Käesolevas saates jõuab kuulajani kolmas osa leitnant Bruno Karro mälestusi saatus raskest ajast. Oli võidupüha, 23. juuni 44, see oli ju 25 aastat Venno võidust. Ja mina olin seal oma meestel selle päeva puhkepäevaks. Kusjuures pataljoni staabi juht ütles on see, et, et on sanitaarpäev korrastamise päev, remondipäev sinus, igast muudest mehed palusid lisavõidupüha pidada. Ja isegi nagu kunagi jaanilaupäeval käisin külasaunas ratsahobust sillast tulises mehed tegid aheliku ette. Tõsteti mind hobuse seljast maha ja tõesti tünni otsed vana räägiks võiduga jutt. Ausalt öelda, nagu ma ütlesin, sihukesed sõnad lukust, suurendades mehed seda alli kestmist ma kannan. Ma ei kanna mitte uhkusega, vaid ka läbiga. Praegu mehed, me oleme sellised tingimused, vaenlased number kaks, sademed vaenlase suurele kinni pidama. Teistmoodi meie oma vabadust ei näe, see on ainukene variant praegu soonid. Muidugi rääkisin seda seitsmeaastasest orjapõlvest ja, ja Landeswehri sõjast uuendu lahingust, vaat need jutud rääkigse maha ja pärast ma seda asja kahetsesin. Üks mees sai selle tükiga hakkama, viskas saksa viltu punkrisse käsigranaadi muidugi sel ajal, kui ta ennast seal sees ei olnud. Mul tuli eha juurdlust ja ma tegin seda juurides niikaua, kuni rindele minekuni küsitlesin, küsitlesid, kuigi ma teadsin, kes ta oli, mul tegelikult läks, see asi läks, maksis ülenduse, kub saamata. Aga siis vaata rindele, sel nägijat tuli luuri ette saada vastase tagalasse just selle kopsimise peale, mis seal oli. Ma käisin vabatahtlikke, kas on, ja vabatahtlike joonud, siis määrisin. Aga siis tuli seesama mees, kui ma õieti mäletan, ta nimi oli Markus, kes ütles niimoodi vaat-vaat, mina lähen selle mehe ees. Selle mehel on naine odanud minu sõber, tal on naine ja kaks last, aga mul ei ole kedagi. Ja läks ja nad täitsid selle ülesanne, mis ainult 100 protsenti. Ja ma ei tea, kui kaua aega tagalas käisid, käisid ja tulid tagasi, ütlesid, ehitavad roigasteed. See mees, kes tuli ja ütles, et mina lähen teise asemel. Seesama kraani Veske ta ühesõnaga lunastas selle lunastas ära oma oma oma. Meil oli ülesanne oli niimoodi mingit kontakti mitte võtta, et vaikselt minema lihtsalt tagasi tuua. Ülesanded keelduga ei olnud, sest kuna keele toomisega selleks läinud jamas ja oleks näidud, andmed saamata jäänud siis ma nõudsin küll. Ühesõnaga, no püssigranaadi tanki, püssigranaadipilduja seal tankitõrjemürsud otsas, nõudsin neid. Ani mulle anda ei olnud. Muide, sellel on kahte sorti mürsud, käivad otse nivoole. Sellised jalaväehävitamise jaoks kild kildmürsukild versus jah, nad on umbes ütleme, 35 millimeetrit, läbimõõt Jõks, 120 100 550 pikad, neisse kasutada püssigranaadipildujast, lastes kaba pandi maha selle nurganäitaja kuni 250 meetrit, sellega lasta aga Saike otse lasta, oleksin tankide rõõmasse saanud tankitõrje kahuri vastu võidelda. Nad ei olnud, polnud millegagi võidelda. Tanki tankirusikas ei võta seda kaugus 50 meetrit, aga seas kaugemal tankirusikas meil oli tankirusika Meldoodagi rusikaga likvideeritud raskekuulipilduja sealtsamast ligidalt. Nad lükkasid selle selle maha peal. Aga see tankitõrje kahuri sellise kauguse peal, et mees on seal midagi teha, kohe teada ei avastanud saeneva. Enne kui ta ennast haukuma hakkas, siis veel selge pilt, kus ta oli. Mürski oleks saanud, aga nendega tee üksinda, mitte midagi, kui sul seda millega välja lasta, seda, seda ei ole. Nähtavasti kusagilt võtta ei olnud. Need olid kas või saanud sel momendil olemas veel mujal ametis või? Ise ma sain hommikul kohe madin, hakkas sendi väikse killu vasakpoolse reide. Aga see oli niivad siiski suhteliselt teenet. Lasin kinni siduda ja ära läinud eesti maali selja