Seekordne saade on salvestatud Virumaal Kiviõlis Kaljo Mandre kodus. Juhus võib vahel paisata inimese erakordsesse olukorda või haruldase paika, kuhu ta eales poleks ise üritanud minna. Just nii väidab Kaljo Mandre, et tema olevat juhuse tahtel sattunud Venemaale neisse paikadesse, kus kunagi seikles kõigile tuntud Vahva sõdur. Nojah, selle andmete järgi mis ma olen šveiki Jaroslav Hašeki kuulsast romaanist, lugenud temaga kunagi Juris Buzulukis ja siis dotski jaama juures seal lääne uraalides. Ja mina juhtisin ka sinna muidugi mitu-mitukümmend aastat hiljem ja teistel põhjus teistel põhjustel, muidugi. Nimelt seal toimus 54. aastal 14. septembril üks esimesi aatomipommikatsetusi Nõukogude liidus. Nii nüüd te ütlesite kohe selle põhjuse ära, miks me kokku saime aga alustame vähe kaugemalt, mis aasta mees te olete 1933 33, see tähendab seda, et sõjaväkke kutsuti täid 52. aega teenima 52. aastal 52, kus te elasite siis siinsamas Kiviõli Kiviõlis ja tuli kutse koju ja tuli minna sõjakomissariaati. Asjal oli selline, taheti veel algused Eesti korpusesse panna, siis oli veel hästi korpust ka tont Tondil Võrus kadunud. Eesti diviis oli millegipärast meid kolmekesi, jäeti siis kaheks nädalaks maha ja ja pandi loomavagunitesse ja saadeti üheksa päeva sõitsime jutiga vahepeatusega Leningradis muidugi jaa, Rostovi Doni äärde. Ja siis seal tekkis niisugune olukord, padi, sideväeosa neid kolme eesti poisi, jah, kolm jah, seekord oli. Aga siis ülejäänud olid ka veel, tähendab Leningradist, kus nad kokku lisandeid. Meil oli rohkem seal midagi reželonu, mis sinna viidi. Ja siis tekkiski juba esimene ministrile. Mina ei tea, kas diskrimineerimis tunneme neid Padise vaos, aga kuna me seda vene keelt hästi ei osanud, siis otsustati saata tapeerideks saate ringi lihtsalt ja saatis kaamessahdinski samuti samuti Rostovi oblastisse. Ja kus me siis tellisime aega kuni 1000 954. aastani, siis seoses selle aatompommi katsetamisega, seal oli mingisugune olukord tekkinud, et kas mingi düsenteeria või mis sealt praagiti osa mehi välja. Ja siis neid saeti augu täiteks sinna kiiruga kohale. Nii et ei olnud Supega nina nuusata. Nagu öeldud. Vaevalt, et neile keegi ütles, kuhu te lähete pärast? Ja ja siis sõitsime läbi. Ma mäletan läbi Stalingradi ja siis kui busse viia. Ja siis üks, kaks või 300 kilo metkonniks. Raudteejaam dotski, on see väike linnake? Ei, asula oli teil tol korral on, ma ei tea, mis ta praegu, kuidas ta välja nägi, tavaline raudteejaama seal noh. Ma ei oska öelda, kui palju neid maju seal No kui ikka 50.-te aastate alguses Ja ja. Ja siis. Pandi neid ehitama igasuguseid inseneri noh neid nagu venelased ütlevad, et inseneri taruseni katsetamise jaoks polügoonile. Ega teil ikka veel aimu ei öelnud midagi? Ei olnud, aga hiljem hakati juba siis me saime aru siis kui iga päev treenid seal kaheksast 10-ni, lennuk lendas seal midagi staadioni moodi oli tehtud, noh nagu see veidi ka ümberringi ääred ära ja siis demoloogilisinaid mitte pomm, aga noh, neid pankasid rääkisid ja siis katsetas neid iga hommikul kaheksast 10-le sinna keelatud minek või proovi vaja ja proovib homme ja, ja siis sinna ehitati terve linnak. Isegi teater Moskvas käisid artistid esinemas, siis kutsuti sinna rahvademokraatiamaade esindajad ja, ja siis nende jaoks