Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte teisipäevast, seitsmendast maist eetris on Päevakaja järjekorranumbriga 19000 eurot. Stuudios on Kai Vare. Eesti tudengitel õnnestus täna varahommikul saata kosmosesse Eesti esimene satelliit. Praeguseks on kindel start, õnnestus täielikult ja kõik olulised seadme komponendid ja elektroonika on töökorras. Eestis peeti USA palvel kinni 67 aastane taiwani kodanik, keda kahtlustatakse strateegilise kauba salakaubaveos Põhja-Koreasse. Ligi kaks kolmandikku välja kuulutatud pankrotidest lõpeb võlausaldajate jaoks olukorraga, kus pankrotipesast ei saada mingit raha. Eelkõige on põhjuseks ettevõtte juhatuse liiga hilja esitatud pankrotiavaldus. Justiitsminister meedium kaalub seadusemuudatusettevõtete juhatuse vastutus tõsta Eesti tööstusettevõtted on muutunud optimistlikumaks, enamik kavandab investeeringuid, teatas Swedbank värskele uuringule viidates. Investeeringud on aga kavas pigem efektiivsuse parandamiseks kui tootmise laiendamiseks. Tänavati Tallinna tehnikaülikooli uus IT-maja, mis parandab uurimistöötingimusi 105-l Eesti kultuurimälestistele pannakse maikuu jooksul ruutkood, mille abil saab nutitelefonist või tahvel arvutist vaatamisväärsuse kohta lisateavet. Täna paigaldati esimene selline kood Haapsalus ja spordist. Neljapäeval arutavad Eesti antidopingu ja Eesti olümpiakomitee esindaja, et kas avada kahekordse olümpiavõitja Andrus Veerpalu vanad proovid või mitte. Ilm on sajuta, homme õhtupoole võib alates Edela-Eestist sadama hakata. Öösel on sooja kaks kuni seitse kraadi, maapinnal võib olla kuni üks kraad külma, päeval on sooja 16 kuni 22, rannikul kaheksa kuni 12 kraadi. Seega on Eesti tudengi ühise töö tulemusel jõudis täna hommikul maalähedasele orbiidile Eesti esimene satelliit. Mirko ojakivi annab satelliidi orbiidile lennutamise eest ja sellega sidesaamisest ülevaate. Disprantsuse kuajanast Euroopa kosmosesadamast kanderakett Vega. Lisaks Eesti tudengite satelliidile oli pardal ka Euroopa kaugseire satelliit proova Vietnami esimene kaugseire satelliit. Kell oli siis viis läbi, kuus minutit. Möödus kaks tundi ja viimasena kolmest heitis maa-lähedasele orbiidile kanderakett Tartu tudengite 1,3 kilogrammise kätetöö, aga ka siis polnud tudengid ja nende juhendajad rahul. Tudengisatelliidi programmi juht Mart Noorma ütles, et kuigi Eestist sai kosmoseriik juba stardijärgse pooltunni jooksul, tuli veel oodata esimest kontakti satelliidiga. Esimesena sai satelliidi kutsungi kätte Venemaal Samaara kandis elav vene raadioamatöör Dmitri Peskov, kes saatis signaali salvestuse kaistkjuubi juhtimiskeskusesse. Tõravere. Kuigi pealtnäha on see müra, on tegelikult spetsialistide kinnitusel tegemist esimese ametliku eestkiuubi signaaliga, mis valt kinni püüti. Paraku on esimene signaal niivõrd kehv, et selles suurt infot lisaks sellele, et tegu on eestlaste aparaadiga, välja lugeda ei saanud, siis tuli tunnike oodata. Kell sai pool 11 ja ootusärevus tõusis tudengisatelliidisidesüsteemide meeskonna juht Tõnise ilme. Praegu on ta üks koma poolteist kraadi allpool horisonti ja et ta ei pruugi, ta ei pruugi päris kohe tulla, et see sõltub, millises ajahetkel selle kolmeminutilise