Algavas saates tuleb juttu arvukamas soome-ugri rahvast Nõukogude liidus mordva lastest. Kuigi arvult suurim üks miljon 192000 inimest elab neist murdvat autonoomses vabariigis. Ainult kolmandik. Aegade jooksul on mordvalased pidanud võõrvallutajate eest väga laiali minema ja nii on mordva laste kaks peamurret kujunenud eri keelteks, mille alusel jagunevad nad idapoolsete Xersadeks ja lääne poolseteks maksad. Eks tänase saate külaliseks son noorerzalanna. Tartu Ülikooli inglise keele õpetaja Niina Aasmäe. Niina Aasmäe on Tartus elanud 13 aastat ja selle jooksul on ta imetlemisväärselt kenasti õppinud ära eesti keele. Seda seda kuigi märkimisväärseks saavutuseks ei hinda, on ju eesti keel tema jaoks juba kolmas ära õpitud, võõrkeele. Ise täheldab ta enda kujunemisest siin Eestis hoopis põhimõttelisema tähtsusega muutust loomisele jõudmist. Et venelaste hoolsasti kultiveeritud internatsionalistlik abi tema kaasmaalastele on kandnud kibedat vilja. Tema rahvas ütleb rahulikult ja sujuvalt ise ära oma rahvusest. Ja et ta on tänulik Meile eestlastele, keda huvitab väikeste rahvaste saatus, sest see paneb teda ja paljusid teisi neis küsimustes aktiivset seisukohta võtma. Rõõm kuulda, et meist on niisugune väike kasu ka, aga omakorda minul neid saateid tehes. Üsna mitu saadet olen ma teinud soome-ugri hõimudest, kes kõik siin nõukogude maal elavad ja niivõrd tüüpiline kohe saatest saatesse korduv probleem. Et tegelikult nõukogude kord on näilise andmise varjus tegelikult rahva elujõu praegu ära võtnud ja need inimesed, kes mul on siin esinenud, need on põhiliselt olnud eestlastest keeleuurijad ja nemad valutavad sellepärast südant ja nemad räägivad, et nad on kohanud oma nendel uurimismatkadel südant, tuttavaid, selle rahva, kipintelligente, kõrgkoolide õppejõude, kellele läheb oma rahva saatus korda, kes nüüd oma lapsi küll on suunanud vene keelt õppima, aga noh, kest saada aru, et ilma oma emakeelt oskamata ka ei ole rahval tulevikku ja seda tuleb lastele õpetada. Aga kas niimoodi mõtlevad ainult haritud inimesed ja haritud inimeste lapsed? Minule? Ta on neid aegu, kus vanemad tõid mind linnaisa, tahtis, et me saaksime koolitust ja elasime linnas, aga suvel ma ikka ja jälle tahtsin minna maale. Mind tõmbas see maaelu. Nüüd ma saan aru, miks, sest saal oli kombestik üht suss, mingisugune identiteet. Ja minuealisi oli palju, kes käisid veel sinna maale. Õhtuti me tulime kokku ja laulsime. Tantsisime nii nagu meile tundus, et see pidi olema, aga see oli lihtsalt midagi teine ja ersa kombete segu. Ja väga palju noori on läinud vaatamata tagapoole ainud edasi tehasesse saada koht, õppida selgeks vene keelt, rääkida ilma aktsendita. No neid on suur osa, aga on ka see osa, kelle südames on ersa moksa hing. Ja ma olen kindel, et nüüd, kui nad elavad, nad annavad oma mutt Aditeerides või midagi tehes vaid lihtsalt nad tuletavad meelde kõigi, mis oli olnud elades maal ja loomulikul viisil seda lihtsalt ümberringi propageerivad loomulikult. Räägime minevikust, ersa rahva minevikust, maksa rahva minevikust. Mis oli nendel kahel rahval ühist? Meil kui ka eluviis ja tegevusalad ja seda tõestavad kaevandused, mida viib läbi meie keele, etnograse ja Kirjanduse instituut. Ja need eriti tihedalt tehti 50 kui 10 aastat jooksul tehakse ka praegu. Meie rahvas nähtavasti hakkas oma iseseisva arengu teed, nii nagu ma loen erinevatest erinevatest allikatest kusagil esimesel sajandil enne meie arvamist või esimene sajand meie ajaarvamise siis kuiv. Mul ka soome-ugri keelte rääkivat rahvad läksid erinevateks hõimudeks ja mordvalased eraldusid mari lastest. Ja kuna oli suur koorium nende