taga kusagile minna ei tahtnud, oli kasvõi laiba. Ja õhtuni suht vestles Läks jalg paiste ja siis oli tegevusi raske. Vahepeal tuli veel niisugune asi, et kui need sealt paremalt poolt läbi murti Mul oli niisugune juhus, et taga oli mul Bunker kompeli keskpaigas kusagil taga. See oli ka peale maid selline. Ja sideliinid läksid tahapoole ja põhilistajate poole. Kuna need killud lõikasid liinid läbi, seal siis enam ei olnud, siis ma sinna punkrisse jäänud ei olnud mõtet olla. Seal kaasas, liikusin siis rinde taga ühest otsast teise. Ja ühele liikumisele vasakult paremale tuligi niisugune üllatus mulle. Sealt tuli tegutseda, automaatselt midagi teha ei olnud. Minul oli ainukesena see laev, kus kalastikuix tegelikult kalašnikovi sakslast Urm giveeri järgi tehtud ründepüssijärgedega ründerelvaäri tehtud täpne koopia, peaaegu seal väiksed vahed on see oleval ainukese mehena kaelas siis vaja käskjalaga koos, liikusin käskele püstolkuulipilduja Jaama põõsa varjus, mulgi, sellel põõsa varjus käkisilmaarstile põõsa nägime, endab punkar asuga lolliks trobikond venelasi. Ma ei mõista, kui palju seal oli, jahu võib cooleri oma vaenlased kusagil. Grupp, seal see punker viis need tähelepanu kõrvale arvestades punkris midagi on. Ja mul ei jäänud muud midagi teha, kui panin kohe terve kasseti tühjaks. Käskel komaja, vaadake ärge, see on niisugune reflektori mäng seal. Seal on need, kes, keda keski kesteeringust nemad mind ei näinud, mina oleks kutu olnud, oleks nad mind endaga vahel põõsa taga pärast silmad üle põõsa nägid neid välja tuliselt see pundar täielikult likvideeritud. Siis peab ütlema, et saksa turunge veer seal oli ka nii kõva löögijõud, et pärast vaatasin, et kiivri sisse tagant välja Peters proteesi risti pinnalt, vaid kalduminavelt. See nii ilma mõtlemata, ega seal ei olnud mitte midagi kohe valge ja sõrm päästikule. Kohe joru tuli. Siis ma püüdsin vahepealt kinni saksa raadiojaama, üks mees oli kusagilt ära jooksnud saksa raadiojaama Radio seljas. Ma ütlesin sellele, et kusagil kusagil mina ei lähe nii, kui ära lähed, lase maha. Mul sidet ei ole vaja. Midagi, ometi miskil ajal ta mõistis jalga lasta. Ei saa ju kogu aeg silma peal pidada kada eestlane, sakslane, sakslane, sakslane. Aga kust kurat oli, seda ma ei tea. Ära mine tea, ma tagantjärgi mõtlen veel, et võib-olla oli vene luurejäägrid saksa jaamal ta selja saksa vormis tulija mõistis selle momendi Leidangude jalga lasi. Ja ma parema tiiva tõkkess mulje jäänud teist ülego vasakult tiivalt, seal oli hästi soine, raba oli. Võtsin sealt rihma igast jahust, jätsin ühe mehe sinna rinnet markeerima. Ja viisid ja siis nende meeste abiga rühm abi, kas vana positsiooni kätt? Palusin kõvendustena? Natuke sain, aga õhta siis? No lihtsalt Pattilgutsera, mul tegelikult oli, jahijalg, andis tunda juba seal rabapinnas kogu aeg koristada tasane maal püsti pikali käis kogu aeg ja seal tuli kõrgele tõsta. Ja siis kes minu asetäitja Tšaia nooremleitnant Pütsise tunni aja pärast surma. Tema asetäitja normelite teadlasi oli hommikul samas kogumiskohas raskelt haavatuna, kus minagi. Edasi ma siis üks midagi teha. Sellist rindeperiood. Oleme tervenemist seitsmendal septembril. Siis ma läksin tagasi rindele Pärnust, tegelikult siis käis juba ärasõit käis. Ja mul oleks võimalus, oli tuttavaid, oleks saanud jalga lastaga. Aga lihtsalt, kuidas sa jalga lased, seal soomepoisid Türilt tagasi, Pitka tuli tagasi. Ja seal soomepoiste seas oli neid, kes pole, esimene, vastab oma rühmas. Oli tavaline võitleja, soomlaste tund aega tagasi oli Vändriki juba, oli Pärnu keskkooli lõpetanud ja käis Soomes ohvitseride koolis ja tagasi siis. Läksiga tagasi. Ja tagasimineku koht oli kuremäe kloostri juures. Kuremäel oli reserv võib-olla juhtide reservi ja seal nagu öeldi selle tohutult palju ohvitsere. 