ehitati varjendid ja blindaažid ja siis me hakkasime taipama, et midagi hakkab toimuma siin suuremat, midagi väga suurt ja, ja, ja siis ehitati aerodroom sinna ja, ja meid pandi pea jalast jala tallinna uued riided selga kas olid või eila saanud. Kõik alguses anti millegipärast lekitatud pandlad nahkrihmadega, siis võeti ligidalt padu ära ja pandiandi asemele metsik panna. Ei tea, miks see hea on, seda ma ei tea. No ja siis tekkiski niisugune olukord, et pandi kõik kasutusel valmis ja ja rahvas oli juba kohal. Noo sanitaarrongid ja ja kõik ter personal ja mis kõige hullem oli katseloomad, hobused, lambaid nägin ise enne katetest. Koledamad vaatepilt ei saagi siin ette kujutada, mismoodi nad hoitlik seal hiljem muidugi. Ja siis 14. septembril hommikul siis kästi, meil meil on 15 kilomeetrit eemal, sealt sellest kohast kästi kaota miskine trantseevee või ütleme kaevik. Siis panime present palaka midagi sinna peale liiva riputasin ka peale ja gaasimaskid pähe panna ja siis seal istusime, ootasime täpselt miski tunne tekkis kaetne. Et äkki viskab mööda või midagi. Et kas jaheteistid või näegi enam-vähem kodumaad. Ja, ja siis üks kelleltki täpselt kell 10 või kuskil ringist. Äkki tundsin, et istusin seal nurgas kaevikunurgas ja et nagu oleks hakanud pahave, et nagu oleks edasi-tagasi kõikunud ja siis alles käis niisugune nagu pikk see algatus. Ja siis kargasin välja, siis nägime, kui see suur seensammas tõusis ülespoole, vajus kõik kuivus linna poole, sinna tuule sinnapoole pärast oli teil vaja välja karata kus meiegi teadsin, ega meil olid ülemusetama tol korral sama tumedad tumedad jah, kui meiegi olime ja. Me ei oskanud ta midagi sellist. Enne oli võimas suurtükituli ja kanonaad, siis valmistati nagu ette nagu, nagu sõjaolukorras ja imiteeriti lahingut ja need need kõiki telgiseinad ja nüüd kohe liikusid niidu tohutu võimas kanu naadi. Te olite siis telgis eino, tähendab te selle? Alguses olime, aga siis hiljem need tehti, mitu katsetust seal augus tehti, proovisid ka seal, aga see ei olnud esimene kord siis et nüüd kohe seal mitu korda imiteeriti seda värki. Ahaa, seda Eelmäe eelmängu, jah, ja. Ja siis peale seda plahvatust läks. Ja meie ise ei läinud lihtsalt üle, aga räägiti ternitiseeritud tankides ja, ja siis läks seal, oleks nagu öeldakse pealetungile üle selle saastatud maa või ütleme selle. Ja see pomm lõhkes, helistama, et maapinnast kõrgemal epitsentrit näinud kagus. Hiljem käisime kohal, siis nägin kui palju aega hiljem ma ei tea täpselt öelda. Me käisime mitmel korral, aga see oli esimest korda, kui esimesel kolmandal päeval. Kolmandal päeval ja see oli vist liiga vara sinna jalaga lüüa. Aga meie, ega meie otseselt meie ülemused olid väga huvitatud sellest, nemad tahtsid minna ja kas nad kellelgilt luba küsida, küsinud, aga mees läksime. Ja siis seal oli korralik niisugune, kuidas öelda Samaara jõe äärne ala. Ja siis üks kaks rubla kilomeeter-poolteist või niiviisi sellest Samara jõest oligi see katlakujuline org, kus oli kolmest küljest oli kinni ja ühest küljest lahti kvaliteedi katsetamisele kõik need tehnika ja, ja värgid ja siis hiljem siis muidugi vidinaid loomad ja kõik, mis seal olid pandud ravilemis, kes elusse jäävad helia. Sünge Veltsi sünge pilt ja ja ma nägin isiklikult neid surnud loomi. Seal