Bruno Karro on eestiaegne mees ja mälestusi alustab ta esimese iseseisvuse aastaist. See oli aeg, mil ülemjuhataja ei tarvitsenud käia koolist kooli, et seletada, miks riik ilma kaitseväe, et ta ei ole riik, et veenda, miks iga poiss peab läbi tegema kaitseväeteenistuse. Bruno Karro. Ja ühte asja, mis ma pean ütlema seda, et, et niisugust asja, et sõjaväeteenistusest kõrvalehoidmine, mis asja, ma ei ole ühtegi juhust kuulnud? Absoluutselt mitte. Seda ausalt öelda peeti häbiasjaks ja selline asi ka, kui mõni, kes sõjaväes teen, Tironidega sel põld plikade juures löödi. Need vaatasid ka juba umbusklikult, selle meel on miski viga küljes, kui ta sõjaväkke ei võetud. Juba see sundis poissi minema sõjaväkke. Et kui sa seeläbi silmad täis lähed, plikad ei võta jutule ja siis see ajateenistus ei piir voli vabalt valida, kui ka mitte kõigile, kes tavaliselt olnud, aga näiteks kes õppijad olid. Mina läksin üks aasta enne, sest ma tahtsin kohe peale gümnaasiumi sõjaväge ja siis edasi instituudid ja muud asjad, et kõik selleks ühes jooksus. Aga ma ütlen samas, meie gümnaasiumi vilistlane Entel Vareplektsiilim, hilisem teadusemees, see läks peale gümnaasium lõppedes Väikse Ülikooli, koos olime sõjakoolis. Tema oli muidugi 27 aastat vana juba ja mina olin siis 20 aastat vana. Ja sellist valikuvõimalusi meile anti alati. Aga ega seal just viirida lastate ikka maastikuõppuste riviõppust ja need olid ja muidugi ma ei räägi sõja ega lahingkooli, seal oli eri kõva drill peal seal nii silma peal, et tõesti vesi varrukast jooksis, vahel. Aga muidugi see ajateenija osa, see niivõrd raske ta ei olnud. Maastikuõppused, õppused, no mis seal siis nii eriti ära ei ole. Muidugi, mis raskemad olid koolid, lahing, rännaks oli täies Räkmasse on 30 kilogrammi, tuli see kogu see koormus selga, vintpüssi, seljakoti, kõige muude asjadega. Nii-öelda juhus, kui sõjakooliga olime, läksime Rapla manöövrisse, tähendab jalarännak Tallinnast Raplasse see paar puhkepeatuste vahel, vot see andis. Killud on, mõnel mehel võib olla kontimööda, ei olnudki spordipoissi olnud ja vedela eluga harjunud, aga küllatal tuli harjuda. Tegelikult, kus kõige kibedam väljaõpe oli neli kuud noorteaega. Aga gümnaasiumi erirühmal oli ta kaks kuud sellepärast arvesse sõjaline õppus. Sõjaline õppus oli riigikaitse riigikaitse õpetus, see oli niivõrd intensiivne, et iga gümnaasiumi poiss panna jaoülemaks vähemalt ja siis ta oli kõik absoluutselt selge, mis seal sõjaväe sojad õlidel polnudki midagi, tuli tegelikult sõjaväeteenistuse asi korrata Edualiteeri rühma esimesel juulil, eks see kokku ja nende noort praegu oli kaks kuud poole lühem. Ja sealt valiti välja siis sõjakooliminejaid, kandidaadid, näiteks Pärnus. Meil oli siis 38. aastal esimesel juulil meid veel 41 avalduse, sõjakooli andis 39, aga sisse sai ainult 13, tähendab iga kolmas oli eksam. Teadus, matemaatika, siis rivikatsed, üksikud pidid kõik selle koondrivivõtted ära tegema, sisud ühesõnaga sporti või katse, 100 meetri jooks, 400 meetri jooks, 1500 meetri jooks, kaugushüpe nadi vise ja plangu ületamine. Ja nende põhjal siis valiti välja, kes sõjakooli läksin, eetsee sõel oli võrdlemisi tihe. Ja sõjakoolis muidugi see õppus jätkus ja see eestisüsteem oli ette nähtud niimoodi, et aspirantide klassile ühesõnaga kustuvad. Reservohvitserid miks sinna kippusid, kippusid sellepärast, et noh, juba teatav autunne, teine asi, neid eelistati riigiametis teistele. Kui näiteks oli valida üks reservohvitser või teine, siis võeti reservohvitser. Raudteel võeti ainult reservohvitserid. Politseisse võeti ainult reservohvitserid. Sealt hulgast valiti need, et nagu püümine sinnapoole oli, sest see andis niisugused tagavaravarianti elukutse puhul. Ja jätkuvalt, kui edasi õppida kaadriohvitseriks, siis tulen avaldus sisse, siis võiksid, lahing oli põhikursusele. Kaua kestis aspirandi kursus üheksa kuud. Meil hakkas ta 13. septembril lõppes kusagil samuti 15. juunil, ta lõppes nüüd üheksa kuud tüli ja siis läksid väeossa praktikale tavaliselt kolm kuud oli see väeosa praktika siis tuli aspirant, siis ta sai nooremseersandiks. Tavaliselt on niimoodi, et läksid nad kõik reamene sinnas