98 ohvitser. Seal oli neid ESSi mehi, seal oli härra plaamlasi taanlasi, rootslasi. Tutvusin kolme rootslasega, neid ütles küll, et nemad Eestimaa pinnal sigivad rohkem. Isegi teine sats oli veel, kes tulid sealt tõlkest Patriot ESSi nende punkrite koolist tagasi. Kursantide, hulk vääratusi, kõik ametisse. Vints sai kätte seal mu vana tuttav kapteni sihver, kes vormeeris pataljoni pataljoni tuttavani. Mina ei taha ju, ütles, et vana idavõitleja juba kogenud point, et tule võta mul esimene kompanii juhtimine oma kätte. Ja ühtlasi jää tema asetäitjaks. Ma läksin siis, 19. septembril ei määratud see kohta aeg pind üle võtma, aga kui ma siis sel ajal ette läksin, siis ühel kohal öeldi mulle, et kuule mees, vaata venelaste poole üle minna. Ühesõnaga, nad tõmbasid varem tagasi, kui ette näht oli, see olukord muutus. Taandumine tuli varem ja siis mul oli jala rännak tuli sealt, ühesõnaga kurtast Kuremäe, Iisaku, Tudulinna, kusjuures Tudulinnas ideede ristis saksa major kisku tulid saksa taandavad kolonnid juhatas põhja suunas eesti kolonni toas Avinurme peale. Selle käest kriisiolukorda ja see ütles, et olukorda nii puutub, et tema ei taha öelda midagi. Aga kuna ma nii pikka rännakut maha teinud õhtu hakkas hämaraks minema, navi nurga versi pead pärast sünnipäev, 19. september. Seal veel oli sattunud tuttavaid mehi kokku. Pidasin väikses sünnipäevasel maha hommikul umbes kella viieaegsele. Jumaliku tütar seedub, raputab kõvasti, ütleb, et Avinurme poolt lasteks kuulatud tüüpiline vene raskekuulipilduja pot-pot-pot-pot-pot maksem, mõtlesin. Paaks uduniettena sõrmusega suhu pista, nagu öeldakse. Tee peal on siis see töö on selles paksus udus kolonni täis. Tooride tankitõrjekahurid ja muud voor ja kõik muud asju. Siis ma selle ausalt oma täitsa omaalgatuse saatsin tuuri välja. Neli meest, et muidu ei saa, et et kui peab kindlakstegemisel ees, siis on, need käisid ära, ei olnud kaua ära üks pool tundi olnud ärajast tagasi. Oli kaks meestega üks eraisik oli muste mees, kes oli teejuhiks olnud, teine oli eesti korpuse mees, eestlane. See selge pilt seal sees on. Seal, selles kotis olid ka piirikaitse rügemendi vanemaid ohvitsere. Anis teate määreni Biden ütles, tekkis ebamäärane olukord, keegi juhtimist enda pääl ei võtnudki, puntras üldjuhtimist. Ja selge on, et piiratakse ringis. Siis ma küsisin, et kes tahab kaasa tulla, murrame läbi. Et siin teist enam teha ei ole, et nii kui valitsus läheb siis siit hävituslennukeid peale taotlus puruks, nii oli ka lai murda võimet, siis. Pundar mehed oli kaasa ja põhja suunas lõvile. See asi oli arvalt versele. Õnnestus läbi murda. Kas tulevahetust oli läbi murdel või? Kerge tulevahetusel ja. See tuli meile meeldiva üllatusena, meie teadsime, kukub isee seal, aga nendele võib-olla tuli rohkem üllatusena ja siis tegime jala rännakuna. Järgmine hommik rakut, läbisin Porkuni Porkuni veel osadega Väikse nokkimise hakkama, sai sealt seest nagu parajasti olnud juba nii kaugele, et rõngas ei jäänud. Seal polnud midagi teha. Tuli edasi astuda Tamsalus, Tamsalus, süld juba tanki, roomikujäljed olid tee peal. Tankikolonn Tallinna peal läks 22 tanki või mis nad olid seal. See oli juba läbi sõitnud. Siis tekkis looduses tunnetate meie puhkus, magamata olime vähes talu pere need ähmaselt kaevust viku piimaga väljad ei pätsi, leivaviljaseeme keretäis ja tegime seal männi madala kanni, võsastikus tegime puhkepeatuse mõne tunniga. Kõrvalpõiget nende prantsuse eest ei tea rääkida, aga ma hiljem see jutt oli kuulnud, aga seal selle vähemalt Marsi peal tuli ette nii son