Tere. Tublid ajaloo huvilised järjekordselt. Ja lähme ka kohe asja juurde. Ma lubasin eelmine kord, ma räägin teile. Apteekidest ja hingadest. Ja nüüd ma siis seda püüangi teha läheme praeguse Mehhiko territooriumile ja võtame aastaks 1519 sellesama aasta, millega eelminegi saale. Mul algas. Kui Hispaania sõdalased, keda juhatas Fernando Cortez Cortez jõudis tenor Nonii, see on praegune Mehhiko Mehhiko linn või suudab Mehhiko Mehhiko pealinn. Tema nimi oli hist genotsiidi. See oli asteekide pealinn. Siis hispaanlased lausa jahmusid kui nägisele linna suursugusust. Tenor klann koosnes kolmest omaette linnast. Selle linna kogupindala oli üheksa ruutkilomeetrit. Linna läbisid minaalid kanalite ääres ilutsesid kaunid aiad. Elanike arv oli linnas 500000. Hispaanlased polnud nii suurt linna oma elus veel näinud. Mees on ka pilt, millal maalinud tolleaegne üks Hispaania muidugi kui ka väga vilets kunstnik, aga vähemalt püüdnud olla tõetruu. Tema on selle pildi joonistanud keiser. Montid Suumad teisest, Monte Suuma teine. See oli siis asteekide keiser või kuningas süstikudesse taati seal riigi peremees, ta oli. See keiser kannab siis sinirohelist keepi. Peas on tal kolmenurkne Türgiisidega kaunistatud kuldne teadeem. Nahk Eisel valitses tol ajal rangete Arvulise, kuid sõjaka ülemkihi ikke all See Keyseri ei pidanud vastu taanlaste rünnakutele kes olid palju paremate relvadega varustatud, kui nemad. Nendel ei olnud veel metallinöörid. Vibud ja nooled Külli ja, ja Kiviloo Maarja Kivinuiad kirved ja ei saanud midagi parata, nap tuli alistuda Hispaania tulirelvadele ja ja pealegi veel teras sõduritele. Asteekide keisririik, nagu me teame, langes hispaanlaste ohvriks. Asteekide vanad tavad on säilinud. Kõrvalisemates paikades ja meie taiminegi. Ja seda tavasid kannavad indiaanlased. Nende välimus ja rõivad ei ole sajandite jooksul muutunud. Kui siis häälte kätte Foltot tänapäeva Mehhiko külast kohalikest andestust, siis võitja kujutad ette ka samamoodi umbes nägid välja tolleaegsed nende esivanemad. Kui hispaanlased valutama tulid. Pealinna oma käsitöömeistritega, kes töötlesid kuulda nefriit ja türkiis No mul on siin ees jällegi albumist võetud tolleaegsed joonised, joonistused. Tema kannab puuvillast seelikut ja pluusi. Selle pluusi nimi oli nende oma keeles hui, pilli ja seljas oli tal laps seotud selga. Ja nüüd näeme, kui ta jõuab majja. See maja on õlgkatusega ja seinad on valmistatud ilmselt bambus. Bambus puidust ja kaetud laastudega. Linna majad olid ehitatud põletamata tellistest aga tempitel püstitamisel kasutati kive. Maa pere elas ühises suures ruumis ja see ruum oli rajatud laohoone peale, nendel oli oma igamajale oma ladu ait või kuidas staadiumi sahver, nii kuidas keegi tahab ütelda. Ja Mul savikujukesed piltidel eksis, kujundavad tolleaegseid maju. Me näeme ka seal naisi, kivist, käsi vesti või? Kuidas nimetadagi siis käsikivide juures, eks ole. Nende nimi oli seal metalli ja nemad siis jahud, jahvatavad seal maisi? See oli muide eurooplastel is veel tundmatu asi. Amistati siis pea toidu, siis oli siis maisikakk, teaks kalle. Ja muide ütlemata rikkalik lihatoit näiteks kalkunid, mis oli ka Euroopas võltsis tundma. Ja vanilliga maitsestatud mee kakaokoogid ka oli ka muinasEuroopas tundmatu, siis veel ainult rikastele Liiduvalt niuke luksus, mis