Mordva hõimude käes, siis nähtavasti ka kontaktid teiste rahvadega soodustasid kahe erinev ka rahva moodustamist. Ja niiviisi tulid maailmale ersalased muugalased oma eluviisiga. Kuigi nad on väga lapsed ja siiamaani see on probleem, kas see on üks ja sama rahvas või need on kaks erinevat rahvad, liiga palju ühist, et neid nimetada kaheks eraldi rahvaks oli, on palju sarnadus keeles. Kuigi minu ema, erialane ja tema naabrina moksalane ei saanud ühte keelt rääkida, et nad pidid vene keele kaudu ühe teisega rääkima. Nii et keeles palju ühist, aga üld Võib-olla nemad olid natuke keele suhtes lihtsalt andetu, omad inimesed ja ütleme, üldisel juhul peaks ikka ersalane ja Muxalane teineteisest arusaama või on see igal juhul võimalik? Ei, me saame üksteisest aru siis, kui maksalane püüab kohandada oma keelt ersa keelele. Erialasel see ei õnnestu. Ongi nii. Ja ongi nii. Kas siis see moksa keel on siis nagu vanem ja ersa keel on noorem või kui niimoodi võtad maksa keelest on võimalik aru saada ja ersa keeles ei ole võimalik aru saada. Lihtsalt hargneline ja nähtavasti nad pärinevad ühest ja samast allikast ja kui nad hargnesid, see oli samal ajal lihtsalt nähtavasti nii palju oli erinevaid kontakte, üksiku, aga nii moksalaste kui ersa lastega. See tõi palju uusi elemente ja niiviisi tekkisid need suured erinevused, kes ERSO rahval just olid need lähemalt keele mõjutajad, erialastel lähemat olid slaavi hõimud. Moksalastel suurem mõju on avaldatud türgi hõimude poolt ja see mõju väljendub ka nende iseloomus. Ersa lased romandilisemad moksa lasedunud pragmaatilisemad, kui niiviisi võib kirjeldada. Aga need need märkused ma lugesin ka muistsete lautoritel need, mis, mis on olemas. Vot see on teine huvitav teema, muistsed autorid, kui vana on teie ersa kirjakeel ja räägime paralleelselt kogu aeg moksa kirjakeelest? Me oleme niinimetatud noorte kirje keelte esindajad, kellel kirjakeel tekkis peale revolutsiooni, neil ei olnud oma kirjakeelt ja kirillitsa oli lihtsalt vastu võetud ilma mingisuguseid diskussioone ja säilib praegugi esimesed tööd, kus mainitakse nimi mordva, see on gooti ajaloolase juurteni töö, kus ta nimetas seda rahvast Mordens. Ja siis juba olid teised reisijad ja kirjutajad, kes panid tähele ka, et on olemas selline rahvas ja see nimestik on väga suur, väga tähtsaks etnograafiliseks tööks on litseni raamat põhjaid ja Ida-Tatari maast kus on peatükk murdva lastele pühendatud seitsmeteistkümnendast sajandist ja siis kirjutasid väga paljud reisijad, etnograafid, ajaloolased nagu straalenberg, Pallas, Milder, Falk, Georgi neid hiljuti ma lugesin Melnikovi chowski huvitavaid kirjeldusi Mordolaste kommetest, eluviisist, viljakalt töötavad ka soome-ugri nüüdisaegsed autorit, kellel on väga suured teened nii rahva ees sellest, et grammatikat on kirjeldatud ja samamoodi antropoloogilisi küsimusi, näiteks mark uuris nii, et kirjanduse nimestik on küllaltki pikk. Ja nüüd ka ilmuvad tööd meie oma teadlastel kes arheoloogilistel materjalidele tuginedes võivat hüpoteesi keha, isegi, mis ulatavad esimese sajandini. Nii. Mordva rahvad olid siis maailma kultuurirahvastele tänu nendele nimekatele, uurijatele ja reisijatele ammu sajandeid tagasi juba tuntud. Aga millal murdva rahvas hakkas ennast ise kultuuriliselt oma mõjuga maksma panema? Meil on rikkalik folkloor mis annab edasi ta elulugu, pannud neid laule, võib ka praegu veel niisuguseid harvu laule kohtuda, kus käsitletakse nii ammuseid praegu nagu see tatari-mongoli ikke aeg, kus kirjeldatakse, kuidas näiteks Errze alanna poliikestatud ja siis ta laulab, meenutab oma ema kodu ja kirjeldama kõik need kogudused, mis