novembrikuus oli küllaltki soe ja siis ühesõnaga valged, millised tõugude ussid, jumalad ja vaglad olid täis need. Mis seal tehnikast või hoonetest järele jäänud? Nojah, tehnikast sinna pandi näiteks üks tank, Seidige, lennukid olid ja pandud isegi veel saksa tehnika, tulin, ma mäletan seal soomustanudkenteerida ja siis üks tankseisvateks epitsentri puhastaks või 300 meetri kaugusel võib-olla siis sellele värvi peal ei olnud ja riskitunne oleks Nigulast tasandi ränga hoobi. Mingisuguse pool Lemakile oli teine. Siis lennukid juba läksid või hiljem olid läinud põlema kahe kilomeetri kaugusel veel sellest teha, et 13 ruutkilomeetrit või niiviisi süste epitsentrist või nagu öeldakse, oli täielik purustus, seal ei olnud, alguses oli liiva liiva, paljud kiht nagu läks klaasi kihtol, kaniskine, õrn, ja siis edasi hakkasime pilpad ja asju ja nii edasi ja nii edasi. Ja siis hiljem me saime teada kaks külaliselt evakueeritud ära. Ja muidu ei olekski võib-olla teada saanudki, aga siis neid saati neid maju ehitama Buzuluki linnal häälva puhkus oleme, lubati puhkust anda, muuseas aga saeti pudruku linna lähedale, neid 153 maja terve ehituspäevas on seal, meid suunati ka sinna selle päeva koosseisu ja ehitasid terve terve jumala talve. Tohutu külm oli, isegi üks mees hukkus seal lumetuisus ära EKi säraja. Ja magasime kahe meetri sügavates aukudes, kus oli telk purjedega kaevuselt kaetud, keskel oli see raudahi äärmiselt magasid, siis olid täitsa seljatõmmised ja nii nagu olime, vildikud jalas ja vatijoped seljas ja Niinega seal olime. Nii et ega see pilt küll ja ei olnud ega tervisele kavist mõnus ei olnud, ma arvan. Hea DNAd. Ah, te ehitasite siis nendele küla inimestele sinna tähendab kortereid? Therda vajumas tol ajal nelja kandsid maja moodi ehituslikke oli, on keskel, oli suur vene aia. Ja siis meie meie siis tähendab 20 meest, ehitasime kaks maja ja see ehitamine oli ka niisugune, et noh, mis see sõdursid, iki oskame ehitusele. Neljakandilised 100 millimeetrit prussid, need olid klaas kõvad, külmunud, lõime raudpulkadega. Kui ma võin ette kujutada, mis sel kevadel oli, siis oli nagu riiulvist, kui ära kuivab. Ja siis üks koolimaja veel ehitab sinna saun ja ja siis saime sealt kevadel tulema. Nii kui see suur kärakas oli käinud, kas pärast seda teil siiski öeldi? Me juba siis teadsin enne juba seda toimub seal ja seal sel ajal olid siis sõjaminister pulgaanil oli isiklikult seal kohal ja p tule, modeeria vist ka, aga millegipärast see jäi tulemata või ta ei julgenud tulla. Ja, ja siis ühesõnaga väga palju oli neid kõrgemaid sõjaväelasi ja ülemusi, seal rahvademokraatiamaade esindajaid. Ja sellele lenduril oli omastatud peale selle kohe Lenini orden, seda me kuulsime ka. Lennukeid nägite üle lendamas varem, kui kõrgelt nad lendasid. Kuni üheksa kilomeetri kõrguselt, kes viskas pommi, igatahes seda me teame, aga nad treenimata vaevalt, et me silmaga siis üheksa kilomeetrit on küllaltki kõrgele. Ja seal on punkt lihtsalt valge lint järel. Ja inimesed seal olid, ümberringi olid arbuusiväljad ja põllud ja, ja mina ei tea, kõhkled niikuinii kasutati pärast hiljem kõik need ära seal ja kuuldavasti nagu ma olen kuulnud, väga palju, sa ei kannata inimesi selle tagajärjel. Alampolkovnik kirjutas, et seal oli väga palju inimesi. Et