustin, seda tantsiti juba siis. Aga ta ei olnud valsi nime all tuntud, kuigi see on kolmveerand taktis. Agalanneri Järs Raus muidugi hiljem jõudsid sile klassikalisi valsi juurde ja aga Grüne siis oli tavaliselt ikkagi. Ka kombeks? Nad armastasid laulda. Ja siis oli covid olemas vastavad inimesed siis, kes seda laulu üles võtsid, niinimetatud kapell kapell, lauljad, kapellmeistrid, nagu nad iseeneses nimetasid nematis nädal tavaliselt seal pill kaasas kas siis kontserti või mõni muu mänguriist ja ta andis hääled kätte ja siis juhatas laule aiad, jaemeil, nii väga meeldis neile. See laulmine. Juba laupäeviti võis märgata seda, laupäeval lõppes tööpäev kell viis Viinis tol ajal kell viis. Ja kohe pärast seda hakkasid inimesed kogunema ühtsesse kohtades, kus võiks laulda ja tantsida. Ja viin ei olnud üksi sakslastele Austria lastele, vaid ta oli ka ungarlaste le horvaatide Böömlastele žestidele Slovakkiale. Seal oli tähtis keskus ja linn. Ja kõigi nende rahvaste keeli võis Viinis väga vabalt kuulata ja keegi ei teinud sellest mingit numbrit. Keegi sellega harjunud, et nii palju keeli räägid diviini linnas? No siis ma võtsin siis veel ühe pildi ja isamast aastast. See on seitse, kuupäeva ma ei tea, aga aasta on täpselt sama. Ja see on Pariis. Ja jällegi on öeldud, et kunstnik on tundmatu. Kuigi pilt on talletatud Pariisi muuseumis. Ja seal on siis muidu ööd 1744 Pariisi tänaval pilti. Ja, ja annan siis parajasti oli ka tegemist pühapäevaga. Ja on näha, et seal toimub midagi niisugust, noh ma ütleksin, karnevalitaolist. Jällegi on veini kannul diat mütsiga, kes vaidlevad kangesti näha, kätega vehivad, üks väike poisike sõidab ratsaluua seljas koer närib seda luua otsa, seal oli siis on näha jällegi huvitavat kaelkogud, see, selle, selle meesi, mesilase kalkoughi kanna, tal on ümberringi raudne rõngas ja seal raudse rõnga küljes ripuvad ämbri moodi asjad. Ja seal ongi on siis kirja pandud, et see mees on v müüa. Ta müüb puhast kaevuvett. Ja et tuli muretseda kaevudest, eks ole. Aga siis tulebki nii välja, et need igat iga kaev ei olnud ka kõige parema kvaliteediga. No vesi ei olnud kõige parema kvaliteediga, teise ta tuli siis. Ja kui see mees, kes seda vetei, kui ta sai juba kuulsaks, et temal on väga hea maitsevesi, siis ta sai siressodeerida, ta teenis sellest suurt raha. Ta sai veemüügi eest ja sai ära elatud. Näeme noateritaja. Kes on Kaiaga seal ja kõik oskab käärisid ja nuge forssavad ihuda, mis on väga tähtis ka perenaisel näeme seal äädikamüüjat. See on juba omapärase purjeliga. Väike vaadikalisi on, siis ei olegi ühe käru ühe rattakäruga. Siis jäime pakikandja. Ja seda nimetatakse siis postikandja. Tema on ühtlasi Zuokas siis posti tema niisugune omapärane moodustis seljas seal midagi niiskust, nagija kandlikud Auris aga tal selja peale kinnitatud. Pöörlesid seal samalt augustikuupäevaliselt, aga jah, kuu on kadedad ikkagi vinis augustikuupäev seitse, neli. Ja öeldud, sellel päeval avati Püha Oviidivuse üheksapäevane plaat. Püha Oviidilise üheksapäevane Laat turg. Hiina jätma koodi moodi ehitus ja selle Hiina paviljonis nagu taga on kirjutatud. Et seal paviljonis võis iga turuline, kes tuli sinna laadaline võis näha seal laterna maagikat. No me teame, millal sa Liit kujutab endast seda ternamaagika tšehhi 1400 demonstreerinud aga seal on telk ja mina sinna sisse ei saa ju pääseda, ma ei tea, mis seal sees on, aga Hilton, Talterna maagika, ilmselt sädeti siis midagi niisugust, mida tavaliselt inimene ei osanud tähele panna. Mis veel huvitavam tähele panna on ripuvad kohe kõrvuti viiulid. Ja seal on kirju. Itaalia kunstnike saavutis, kremona linna saavutus ja samuti ka tirooli tirooli sakslaste, sa saavutus on see muusikariist seal viiul. Me teame väga asjani, millal ei lase, eks ole, see kuulsad meistrid kremonas Stradi radivaarid ja Ammatid ja kremonad. Ja näete, seal olid nad siis müügil. Praegu muidugi, need riiulid on väga kallid ja igaüks ei jaksagi osta. Aga siis nad olid, näete, seal müügil. Ja on jõulise, et see oli uulis Pilled neli oli teil siis nii väga levinud? Nii nüüd Ma valisin välja mõned pildid, aga ma ei jõua neid tänadele teinekord veel pildi Stockholmist, Peterburist, Viinist, Napolist, Kadissist, Varssavist valisin välja ka samal aastal pildid ja ma ütleksin niimoodi, et Need kolm pilgimata tellivorid rääkisin, täna langevad paljuski kokku need linnapildid. Vähemalt nendel kohtumistel siin lugesin, langevad paljus ühte heegeldatud uisuka rõivastuse riietusse. Peterburis oli juba enam väe tänavapilt sama. Nii. Ja mida ma veel võiks öelda? Minu meelest järgmine kord? Ma tahaksin teid just tutvustada mõningate kultuuri volime arenguküsimustega ja jällegi hakkaksin peale siis hiinast, seal suurt ongi Lynni Couens Jong on see oli see mees, kes on seal pildi maalinud. Aga. Järgmine kord ma tahaksin siis rääkida sellest samal ajal, mis oli ka Hiinas. Ja ma arvan, et sile järelebaviksinsitseid Vitega kaasa. Ja kuna juba siis on septembrikuu, siis vaatame ka, kuidas Hiina koolid Muidugi lugema õpetasid see seal mitu aastat võimusse, kursus nendel? Kujutage ette, kui te peate õppima ikka ära. Esimeses klassis vähemalt oma 5000 märki eest juhatada, märk, lapsed õpetada? Ei ole lihtne. Ei tulnud selle peale, et võiks ju teha lihtsamaks selle asja, ei, tuleb välja, et nendel oli väga hukutav teooria. Hiinlastel nad arvasid niimoodi, et mida raskem on see lugema õppimine, seda vähem neid tugevad oskajaid tulevad. Aga rahval pole tarvis nii palju tarku. Närimiskumm hukutav seisukoht oli hiinlastel ja kui ta kooli pääsegi, seal ma näen. Klassiruumis on ainult neli lauda iga laua taga üksainuke õpilane. Aga palju raba siis juba Hiinas oli? Kujutage ette. Aga see pole meie asi otsustada, meie asi on vaadata ja ja konstateerida, näete, mis oli nii tänama, sellega lõpetaksin.