esimesel detsembril. Selle mässu mahasurumise mäles üks kolmandik, üks kolmandik ületati kaprallitaks. Ja siis vabariigi aastapäeval igas jahust üks mees nooremseersandi kupud peale. Ja sõjakooli lõpetajad said kõik siis kaks kogu peale. Ja siis määrati väeosadesse. Kusjuures nendel, kes valisid endale kaadriohvitseri kutsa. Nendel oli võimalus paremusjärjekorras päevase valida. Mina valisin, tahtsin Tartusse ja sain Tartu Kuperjanovi pataljoni patrull, sinna tahtsingi, kuhu tassisime, sain. No sõjakoolis oli üldse 12 palli süsteem hindamisel kusjuures kuus kuni kaheksa loeti rahuldav, kaheksa kuni 10 loit, jää 10 kuni 12 väga. Meil ju eksamid oli eksamitel hästi palju, et neid ma ei mõistagi kokku lugeda seal vabadussõjataktika ja kõik need topograafia, pioneeriasjandusi, laskeasendeid ja isegi suurtükiasjandust, võtame kõike. Nii et hädapärast pidi suutma asendada suurtükiohvitser. Aga kusjuures lahi kooli suunati tagasi väeosast, see kestis neli kuud, lahing oli kõiguruse, aetakse lahingulised, mitmesugused gurust, lahinguis põhiliselt õpetati välja kaadriallohvitser, nendel oli eriti suvima vaeseid meelseid sihukeste sõitvad aitas. Ja seal oli veel ka kõva ventaalsel ja langes sealt välja, yks vastu ei pidanud. Aga meil tähendab, kes läksid, kaadriohvitseri kutse valisid, nendel oli neli kuud. Neli klassiga kuus, üks klass, laskur, raskekuulipilduja, miinipilduja, tankitõrje ja hiljem poolse maa oli, oli kasu selles sees ka rindeloleku NSV õpitud oli. Ja siis pühiks laagriperiood oli ka seal tingimata sees, sellele selle suvelaager suvelaager. Aastal juhtus seda niimoodi, et ta meelega nii säilivus oli septembris Kurtne laager pinal, sellel laskurklassis siis oli 39 see oli 39, ühesõnaga juunis 26.-st juunist 26. oktoobrini. Nii et see aekumine, baaside leping sõlmiti, olime meie Kurtna laagris. Ja see aeg, kui algas teine maailmasõda, esimene september Täpselt niimoodi täpselt see aeg olime seal. Aennesi Austria sündmust olid varem juba seal on 38, kaheksa vot seda me sõjakoolis arutati, võeti kokku ja arutati ja siis veel need tulevikuväljavaated ja neid, mis Euroopas kõik juhtuda võib. No kas prognoosid läksid täppi? Ei, nad siiski päris täppi läinud ei läinud, päris täpselt, arvutati küll, aga aga siis kurta laagrist, võib-olla seal päeva puhul on, jääb nagu raudselt meelde jäänud see need sündmused olime sellel laskurklassis kuses, laises lahingkoolis, me tegime kurta, laager oli selleks tegelikult me tegime. No üks lahing, kui see lahinglaskemoonaga siis seal püüdje luua tegelikult situatsiooni, tegelikus lahingus tuli nüüd kõrgustiku vallutamine, kus just suurtükki ja miinipildujat ettevalmistustuli lasti ridade vahelt läbi tankitõrje kahuri raskekuulipildujatega, nii et täpselt see sõjasele kuuli vingumisega harjus ära, kui kaugelt miski asi lendab ja ja kõrgustiku vallutamine ja siis oli iga kursant oli lihtsa rea võitleja koha peal. Mina olin siis juhtisin olemas number neli laskurjaos tähendab laskemoona tassi ja kus mul oli lisaks siis veel 28 kilujana mäkke ronimine. Põlved olid nii läbi kui läbi lõpuosadel roomatusele minna, muidu ei jaksanud siis diagnostik ja kõik need maastik, mis seal ees oli täitsa niisugune metsik maastik. See oli siis viimase võimaluseni tegeliku lahingulähedane olukord. Kusjuures algas enne peale veel öölahinguga ööse pimeduses tuli vallutada kuremäe kloostri juures olevas lõunas olev kõrgustik, seal on triangulatsioonitorn peal. Vot see tuli sealt see niisugune järsaku võsaga, see tuli vallutada veel öösel sealt lahingrännakuga tagasi laagrist, mööduse varustati lahinglaskemoonaga ja läks kohe sinna polügoonile ja sealt edasi raginaga. Jutt on siis septembri lõpupäevadest. Panin septembri lõpupäevadel, kus just lõpupäevadel veele tehti, tuli kohale jalaväeinspektor, kolonelile siir ja tehti veel metsalahingõppus, pealetung kaitsemetsa metsas ja rabatingimustes sooja rabatingimustes. Kusjuures magusaga vajusin laukasse Peugruuni sisse, seal oli käia vaatamas selle, mis maastik seal ees oli, seal tantsi käsk kätte ja tuli teha. Aga sellel niisugune baaside saastliku päeval juhtus niimoodi veel üht Portugali aspirant, must