juhused kui tal võib-olla on teisi, kes teavad, millega täpsemalt öelda, kas see vastab tõele, mitte et kusagil kõrvas metsaservale, sest üldvilises melus kõrval oli jäänud seal 23 saksapoolset olevat meest pihku. Selle ja selle üks Eesti major oli anda, see oli kavandanud nad rivisse söötnud püssid mäepoisid, mis te mõtlete, kurat? Aasta eemal olnud, me tahame koju tulla naiste ja laste juurde ja emade juurde. Vasvas hüvitud vasse, vaadake IRL-i, selge, selline teade sinna ulatusse ministeeriumite. Teine juhus, mis oli, oli see ütleb võitluseks taandav, lõksus, kes ta ka ei olnud seal sama Porkuni suunas mineva tee ääres tegi 100 meetrit maanteest, tegi puhkepeatuse kui kuulevad niimoodi, et äkki ütles kusagil Texparzigoondule. Hästi heastaksamus, tra tere hommikut võiks. Siis ma ütleksin niimoodi, et siin saab segaduse tekitada, üks neljaks tunniks kinni pidada, võib-olla üks kuulipilduja paneb veest flankeerivad ole peal, teine tagant. Ja siis võssa minema. Enne kui luure välja saadavad, kindlasti teavad, kas midagi rohkemat ei muuda asja tõtt. See võtab aega. Aga siis praegune seis on kriitiline moment oleks juba tule alla sattunud, kui seal äkki sellest kolonnist käskus, laulu tuleb laul, jää vabaks, Eesti meri, jää vabaks, Eesti pind. Siis oli seal pole see asja pooleli jätta. Kogumiskoht võrks. Nojaa, meie rannaks selle pundiga viis edasi. Järgmine ööbimine oli kuidagi JärvaMadise kandis, oli seal metsnik, oli vanamees 60 aastase mütsiga. See, tal oli palju mesipuud, mitu pätsi leiba ja teisele kolmeliitrise nõukogude tõi vett ja, ja veto, ämbart piima ja selle keretäis ja seifis eemal ühte Kotex küün oli sinna tribüünist leidmisel, magasime sära ja ütlesid oma noomikuteid vara üles ja taas vara üles veel pimedas ja mitte mööda teid viis läbi mööda metsasihte. Võitsime neid Maater hulka ja ohutult. See vana, mis läks Eestis tempoga, meile andis järgi visata. Sealt öeldes minul oli, Eesti Kaardikompass oli olemas, jäi see kogu, see kolonn jäi nii-öelda minu kaela peale. Kogu see selle pundi juhtimine põhiliselt selle tõttu siis sealt JärvaMadise-st ja ei mäletagi enam neid kõiki neid kohti, kus ringi liikusime ja siis kuni siia purdi ja Hanna alla. Ja siin oli möödas, siis ei saanud üle maantee seal iga paarisaja meetri peal oli tank peaaegu. Ja siis õlitada ka need üksuste oli nii tihe, tihedalt nende üksustega täidetud oli ja seal selle peal oli selline asi, et no otsime neid kohta, kust lõikas läbi läbi venna puntel natuke suur ka. 90 Tartu maanteed oli soine heinamaa seal kusagil seal heina tehtud heinakuhja tööde reas, seal. Seda ma ütlen kohe sellel kuupäeval, 24. september, meelde jätkame teatega põhjusa. Ja enam sinna magama kuhjadel tõmbasin eino peale ja kus mina olin külmetanud, mulin palavikus, tugevas palavikus, põhisid, ladus mulle hea heinavirna peale ja hea soe jaoks olnud ja siis, kui ma seal magama jään, hakkan uinuma vajuma ja tekib väike mingi ohutunne. Katsumusest võid saada ennast istuli ajada, väsimus on nii suur, et ma ei jaksa. Jälle tekib kohutunne, selline lainetus tõusu ja mõõna tegelikuks kuus kordades spaan tahtejõuga omadust, välimust, võidu. Ajan kõik mehed üles, et lähme siit ärase kohtleja. Saime sellest kohast 50 meetrit eemale, kui meil tõmmati tagant, tuli peale. Oleks ka seal oleks kõik laibad olnud, seal sai viis, mees sai siiski surmaleitnant liisi. Võib-olla seal see oli justkui Pärnus kaitseliidu noortejuht oli, see sai surma, temal teispooltiivas oli küll tülitusel riis, ohvitser oli nagu ma mäletan, salvemu sõjaga oli kaasnenud, lääne oli. Ja siis noh, sealt läksime ära ja siis ma ütlesin mehed, midagi ei ole teha sellise puntra, nagu on see suureks