Tänase silmaringi saate teemaks on meie hõimurahvas Morid ja üks inimene Eestis, kes mari keelt tunneb, kes ilmselt ka maride ajalugu pisut rohkem teab kui mõni teine on niisuguse ajakirja nagu lingvistika uraalika peatoimetaja Paul Kokla, kes need marid õieti on, kui lähedased sugulased nad eestlastel on? Harjunud, et meie sugulased on soomlased ja ungarlased ja mordvalased ja mine tea, kes köik. Aga kui me nüüd nende rahvaste keeltega tegeleme, siis igaüks on kuulnud ja viimasel ajal arvavad, kui eestlased, et igaüks oskab soome keelt ja sellest ongi võimalik aru saada. Aga mari keele kohta küll seda nii-öelda ei saa, et eestlane sellest midagi mõistaks, kui Marylane räägib Marilased elavad Volga ääres kus on Pärast revolutsiooni 20. aastal moodustati sinna mari autonoomne last. 36. aastal tehti see vabariigiks Marie ANSV. Tõepoolest noh, umbes pool Eesti pindalast üle 23000 ruutkilomeetri pisut. Ja need Marilasi on umbes 650000 inimest, mis soome-ugri rahvaste hulgas ei ole sugugi väike arv. Aga me peame ju kogu aeg seda arvestama, et see kuus ja poolsada 1000 inimest on nii-öelda ametlike paberite järgi. Need inimesed, kõik, kes on ennast Marilasteks nimetanud mingile rahvaloendusel ei tähenda veel seda, et nad oma emakeeleks ka mari keelt peaksid. Maride kurbloosus seisneb selles, et selles mari NSVs on Marisid allapoole selle vabariigi rahvastikust ja see tähendab seda, et maridel oma vabariigis ei ole suurt midagi kaasa rääkida. Muidugi noh, see on üldine ja see nõukogude liidus ja nii on see ju ka Eestis olnud. Marimaal eriti marid ise nimetavad ennast omas keeles Marii. Jamama Nad nimetavad nad mari. Nende jaoks on veel teine nimetus, eriti teadlaste fenogristide keeles nimetatakse neid Tšeremissid, mis on nende üldine nimetus olnud muukeelsete inimeste suus. Sellest on kahjuks kujunenud niisugune peaaegu sõimusõna Marilaste enda jaoks endi jaoks. Nii et veel tänada Päeval võib kuulda Marimaal, kui tahetakse halvustada Marilast või tema keelt, siis öeldakse, et CRM-is. Nojah, nagu ma ütlesin, oma selles vabariigis on Marillusi alla poole rahvastikust umbes pool kõigist nööridest elabki ainult mari ANSV-s, teised elavad ümberkaudsetel aladel. Ma ei tea isegi, kuidas nende nii-öelda oblastite nimed tänapäeval Gorki oblast Maria ANSV-st põhja ja loode poole, siis Kiirovi oblast mari ANSV-st ida poole naerab kümneid tuhandeid Marilasi Paškiirjas elab palju Marilasi ligi 100000 Marilast ja kaugel idas Sverdlovski oblastis ja üle Uuralitegi. Mis pärast need Marilased on sattunud nii laiali elama kui natukene ajaloos tagasi minna, siis mari veel. Ja mari rahvas kujunes nelja vetluuga ja jätka jõe vahelisel alal ütleme esimese aastatuhande keskel. Maride lähemad naabrid Soome-Ugri lastest on mordvalased, kellega neid seob, ütleme ka kõige lähedasem keelesugulus neist kirde. Oma kodumaalt või sellelt alalt, kus mari keel välja kujunes, kes on itta läinud, see protsess on alanud juba ammu ja kestnud edasi seitsmeteistkümnendal sajandil, 18. sajandil veel 19. sajandil. Põhjusi on väga palju, näiteks 16. sajandil oli seotud peamiselt vene kolonistide tulekuga itta tähendab maride territooriumile, sel eriti elavnes maride ida poole siirdumine. Nüüd, kui tulla tagasi uuesti rohkem tänapäevasesse aega siis ja maride keele juurde, siis maride keel on nii nagu eesti keeltki. Ta ei ole sugugi