toodi. Seal oli Cannesi asjad, asteekide, kõige rikkamate perede maiuspalad tagasihoidlikumas, maa külas, lihtsalt toidule oma oma aiasaadusi, mis seal siis olid, kadunud ära. Pipart ja tomateid. Kuidas mööbliga LUGU meeli moodustasid seal majas, siis põrandavaibad? Patjadega tähendab pea pea alla pandi siis olid korvi taolised kirstud, Need olid punutud kirstus. Seal oli muud maja tarbeks sisse pandud. Kuidas siis küteti? Tema kõrval on väitlejad poolkera kujuline saun, poolkeraks üle kumerus ülevalpool sellest nende oma käia, nimi oli siis temas kallis, see oli saun. Kas te teate ka sõbradid seal saunas juba visati ka leili? Nende oli veel ei lisahull tuntud, aga kuidas seda seal tehti? Ma saan siin näha, ilmselt on siin tegemist kuumaks köetud kiviseinaga väga kuumaks köetud kivisein, hoitame nende keris, aga see ei olnud nagu meie kerison horisontaalselt nendele vertikaalsed ja ehitatud. Ja siis vett visatakse vastu seda seina. Oh neid vaatame, kuidas on lugu edasi. Nägime, et naisel oli laps, oli seal tal seljas kuidas selle lapse elukäik või siis kulgeda. Noh, on teada meil etem sündimist. Kui poiss sündis, siis kaevati tema nabanöör koos kilbi noolega maa sisse. See tähendas seda, et laps oli pühitsetud reameheks. Ühe aastasena pannakse poiss kooli. Mis on, nutiksime meie mõiste järgi sõjakooli, algaste või kadetikool klastervi. Ja nendel oli üldine koolikohustus apteekidel üldine koolikohustus. Aga kui poiss oli, siis juba pärast esimest lahingut Kui ta oli võtnud, siis esimesel sõjal pandi siis saab seesama poissi sõdur, juba jõuad siis Ivassi aunimi, Joatzi see oli tema siis aunimetus. No ütleme, 20 hoida vange võetud vaenlast vastast siis ta pühitseti jaaguari. Rüütlite kirjeldanud, ma ütleksin küll küüti tagasi inimene oma aunimi, jaaguarimeeste kirja olija, kotkameeste kild. Nüüd ta võis kanda siis vassid, käevõrusid sulest ehteid, kuulsid tilguti motiksid, ripatsid, õpi. Ja siis muidugi niudevöö oli neil kõigil. Lõpp on kaela ümber seotud. Imelik, aga seal sellepärast, et asteegid, kujutage ette, ei tundnud nööpe. Neil ei olnud nööpe ega pöörasid, neil ei ole olnud ka sülge Tabreesi aspisitšeilvema kõik asjad enda ümber, aga selle Kööbi kirjevus ja ema ehteid neis näit ehitisele, mehe niinimetatud auastet ja kaunimaks vaatuseks peeti siis surma lahinguväljal. Nende meelest oli see surematus. Langenu kuulutati kotkakaaslaseks. Ja Ta pidi taassündima uuesti ellu koolibrina. Väike linnuke koolibri. Väga uhkes rongkäigus neid peetib pühaks aga tavaliselt surnud lihtsalt põletati algselt leekide arvukate sõjakäikude pea eesmärgiks oli hankida sõjavange. Vange ohverdati jumalatele. Ja see niinimetatud siis lepitusohver või siis tagada maailmakorra püsimist. Ja ainult vereohver võis anda päikesele jõudu. Et pidevalt ikka liiguks ego alla, kukuks karsiliselt päike võib ülevalt alla kukkuda. Oli siis see kohutav inimeste ohverdamine. Paistab meie meestest on tõesti väga julm asi. Aga no nende meelest nagu meeldiv tänapäeval teame. See tähendas niinimetatud kosmilist rituaali. Tähendab, noh, ülemaailmsed püha kombetäitmist. Ja nende võimsad astmelised püramiidid jutustavad meile veel tänapäevalgi taolistest Oderdamistest. Seitset ohverdati püramiidi tipus, kui päike tõusis. Kui sattus vangivastase sõdur siis nende hulgas muidugi vange oli