ta peab läbi elama, nii et meie kirjandusse on folkloor, see on nii hästi elanud folkloor, et veel praegugi on need laule võimalik kuulda või, ja ükskord. Ma kuulasin ühte laulu, milles sisust ma ei saanud päris aru, miks naine laulab, et ei oska kuhu panna Ma oma meest, kui ta paneb teda ahipealsel, siis ta võib kukkuda maha paneb teda seina äärde, siis ta võib teda tallata ja alles hiljem ma lugesin VÄGA kummaliseid assineje kombetest. Et oli aeg, kus taludesse võeti naisterahvad nagu orjatarina ja sellest ongi Minni ja nimi on uuriva uurise on orjatar. Ja ta oli võetud palju vanemana, kui tema tulevane mees on. Vahest ta pidi oma meest selles katkiski liigutama ja, ja, ja siis need laulud ka on olemas. Need on väga-väga ammused ajad, mis on edasi kantud folklooris, te olete lausa kohe ka elus armastanud neid laule kuulata ja ma ütlengi, et kui ma lapsed põlves väga tahtsin tagasi maale minna. Muidugi lapsena ma ei saanud aru, mis mind sinna tõmbab, mis mind köidab seal. Aga just see oli laul, ka see meloodia. Ja muide, kui me alguses siin kuulasime ta laulu, siis ma ütleksin, et ta oli eestlasele kuidagi kodune, nii et on tõesti niisugustest ürgsetest tühistest aegadest vist pärit. Ja, ja peale tead nähtavasti ka üldine lingvistiline küla on ühine. Nüüd lubage esitada teile mõningad sõnad ja võib-olla teisegi ütlete, mis nad tähendavad eesti keeles näiteks, mis on kuuma kolm või kolm, kolm ja mille neli siis ja Kemin 10, A 10 ja sõlme silm ja see Jel siil, näed, me võiksime isegi öelda, et sarnased nagu ise keele dialektid tõepoolest saab ilma tõlgita läbi või ma ütlen, meeseedee jääk, neelseti teead, mis sa teed, Kosooliat, kus oled Kosouliat? No muidugi lingvist lugedes võimuksa tekste kõigepealt ersa tekste, sest ersa keel on lähedasem Soome ja, ja eesti keele, siis ta võib isegi tajuda vahest millest jutt on mittelingvistiline, seda muidugi on raske teha. Väga selgelt on säilinud Ma Lõpptegu sõnades näiteks nii ema nägema kanduma, kandma suukuma, sulguma, tuvama, sulama, eks ole. Nii palju ühiseid sõnu oleme me leidnud, aga muidugi teie otseseid ekstra ilmselt välja niisugused sarnased sõnad, väga hämmastav, et kuskil kaugel idas on niivõrd sarnane ja lähedane keel olemas, ma kohe pean küsima. See, te olete eesti keele nii hästi ära õppinud? Ei ole ka kaugeltki igapäevane nähtus ja siin vist aitab kaasa see amort valase. Mõningal määral ja aga eesti keel muidugi persalasele siiski väga-väga raske omandamiseks. Sest siin on astmevaheldus ja intonatsioon kindlasti. Ja paljud teised asjad, aga muidugi lasele teda on kergem omandada kui mõnele teisele teise keelerühma inimesele. Kas te praeguses elus saate üldse veel kellegagi oma keelt rääkida? Kahjuks harva, aga siiski kui siin käivad aspirandid või inimesed, kes tulevad oma väitekirjad kaitsma või mõned teised asjaolud toovad inimesi siia siis ma kohtun nendega. Ja esimesed kolm-neli minutit ma tunnen, kuidas ma võitlen eesti keelega, jah, sest mul ikka kõlab igas rakus eesti keel ja siis alles peale kolm neli minutit rääkimist ma lülitun üle oma, millele siis tulevad meelde, missugused isegi harva kasutatavad sõnad, see tähendab et teadvusesta on olemas. Aga lihtsalt ei ole aktiivset rääkimist. Selliseid inimesi nagu teie on siis statistika järgi palju, kes on mordva alane, aga elab oma elu mujal ja miks mitte, kui ta seda elu suudab täisväärtuslikumat mujal elada, seda ei saa kellelegi isiklikult ette heita. Aga kas murdva ersa ja mokša maa on jäänud siis oma parematest inimestest ilma selle läbi? Kui ma ütleksin nii, et parimad on jäänud kavale, nendel on suurem suurem kuidas öelda suremat