saatmisintervalli peal ta satub parasjagu see satelliiditõusmine, horisondi ja nüüd on esimene ülend SQ veel mida peaks olema ka Eestist näha. Nüüd jääb siis oodata. See signaal oli juba Akodeerimis kõlbulik, mida satelliidiloojad teada said. Tudengisatelliidisüsteemiinsener Kaupowormantsik, signaal. Küll andis ESTCube ühe kutsungi edasi ja praegu see ongi kõige rohkem, mida me teame nüüd, kui signaal on salvestatud, siis me saame sealt lugeda välja aku pinget ja muud satelliidi tervise kohta olulisi parameetreid. Ja 52-st tähest koosnev morse kood teatas, et kõik on korras, akud, täissüsteemid töötavad, see oli pidulik sündmus 100-le tudengile, kes viie aasta jooksul on satelliidi valmimisse oma aega ja teadmisi panustanud sellega ka suureks päevaks ka juhendajatele ja Tartu observatooriumiga, räägib teadusasutuse direktor Anu Reinart. See on kõige suurem pidupäev, mis, mis see maja endiselt pika aja jooksul on need üle elanud. Täna starti poleks üsna tõenäoliselt olnud, kui viie aasta eest poleks tudengisatelliidi projekti käivitanud Mart Noorma. Tema oli täna ennelõunal enda sõnul nirvanas see nirvaana. Hetk on ka mul praegu täpselt samamoodi, mul on kõigest täiesti ükskõik. Tähtis oli see signaal, tähtis oli see, et Eesti tudengid on kosmosesse sattunud, mitte telliskivi, vaid töötava kosmoselaeva ja nüüd on see tõestatud. Mirko Ojakivi, Tõravere. Eestis peeti USA palvel kinni 67 aastane Taiwani kodanik sent haid Sai, keda kahtlustatakse strateegilise kauba salakaubaveos Põhja-Koreasse. USA suursaadik Jeffrey Levine tänas kaitsepolitsei ja prokuratuuri ladusa koostöö eest, mille tulemusel kahtlusalune kätes. USA välisministeeriumi teatel vahistati esimesel mail USA-s ka Taiwan. Lase 30 kuueaastane poeg kärid sain. Isa ja poega süüdistatakse massihävitusrelvadega äritsemises rahapesus. Uurimist teostab Ameerika Föderaalne Juurdlusbüroo. Eesti riigiprokurör Eve Olesk ütles, et mees on üle kuulatud ja nüüd oodatakse tema väljaandmistaotlust. Eestisse tuligi isik turismireisile, mis ta muu eesmärk oli, see ei ole meile teadavõtmise viisid läbi kaitsepolitseiameti ametiisik on käesoleval hetkel vahi alla võetud 60-ks päevaks kuni 30. juunini. Päeva jooksul tuleb Ameerika ühendriikidel esitada ametlikke vanurite isiku väljaandmistaotlus, tema väljaandmise otsustab justiitsminister, mitte vabariigi valitsus nagu Eesti kodaniku puhul. Aga nii nagu ka Eesti kodaniku puhul. On maksimaalne vahi all pidamise tähtaeg üks aasta. Eestis valmis esmakordselt uuring pankrottide kohta. Ettevõtjad kurdavad, et Eestis on vähe lootust pankrotipesast raha kätte saada. Indrek Kiisler teeb ülevaate. Uuringu üks läbi viietest Price Waterhouse Coopers analüütik Aaron hasak tunnistas, et mitmed pankrotiga seotud inimeste ja ettevõtete väited vastasidki tõele. Selgub, et Eestis kestavad pankrotimenetlused üsna kaua kohati kulub pankrottide menetluseks kaks aastat. See näitab, et võlausaldajad ei saa tunda ennast piisavalt kindlana, et nende nõuded pankrotimenetluste käigus rahuldataks. Samal ajal on ka näha, et ettevõtete juhtkonnas Ta ei tunne ennast tihtipeale piisavalt vastutustundlikult, et pankrotiavaldused õigeaegselt esitada. Selle tulemuseks