mingisugune ühtne, veel, vaid suured murdeerinevused on, on kaks kõige tähtsamat murret lääne mari murre ehk murre ja ida-mari murre või niidumurre. Peale selle räägitakse veel sellest kaugemast idamurdest, mida siis Baskeerias Uuralites räägitakse, tuur erinevus on just mäe ja niidumari murde vahel. Ja nii imelik kui see ei ole haridel on isegi kaks kirjakeelt välja kujunenud. Et lausa kaks kirjakeelt on, see on lausa üllatav ühe ühe sügaval nõukogude maal elava soome sugurahva kohta. Kuidas need kirjakeeled on siis kujunenud? Põhjuseks on see, et, et nende murrete vahel on tõepoolest suured erinevused ja ei ole õnnestunud ühiskirjakeelt luua. Eestis on see õnnestunud tänu sellele, et, et meil on oli haridus ja üldine kirjaoskus kium juba sajandeid vanad. Aga Marimaal algas alles käesoleva sajandi algupoolel kirjaoskuse nii-öelda juurutamine rahva hulgas. Ja nähtavasti ka see kultuuripoliitika, mida on aetud, ei ole soodustanud maride ühtse kirjakeele loomist. Aga küll, aga võime ütelda, et mari selle uurimine ei ole sugugi mingisugune uus asi. Vaid esimene mari keele grammatika ilmus juba 1775.-le aastal Peterburis. Grammatika on aastate jooksul rohkesti ilmunud roomlaste kirjutatud Ungari laste kirjutatud. Ja mis meile huvitavam on ka meie eesti teadlane. Wiedemanni on Tallinnas avaldanud mari keele grammatika, see ilmus aastal 1847 ja veel on huvitav see, et ka eestlased on peale Wiedemanni mari keele uurimisega tegelenud. Mihkel Veske on olulisi töid mari keele kohta kirjutanud. Veski oli teatavasti Kaasani ülikooli õppejõud möödunud sajandi lõpuaastatel ja liikus palju maride maal ja uuris nende keelt. Aga nagu ma ütlesin, kui see nüüd kedagi võiks huvitada, siis just ungarlased on mari keelt palju uurinud, välja andnud mari tekste, samuti soomlased, tänapäeva uurijatest. Ma tahaks tingimata nimetada kaevur peretskit. Carlost meile hästi tuntud mees, tänapäeval kõige aktiivsem mari keele uurija ja tänapäeva soomlastest algo tuhaniemi. Mina sattusin mari keelega kokku aspirantuuri ajal. Sellest on nüüd aastakümneid tagasi. Ja läksin esimesele ekspositsioonile 1958. aastal mis oli minule väga põnev, sest polnud kaugemate sugulaskeeltega ennem õieti kokku puutunud. Tartu Ülikoolis on küll, olin küll ühe mari keele kursuse ära kuulanud ja algõpetust saanud. Eriti põnev oli see, et bioskarol tänavatel Joscarola mari pealinn tänavatel võis kohata marinaisi täpselt samasuguses riietuses rahvariietes nagu kunagi möödunud sajandil välja antud raamatutes. Sellest oli aega tagasi, aga veel tol ajal oli niisugune arvamused, õigemini herilane on see, kes kannab ka mari rahva rahvariiet. Kuulajal oleks üsna põnev teada saada, mismoodi see mari rahvarõivas siis välja näeb. Oskate kirjeldada? Siin on ka jälle suured erinevused mäe, maride ja idanaride vahel. Mäemari naiste riietus on valdavas osas valge. Väga ilusate tikanditega ja uhkete peaehetega ja vöö on väga tähtis. Ta ei ole nii valdavalt valge, vaid on rohkem ka muid värve seal. Eriti oluline on niidumari naiste juures selline peaehe, mida nimetatakse mari keeles shamaks, mida kannavad abielunaised. Aga seda ma tõepoolest ei oska niimoodi suusõnal kirjeldada, seda peab ise nägema nüüd võib-olla keele juurde siiski tagasi tulla. Nad tulid revolutsioon 1917 ja tänapäeval võib meile tunduda, et mis siis sellega muutus ja kas oli oluline mari