kogusime läbi saa. Ja siis tegime selgeks, kes kuhu minna tahab, siis jaotasime ära gruppidesse ja suunad, võitsime mardi järgi, suunad kätte, kus liikuda tulevad ja puntras laia. Ja mulle ja selle see punt arengus mina olin, käiakse kuus meest. Sellega tulin ma öösel läbi magava vene laagri. Oli kõige kindlam koht, kust läbi tulla. Kui üle tee metsa saime, sihuke tihe ava, võpsik oli sinna maha, istusime parajasti julgestuspatrull, kuus meest läksid mööda. Marssida, ümber laadida, ümbraagina. Järgmine Valgevene oli jälle pärnu v lamm oru põhjas, selt heinakuhja all. Magame seal tööotsa ära, täitsa rahulikud, mitte midagi ei tunne huvi, ohtu ei, mitte midagi. Aga siis hommiku kuulinevad klõps-klõps-klõps, kopsud, puud, puude lõhkumine. Saadan kaks meest vaatama, Roovad mööda, mäekülge ülesse ja tulevad tagasi, ütlevad, et kuradiväelast teevad supikatlale tuld. Seal ohtu ei ole, sealsamas kõrvas magasime, jäävad sära. 24. septembril kumased kuhjalde mehed üles ajasin. Nagu, nagu hiljem selgus, on niisugune kokku sattuda moment. Samal ajal põgenes vanemad Rootsis. Võib-olla see mõtteline side, mis seal siis oli? Ematunded olin ainukene poeg peres ütleme täitsa ei kalduks eetikavastaselt, toppis oma nina sellesse kohta, kuhu toppida ma ei oleks pidanud. Aga noh, ma ei tea, mis elu seal juhtus. Aga see selgus alles hiljem, jah, sest hommikul täpselt umbes kellaaeg langes kokku sel ajal, kui ma neid mehi sealt üles ajasin, sel ajal nemad põgenemist kodurannast. Seletamatut kokkulangemised. Ja tuleb välja jah, niimoodi asi ja siis, mis ma veel võin öelda, et meest huvitavat juuestati? Võib uskuda, et inimesel on saatus kindel, uskuma pandud. Üks moment oli see, et siis, kui ma esimest korda haavata said, Tartu haigla selline oleks sõjakaitse töödevas, pallis tuttav tütarlaps, jäänud May kirjavahetus, temaga aadress oli olemas. Ma läksin selle aadressi peale. Ja kui ma seal seda sees, eks Pustadega ta mängis klaverit ja ütles, et teda ei ole kodusetel kõhnal tagastan tööl. Eskmaven Läsite kutsus tagasi normas, näidake mulle mu kätt pakkuma paremat teed vasakut kätt. Ja siis ütleb mulle, et te võite rindel vabalt minna, kuuldeid ei otsi. Aga teie elus tuleb üks periood, kus valt tema lähematest omastest pika aega hästi palju, aasalt, kaugele lahus väga rasketes tingimustes. Küsingi vanglana ilmselt kogu lugu. Selleks näki. Teine juhus oli siis, kui ma seda ülikoolis ja kui me seda üle põgenemis playlsime see peatuspaik on Tallinnas oli, asjad olid, seal oli üks tütar hosponiga kaarde kutsuda, sellepärast muslannas mõtlesin muslanna. Pane kaardi prekaardid välja, patriskaard näitavad, tema panna ei taha tal nii tohutu otse vastu tahtmist ilmselt aimas, mis tuleb. Lõpuks norimise peale paneb kaardid välja kõik pusad lehed. Ja siis ütleb, et see esialgne plaanitsejat teekond kuigi kaugele kõige lähemal ajal tuleb tegemist väga halbade kroonumeeste kroonumajas. Kahe ja poole tunni pärast Pagaris. Neetud, teine niisugune otsekohe näkke v kaugemale ette minna sündmuste arengust on siiski Moivo vabana Siberi mail töökohta otsinud. Siis Ada tõmbis sattusin mina ööbima. Rutta Heatheri perekonda, Ruthi Leader 11 ütleme seal koos oma emaga. Ema pani kaarte ja ta sellega elatussiis pani emaga mulle kaarde. Ütles niimoodi, et kõik halb on selja taga. Ees on kirjad pakid ja ja, ja ka õnnelik abielu. Läks täpselt, see oli kolmas ja see on siin. Kaua see põgenemine või taganemine, kuidas seda nimetada neil? Aga see, see kestis, edasi, läks teekond vastavalt sellele, kust mehi paiknes, üks mees oli Lõõla mees minu oma alluvusse Roli nimel Lõõla külast õela külastaja viiner Paul. Seeme ja niisugused asjad, et temal teist teha