oli, sellel olid tuttavad naisikud külas läks õhtu näitsikute tuli öösi tagasi kusagil kella 12 paiku kahe paiku ja ajas kõik mehed maast üles, teate uuesti mehed uudist, teate, venelased tulid sisse baasidesse. Aga tema oli sihuke naljamees, uuri, saatsin võllanaljade ja tegime seda. Kõigi keri, magame, lase magada. Magasime hommikuni välja, hommikul anti käsk äraminekuks ette valmistada, kõik kokku panna ja. Ühesõnaga läks siis jalgsirännakuga kurta laagrist jõhvi ei mäleta, palju kilomeetreid tuli marsi kolonnis, kus just oli kõik see laskemoon ja värgid ja relvad, laudade vooria äraminek veel ühe niisuguse vahepõikena lasel laskurklassis, mis meil oli seal põhiliselt õppisime lennuki tulistamist. Ja siis muudeti veel niimoodi seda vabariigis neid tingimusi, et enne oli piid lahingkooli läbi tegema põhiliselt maaväe ohvitserid, jalaväeohvitserid. Aga siis muudeti seda, et kuna eelnev, mis ees ootas juba tähendab taheti, et iga ohvitser kestaga oleks mõistaks ringi käia jalaväe saate relvadega, nii miinipildujate kui tankitõrjekahuritega. Ja sellepärast ka sõjaväe tehnikakool toodi sinna juure, sõjaväe tehnikakool tuli juurde kusagil 15. septembril seal ja see muuseas sõjaväe selles tehnikakooli koosseis oli siis Georg Ots. Temast oleks saanud sõnaga sõjaväe insener. Ja siis meil oli niimoodi see drill tehtud, et kui löödi laulu vaatama, sõrm seljas, pukid veevärgi või kui me selle raske varustus, mis oli siis järgmise vasaku jalalaul tulema. Ja kui ei tulnud siis jooksumarssi mäest üles, mäest alla vesi, siis anti voore vaba sammu natuke hingata uuesti laulu ja ka siis ei tulnud sealt, et noh, kas see 15 meest tuli või ei tulnud laule kõvemaks läinud ei olnud, sest meil olid juba need hääled välja trellid, me olime juba röökima harjunud laulma Georg Otsa riided meenuseks, mäletad seda, kui sulle öeldakse 15 meest juure tuli või tulnud laul tugevamaks läinud? Jah, tuleb meelde küll. Nojah, jutt sinna, lõpupoole Levad sealt see äramarsil nagu jõhvi. Juba jõhvis tuleb lõunapoolsesse tee jõhvi sisse, saime linna vahel siis lehepoisid, jooksid lehtedega ringi, karjusid, et ostke ajalehti, ajalehte veel uudised. Stalin ja päts sõlmisid paavsti lepingu. Siis hüppas üks mees rivist välja, vaid ostis sealt tehe ja pärast siis kui peal läksime, tõesti, ma ütlen niimoodi, et see oli nagu nuiaga pähe. Absoluutne mugav, masendav vaikus, kui muidu käis meil lauluga see asi tantsijal tiks laeval kuni tapani ja, ja siis ta tapalt edasi Tallinna pool Estonia lõõgas kõige popimad laulud, sõdurile, repeta repertuaaris, leiutisi. Nii seda kui teist Nii seda kui teist ja siis tulid need nii nagu kuidagi reaktsioonina jõhvis, tapaniaid, nii absoluutne võiks keegi rääkinud, teiseneda midagi. No ja siis pääle seda löödi väeossa tagasi Kuperjanovi asja, sealt hakkas siis praktika ja ajateenistus seoses sõjaolukorraga kohe pikendati, tähendab see, mis 15 kuud ette nähtud oli, aspirantide, see pikendati 18 kuu peale. See tähendab oleks lõppenud, esimene jaanuar. 40, aga kuna asi see täis sai, siis löödi jälle kuus kuud otsa. Aga no süüa, aga ma pean ütlema niimoodi see, et meie, Eesti juhtkond, vaatamata sellele halvas olukorras tehti kõik, mis veel tehana. Et sõjavägi suudaks oma kohuste oma ülesannet täita ka nendes tingimustes, mis oli diviisi ülem, organiseeris vene keele kiirkursuse Annis ülikooli kõige paremini jõutis sõnastikku väljand Braudina. Ja ma tõesti pean ütlema, see kolm kuusse kursus kestis ja seal oli see ühesõnaga õpiksi vaja rets muidu terve aasta peale ette nähtud õppe talle peale see võttis tema läbi kolme kuuga ja see oli niivõrd intensiivne väljaõppe need hiljem, kui ma olin Tallinnas polütehnilises instituudis, siis mina vene keeleloengutel ei käinud ja tegin kevadisele eksami nelja peale. Ja siis peale selle veel, mis olid siis diviisi staabis õilis kasutada kohustusega seinad olid sõjamängud mardil taktikast õppust kaardil, kus anti igale mehele vastav ülesanne kätte näiteks valida kaitsepositsioon seal rühmaülemana või kompaniiülemana ja siis märkisid selle kaardile ja kõik kuulipilduja, nende asukohad ja siil eksis Läks kontrolli alla, kus just need sõjaakadeemia