sidemed, hingelised, sidemed ja võib-olla palju suurem vastutustunne kuigi seda ta ei saa sellest aru. Aga need mujale läinud? Teate, see on ühelt poolt hea asi inimene rikastub teiste kultuuride kokkupuutega ja võib-olla ta annab ümbruskonnale midagi omapära, teiselt poolt nad on kaotatud oma rahvale, nad on. Noh, ei saa öelda, et see on null, aga suurt suurt praktilist kasu neidu. Ja see on muidugi kahju, kuid paratamatus, ajaloolane paratamatus, ega ükski rahvas ei ela omal paigal kogu oma ühiskonnaga. Migratsioon toimub ja tore on, kui see siiski see, mida iga inimene endast ette kujutab, see elab ja see teebki tema omapära igas ühiskonnas igas ringkonnas. Aga öelge Kas praegu on murdva maal elu huvitav kas inimesed ainult sellepärast, et mujal on tihedamad, mitte äraelamisvõimalusi, et ma ei mõtle isegi nii, praktiliselt, aga parema hariduse saamise võimalused ja huvitavama eaka kasulikuma töö saamise võimalused ei tõmba enam inimeseni ära Te ütlesite, et sinna jäid parimad inimesed, ma usun, et inimlikus mõttes ja vastutustunde seisukohalt võib-olla jah, on teil õigus. Aga mis on sellest passiivses teadusest kasu, kui ei ole sellel võimalust rakenduda? Kas murdva maal on oma ülikool, kuidas on üldse Murdo keelse haridusega? Seega seni asjad olid kurvad. Külas on esimesed kaks klassi, kus laps veel võib rääkida oma emakeelt ja siis mitte pallutaks võt kohustatakse rääkima vene keeles. Selle mõttega, et peab teist keelt selgeks õppima ja vabalt selles keeles rääkima ja ta teab koolis mata rääkima vene keeles. 10 klassi lähevad nii fifty-fifty kodus Mordva Celia koolis vene keel. Ja siis oleneb sellest, kas inimene läheb kõrgkoolidesse või läheb tööle. Kõik sõltub sellest, kas ta hakkab rääkima rohkem ersa keelt või vene keelt. Kui ta linna otsustanud minna, siis seal paratamatud ta räägib võib-olla ainult vene keelt eri, eriti siis, kui ta on abiellus venelasega külas. Nad võivad säilitada mõningad oma keelefunktsioonid rääkides tööle, aga külanõukogus juba peavad rääkima vene keeles, selle pärast lihtsalt ei ole olemas sõnavara, mis kajastaks seda kolhoosielu, sest kolhoosielu tuli siis selline keeli. Kas siis puudub keele ja Kirjanduse instituut, kes kus tehtaks niisugust keelearendusliku teadustööd? On olemas nii keele ja Kirjanduse instituut kui ka ülikoolis on olemas murdva keelteosakond pedagoogilises Instituudis, samuti murdva keeleosakond aga murdva keele kasutamine seal ka üsnagi piiratud. Ta on piiratud ühingutega ja võib-olla mitte isegi kõik loengud on eelse keeles esitatud, sellepärast lingvistiline terminoloogia jällegi puudub ja kui teda luuakse, ta on kunstlik. Vahest ma loen, mõningad signaalid, mis, mis ilmuvad neid minulegi, kes ma olen väga huvitavat ersa keeles tahaks lugeda. Raske lugeda, see on kunst, keel. Nii et igatahes murdekeelte funktsioonid üsnagi piiratud. Vaatamata sellele, et osakonnad on olemas, nad ei tööta, Ta käis võimsusega. Muidugi, need tudengid, kes õpivad mordva keelde, osakondades, tunnevad paremini oma keelt kui inimesed, kes võõrkeelteosakondades õppivad, see on loomulik. Aga isegi. Ma kardan, et nendel 50 protsenti elust on seotud vene keele ümbruskonnale. Vot see on probleem. See on probleem, mitte inimeste nagu isikute jaoks, vaid see on probleem ühiskonna tasemel kus peab nüüd selgesti piirama ühtegi keele kasutamist, et ei oleks rohkemat kahju tekitatud teisele keelele. Aga millal me jõuame sinna? Nüüd sai ühing mazda raba, mis on loodud. Ma sain hiljuti kirja, tal on ka praegu raskus, et väga palju ebameeldivaid tekssesse lubatakse nende kallal ka see on aja küsimus, mida me saavutame. Kirjandus meil on