keele ja kultuuri seisukohast. Oli küll. Pärast oktoobrirevolutsiooni tekkis tohutu vaimustus, sest koolja loosung oli ju see, et rahvuskeeled saavad oma õigused, rool muutub rahvuskeelseks, hakkab ilmuma ajakirjandust vastava rahvakeeles ja nii edasi ja nii edasi, aga nagu me kõik teame, mis sellele järgnes, aga räägime siiski sellest rõõmsamast ajastu, täpsemalt sel ajal hakkas ilmuma väga palju suhteliselt muidugi palju, arvestades seda, et ennem oli maridele ilmunud ju ainult üksikuid kalendreid mari keeles ja muidu marikeelset kirjandust peaaegu polnud. Aga oli, oli oluline tolleaegne missioni kool, mis tegutses Kaasanis, mille eesmärgiks oli küll maride liitmine vene õigeusu kirikuga. Aga objektiivselt oli tal siiski oluline tähtsus selles mõttes, et ette ennast rahvale arusaadavaks teha, tuli põhilised vaimulikud tekstid tõlkida mari keelde ilmusid narrigeelset kate küsimused. Evangeeliumit tõlgiti mari keelde. Ja isegi kogu uus testament ilmus mari keeles 1874. Terve piibel ei ole aga siiski mari keeles siiamaani veel ilmunud. Nüüd aga pärast revolutsiooni hakati välja andma mitmeid ajakirju, mitmeid ajalehti, ma olen need mari vabariiklikus raamatukogus kõik läbi lehitsenud ja vaadanud ja need olid tõepoolest huvitavad. Seal oli kahekümnendatel aastatel kirjutisi ka Eestimaast näiteks ja eestlastest ja eesti keelest, kus seletati, et maridel on niisugune kauge sugulusrahvas kaugel läänes, välismaal aga räägivad ka meiega nast keelt. Sel ajal oli eriti oluline see, et mis on täiesti loomulik mari keel polnud ju valmis nendeks ülesanneteks, mis rahvuskeelel ja kultuur keelel tuleb täita. Ja tulid noored mehed, kes asusid oma emakeelt rikastama, kirjakeelt välja kujundama, seda reeglistama, nii, nagu see loomulik ja täiesti ootuspärane on. Eriti oluline on esimese mari keeleteadlase võime öelda Valeriaan Vassiljevi tegevus tena koostas nari vene sona raamatu, millel tänapäevalgi on veel oma tähtsuse ilmus 1926 Moskvas. Tema pani oma raamatu pealkirjaks mari mutter mis tähendab mari sõnaraamat. Aga kahjuks tuli siis aeg, kus leiti, et need mehed, kes kasutavad selliseid sõnu nagu mutter, on natsionalistid on rahvavaenlased. Häirivad rahvaste sõprust, need olid mehed, kes tahtsid maalsel teel mari keelt arendada, tuletada mari sõnu ja seesama muuta. ERR on oma tuletusviisilt täpselt sama kui eesti sõnasõnastik. ERR on niisugune tuletusliide, mis vastab meie liitele. Stick sel kombel tuletati väga oskuslikult palju selliseid uudissõnu, aga need mehed pidid oma elu lõpetama kolmekümnendatel aastatel. Vangilaagrites kirjakeel muidugi jäi ja arenes mingil moel edasi tehti mitmesuguseid reforme ja uuendusi selles kirjakeeles. Kuni 39.-le aastal jõuti selleni, et mari kirjaviisis või õigekirjutuses on kõik samad tähed mis vene kirjakeelestki. Muidugi me teame, et mari keelt kirjutatakse vene tähestikus. Et siin enne nimetasite, et on kaks kirjakeelt, kas nüüd käib jutt kogu aeg ikka nii niidumari kirjakeeles kui mäemari kirjakeelest või on mõtetede ühist kirjakeelt praegu, kui räägite? Ja kahjuks on maridel ikkagi veel kaks kirjakeelt. Mäemari kirjakeel on võrdlemisi võrk, selles ilmub vähe kirjandust ja peamine on niidumari kirjakeel. Aga ei ole jõutud selleni, et need kaks kirjakeelt ühendada, selleks on muidugi oma selge põhjus on see, et koolipoliitika, mis on olnud kehtivusel ju