on see, et pankrotimenetlustes ligi kaks kolmandikku raugeb. Ehk siis kõik võlausaldajate nõuded jäävad rahuldamata ja ka nende pankrotijuhtumite korral, kus mingit vara on, mida jagada, saavad võlausaldajad oma nõuete katteks siiski ainult 20 protsenti või vähem. Enamus juhtudel. Pankrotimenetlusse sattunud ettevõtted on pärit enamasti Harjumaalt ning nende hulgas on palju sääraseid firmasid, mis on lõpetanud oma tegevuse majanduse üldise langustsükli ajal. Näiteks ehitus- ja müügiettevõtted, mis buumi ajal õitsesid, kuid majanduslanguse ajal pankroti istusid. Mida ka ikkagi teha pahatahtlikult käituvate ettevõtete juhtidega, kes näevad, et firma on püsivalt maksejõuetu, kuid ikkagi pankrotiavaldust ei esita ja võlad aina kuhjuvad. Justiitsministeeriumi õiguse talituse juhataja Indrek Niklus ütles, et tähtis on saavutada olukord, et vastutusele saaks võtta ka varasemate tegude eest. See hetk, millal me suudame öelda seisuga oli ärn pampers johtunud, avas esitada sellel hetkel siis see tegelik juhatuse liige, kes soovis hiljemite skeeme kasutada, oli veelgi, saame tema ostuneid nõudeid esitada. Loomulikult, kui ta soodusel iganes keevitada oma isiklikku vara kuhugi kantida, siis ei saa vältida seda täitemenetluse raames, tuleks hakata vara tagasi võitma, aga see vähemalt teatud määral kindlasti distsiplineeris. Praegu on ettevalmistamisel pankrotiseaduse muudatused. Eelnõu tuuakse avalikkuse ette ilmselt sellel sügisel. Swedbank tutvustas järjekordset tööstusettevõtete uuringut, kokkuvõtte teeb margitisak. Võrreldes möödunud aasta algusega, mil valitsesid valdavalt negatiivsed prognoosid, näitas seekordne küsitlus midagi muud. Koguni 82 protsenti ettevõtjatest ootas järgnevaks aastaks käibekasvu. Mis mulje jäi uuringu põhjal Eesti ettevõtjate hoiakutest Swedbanki ettevõtete panganduse tegevdirektorile, Robert kikile? Üldise joonena tundub, et meie majandus on kahe jalaga maas. Mis puudutab tööstusettevõtteid, siis tahetakse mõõdukalt investeerida. Tahetakse mõõdukalt inimesi juurde võtta, palka tõsta kuid investeerida mitte uutesse tootmismahtudes, vaid tahetakse investeerida efektiivsusesse. Selgus, et ettevõtjatel on olemas ekspordiplaanid et enam kui pooled ettevõtetest panustavad ekspordi osakaalu kasvule ja seda tänu uutele turgudele ning umbes pooled kavandavad palgatõusu, seda küll vaid kolm kuni kaheksa protsenti. Kuid andmed ekspordi mahust elaniku kohta tõid välja ühe huvitava asjaolu. Robert Kitt. Tihtipeale kiputakse võrdlema Eestit ja Soomet ja siis üldreeglina nende võrdluste uba seisneb selles, et, et Eesti on Soomest mitu korda maas ja kõik on halvasti, aga me joonistasime välja väga lihtsa graafikuid ja eksport inimese kohta 2000, et 11 numbrite põhjal oli see vahe ainult 15 protsenti ja 2011. Numbrite põhjal me näeme, et Soome suudab eksporti teha ühe inimese kohta kõigest kaheksa protsenti rohkem kui Eesti ja kui kõik majandusnäitajad liikuvad nii praegu paistavad liikuvat siis julgeks teha ennustused. Aasta pooleteise pärast me näeme, et Eesti ekspordib inimese koht sama palju kui Soome. Rakvere lihakombinaadi äridirektorit Margus venelast küsitledes tuli tõdeda nii nagu küsitluseski ka nende ettevõte