ei ole, temale soomlane metsa punkrisse kutsus mind ka, ütlesin raamatukoi jätmine, kodu, võta raamatuid kaasa, rohkem seal igav ei hakka. Talvel viime kartuleid, jahu, sinna liha võtab Soovalt nii palju kui vaja. Mina jääda ei saa, sest minu hingel on valla partorg, täitevkomitee esimees. Mind on niikuinii jätta. No see jäi löörlase maha. Järgmine peatuspaik oli Tiiu metsas, Lääne oli perekonnanime viste, minu suusk rattur oma kompaniist, sõjakoolist samast kompaniist. Tema jäi Hiiu metsas maa. Sealt ma sain erariided selga oma relvastuse ja binokli värgi varusse, jätsin kõik selle maha. Ja edasi läksin juba ka kahekesi kahe mehega. Üks tore mees oli, see jäid Toris viis paadiga. Ta teadis seal paadi kohalikes spades, vaatasid Sonziibugalduse õnnekombel siin kaldal. Kuna silda valvati, siis tuli väljaspool sildu liikuda. Sai sealt üle jõe paadiga ja sealt jäin siis edasi üksinda. Astusin nagu sildist läbi tulin siis viimane selline väike maja, mis vastu sooje sõid, seal oli. Läksin sinna sisse, koputasin uksele peatuste ja tuli välja, et seal mu oma 41. aastal vabatahtlik oli, seal laua taga istus parajasti naine, tegi pannkooke. Mulle pakuti seal kõhu täis ja astusin edasi koju poole kodu poole, siis jõudsin otsaga ore jaama juurde välja, sallas mul tädi, läksin sinna sisse ja ütles, et jumal headesse siis õlised, su vanemad on läinud ja kodus on ainult punaarmee ja kõik on purustati lõhutud. Siis ma käisin tagasi, olin kusagil selle saarde lähedale. Kusagil on mul sugulastel, oli talu Peetri talu, siis ma olin seal kakstaal, mängisin, sulastasin talus. Ja siis tuli selline teade, et avaldati ajalehtedes. Et kes on ei üliendist, üliõpilased, need võivad õpinguid jätkata. Ja siis panin ta Tallinnasse. Aga ülikooli astumisel tuli täita ju igasuguseid ankeete enam ja siis oli ebamugavaid küsimusi. Vaata, seal tuli täita küll jah, aga tegelikult ma panin sinna kirja ennast kui üldse mitte sõjaväes teeninud mitte õppust saanud. Aga noh, seal oli üks niisugune huvitav asi oli, seal tuli riigikaitseõpetuse tundi seda andiseks Eesti korpuse kapten andis. Ja see oli väljas riviõppus siis Kaia selle noh, võrdlemisi palju neid kvandi vabalt siis kaks kolmandikku pani jala ette, neid oleks võinud kohe öelda, taastu kätte, Saksa sõjaväes teeninud, aga see seda nähtavasti ei teadnud seda värki, ütles, et kuulge, see, see ei käi muidugi vasakule põlvele lastele jätku ja kogu lugu. Küllap ta teadis, teadis käeks intele vahele. Aga üldiselt see asi läks väga pingeliseks selle loengutel. Selline asi, et hakati loengult välja kutsuma, kes välja keda välja kutsuti, kas rektori juurde kaadrite osakond seda enam ei näinud? Ja see oli iga päev, seda päeva juba ei olnudki, see kruvis pinge üles, et noh, et et. Ja siis tuli nima, hakkasid mõtted üritama v seda tagavara variant, et kas kuidagimoodi üle lahe isa tegelikult üks mees, kes meil initsiaator, oli seal see lihtsalt välja ühe niisuguse, kes hoolevad saksa aega üle vedanud. Aga tegelikult me läksime õnge, see oli agent, oli aga võivaldide värvatud agendiks need, et no paratamatult risk tuli ette võtta ja seitsmeteistkümnendal detsembril siis oli määratud kogumiskoht Narva maanteel seal viimases trammi lõpppeatuses. Ja sealt siis läksime auto peale, autoga viidi, tegelikult mitte kui kaugelt, see tuli välja, et oli julgeolekumahutava ja neid oli seal seitse meest ja üks naine oligi põhiliselt kõik TPI tudengid, üks oli küll juba lõpetanud, oli teaduskonna lõpetanud veel seal neljanda kursuse, me jõudsime. Aga põhiliselt ohvitseride punt. Kuubale sõit läks siis. Sõit pidi minema sinna Loksa poole Aravete lahti või see nagu sinna kusagil nagu, nagu öeldi, et seal ootab