lõpetanud vanemad ohvitserid kontrollisid üle, anti läbi pärast kriitikaga sa valisid selle positsiooni õieti või mitte, see käis peaaegu iga nädal talve läbi. Et püüti kõiksugused, variandid, ühesõnaga kaitse pealetungi taandumise variandid võeti läbi. Et ühesõnaga see sõjaväe tilti, ma ei tea, kas kõikides diviis oli vähemalt Tartus, teine diviis, kui ma ei eksi, kindralmajor Gruusial diviisi ülemisel tegi kõik, mis teha, ins. Kusjuures tähendab noortega kutsed, mis sisse tulid, me tegime läbi. Me olime kogu aeg suuskadel terves Itaalias ja hästi lumine talv oli, see oli Soome sõja talvi esimesi hirmsate külmade aegne kogu õppus, kes suuskadel siis me tegime läbi sellega metsa lahinguvara metsas ööbisime kuidas kiiresti teha, ühesõnaga endale magamiseks vastavalt niisugust varjualust. Seal käisid oma nipid, vastad, spetsialistid õpetasid, praktiseeritud seda mitu korda ja ühesõnaga, et saaks öö paksus metsas ööbida ja siis muidugi läks lahingutegevusega edasi. Teine niisugune õppus oli, oli Tartust lõunale, sõitsime Tartust välja, oli 16 kraadi külma, oleks kaheksane, istuks õppus ära jäänud, aga kui juba Palupera jaamas maha laadisime Otepää juures, siis oli juba temperatuur oli 21 kraadi, samal õhtul juba sealt tuli külmumise etnoverest. Sõõrud ei olnud harjunud sussi külmaga. Aga ka pundis rivis oli vabadussõjaaegne velsker oli, see kõndisid, mütsikõrvad üleval ja laskis peenikest naeru ja see juba nii elukooli saanud, et ühesõnaga temale ei mõjunud miski asi. Ja me läksime sisse Otepääle, aga siis langes järgmisel päeval temperatuur alla 32 kraadi, siis katkestati õppused ja olime taludes, majutad seal paar päeva nii, kogu temperatuur tõusis. Kuidas talurahvas ootamatuid külalisi vastu võttis? Sealt tuli, ilmselt oli seal veel, no ma ei tea, nimetatakse aretajad igas üksuse juures. Nad on väga hästi distsiplineeritud rahvas ega sõjaväge seal ei olnud midagi kuidagi põrandas, magasid, jagus, ruum leiti. Ainuke asi ranis peal ja, ja sealsamas inil veel magasid ja ära rohkem midagi ka. Distsipliin oli seal kõva seal midagi juhtunud. Õppus jätkus öölahingutingimustes hakkas peale õhtuvidevikus. Ja no öösel oli kõige hullem Kunnase lainele maastik ei olnud harjunud ja metsast sagedast lumega ja märkan, kui äkki läks alla, nii et oli see koht, et kuidagi vastu puude stiirus läks nii suureks vastu puudide tõmbased imetlesime ja niisugust Jentsutud siis. Aga tähendab hommikuks olime varani. Marikus olime Põlva lähistele ja siis tuli meil põlva vallutada. Ja sealtpeale seda vallutamist laid ešeloni tagasi sõitleios admist õppused käisid enam-vähem soomlastel talve lahingusse tõust neist hästi selgelt. Ja siis oli tuli vahetus, enne olid major, vask oli Pattil, siis tuli sinna major Margus, kes vahepeal sai kolonelleitnandiks margustele enne lahingul ülem. Nii et tuli nii-öelda tuttav mees sinna. Hästi tore mees oli igatipidi suhtes aspirantide hästi ja et ühesõnaga nemad nyyd saaksid täielikult. Läbi nii sõnani tol ajal, et aspirant, kes rühmaülema koha peal oma ohvitseriõigused, kohustused ja vastutuse. Ühesõnaga kõik karistamisõiguste käisite karisoni teenistuses vastavalt korra ohvitserile. Ettevalmistus tuli, korralik, ei saa öelda. Aga, aga no need eetilised teised sündmusest sai ka üle elatud. Ja margustel ma pean ütlema seda, et tema tegutsemine oli väga energiline ja kiire. Seitsmeteistkümnel juunil, kui need, kui täisokupatsioon oli, ühesõnaga, ida poolt sisse tulid, ei mäletanud kuupäeva, millal meid kasarmust välja löödi, olid järgmine päev või 21. sajandi kolm tundi aega löödi meid Kuperjanovi kasarmus tarnitud puitbarakid raudtee ääres. Puit ehitasid, meie asukohaks määrati ajutiselt, ühesõnaga Riia maanteel olev, see poeglaste gümnaasium, kolmekordne kivihoone. Ja major Margus tegi niivõrd kiire liigutuse seal, organiseeris sinna terve rügemendi relvad, lahinguvarustuse ja laskemoona igaks juhuks igaks juhuks igas pataljonis tähendab ühesõnaga mappi korra piisama rügement. Ja siis ma olin täiesti hämmeldunud nendest relvadest, need olid kõik tuid, tuued, Eesti arsenali valmistatud, vintpüssid püstolkuulipildujat 80 millimeetrist miinipildujaid ja