ära koliti ainult kaks küla, aga mis veidi kaugemal Nojah, aga ma ei ole kursis sellega täpselt, aga, aga kõige hullem olevat see olnud, et need inimesed olid hiljem sinna kohale tagasi tulnud. Koju tagasi nii nagu Tšernobõlis Jah, ja kellaajal veel oli see Azyniski netega siis vili, öeldi, et keskmise suurusega ja pomm ja kõik. Ja kõige hullem oli see, et neil käisime vahepeal ka kolmandal päeval hiljem hakkasin mõtlema, jäin just kuutõbiseks, jäingi sõjalast ära, tulin, hakkasin rääkima siin arstidele, et vaat mis kindlasti asi oli, et võib-olla selle tagajärjel need kellel sa tuled rääkima, et miski ei saa üldse võimalik olla, et kuda kudamoodi, see inimene või, või mis te seal kohapeal saab olla ja üldse olla, et see pole õige, keegi uskunud, kid asja vaadata. Ja ma olen paljudele rääkinud seda ja mõnedki ole uskunud tõesti. Alguses muidugi, aga, aga nüüd nüüd muidugi. Kas teil on mingeid kaitsevahendeid jagada? Tol korral lehtiskumeesi plahvatus toimus soli ainult gaasimaskid peas ja siis, aga siis, kui me seal kohapeal käisime, siis olid neil kummeeritud, ülikonnad olid seljas, kuni kaelast saadik gaasimaskid tihti ei olnud, ei olnud ja ei pand siis meetrite andmete järgi ei olevat olnud seda keevitust nende juute järgi midagi. Aga noh, eks, Nojah, ega te ise sümmeetri näitu ei näinud, muidugi, ja kui ma mäletan, oli ju nii, et ainult ohvitser või siseenda näitu kontrollida, ka sõduritele anti sellised pimedad muidugi, mis spetsseadmes näitas, võib-olla meil ei olnud neidki. Sõduritel ei olnud ja, ja see oli kindlasti meie oma ohvitserid seal kaks ohvitseri, kolm oma huvi oli, nad võib-olla ei olekski lubatud sinna minna, aga karatis meie juhtisime kasina minema. See on ju, kui kaua te olite sellel saastatud territooriumil? Noh, ma ei oska öelda, võib-olla paar tundi. Ja siis hiljem käisime kästi seda risu metsa veel maha võtta, seal taheti muuseas, seal töötas 20 saeraami, töötas ööd ja päevad, mis kõik läks sele katset tarbeks ja sinna ehitatud blindaažide ja ja nende ehituste tarvis katsetamise läks juurde. Ja siis me meil veel neid puid maha võtta sealt ma ei tahagi pärast plahvatust ja hiljem aga mitte päriselt epitajate tsentrisse ja seal ei olnud enam midagi. Aga see epitsentrikoht oli niisugune. Pärast hiljem käisin vaatamas, siis seal olid üks laugul kahemeetrised ja, ja lihtsalt puujupid olid veel näha. Tavaline niiviisi tehti selgeks, et justiitspommi algust kutsutakse epitsentriks, siis seal nagu jääb tervemaks ei koht. Ja kahemeetrised tüved ega seal suuri puid ei ole seal üldse metsa on vähe ja neid rohkem nii Noormets või niisugune olija. Muudia. Ja kuhu see risumets läks, siis mida täid koristama saati? No osaliselt tassisime sena saekaatrit juurde sinna, aga noh, sinna nad jäid, meist jäävadki ei tea, kuhu nad hiljem viidi siis sinna minna? No mis mõttega risu metsaelu? Ei no loodeti vist midagi ehitada nendest võib-olla ma ei tea. Tervemad muidugi ka need, mis olid päris puru, ega neid keegi hiljem tehnika muidugi Erada loomat viidi ravile, mis hirmus hoidja. Te ütlesite, et kõige sandim tunne oli või ebamugav tunne oli sellel plahvatuse hetkel? Jah, oli küll. See on lihtsalt nii moraalset, kui, kui mõtlesid, et võib-olla, mis see 15 kilomeetrit Sikkonnad, viska, pakime ja kujutage