aastakümned, tähendab koolipoliitika on on olnud selline, et tänapäeval ei ole naride pealinnas ühtki marikeelset kooli, tähendab, mari õppekeelega oli, mul ei ole kõige uuemaid täpseid andmeid, jutte on sellest olnud, et on loomisel või ehk juba loodudki siiski üks kool, kus mõned klassid mari keeles õpivad aastakümneid tagasi Marimaale läksin siis mari külades oli isegi niisuguseid keskkoole sealsetes oludes siis kümneklassilised koolid, kus ka keskkooli klassides õpetati mitmeid aineid mari keeles, kool on üks asi, teine asi on aga juba lasteaed, ei oska arvata, taas linnas loomulikult ei ole marikeelseid lasteaedu, keegi ei oska aru, laas elab ju kümneid ja kümneid tuhandeid. Maryloci kui rusuv on olla külas perekonnas kus vanemad Marilased ja mitte lihtsalt narilased, vaid mari ülikooli õppejõud ja nad ei saa oma lapsega emakeeles rääkida ja lohutavat külalist ja ennast sellega ütlevad, et ta saab aru küll nii mõnestki asjast, aga ise rääkida ei, ei oska ja see tuleb lihtsalt sellest, et laps käib lasteaias ja nüüd võib öelda, et lastega käib lasteaias, et koduste võib ju emakeelt rääkida. Vanematega asi ei ole nii lihtne. Asi on inimeste psüühikas selles arusaamas, et laps peab elus edasi jõudma ja kui ta vene keeles näiteks tuleb kuskil välja et mingisugune pool protsenti vene keele oskusest jääb puudu, siis leitakse, et on kirjaoskamatu või ta ei ole täisväärtuslik kodanik. Kogu selle asja tulemus on see, et mingis külas, kus, mis seal mari küla ka seal on enamasti nagu kombeks on olnud ja võib-olla praegugi veel on palju loosungeid on külatänaval ja nii edasi. Need on kõik Venegi eelsed. Kuigi inimesed, kes sealt mööda käivad, on Marilased. Maride alal on üldse nii, et on eraldi, on mari külad, on vene külad, tatari külad, Suwashi külad. Eriti peeti sellest traditsioon manist kinni veel aastaid tagasi. Nüüd ma ei ole Marimaal nii palju ringi enam sõitnud ja ilmselt on selles asjas ka midagi muutunud ja need piirid ähmastuma hakanud, aga varemalt oli see just nii, et kui kuhugi külla läksid ja küsisid, et mis küla on järgmine, kuidas seal on siis eeltööd ja tide Rushi alles. Et see on vene küla? Kui seal Marimaal on niisugune kirju etniline koosseis siis kuidas need Marilased on oma kultuuris üldse nii omaette suutnud olla ja kultuuri sellisel kombel edendada, nagu ta on olemas? Mari rahvuskultuur või niisugune, kõige algupärasem ja rahvalik kultuur on ju päris hästi veel säilinud, mis puutub ehitustesse, toitudesse ja kõigesse niisugusse? On marid võrdlemisi konservatiivsed ja üldse on marid niisugused inimesed, et nad ei hea meelega, ei lähekski oma kodukohast ära ja ja püüavad kinni pidada ka oma endistest kevadest. Ja veel 50.-te aastate lõpul olen ma ise käinud niisugustes pesades hiites kus oli veel näha tuleasemeid, kus oli salaja käidud ohvri tuult tegemas ja oli veel vanu inimesi, kes neid vanu Talvusi ja rahvaluulet, millel on meie päevil muidugi suur väärtus. Veel tundsid nüüd uuema aja kultuur Ja ja vene kultuurist suuresti mõjustatud muusika, aga mari rahvamuusika on, on väga huvitav ja öeldakse, et tänapäeva Ungari rahvamuusikas on päris sarnaseid muusikalisi võtteid Maria omadega võrreldes. Aga muidugi, rahvuslik pilt on seal kirju ja mõjustusi on nii türgi-tatari rahvaste poolt kui vene poolt. Nüüd võib-olla sellest mari päris nii, uuemast kultuurist või, või