Paetavate p-s ja nii edasi, aga tegelikult läks lauluväljakul natuke maad edasi kusse. Kontrollpunkt maantee peal oli. Seal peeti auto kinni ja kontrolliti dokumente ja midagi sinna sinna lähme ja siis öelda niimoodi, et meil läks teil masinas ruumi on, et üks kümmekond meest vajasid järgmisse asulasse edasi. Et kasutame teie masinad ära. Need ronisid siis autokastis, kunagist pole serva peale ja siis äkki pöörete otsad meie poole automaatosad eeldises rukkiver. Siis otsitaksegi läbilgi tehti esimene läbiotsimine seal seal veel niimoodi, et kulla ees pidi üle saama mõne mehe kulda ka minu kuld ei olnud mulle soome pangaraamat. Mul tegelikult oli kaks kuld rahamis pollagraegi ringis kaaskäisid, no ja siis sealt viidemeid, Pagarisse, pagari siis tehti teine läbiotsimine põhjalikult. Aga see seeläbi otsem olla pagarimaja komandant, mis ta oli, kapten põder või mis ta kurat oli? Jaa mul portsi kar taskus, kus on okas Saksamaa Kossaid nukassaid, tule kätte, kohe sigaretiotsa. See oli valge metall, ta arvas nähtavasti, et hõbe, kui mees seda nägi, käed hakkasid värisema ja jäi mulje käega kell käe peal ja nuga taskus viguritega nuga nagu töökoda läks hasarti. Ja siis mul olid ühed maavillased püksid nagu vere sõithalvadki, kahed püksid, ülestiku aetud riiet rohkem selga ja nii edasi. Selles püssis tere manseti sees, all püksis, Masitega püksis, selgus õmbles kõige paksemad seal sees olid 10 soome marka kullas ja, ja viis kuldrubla hakkaks rahaliselt väiksemaid kuldrahad seal sees. Ja need käisid mitmed bee spetsiaal. Ta lihtsalt otsis kulla peal, kuna kambris lehv kaebusi kälitud kätte. Aga siis sealt v pagari, seal oli, esimene öö oli magamata öö puhtalt. Seal see oli nii inimesi täis, et see ruum, et ühe külje pealt magama selja peal magama ei mahtunud külge keerates pidi terve ruumitäis keerama, korra magamisest midagi välja ei tulnud, pea pulki täis naaber kõrvas ja ja seal siis sai legend välja mõeldud. Täpne, see legend, lapse ja niisugune huvitav Comend tähendab üle kuulati, siis ma ütlesin see, et jah, Saksa sõjaväes olid, olin küll mobilisatsiooni sest ma kartsin kumama liival liikunud olid need niikuinii, et on teada, et tuleb välja kodukandis liikvel see ja teine. Ja igas pool täitsin oma ankeedid kogu aeg niimoodi, et 44. aasta aprillikuust saadik olnud minu Saksa sõjaväes. Lõika hakkasin oma pensioni asja ajama, tuli väljagi, dokumente või rohkem ei olegi, ainult see aeg on. Tähendab, see aeg oli see aeg, kui ma neid mobiliseeritud mehi õpetasin, sellest ajast saadikul dokumendi tulemast ja muu saast ei olnud, need olidki kere põletad, ilmselt taandumise peapataljoni dokument olnud ja 20. diviisi staabi juures kusagil mujal seal. Ja siis oli no esialgu seal see süüdistus ära tehti ja sealt veidi edasi siis Patarei vanglasse meelesviimine sinna Patarei vanglasse. Kuned riivi rasked riivid selja tagaraks-raks, Kenny läksid õitsema, lendama tunneni. Wabadus läind, Siber Siber ees. Seal pandi Meie mehed pandi see vahem niukse, uus jaoskond, sidejaoskond Nendes kambrites, kus oli ette nähtud kuus vangi, aga seal iga sees 24 sees neli korda rohkem. Siuke asi põrandale magama, uustulnuk läks kohe ukse alla, paraski juure ja, ja teised järjepanu edasi, et komando järglase külge keerati rohkemaid. Aga siis, kui esimene jalutuskäiku õues oli järgmine päev jaotus rekvisiidi, siis me leppisime kokku seal omavahel, et omavahelist sidet jätkuva morse baasil. Kusjuures väljakutsed ja vastused Eesti sõjaväekoodi alusel. Hakkasime mina olen sellele suitsetaja, sussi piipu ja koputasin piibuga vastu seina, vaesin, koputasime niimoodi. Punkt üks koputus ja kriips, kaks kiiret koputust. Ja me alustasime niimoodi, et