ette, see, see raudteejaam oli kabilist sama kaugel, kui kõik see oli see värk, dotski jaam. Ja, ja see, et me oleme täpselt sedasama servas, oli meil laager oli? Ei olnud, kuigi Laivel. Juba nii kaua aastaid läinud mööda käega siin kõiki ei jõuagi meelde tuleta. Aga noh, see muidugi elu lõpuni. Jääb kõik. Enesetunne oli hea või hakkas kuidagiviisi hiljem tasapisi tunda andma. No oligi, et hakkas magu hakkas valutama, vahet peaaegu pool aastat, võib-olla, või kui sõjaväest lahti sain. Ja, ja siis ma hakkasingi ravima, käin palju aega, olin siin, muid sümptoome veel ei oska öelda, esimene poeg suri mulgaara. Kas võib-olla ka midagi? Ja näiteks ei kanna mina prille, ei kanna naine pill, aga lapsed kannavad prille ja kaks last on peale selle veel tüdruk ja poiss, mõtlesin, et võib-olla kuidas ta hakkab mõjuma, see asi. Aga noh, keegi muidugi seda midagi nad ei leidnud või siiamaani olen elanud, ei tea. Juba see pill nõudis niivõrd kõrgele, et ta tõesti nendes mujale saat olla siis vaadatakse, kus teil ei ole sinnapoole, see pilv hakkas ujuma. Kes hommikul kell 10 hommikul seina, kõik pilv oli tumehall niisugune ja kuskil me olime seal kuigi palju Stamettakest vahel ka päris maapinnalt. Ja olite tõesti seenekujuline ja täielikult. Kas ta liikus maapinnaga rööbiti või tõusis kruusis? See poole ja siis hakkas justkui vajuma kõrvale tuulega arvatavast tuulepealne. Oli seal teisi eesti poissi veel veel tee selles. Selles väeosas tähendab sellesse. Meie väeosas muidu oli eestlasi veel, aga sellesse 2002. mees, mis meid sinna viidi, seal mina üksi veni leedulasi oli. Ja muidugi teisest rahvusest ka teie 22 olite siis sellele plahvatusele kõige lähemal? Ei oska öelda, kui palju teisi ka, aga noh, me oleme 15 kilomeetri kaugusel. Ja samuti olid ehitatud need variandid ja missugused pealtvaatajad olid, tribüünid. Nii sai ka kuskil sama kaugel võib olla. Vot nii on lood ja hiljem te olete leidnud teisi eestlasi, kes samas piirkonnas üks on Tartus ja Viljandis kes on neil neljakation, nemad otseselt. No tähendab üks leivameister võileivategija, seal võitleme majanduses pagar ja üks mees on, vot mul ei tule praegu nime kindlasti meelde, see olevat läinud kohe siis peale, tungilisad marssis läbi, mitte just või sõitis läbi, sõitsivad jõhvist läbi. Kas te siis hoiatati ka, et tegemist on tohutu suure saladusega sellistes või mitte kellelegi rääkida, kus te olite, mida nägi? No nii palju, kui ma tean, kirjad käisid kõik läbi muskosensuurid või läbi, tähendab meie sattusime neiu augu täiteks meili, meid ei, nii ei võetud läbi. Aga need mehed, kes enne olid, seal need rääkisid, nende käest tulevad allkirjaga öeldud. Et ei tohi rääkida. Kaua teie teenistus kestis kuni 55. aasta oktoobrikuuni issandale vaatamata valudele ja Eino vigu siis eriti veel, aga justkui ma ära tulin sõjaväest, viisakasin ennast tundma. Mulle tundub, et riik ei lähtuta. Olgugi et siis oli kõrge vererõhk on mul peale selle neid olnud. Pidevalt. Kui sõjaväkke minna, siis siis justkui ei olnud veel see aeg, aga neil on juba viimasel ajal on juba, ligineb 200 piiride juba ülemine piir, Jaromina sara kolm-nelikümmend juba, aga see võib olla ka mitte sellest tingituna vanust ka juba midagi. Sest vähemalt siis toideti hästi küll, sel ajal, kui see proovi katsetamine oli, aga