olemas, aga see ei ole see kirjandus, mida ma hea meelega loeksin. Need on niisugused vene mallik nii tegelaste kirjeldamises kui ka kuhu see mõtteviis meil olid sajandi algul mõned autorid, kes olid represseeritud, vot nende kirjandus muidugi praegu veel ei saa kätte, mul on üks Nakovi kogumik mida kummalgi olen, ma tunnen, et ma ei pinguta. Et see on minu keel, aga see, mis tuleb välja praegu see, mis kirjutatakse praegu, see on välja pigistatud, see on keele ja, ja psüühikas süntees, psüühika on juba kõik selle elutasandil ja see on niisugune segadus, tutt-seganähtus, ma ei saa sealt omad võtta, see, mis mind rahuldaks. Nii et ma ei pea analüüsima, mis see on. Agata tuleb sisse kõrvast ja igalt poolt ja, ja ta läheb iga raku sisse. Minusse seda ei ole. Ja muidugi kirjandus, see on võib-olla tuleviku asi. Kui nüüd midagi hakkab toimuma, tulevad ka eripärasemad autorid võib nimetada mõningaid eesti lugeja, ei tunne neid näiteks Abramovitš tra promo, kes küllaltki kõrgel tasemel, aga poolset kirjandust neil ei ole. Skulptuuris meil on väga suurkuju skulptor, ersa-nimeline, tema nimi oli, nii, hakkas siis ta pseudonüümi, kes võttis oma rahva nimetust, kes on meie uhkus, kes oma töös edastas rahva vaimu, sellepärast täise elas ja vaatamata ümbruskonnale ka ise tal oli väga kummaline elulugu külast, ta tuleb äkki linna, et õppida kunsti ja siis satub Itaaliasse. Noh, lihtsalt niisama teda nägi, üks itaallane Moskvas said tuttavaks temaga ja talle meeldisid tema mõningad asjad, mis ta joonistas ja niisama kutsus Itaaliasse. No tule ja nagu meie oleme natukene naiivsed, Järnelased. Tema võttis seda puhtana puhta kutsema kullana ja läkski ja leidis seda meest ja hakkasid Itaalias õppima kunsti. Ta oli näljane ja paljane, sest selle rikkaid Allase perekond kartis, et nüüd sellele vaesele poisile ta oma pärandust jätab. Ja siis nad teda lihtsalt väljasõit kodust ja ta elas väga rasked elu. Aga ta sai suured teosed teha. Ja et süüa ka kõik need jäägu muiduleivakooriku eest jagas ära ja siis, kui ta saabus tagasi solitaaliasist Argentiinas samal viisil töötas ja kui ta oli juba ja siis ta hakkas nälja ostma, kõik, mis ta niiviisi kingis. Ja püüa kõik Saranskisse. Ja nüüd meil pealinnas on ersa galerii. See on lihtsalt meepärl. Tulge vaatama. Hea meelega, kui juhus peaks avanema. Rõõm kuulda, et teil on toetuspunkte kultuuris, mis annavad usku ja jõudu endasse. Aga üsna oluline on ka niisugune lihtne asi nagu demograafiline seis. Kas murdva lastel on palju järglasi? Kas selles suhtes on rahval elujõudu rahval? On elujõudu Anatoli Annizzimuv. Kell artikli sisse juhatas Enopharoviiata teisigi siia huvitava tabeli, kus loomulik murdvalaste iive on üsnagi kõrge. Aga vaatamata sellele, siis tuleb niisugune nähtus, et mordva keelt omana tunnistavad 70 või natukene rohkem protsenti. Vot see probleem on. Kuidas teile tundub, kas nüüd selle rahvusliku enesetunnetamise taasärkamisega hakkab asi nagu edenema et inimesed mordva juurtega inimesed tahavad ennast ja eriti nende lapsed ja võib-olla lapselapsed veel edasi tunneksid ennast just nimelt ersalastena esimesel kohal ja siis alles kõike seda praktilist praktilises elus kasu toovad? Tähtsaks mina võin ainult loota oma kaasmaalastele, kes võtavad seda tiivsemalt ja mitte ainult piirduvad üheühinguga vaid minnakse tähendab linnast maale vaid ka maalt linna. Tuleb ideid ja abi ja niisugune koostöö prognoosida, meie ajal on väga raske. Teil on siin oma sünnimaalt kaasa toodud kassett, mis laulune meie saate lõpetuseks anname kuulata võib-olla üks laul humalast komulia, kus humal sündis, kus ta kasvas ja siis mida ta inimestele teed.