palju, muidugi. Valiti välja siis kõige tugevamad ja, ja kõige kaunima kehaehitusega vastased. Ja need siis pühitseti ohvri ohvri. Ta pidi alluma oma saatusele. Ja paljud nendes isegi keeldusid kui võitjad jahtistel võimalikult armu anda. Ohver keeldus. Ta tahtis minna taevasse, tähendab oma meelest taevasse oma jumala juurde. Ja ainult ohvrile, ta võis seda saavutada. Vaat jõudeelu teda ehiti, teda austati. Ta kui tund oli kätte jõudnud siis astus ta ise omal jalal püramiidi trepist üles. Karpides valmistatud pasunat helide saatel. Neid pasunaid puusid, preestrid ja preestrid olid sekspuuks oma ihud mustaks võõbatud. Mustaks. See oli siis püha rituaali võid kombetäitmise kõige olulisem värv jagunitsesse, ohvri sõdurvi või vang oli püramiidi tippu jõudnud juba oodati päikesetõusu. Ja kui päike tõusis, sisaldasid preestrid ohvri kätest ja jalust. Neid oli, kes kinni haarasid, iga preestril Low kaksidki. Kummalgi käel oli üks, üks ja kummal jalal üks üks. Nii need jamasid siis ohvri pikali ja paistasite ohvrikivile. Viies preester, see oli kõige tähtsam, temal oli obsidiaan. Kivist obsidiaan on üks kiviliik terav nuga. See lõhestas sellega siis ohvri rinnal ja rebis südame välja. See süda oli kõige tähtsam ohver päikesele. Ja kui ohver oli veel pühendatud hype tootekroniconi niuke jumala nimi oli ka Hiipetootlik nahata isand siis lüliti ohvri inimene veel ära ris. Eestlaselt ei pugesid tema selle kohvri inimese naha sisse. Vaadake, missuguseid kombeid olid Atsepteekidel läheksime siis inkade juurde mõnumasinates korrekt. Ja see on jällegi üks savikuju. Ja selle savikuju suud ehib kuldne ketas. Kullast ketas. See oligi siis Lõuna-Ameerikas asunud inkade riigi tüüpiline häälik või või esindaja. Andide kõrgtasandikul on praegugi säilinud inkade ühendust teed. Need rajati, no ütleme 15. sajandil näiteks. CD valmistati savist munakividest ja maisi lehtedest. No kokku, segatud massist ja need teed on kujutagiti siiamaani vastu pidanud. Siiamaani liigutakse autodega nendel, aga see suurepärane teedevõrkõliga inkade riigile õnnetuseks, sest et Hispaania vallutajad Karro, kes väga väikese jõuguga oma röövlitega trummi tungis, sellesse riiki kunagi tänu nendele teedele ta saigi jõuda. Sellele maale, mida nad ise nimetasid L Dorado. See on siis kullamaa. Selles riigis olid Eesti väga palju kulda. Riik inkade kandis on endi omade, ma tean, enda keeles oli tema nimi tagu antiin suju, tahu antenni suju ja see ates põhjast lõunasse. 3000 kilomeetrit põhjast lõunasse ja laius oli 1000 kilomeetrit. Ja sellele riigi pere meele keisrile, kus taati sellele kuulus palju alluvaid eri rahvastest, kes olid juba ammugi NM oma tsivilisatsiooni saavutanud, aga nad pidid alistuma tugevamale inkade riigile. Näiteks võtame tolles ajas meieni jõudnud esemeid, siin on Xavi Hurn. See on inimesekujuline. Ja ta on tõesti väga minu meelest, kui kunstimaitselised tehtud. Ükse ilusa näoga. Mees on seal ja kujutage ette, see savikuju on valmistatud samal ajal kui Euroopas. Vaises, Karl Suur Franki riigis, see tähendab kaheksandal sajandil Stalin oli siis inkade riigil Cuzco kuusko ja see linn asus 3000 meetri kõrgusel üle merepinna. Kujutage ette, kui aga nad olid nähtavasti kopsudega nii vaid panustatud hästi üteldi. Teedel seda õhupuudust ei tulnud, oli range hierarhia. Igav olen üksikisik