hiljem kui ära lõppes, siis, siis läks jälle vana lobi veel tagasi, nagu öeldakse. Et need riidedki veel ära ei võetud seljast tagasi aga siis oli priskem lina esile ja noh siis jah toideti ja et võib-olla välismaalaste pärast välismaalaste võib-olla ka ja iga õhtu oli kino seal ja siis isegi äradele seltsimeestel, nagu nii-öelda oli siis teatrid käisid esinemas, seal ei kasuta trupid ja nende vali väliteater ehitatud sinna korralikud soomemajad ja kokkupandavad. Nii et ilus elu, ilus elu nendel vähemalt oli. Üldiselt sel ajal oli jah. Nii ta käiski, kui suur oli soldati kuupalk, tollel mäletad? 30 rubla? Vanas vähemalt vanas vääringus ja seal siis selle hilisemat rubla ja, ja sellest võeti veel riigile laen maha ja. Proovisin mitte anda siis mida sa ei osta, 30 Rules? Ma ei oska öelda. Ma mäletan hästi, aga noh, pakk suitsu, mina suitsu ei ole teinud eluaeg. Ainult moe pärast sai teha siis, kui tööle ei pandud eelistusi. Et esimene asi, kes tegi suitsu, siis seda ei puudutatud seal ütleb kuleerikas istusega, kes suitsu teinud siselöödi tööle löödi kohe tööle ja ja, aga. Aga mis need sai? Ma ei mäleta enam täpselt aga see raha sel ajal ka kuigi suure väärtusega ei olnud, said vaest osta valget leiba, nagu öeldakse, toidule lisaks ja ega seal toideti ka tähendab, kuus korda nädalas oli kas värske või hapukapsasupp. Üks kord nädalas, esmaspäeviti oli siis kutsutud paljanskidend millegi millegipärast Itaalia ja siis oli hernesupp tavaliselt. Aga miks mitte itaalia päevas, kus seda ma ei tea. Seal erilist midagi. See oli siis tavaline tavaline? Vene sõjaväe jah, aga siis seal jah, toideti, paistlike rasvasem oli see kõik see lugu ja anti seal ikke liha ja ega seal midagi head ei olnud ja hommikul oli poolteist tükki suhkurt ja õhtul kaks tükki ja see oli ja teejääde teevesi ja siis muidugi seal midagi mingi pudru kaakas. Peamiselt see. Mis tants, hirss ja hirss vesise tatrapuder, tatrapuder ja sealkandis, kui oli palju neid tomatit ja kurki, siis siis see uputuseli sügiseti ka siis peamiselt nende peale Me elasime, kaeti ennast korjamas rekonoonilise. Küll oli siis elu Vene sõjaväes. Ega äärselt vaatad, kinni pandud, ei sallitud ja seal oli ühe korranis, kius oli Meliks, kui Marianne oli Tallinnast, ma ei tea, kas ta praegu on elus, ei ole, tal saadeti kodunt saati mingi juturaamat, oli vanast ajast lehtedest välja lõigatud, poogitud raamat ja eesti keeles eestikeelne ja mina istusin kasarmusse, lugesin ja samboliit selja tagant ligi ja aga seal oli kriminaalromaan oli, kas oli manadeks mees, revolvurigi kedagi seal või, ja, ja see kur rabasse raamatu mugalland käest tagant ära ja hooldaja kollane kirjandus ja, ja kohe kutsus seal ei jagu, kes oskasid teiste poistega neli, oskab midagi rääkida, raamatu igav. Ja siis oli igavene tegemine vaadet. Küsiti veel ühe korra mu käest, poliitilised, no et räägitakse Eesti ajal sõiti kartulikoorija, mina, mina küll ei mõtlemata kestnud kartulit sääraseid kui Omari pidime sööma, et mina ütlesin, mina küll ei mäleta, et minu isa oli lihtne Postimehes, et külas ja et me oleks kunagi kartulikoori söönud. Aga vot öeldi, et vot ei valetanud ja kõik, et nemad, nendel on listid andmed ja ja me saime ja kõik tuli uskuda, head, ma ei oska teha endale ka. Ja ega sa ei ole jah. Ühesõnaga