matse Madsen, kuulipilduja. Ja muuseas, niisugune huvitav situatsioon sealjuures. Kõrvas oli üks lõuna pool jäi üks niisugune, seda maja enam ei ole, see individuaalmaja. Seal olid niisugust rombikujulised, tähendab, pööninguaknad olid kõrval ja kui ma seal tiksud oma sate uuesti välja läksin, siis natuke maad eemal tuli sealt, eks muid poolios ringi siis, et kas te teatate teid valatakse meil punaarmee ohvitserid sinna üles, hoiate kogu aeg pilgu peale. Ja siis, kui meil käis autost maha laadimine autolt mahalaadimine, kõige kiirem on see, kui tehakse niisugune vastmehed seisavad vastastikku nägudega jäänud laskemoona, kasid, käivad käest kätte muidu läbikast kasti järgi muidugi tassima see läbini tohutu kiirusega, siis kui meil oli see laskemoona mahalaadimine, relvade mahalaadimine, siis seal akna peal olid neline pardinokaga mütsi, kes 11 ära lükist peadlikvaatsest ikka põnevusega, mis, mis sealt läheb. Ja terve see kooli kellersi pandi siis püssid, haki kõik need alused toodiga, äranid läks kompaniide kaupa, siis ruuduseid, kompanii püssis Reolootliku Osklik kompaniide, kaupasid ära paigutatud. Nii miinipildujaid, kuulipildujad. Ja siis peab ütlema, no ma mäletan ka seda aega kui. Liikumine käis ja samuti siis, kui tuli see just signaal, hävitulidet miidik raekoja platsis Tartus. Ma läksin huvi pärast seda miitingut vaatama. Siis kaugel nurgas, ma vaatasin, palju sinna rahvast tuleb tõsiseks veoauto sõitis sinna raekoja hoone poole, sinna platsile, peaaegu sinna, kes paika ette ja pordid lasti maha ja sealt üks kolm-neli meest, mis seal peal oli inimesi võib-olla üks, mis seal ümber tuli, oleks 50 ringis, mitte 50 50 60 kusagil niimoodi. See oli 21. juuni lõuna paiku. 21. juuni lõuna paiku ja aga hiljem, siis nagu ma tean, meitzee puudutanud meile keegi tulla, siis ma kuulsin seda teed Tartus ettevõtteid mööda käis Kaarel Ird ja üks naiskirjanik Maigitada nimi käis läbi. Tehti sealt, öeldi töölistele, et kui te välja ei tule, pidage meeles, et ega seal tööraha valitsusega töö, raha, valitsus seda ja seda ei unusta, vaatab kohe, kes, kes, kes on tema omad ja kes ei ole siis on palju siis oli siis ma ei käinud, ma ei teadnud, ma vaatamas ei käinud. Aga kas te jäite kuulama ka, mis seal räägib, ta ei jäänud, ma vaatasin seal korra ära ja, ja tuli, ma ei mäleta midagi. Armis panin vormis muidugi, aspirant ei saanud muud asja kanda, ainult vormi. Ainult vormis, üheksa millimeetri oli task. Nendest aegadest veel, vot siis käis selline asi, et see relvade sõjaväeosade käest ära võtmine käis ju Tallinnas siin igas poole töörahvas tuleb, võtab omal selle kapitalistlikel väeosal relvad käest ära. Ja ma ei tea, kuidas teiste Tartu väeosades oli, aga meil selle Riia maantee seal Puiestee üle puiesteel sinna vastas hakkas ühel õhtul rahvast kogunema järjest rohkem järjest rocki järjest rohkem aknad lahti igast aknast kuulbildi otse välja. Meilile rügemendi kuulipildujad olid seal kohapeal ja rohkem ei tee midagi, ei sihtinud kellegi peale minagi ainult kuulibeldi ots vaatas välja. Täitsa natukene nõutuks siiski käisid sealt äras tagasi sinna kolm punaarmee ohvitseri, selle üks tihe grupp koos, vaadati vilksamisi silmanurgast meie poole ja siis pundar slaia. Midagi ütlesid ja läks laia visti ilmselt vaata mõttest, et noh, see oli väeosa nime oli ju tuntud ja teada, mis vaimuga mehed need on, et siin vist ei, ei tasu nii nagu meil tegelikult põhimõtteliselt oleks relvade käest ära andnud Laidoneri korraldusele. Muidu oli see otsus vastu võetud, mitte mingi kuradi pättidel merel või käest ära andma ei hakka. Kuidas see meeste meeleolule kõik mõjus? Vee peab ütlema niimoodi, mehed olid põhiliselt tohutu patrioodid. Meeleolule mõjub see süngelt masendavalt, aga kõik olid valmis oma kohust täitma. No see oli niisugune, vis sees, juhtuks, ei keegi midagi head ei lootnud, sest tegelikult mis seal ida pool oli, oli see üldiselt ikka teadagi enam-vähem. Kuigi, kuigi seal ju see rõngas ümber selles osas midagi välja minna, ega, aga ikkagi tulid need andmed läbi ja kõik need 37. aasta sündmused ja tapatalgud, tapatalgud ja see lõi kindral kurke, mehed, mis oli, neid jälgiti siis ikka üht