ootab käibekasvu. Kuid mitte niivõrd Eesti siseturult kui ikkagi ekspordi poolelt. Ja meie lähiturud Läti, Leedu on siin nagu meil põhiline lootus, ütleme kaugemalt, Euroopa Liit, Venemaa ja Aasia on praegu sellises seisus, kus nagu teatavaid repressioone ja seetõttu sealt sealt me nagu ei julge loota, et meil sel aastal palju paremaks olukord läheb. Ehkki Eesti töötus on praegu 10 protsenti, tõi tänane pangaülevaade ühe suurema probleemina välja ka oskustööjõupuuduse. Kuidas on lood Rakvere lihakombinaadis, Margus Venelaine? Jah, et kui sellist lihtsamalt tööjõudu teda liigub palju, kõige rohkem, mida, millega kokku põrkuma on teatud oskustega inimest, näiteks tõstukijuhid logistikas ja võib ka öelda, et selliseid organiseerimisvõimega head tööjuhid on defitsiitsed. Välissõnumid võtab kokku Tõnu Karjatse. Hiina riiklik pank Bank of China sulges Põhja-Korea väliskaubanduspangakonto, kui USA süüdistas panka Põhja-Korea tuumaprogrammi toetamises. Hiina on seni olnud põhiline Põhja-Korea toetaja ja see on esimene avalik samm Põhja-Korea huvide vastu. Peking on toetanud ÜRO Põhja-Korea vastaseid sanktsioone. Venemaa president Vladimir Putin. Lase kõrgetel riigiametnikel ja nende pereliikmetel välistada, olete omamise välismaal, kinnisvara omamine on endiselt lubatud. Uue seadusemuudatuse eesmärk on tõhustada võitlust korruptsiooniga ja parandada valitsuse mainet. Majanduskasvu aeglustumise. Muudatus on leebem võrreldes algse versiooniga, mis keelas kõrgetel riigiametnikel ka kinnisvara omamise välismaal. Prantsusmaa kolmes piirkonnas peeti üheaegsete politseioperatsioonide käigus kinni kuus baski separatistide äärmusrühmituse ETA arvatavat liiget. Hispaania siseministeeriumi teatel lammutati Läbi eta logistiline tuumik. Vahistatud isikud varustasid rühmituse põgenikke turvamajade, autode ja valedokumentidega. Kaks aastat tagasi teatas ETA relvavõitluse lõpetamisest, aga rühmitus pole siiani relvi ära andnud ning Hispaania valitsus keeldub selle juhtidega läbi rääkimast. Süüria-Iisraeli piiril rööviti neli ÜRO rahuvalvajat Süüria mässuliste rühmitusi. Armuki. Märtribrigaad teatas, et hoiab rahuvalvaja, kuid enda käes rahuvalvajat endi huvides kuna piirkonnas käivad kokkupõrked. Tegemist on Filipiinidelt pärit rahuvalvajate, kelle ülesanne oli valvata relvavaba tsooni Süüria ja Iisraeli okupeeritud Golani kõrgendikel vahel. Tagasi Eestisse Tallinna Tehnikaülikoolis avati täna uus IT-maja Uku toom käis kohal. Infotehnoloogia senisele hoonele ehitati kolm korrust, juurde saadi ligi 4000 ruutmeetrit pinda, lisaks poole korruse jagu tehnoruume. Serverite ja muu jaoks avanevad paremad võimalused nii üliõpilaste kui õppejõudude uurimistööks. Rektor Andres Keevallik on rahul. No see on tehnikaülikooli arengu jaoks üks väga oluline samm et infotehnoloogia teaduskond on meie ülikooli üks suuremaid teaduskondi 2500 üliõpilasega ja me teame, mis tähtsust info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat omavat Eesti riigi ja ühiskonna arengus, et me oleme siin kohustatud koolitama hea kvaliteediga insenere ja spetsialiste, tegema seda järjest rohkem, nii et nüüd on siin avardunud tingimused, poolteaduskonda on siin kompaktselt koos, infotehnoloogia suund on Tehnikaülikoolis kogu aeg oluline olnud. Tehnikaülikool on alates 60.