siis oli meil veel niisugune juhus, võeti, ma olin valve komando ülem, seal meil olid need lauad olid seal, neid valvasime ja võeti, saab virutati või ma ei tea, kas kasti konservi varastati ära sel ajal ja siis oli härdalt panevad kinni. Aga õnneks sai nii kaugele see asi, et ei varastatud kuskilt laost, vaid tuli enne seda. Pea nagu tuppa läksid ribide vahele täis ja hakka rääkima ka nii ja, ja seal ei olnud mitte mingisugust asja, kes lööja oli ohvitser ja aga ma täpselt ei mäleta enam, kes seal, kes nimelektori. Muuseas, neil oli Toode ülem, oli Nõukogude Liidu kangelane. Kõik olid ohvitserid, olid rindeaegsed, sõjaaegseid. Territoorium on poolik ja jõuliselt, iga teine sõna matja ma tõusid juuksed peas püsti, kuulasid seda vandumisse kunagi kuulnud niisugust skulptuuri. Ja siis juhtusin solin saali surma ka seal. Siis kui nädal aega väeosas oli leinamuusika Artod jälle laevadel Italia, vii tagasi toodi jälle välja jälle riivides pigistus otsa ja nii terve nädal aega kuse kalisaka suri. Peale selle siis kohamisted oli, siis toodi need poisid, kes vangis olid, toodi teenima. Sa sealt hangest välja saivad. Niideti näguripäevi Sainaalsusele. Ja seal kindlasti tuli keel hammaste taga hoida ega ei tohtinud kõigest rääkida, mis sa mõtlesid või nägid? Kus sa sellega, ainuke asi, mis seal minu, mind, minule õieti miski rohkem. Kuidas öelda, TÖÖD mäe oskan teha ja ühte, teist ja kolmandat ja ja selle selle Lanalma ennastike vedasin seal läbi ja sain ka kergemini hakkama, kui, kui mõni teine seal võib olla. Oskustööline oskustööline jah, ja sellepärast ma teati lauda. Hommikust õhtuni seal pikalt vaatide sunniti ütleme, üks varjad oli 12 meetrit sügav kaldtahtiga läks alla siis kõrvale talle siis kaev oli väljapääsuks mõeldud nakatega, siis sinna liivakotid olid pandud. Et siis selle mõttega, et kui sa jäid sinna kinni, siis hakkad Clivobot ükshaaval ära tassima, siis lõpuks said välja. Kui kaugel see tsentris tasus? See ei olnud kuigi kaugele, see oli üks võib-olla kolm, 400 meetrit. Aga kas seal mehed olid sees või ei ole? Meedia minu teada küll ei olnud, aga loomi oli kindlasti pandud, need pandi ja. Aga inimeste kohta mul andmed ei ole. Kas hiljem keegi seda saastatud ala koristas, ka jäi see kõik nii on, aga meid viidi ruttu ära, sealt me olime seal kümmekond päeva, kaks nädalat hiljem mindi kohe ehitamine, mis seal pärast toimus, seda ma tõesti ei oska. See oli teie õnn, ära kiilasjää ära viidi ja võib-olla küll täiesti kiiresti lahkusid. Ja see selle kindlasti võib-olla on siis viljapuu Suloki linna. Linna lähedal läheks seitse kilomeetrites, ulukitele heideti uus kolhoos, mingisugune, ma ei mäleta, taanovinimelineva. Ja siis meid pandi sinna, siis teeb, see oli tänu selleks. Et selle katsetuse läbi tegime, lubati muhkusta. Ma sain jefreitor vaelatele puhkuse asemel pidama banki peale. Kuni lõpuni. Hitleri paelad aatomipommikatset on see, jah, jah, jah, täpselt nii. See on tõesti niisugune lugu. Mitmed rööv on need ja ta on. Nojaa jaa. Jaa. Nii ta on ja see teeb, tehke vaest meelehärmi kiuga, hakka mõtlema. Rasked ajad olid ja öeldakse, et hea, et ellu jäin. Nii on jah, muud ma ei oska teile enam midagi selle koha pealt rääkida. Muidugi, igasugune, seal on igasuguseid olukord oletada. Roodu komandörilt sündis