kirjandusest, marin, kunst, kirjandus ju ei ole nii eriti uus, juba 18. sajandi keskel on olemas üks luuletus, kirjutatud muide Katariina teise aux marikeelne luuletus algasse nagu Eestiski, muide, kalendritest ilmus niisugune. Karla kalender ilmus kuni 1913. aastani. Palju aastaid ilmus ja selle toimetaja oligi mari keeleteadlane Olerjan Vassiljev, millel oli mari kirjakeele ja hiljem kirjanduse arengu seisukohast suurt tähtsust. Nüüd pärast revolutsiooni hakkas see kirjandus päris nii jõudsasti elavnema ja niisugused kirjanikud nagu kõigepealt tuleks nendest siis nimetada Sergei Zawaini, kes on mari uuema kirjanduse sooja, võib öelda, eriti tähtis on mari kirjanik skettan džaini kõrval, nad on kirjutanud romaane, need on muidugi mõjustatud Nõukogude kirjandusest ja nendest kirjanduslikest võtetest. Aga ikkagi nad kirjeldavad mari rahva elumari maaelu ja on selles mõttes väga huvitavad. Aga paljude nende kirjanike surma-aastaks on kahjuks 30.-te aastate teine pool. See tähendab seda, et nad langesid ka tolleaegsete repressioonide ohvriks. Aga kas nendel marikeelsetel teostel on üldse lugejaid, ütleme peale tippintelligentsi Jah, siiski on mari kirjandust loeb ka nii-öelda rahvas, kuigi peab ütlema näiteks ajalehed ka praegu ilmub marikeelseid ajalehti, aga sageli on nii, et inimesed ütlevad, et ma võtan venekeelse lehe sest seal on täpsemalt seal, ma saan kõigest täpselt aru, et marikeelses lehes nagu ei tule kõik nii selgesti välja ja kui need lõpuks veel midagi püüda oletada sellest, mis maridest mari keelest ja mari kirjakeeles tulevikus saab on niisugused vastandlikud tendentsid, mari rahvaarv viimaste rahvaloenduste vahel on ju kasvanud küll, aga see tähendab seda, et on kasvanud nende inimeste arv, kes ennast nimetavad Marilasteks, aga nende inimeste arv, kes nimetavad oma emakeeleks mari keelt nende arv ei ole kasvanud ja see on kõige saatuslikum. Just see näitab seda. Rahva kultuuriline areng, rahva keeleline tulevik on siiski väga tume ja me ei tea, mis edasi saab. Teiselt poolt aga on niisugused märgid olemas. Möödunud aastal asutati oska rulaas organisatsioon mari Užemm, see tähendab mari liit mis püüad mari keelt kultuuri elus hoida, seda edasi arendada ja loodame, et sellistel ettevõtmistel on tuleviku Tartu ülikool. Koolil on ju mari intelligentsi elus ka oma. Küllaltki suur osa. 50.-test aastatest peale on Tartu ülikoolis aspirantuuris õppinud mõned mari noored keeleteadlased. Nad on praeguseks mari kultuuripildis olulised inimesed mari teadusliku uurimise instituudis tööl. Nädala Marie Ülikoolis mari Pedagoogilise Instituudis töötavad ma tahaks kohe nimepidi nimetada Ivan kalkin, Liidjoažikova, Ivan Ivanov, Juri anduganov ja marjade puhul peab ka seda ütlema, nemad on kõik need nimetatud ja teised, keda ma pole nimetanud on väga tublisti eesti keele ära õppinud, mis ei ole mitte mingisugune hobi või naljategemine, vaid see tähendab seda, et need noored keeleuurijad on sellega saanud endale niisuguse võrdlus tugipunkti ühe läänemeresoome keele näol mis on väga oluline. Kui Eestis on mari selts asutatud möödunud aastal, Eestis elab ju ka sadu Marilasema, ei oskagi nende täpset arvu praegu ütelda. Aga nemad on ka selles mõttes märganud, et nad ei ole mitte lihtsalt Eesti venekeelse elanikkonna osa vaid nad Marilased ja püüavad oma keelt alles hoida ja tunda ennast ka Marilastele.