-te aastate algusest koolitanud üle 10000 info-kommunikatsioonitehnoloogia spetsialisti, eriti heaolukord oli riigis 10.-te algusel. Kui meie struktuur muutus ja paljud ettevõtted Eestist lahkusid, siis oli võimalik saada suurel hulgal väga häid spetsialiste ja üheksale tulemuseks on näiteks Eesti pangasüsteemide väljatöötamine, mis siin üheksakümnendatel olid juba maailma tipptasemel. Vahepealsed aastad olid rohkem nii-öelda pehmete erialade õppimise aastad ja, aga nüüd on noorte huviinfoga tehnoloogiaga insenerialade vastu uuesti tõusmas ja see on minu arvates väga-väga oluline. Praegu. Tegelikult ei jõuta sellest hoolimata ette valmistada nii palju spetsialiste, kui vaja oleks. Samal ajal suureneb koostöö siiski nii riigi kui firmadega, mida ka Andres Keevallik sellest vallast välja tooks, mille üle ta uhke on? Ma tooksin esile näiteks meie uuringuid ja praktilisi rakendusi digitaalsüsteemide testimisel kallal, mille alusepanijaks on professor Rubar, kus on meil siin tekkinud firmad, mis, mis pakuvad ka suurtele firmadele oma tooteid. Väga tõsine areng on toimunud robotitehnika osas. Me teeme näiteks koostööd ka jaapani, suurte ülikoolide ja firmadega. Meil on siin biorobootika labor, kus arendame uusi meresõidusüsteeme ja vahendeid, mis on kaladele sarnased või kilpkonnadele sarnased. 105-l eesti kultuurimälestisel paigaldatakse mobiilse rakendusega loetavad ruutkoodid Haapsalus, esimese ruutkoodi paigaldamisel käis kohal Ivar Soopan. Ruutkood on kahemõõtmeline mustvalge kujutis, mille sisse saab ära peita teavet, kui seda nutitelefoni või tahvelarvuti spetsiaalse rakendusega lugeda avaneb veebis lehekülg, kust saab objekti kohta täpsemat teavet. Nüüd on selline ruutkood Haapsalu kuursaalil ning peatselt veel kaheksal linna kultuurimälestisel. Maikuu jooksul paigaldab ettevõtluse arendamise sihtasutus koostöös muinsuskaitseametiga seesugused koodid kokku 105-le kultuurimälestistele. Ettevõtluse arendamise sihtasutuse turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul oodata, et nüüd hakkavad mitme 1000 mälestise omanikud Eestis ise ruutkoode paigaldama. Tegelikult on puhka Eestis kodulehel väga palju objekte, mis on kultuuriväärtused, me oleme neid ju kogu aeg ka külalistele välja pakkunud, täna me oleme teinud sealt igas maakonnas selliseid esmase valiku ja meie eeldus on pigem selles, et me anname sellega hea impulsi objekti omanikele, et nad näeksid seda head võimalust, head, lihtsat ja odavat võimalust, et hakata siis ise neid infotahvleid sinna panema. Kas on siis tõbisena akendele, on see tahvlina väljapool või on isegi vasktahvlid? Mudelid on meil nagu erinevaid, on teil andmeid, kui palju ta seda ruutkoodi kasutatakse, seda kasutatakse järjest rohkem väliskülalised, võib-olla täna veel välismaal olles internetti ühendust oma telefonis ei loo, küll aga me teame ju, et Eestis on väga palju piirkondi, kus on tasuta internet olemas, ma arvan, et me oleme, kõik on sellises olukorras, kus näeme, et mingi objekt on muinsuskaitse all riigile väga tähtis. Miks ta nii tähtis, seda lugu ei oska sinna juurde rääkida ja see ongi