poja asemel titalis, jõi ennast täis ja tuli kukkustel. Lasin sedasamast, minul põrand põrandatele paugu ja üks leedukas rini kange poistsima, kas voodisi sile voodi juures lai põrandasse pauguga ei teinud väljagi? Hirmuga mul oli juba hästi tunneb ja siis võttis roobi, vihkas, lõi kella seina pealt maha. Isa oli, mis ta oli vanemleitnant. Ja kujutage ette pool aastat Konstantini kapten ka. Mulle midagi ei tehtud. Muidugi ka, kes kiigutab kaebama kamin, nõudluse? Niisuguseid meede ja kunagi. Ma juba korra mõtlesin, et seisi mulle see bussi moodi asi gaasinudki. Nojah, et kui on viimase, tahtsid teab, hakkan vastamist, läheb maha ka äkki. Aga ei, õnneks. Pani paugu sealsamas koridoris kohe vast seina sisse, kirikusse ettekäändeks teisele poole seina. Ja imet ise ei kartnud oma juua täis mees vajutas rohkem kui kork päästiku lahti ja siis puhastaks kasarmusse ja ja meid oli, meil on jäetud talvekorterit valvama, tähendab 25 meest, see modelleenia toodilen jagu jaguja. Ja meie rühma, õigemini ja rühm on lood, aga jagu oli ateljee. Mis rühma esimene voodi ja esimene mees, k pikkuselt kaevu kõige pikem mees nurgast ka enam-vähem. Esimese rühma esimese jao esimene mees Aga lühidalt oli aga ma ütlengi, et ükskõik, ülejäänud hoid ta ajas juba neid tänaval kuskil seal või, või taga teisi. Aga siis meie olime siis ainult mina olen valves sel korral, vot nii vall nagu kutsuti päevik, päevik ja, ja siis see aga siis Saara oli üks leedulane, see magas. Ja, ja siis, kas ta siis muidugi ta ei maganud ta hirmuga pikkalisel. Ja tol ajal ei saanud pulli teha. Ühe korra leedukad värvisid ööse kõigil vuntsid ette, seal korra magamise ajal magamisaeg ja siis oli iganes skandaal oli ja pärast vaadates heis panda jagu kella külge seda asja. Nii kõvast sai magada, ei kuulnud ka midagi. No ühesõnaga, alla me ei andnud ikkagi püüdsemike lõpuni olla eestlased ja leedulased ja ja kui saime siiki, laulsime vahest oma laule ja ehmatav üks oskas hästi seal akordioni mängida, nendest edukatest laulis kaadris. Aga mis laule lauldi? Leedu keeles ma nüüd eriti aru ei saanud, aga meie laulsime ikke jää vabaks, Eesti meri ja see, kui ta Tallinnas seitsmendal ahtronides koolis siis see meie rivilaul oli 47. aasta oktoobripühadeaeg. Me laulsime täiest kõrist, saa vabaks Eesti meri ja ja üle Vabaduse platsi marssisime ja imekombel keegi ei hakanud keelama. See oli jah, täpselt seda ma kindlalt mäletan, kohe, mis töötab Level1 tekitel, arad olnud kivil kommunisti on 20 aastat, on. Keevitajane ja aga püsis siis kui see Butaati kombinaat hakati ehitama 11 10 neljandal aastal. Siis ma olen seadistanud, need on seal, olen käinud jällegi palju komandeeringutes ja Venemaal seal tehaseid vaatamas. Liinisid viimane liin, mis mu elutöö oliseni imprigeerimise liini sai ära hellitanud. Ja sellest ei öeldud, aitäh koera tulin küllalt raske töö, noor ja praegu jookseb 47. aasta, ma töötan praegu. Nii, et tööd on saanud hakata Tallinnasse tehnikakuisel tööstuskoolis number üks hakkasin peale 47. aasta esimesest septembrist. Ja kuni siiamaani olen. Et ehitasin selle kommunismi küll, aga valmis ei saanud. See on ja nii 45 aastat peaaegu või palju, ma andsin 143 Atantsindile. See oli peaminuteri. Poistega sai Talts nagu öeldakse. Ja kasu, sest ei olnud mitte kui midagi.