või teist satika kuuldes. Teenistusse tuli ka igasuguseid mehi. Ja tuli ka, nii et, et võib olla meelega sisse saetud mehi, aga huvitav jah, see, et, et minul tuli siin aega teenima üks kohvi nimeline mees ja see oli 27 aastat vana, tema otsuste on tegelikult Moskvas elav. Ja ta on eesti alam ja ta on kohustatud oma ajateenistuse ära teenima. Minu rühma sattus ja aga siis väljaõppel, ma märkasin seda säält ikka juba silmanud, ülejäänud jõuaks, noored sõdurid vaatasid seda, et see mees nagu on asjaga rohkem kursis kui teised. Ausalt, ma ütlen niimoodi. Politruk remondimees. Oli muidugi väga distsiplineeritud mees, kõike tegi täpselt täitsa oma kohused ära ja aga siis ma hakkasin temaga vestlema, ikka jutt daamike, seda teistmoodi. Ja ega ma siis gaaside sees siis ükskord ma küsisin. No et sa saad Moskva mees ja kõiki asju ka teha, seda elu ja värke. No mis sa arvad, et mis meist balti vabariigis saab amisest ikka saab? 13 14 15 ütles täpselt ära, ütles täpselt ära, tähendab, tema oli kusagilt informatsiooni saanud, arutusel olnud, ega tavaline inimene Moskvasse? Ma ei teadnud, tema teadis, juba olid need kavad tehtud tegevuskava ja tema sellesse pühendatud. Kõige huvitavam on see, et sa siinsamas Kose raamatukauplus. Mul meeldivad memuaarid, kõik need ajalugu ja niuksed asjad. Ma vastan, tarkpea, minu mälestused. Niisugune kurioosne lugu on nii kogu lahti, löö seal raamatulahenduse tärklaselt. S-i diviisis selle poliitosakonna juhataja, seade, osakonna ülem Vladimir kohv, ilmselt sama mees. Ma ei usu, et nime nii täpselt kokku langevad. Rohkem pole sellest mehest midagi kuulnud ega näinud ega mitte midagi. Aga nii see on, ju see ei meeldi, nõstan ju. Noh, üle poole sajandi tagasi kõik meelde jää, aga see jäi raudselt meelde. Mina ise lahkumisavaldus sisse tähendab ühesõnaga, et koos ajateenistuse lõppemisega määrateeerru. Mul oli selge pilt, et see liitakse punaarmeega ja punaarmees, mina teen Leida andsin lahkumisavalduse sisse, rahuldati rahuldati ja vaeselt, ega seal siis kevaditi e t keelata ei saanud ja siis ühesõnaga dokumendis kasesse märgitud seoses ajateenistuse lõpuajateenistuse lõppemisega arvata reservi. Laidoner asemel, eks ju. Kindral Jonson tavaliselt käis niimoodi, et kes lõpetasid sõja koolilõpetaja sõja kõlasprientide klassi seal juunikuus, nii et järgmine vabariigi aastapäev, lühendati ohvitserideks, saiti, reservlipnik aukraadi. Asi kuna jääb järgmist vabariigi aastapäeva enam tulemas ei olnud, siis kindral Jonson tegi sellise liigutuse ära, et 23. augustil andis käskkirja, millega ülendas kõik need asbrändid ülendas. Reserlepnikuteks mulle ja mul tuli siis kodu, suur ümbrik viie pitsatiga seal teenistuskiri sees ja see on mul kaduma läinud. Ma olin eelviimane lend sõjakoolis, järgmine Lentsi jäi ületamata sile, kes lõpetas juba 40. Siis need läksid kohe punaarmee koosseisusel seersantidega, milleni hiljem ohvitseri täna siiski need minu lõpetanud, kes jäid ühesõnaga porto peast projekt ja nii edasi. Need läksid punaarmee koosseisu, punaarmee tegi neist nooremleitnant. Teie läheksite eraellu? Mina läksin eraellu, mina läksin kodutallu. Ja no ühesõnaga olin seal kodutalus, niikaua kui hakkas tööle ülikool tööle hakkas. Kusjuures juhtus niisugune asi, et mina, majandusteaduskond oli, see viidi Tartust üle Tallinna ja selle üleviimisega see aeg venis. Kuni ta hakkas novembrikuu algus selles tööle ja õpetaja siis lahtisi selleks ajaks piin olema. Tallinnas on Tallinnas juba varem. Ja, ja selles lõigus seal, ühesõnaga see läks sinna kuni sõja alguseni. Järgmine suvi oli Eestis juba sõjasuvi. Järgmine suvile sõjasuvi ja see sõjasuvi hakkas ka nii erakordselt. Meile jäid eksamid kõik hiljemaks seost seal ületoomisega ja tegelikult oli liigne kokkulangemine 20. See oli laupäevane päev ja majandusteaduskonna dekanaati oli Toompeal endist Soomes Konoones kohtu tänav neli. Ja siis selle õhtul mäletas minev kuue-seitsme vahel seal käisime seal neid teateid uurimas, teada olite, esmaspäev pidi olema poliitökonoomia eksam. Poliitökonoomia ta andis üks moskvapartii kooli mees, Raua nimeline mees raua Nivest nii hästi palju, et ta oli ainuke lektor, keda meil