selline esimene lihtne võimalus, kuidas lühidalt ära rääkida selle objekti lugu, selle, see ajalugu ja kui kellelgi on veel huvi seda süvitsi rohkem teada, siis annab sealt edasi minna juba muinsuskaitse kodulehele, kus on loomulikult see asi veel teaduslikumalt kirjas, kui palju neid objekte võiks üldse Eestis olla, mis vääriksid sellist märki tutvustades eesti kultuuri tervikuna vääriks tutvustamist kindlasti kõikidele meie külalistele objekte, mis muinsuskaitseamet siis on, on üle 5000. Tihti on muidugi see koht, et kõikidel objektidel ei saa ikkagi ligi ja kõikide objektide juurde me täna ikkagi veel külalisi ei kutsu. Kohapealsed turismiettevõtjad, regioonide piirkonnad teavad tegelikult kõige paremini, mida tahaksid näidata. Meie ei pretendeeri täna seda, et me tahaksime kogu Eestit ise nende siltidega katta. Need mälestiste omanikud, kes soovivad ise koodi paigaldada, peavad arvestama, et ilmastikukindlale kleebisele koodi trükkimine maksab natuke üle 20 euro. Kui koodi märk jäädvustada. Vasktahvlile maksab see üle 100 euro. Ivar Soopan, Haapsalu. Spordisõnumid võtab nüüd kokku Alvar Tiisler Ülehomsel Eesti antidopingu ja Eesti olümpiakomitee kohtumisel arutatakse, kas avada kahekordse olümpiavõitja Andrus Veerpalu vanad proovid. Neljapäeval kohtub Eesti antidopingu sihtasutuse nõukogu EOK presidendi Neinar Seli ja peasekretäri Siim Sukles ning nõukogu liige Kristjan Port kinnitas Eesti Päevalehele, et kavas on laiem arutelu kõigi veerpalu juhtumit puudutavate üksikasjade kohta. Möödunud nädalal viibis Eestis autoralli. Ärivaldkonna president Francois Rebeira, kes tutvustas kohtumisel Eesti autospordi liidu esindajatega uuenenud autoralli Euroopa meistrivõistluste sarja ja sellega kaasnevaid võimalusi tutvustada Eestit kui turismisihtkohta nii Euroopas kui ka mujal maailmas, nimetan sportivents huvitatud, et üx sarja etapp toimuks järgmisel aastal Eestis ja selleks oleks Rally Estonia. Eesti suusasprinter Peeter Kümmel osales Islandist 45 kilomeetri pikkusel fossavad klassikamaratonil, lõpetades sõidu teise kohaga. Võitis šveitslane toni Livers. Võistlus toimus rasketes tingimustes, kus Kümmel pidi võitlema tugeva tuisuga. Võrkpalliturul toimub ülioluline üleminek. Kümnekordne Eesti meister Argo Meresaar ei pikenda lepingut Tallinna Selver iga, vaid kolib perega Tartusse. Meresaar kinnitas, et allkirju küll veel paberil ei ole, kuid suusõnaline kokkulepe on tal Tartuga olemas. Põhja-Ameerikas võrkpalliliiga MLS on avaldanud taas mängijate palganumbrid. Nagu selgub, teenib Eesti koondise poolkaitsja Joel Lindpere uues koduklubis rohkem kui vanas. Oktoobris, mille eestlane mängis veel New York reetboolsis, teenis ta koos boonustega 195000 dollarit ehk 151000 eurot aastas. Sis Chicago Fayeris ulatub lindpere aastapalka 205000 dollarini ehk 156000 euroni. Suurima palgaga mängija on nimele siis endiselt Red Bullsi prantslasest ründaja trihhanrii nelja miljoni 350000 dollariga ehk kolme miljoni ja 325000 euroga. Tänane Päevakaja kannab järjekorra numbrit 19000, esimene Päevakaja läks eetrisse kuuendal oktoobril 1958. Mall Mälberg kogus väga vanu lindistusi ja pisut uuemaid meenutusi. Esimene päevakaja läks eetrisse kuuendal oktoobril 1958. aastal. Sellest ajast pole alguses. Kujundus säilinud küll aga 1966.