oli, oli tema paik ühiskonnas kindlaks määratud. Kõige madalamal olid siis põlluharijad. Nende pealikud jagasid maad igale perele. Üksikisik ei tohtinud lahkuda kodupaigast, ta pidi surema. Seal, kus sündis omandit ei olnud, olid vaid isikliku omadeks rõivad. Ja mõned esemed. Riik jagas tooteid alamatele. Kogu elu oli seadusega ette nähtud. Esimene eluaasta oli hällis, üheksanda eluaastani võis mängida, kuid ei tohtinud olla tegevuseta. Kuni 12. eluaastani on ta juba põllud ööl maisipõllul. Kõigepealt püüab linde, seal peletab neid. Siis kuni 18. eluaastani. Sama karjus Lamoli andide kaameli, seal on niisugune noh. Tugeva kehaehitusega veoloom aga kasulik transpordiks. Anaka muuseas villa väga pika villaga ja see on väga odav pidada, siis ta oli tagasihoidliku toiduga, seal sõi, otsis ise omale ümbruskonnast midagi närimist siis pandi sinna, kuni kaheksateistaastane oli siis. Ja kuni 60. eluaastani tegi tööd kõik, mis vaja oli külas teha. Pääsküla sai juba üle 60 aasta vanaks, siis ta võis ainult veel noori õpetada. Küla hooned olid toortellidest seintest valmistatud õlgkatused praegugi veel olemas, seal säilinud ja ees söödi peamiselt taimetoitu. Seal selleks oli kartul, mis Euroopas oli veel tundmatu uba ja tomat, mis oli kõrbes tundmatu. Kaktuse okassissis valmistati nõelu. Raviks tehti tekstiili-rõivamaterjali tiitliga värvesis purjetati. Alused olid punutud. Neis kruusid olid neil ka inimkujuliseks. Närimis kaudsuki oli neil ka juba olemas. Seda valmistati Kagoga mahlast. Ühesõnaga toodi sealt Euroopasse väga palju uusi asju, mida, mis alles hiljem. Isegi mõnesaja. Euroopa kultuuri. Aga esialgu hispaanlastele täitsa üllatus ja uudis muidugi tubakast tubaka tarvitamisest ja toodi ka sealt ära, mida siis kokkuvõtteks võiksid ütelda inkade kohta. Nende riik samuti hävitati hispaanlaste poolt. Nende kuningas pidi otsima välja nii palju kulda, kui ta ise alus, aga no hispaanastanud sellega rahul, tuli leida rohkem ja rohkem seda kuldaja. Vaat keda kortest seal siis juhatasin ja oli ka väga traagiline ja kurb. Sellised kõige rohkem Need hävitasid iseennast, nad läksid kulla pärast riidu, tapsid ja röövisid 11 ka ja ütleb, kuidas jõudsid, siis oli Hispaania riigivõim ka küllaltki karm ja võitis nende, kes kullale muuseas korteris, kes juhatas seda jõuku seal inkade varsti, see oli kirjaoskamatu inimene ja aga inkadel oli olemas juba oma omapärane kirjaviis, oli hõlmkiri vaid ja ainult nemad oskasid lugeda ja mida meie praegugi Euroopa teadlased ei oska lugeda, ei tea, kuidas seda dešifreerida. Hispaanlased hävitasid inkade riigi. Aga säilinud on inkade riigis meie ajani. Kui te lähete Peruusse näiteks kohtade seal. Talupoega, kes kannab mamma villast kübarat? Barretti taoline kübar, kes kannab pontšo teatrisse niukene vaiba kujuline keskel on auk, millest pea läbi pannakse nihukest rüüd. Ja kellel on selga sõlmitud Scott vaip. No siis te näete tolle Aegest aegset, hinga küla inimest. Täna ma olen siis jõudnud oma jutu ära rääkida, järgmisel korral ma mõtlen, tähendab tagasi Euroopasse, siis on ikka meile lähemal. Ja vaatame, kuidas Inglismaal lood sellel ajal umbes olid. See pakub ka kahtlemata huvi. Sest et sealt tuli terve rida asju, mida me praegugi peame au sees. Kui üldinimlikku väärtust üldinimliku kultuuriloomingut, tänaga. Nägemiseni, kuulmiseni.