Tere hommikut, raadiokuulajad üle Vainude Valendab aur. Vahulillede udune voodi. Igaühel on südamelaul. Igaühel on see isemoodi. Need on kõigile tuntud lauluread, mis haaravad endasse ja viivad meid mõtetes päikesepaistes sillerdavale kaste Heilast märjale aasale loovad meeleolu ja inspireerivad otsima seda õiget teed. Mulle meeldib vaadata elu kui laulu, sest laul on looming ning ma arvan, et ka elamine võiks olla loominguline. See, kuidas meie südamelaul ehk meie elu kõlab sõltub paljuski meist endist, kuidas maailma enda ümber näeme ja kuidas sellega suhtestuma. Veel enam meeldib mulle näha, kui inimesed laulavad koos sest laul teeb hinge vabaks. Loomulikult oli ilus kuulata hea häälega solisti aga hoopis teine asi on kuulda sajaliikmelist koori koos laulmas, rääkimata tuhandetest laulukaare all. Inimeste elud võivad olla kui kaunis muusika. Mõnikord kurb, bluus, teinekord särtsakas, keerulisi käike täis Chess. Samas vahega lihtne nagu koorilaul. Kuid kui inimeste südamelaul tuulat kokku ühe viisi järgi laulma ühe eesmärgi nimel elama, on see koordi võimsam, mõjusam kajab kaugemale kui üksikisiku hääl. Mulle meeldivad Tõnismäe laulud, palve ja Koit. Sest kuigi meil kõigil on oma elu ja maailmavaade, siis need kaks laulu seovad meie rahva eripalgelised südamelaulud ühtseks, võimsaks palveks, kiituseks loojale. Oluline on siinkohal märkida, et valdav osa eestlastest ei häbene neid laule laulda. Need on meie rahvuse südamelaulud. Leia sinagi üles oma südamelaul. Laul, mida sa julged ilma häbenemata täiel rinnal laulda. Laulmis kannab sind edasi laulmise innustab kõrvaltvaatajaid. Laul, milles väljendub sinu usk, lootus ja armastus.