-st aastast kui Päevakaja, ütles Elfriede Ilves. Näivad aja üheksakümnendatel oli päevaga ja alguskujundus selline. Päevaga ja hääl lindil kuuluse Erki Berensi-le, kes ise ka tädi Päevakaja aastatel 1978 kuni 1992 Kui hakata mõtlema iga päevaga ja mul on elus olnud, siis arvan, et ongi andnud sellise professionaalse töösse suhtumise erakordselt huvitava ja erakordselt tööka seltskonna ja, ja lõppkokkuvõttes on minu elu erakordselt palju rikastanud, nii et ma arvan, et meenutan ma sõba tänasel päeval kindlasti tänutundega. Sajandivahetusel algas päevaga nii. Üsna samasugune on avakujundus ka praegu, aga seda on vahepeal uuendatud. Päevakajale on olnud palju toimetajaid ja reportereid, ühe saime kätte Lõuna-Ameerikast, Kolumbiast. No mul oli au töötada Eesti Raadio Päevakaja koos umbes aastast 1990, kui ma alustasin välisuudistes, siis Eesti Raadio Tartu stuudios ja pärast seda nii-öelda päris päevakajas Tallinnas ja minu arust siis ja ka praegu on Eesti raadio uudised kindlasti üks kõige tugevam uudisteprogramm Eestis üldse minule isiklikult see oli väga, aga ka huvitav, väga arendav aeg. Kindlasti tundsid ära Eesti välisministri Urmas Paeti. Agu Uudelepp tegi Päevakaja aastatel 1996 kuni 2002, praegu on ta rahvusringhäälingu nõukogu juht. Päevakajas töötamine õpetas tundma kolm asja kõigepealt kella ning aru saama, et ajal on väärtus sellepärast, et kui millegagi oli kiire, siis oli tähtaeg täistundi. Praegu oli palju, oli tähtaeg sama päeva õhtu teiseks suurt hulka teemasid sellepärast et sa pidid enam-vähem kõigest midagi teadma. Tõsi küll, võis juhtuda, et mitte ühestki asjast ei teadnud väga põhjalikult ja kolmas ning kõige tähtsam on see, et aastad Päevakajas õpetasid tundma hästi palju toredaid inimesi. Kui ma ise tegin nüüd juba peolt 10 aasta tagasi Päevakaja 15000 saadet siis selle kokkupanemine õpetas, et tegelikult alati päevaga ja kõige tugevam osa on olnud see punt, kes seda teeb. Maile Meius räägib meile nüüd ilmast. Lähipäevad toovad sooja lisa ja nädala teisel poolel suureneb ka vihma võimalus. Täna õhtul lahkuvad viimasedki tihedamad pilved koos madalrõhulohuga Eesti idaservast Venemaale. Ja meie hõõrumis tugevneb uuesti kõrgrõhuala. Seda siiski ajutiselt, sest juba homme õhtupoolikul jõuab Kesk-Euroopast Läänemerele uus madalrõhulohk koos vihmapilvede ja sooja õhuga lõunalaiustelt. Eeloleval ööl tuleb Eestis selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Tuul muutliku suunaga üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kaks kuni seitse, maapinnal kohati null kuni miinus üks kraadi. Päeval on vähese pilvisusega ilm. Õhtupoole Edela-Eestist alates pilvisus tiheneb ning vihmasaju võimalus suureneb. Tuul pöördub idakaarde kaks kuni kaheksa, õhtul saartel puhanguti 12 meetrit sekundis. Sooja on 16 kuni 22, rannikul kohati kaheksa kuni 12 kraadi. Sooja ja niiskesse õhumassi jääme ka neljapäeval ja reedel. Seetõttu kujuneb ilm küll vihmaseks, kuid õhutempera kultuuri poolest suuremas osas Eestis suviseks. Aitäh niisugune oli tänane Päevakaja number 19000, stuudios oli toimetaja Kai Vare, kena õhtut ja kuulmiseni.