millegipärast ei sallitud. Aga siit on hämmeldunud seda, et, et siis nagu ei mõistnud midagi kartarile tol ajal pääle, kui tema loeng lõppes, siis käis temaga hirmsat vaidlused poliitiliste süsteemide vahel igast peenikeste asjade üle ja aladel hea demagoogia ja vaidleja oli seal tudengite kari oli ümberringi, tahaks vahest näost punaseks, vähk, aga ta ikka mõistis sõnastike välja, keeruta, midagi võtsin. Ja siis, kui me läksime nüüd 21. juuni ja see oli õhtu kohe kuue-seitsme vahel seal loeme seda teadet ja seal on niisugune kiri väljas Lecturie ootamata ära kutsuma seetõttu Moskvasse eksam teadmata ajaks edasi lükatud, jälgivad jäätis. Ja meid oli seal seitse poissi, kolm tütarlast ja vurr, seda parapühitsema. Läksime säält, Paldiski maantee algus oli üks restoraniks Linda või mis nimel need nimed on muutunud, sealt võtsin paar kasti õlut ja mõningad pudelid ja siis läksime noorte korterisse toompuiesteles pidu pidama. Nojaa, pidupealseks laul ka alguses käisid viisakas laulja, pärast olid, tulid kõiksugust laulud, Eesti piir käib vastu, Hiina piir, Venemaa väike osariik, aknad pärani lahti, pool põiki üle tänava, andis julgeolekumaja, aga noored lollitada, vaene korteri perenaine päris jätke järgi. Jätke järgi, et need pannakse kõik kinnises. No miks siis jätsime ühel teataval ajal järgi Zeroomiku midagi kella nelja paiku sealt tulema ja poolpõike, meie teekond viis läbi siiski endise kaitseliidu majas, tol ajal oli selle. Ühesõnaga mereväestaap oli Punase mereväestaap, nagu sealt mööda läksime, siis sealt läksid paaris santi välja gaasitorbikutega automaati või vintpüssidega. Täitsa relvas, mingid patrullid läksid välja, ilmselt saeti välja möldrid või teate, viied väeosades mingist dokumendi uuese korraldusega. Pesen poisid midagi lahti. Et see asi ei ole ta tavaline asi, hommikul kella viie paiku, siis läksime mööda. Põlvest kaupa ei taha, selles osas siis tol ajal partii komitee hoone oli tol ajal parteikomiteel, seal seal oli, miilits oli ukse peale, me läksime niisuguse ahelikus käe alt kinni, terve tänav põike täis, sealt auguga läksime. See kukkus meiega kurjustav iirlase kombel. Iga minut oota, alarmid jäisel lällata, vallased kinni panna, kui te kohe kausid. No ja siis läksime siis liivalaia tänavasse sinna kaastudengi juurde sisse. Ja tema lükkas selle raadio sisse muideks Figeeras või keeranud või öelda kohe saksajaamaga, seal tuli saksakeelne teade sellest, et sõjast, kahurituli ja nii edasi kantud Eeerrsterootega sernistki Falloni esimene punaarmee kasarmu langenud. Pärast arvasime Tomisse vesi ilmselt olla Brist. See nii hakkas meil sõda, see oli sõja ajal, kus ta niivõrd erakorraline meeldejääv tänapäevani õpingud katkesid. Ja siis tuli meid, hakati ära kasutama tööjõuline ja siis suunati meid menetlusse, valisime ise sellise koha sadamasse tööle. Ühesõnaga seda materjali, mis mõtlesid välja, veeti laadima. Ja see paneb mind hämmastama see sadamatööliste vaim. See oli lihtsalt hämmastama, selliseid huvitavaid juhuseid, üks mees tuleb, räägib seda Lorupi Crystalliv pandud pakkima, kurjad ajavad seda kiiret, aga mina ei saanud vaadata kagusse, haamer katuse serva peal, naelapead vahest läks sinna sisse kolinud, olime siis jälle serva peale, vahest sisse vaest serva peal ja no kristallikillud maksavad ka midagi. Teine juhus oli see, et veteranid, tiibklaverid ja reipad aeglasegi pakkidega midagi sama lahtiselt. Jälle kurikraanamees tulebki Rubraalse kiired tagasi peale. Ega mina ka vaadata ei saa, kui alla läks raginad õliks, jalad jäid alla või jäänud. Edasi tuli üks mees, materjal veeti vilja välja, oli niimoodi, et vili toodi kottidest kohale puistati kottidest välja sealt ja siis läks vaatorigrex laevades laadimine ja üks mees tuleb räiget soomlast. Kuidas soomlased tegin, ei anta aega koti lahti, arutamis kotini kinni, õmmeldud, mul jäänud muud, siis ma lõikasin diagonaalis nurgast nurka ja lappasin koti nelja kantskoti, lugenud nende kotiga rohkem liigana. See vaim oli huvitav ja siis me tegime tööd, seal väsisid ära, siis tegelikult kõige kindlama magamiskoht oli sadama miilitsioone, oli seal kahtluseks kuusk, suur kaslane, mis ta seal või vaher, mis seal ees kasvas. Siis läksite sadama viiris akna alla, selle muru peale kuuele magama, keegi kellal magamiskoht keegi ei tülitanud. Aga hiljem tuli niisugune üritus, õied. Mul, eks niisugune hooli välja temale sidemeta, ema oli enne punases ristis Punase Risti tööle. Rist organiseeris ühesõnaga need sõjakaitsetööde juurde sanitar punktis esmaabi punktis hästi ehitisele eksama, sõja koolisel samuti õppinud ja abi, muud asjad veel selged ja enne oli mul ka samariitlase gurust läbi tehtud. Siis sain paberit õige kähku jätta, ma ei mäleta sanitari struktuuri, mis kuradi paberisse anti ja siis käisid meid punkti vanemaks sõjaväetööde juures, see oli siuke hästi vaheldusrikas elu. No seal oli tegelikult veel see. Otsid seda? Nendel kõik, kes, kes sinna läksid, need olid ju rinde lähedale. Et sealt võib-olla õnnestub üle lihtsalt isoment otsida. Aga mina sattusin Sainter punktiga Keila joale. Me olime, oli selline juhus, et viidi autoga välja sealt ühte kohta, kui oli, läksid parajasti kaks paaria pois, plika, poiss, plika ja mina vaatsemad, viies ratas vankri all siin ja siis loobusin sealt ja mind viidi siis Padise vana veskisse, kus Puhki suvilas seal esimene punkt oli. Seal olid kaks kohapealset tütarlast töötasid ja mina jäin sillale punkti vanemaks. Iga päev käis kontrollimas siis ja Toomas, mis vaja on laevastiku arstiks naine oli, aga no minu jaoks on nad suhteliselt teatava umbusuga. Juurde tuli nii, korra ma kõndisin seal sõjatööde juures, ringevad, nendel on tegelikult meil on teistmoodi-s, oli kui punavõi, venelase vennast oli neil üks kott sanitarkott, aga meile väike kohver. Siis tuli punaarmee ohvitseri vastase tee lahti ja näitab. Mõtlesin, et võib-olla raadiosaatja sees vaatas sealt ringi, et mul olid ainult niisugust meditsiini asjad. Põhjas oli mul küll Eestimaa teedekaardi maa läinud sinna maale lapandavaks koju umbes kahtluse alla anda. No seal oli tegelikult nagu see paar veevärkide värkides käib ikka koos tööga peab olema tsirkus teiba lõbu. Siis Padise vana veski juures oli üks õhta, oli mingisugune punaarmee laevastiku ansambel seal täie taela täis vene Plaskate ja muud asju, mis nad tegid seal. Teine tuli Genoomika vaheldumisi. Mind viidi sealt ära, tuli kord buss ette, kavandad üksinda, poissi sajab mu hirmu peale küll püssimehed olid sees ja. Aga aga viidi meid Keila joale. Keila-Joa õnneks oli, sai ta üks metõde täitsa kirurgia osakonna õde, muidu minu jaoks puhta hõlma võiks mitte midagi mõistlikku teha, sest rinne tuli lähedal, seal tuli püksikuid juhuseid, et üks oli Krist abi vaja. Ja mis huvitav oli veel see, et seal üheks töödejuhatajaks sõjakaitsetööde juures brigadir, kirjanik, Gailit, kirjanik, Gailiti, seal terve perega, naine ja tütar, oli tal seal. No siis lõunavaheaeg ja muul ajal temal midagi teha polnud, mul midagi teha polnud, siis mängisime kaardidele perega, ma ei mäleta, mis mängis. Kas hamba peal rimi vaevadele pritsi mängisime, tütar oli ta siis muidugi 10 või 12 aastat noorukene. Aga noh, nii seal see aeg möödus ja seal see aeg möödus, kuni 28. augustini. Veel Iisraeli juhus oli, seal oli nomineeritud, kusagil oli üks talupoeg, kukkus või sai miinist haavata, njatel nägu oli täitsa segi enne tsemitelegis praktika kolimine võiks mõista, mitte midagi teha, siis edustel kinni, nii et ainult lina hingamiseks ei kavas. Ja siis oli üks punaarmeelane madrus oli sellel laste käest läbi tuiksooned puruks. Ja see tuli ära viia. Ja siis ma kavandasin aednikuväljad hobusega välja köiti ja tahtsin süüa, sest kamandaja anti mul suund Paldiski süüa anti käsk. Aga ma sain teeristi sealt üks, kus Keila pealt tuleb, tee siin teiega üheneb. Ja seal olid saksa tankitõrjekahuriga ja siis tuli üks saksa jalgratturiüksus, saime oma küla, poisid olid sees, ikka külapoisid, olid juba seal siia saksa vormis, ma ei tundnud äragi, nemad tundsid mind ära, hüppasin ma. Ja siis tuli mul viia sinna Keilas, siis öeldi ka, et see eestlane viige sinna kohaliku erahaiglasse ja see tuleb 500-lt ja kogumiskoht, kus need. Ja need ma viisin ära ja siis ma sain auto peale, sain Tallinnasse sellega 28. õhtul, sakslased olid Tallinnas sakslastelt aines.