kui see, kes teksti alustas, see andis tähed PW ja teine kuvandist PA vastu, tähendab palun anda siis järgnes tekst. Oli niisugune juhus, neid taheti püüda, oli keelatud, raiunud 10 päeva kärtsuga. Ja meil oli selline asi, et siis kui midagi erakorralist teadet väljast tuligi sõnu mõtlesime, koputasid vastu ratturid, siis kõmin terve jaoskond kemis, valvurid jooksid ringi, luukide vahelt piilusid, kus koputatakse metallkann, sealt heli edasi kusagilt aru ei saanud. Aga siis said aru, eest, nähtavasti see algus välja tulevad, on see, on see meie kamber Kambergaks. Ja ükskord oli selline asitud kõrvalt haamrist koputatakse seina peal 11-lt kambrit. Kuule, sul sõber tahab midagi rääkida, mina kuulan natuke aega ja ütles igavesele sõber. Nii väikses vaikus, tund aega läks edasi, siis tuli sealt tähed PW binaalsembeeaa, siis tema andis teksti ette, näidud kambrist välja viidud, siis rääkisin ta, koputasin ta edasi, et püüti mind, koputati vastu seina. Aga näiteks nad ju ei teadnud seda asja, meie teistel see dial ei alustanud. Ja iga masside andmise juures ma ei olnud üldse vastu seina panin seinast eemal, nii kaua, kui käsi ulatas läbi teiste, vahel selge, see oli ükskõikse näoga teiega juttu, nagu üldse ei tegeleks selle asjaga. Sellepärast kunagi ei õnnestunud kindlaks teha. Nädala jooksul või paari päeva jooksul saime selle omavahelise sidemega hakkama Morses. Siis uueks aastaks esimeseks jaanuariks, siis alles sideme vorstisideme üle terve Patarei vangla. Ka üle õue üle õue käisime side niimoodi, et kui aknalauas kõrgemalt temal seal ja siis servatoad said välja üks herm püsti, punkt kaks, kaks sõrme, kriips ja sõnade ja teksti vaja, rusika raputas ja rohkem üle selle aknalauavaatliku oma silmad kui vallas teispool tähtis isid ei, teen kindlasti ka, kes andis. Ja nii sai side loodud üle terve patarei. Mina küsiti, kas sul omakseid unas loomakesed mulje, nagu oleksime kõik surnud, sellepärast et ülekuulamisaegse pinnima ja tuleb sealt muud asja välja. Siis oli selline juhus, et sideme igale poole ka ka üles naistekorrus. Ülemine korrus on naistekaameraid ja sideseansse sai ka niimoodi tehtud seal v kui sektor ja keekluseteks viis-kuus korda läbi tõmmatud siis sai põranda kaltsuga vesi sealt välja võetud, absoluutselt kuivaks, neetud veelukk. Kuivaks jäi. Torudes voolab vesi ära. Siis pojale käisime, spetsiaalne koputas siis sinna sisse, rääkisid teist, rääkisid vastu. Samuti veekraaniga, veehäired olid, veekraan sai pööratud otsaga ringi, vesi välja puutud, viimased tilgad tsevad vangi Pravilamis seina peal oli, kus vangi õigus, kohustus peo, see sai keeratud eurooporisse stsena laia otsa rääkist ja seal niiviisi pidada. Aeg, seal läks nagu esimesed lihavõttepühad tulid ülevalt, naistekambris sain mina esimese pühadepakki tuli alla kanamuna ja öö otsa, siis meil oli kokku lepitud, et õhuaknad olid kohakuti selle spets koputama, siis tuli nööri otsas, sealt alla võeti see kott otsast ära ja pandi sinna kirjutadki siis ka niimoodi vastus. Ja peab ütlema, Niirdud rahvas on ju tohutu leidlik. Näiteks kui üks teade väljast sisse tuli, oli kirjutatud pärgamentpaberiga pärgamentpaberi keeratud rulli ja lükatud räimele kõhtu läbi suu. Läbiotsijad, kes vaatas selle peale ei tulnud, et telemees hakkas räime sööma pea maha, võttis tuliselt kiri välja. Inimesed leiutavad ikka hädaõpetus, igasugu mooduseid. No üldse olnud huvitavad mehi oli seal meie kambris Amosse optikaamus, see oli nii võimeline, mees, et see võiskada kambris kammist, prillivalmistaja prilliraamid. Ja tema hoidis kõige meeleolu üles, ta oli nagu songleer igasuguste teguritega, mis ta tegi. See oli pärast, kui me olime suures kambris ülekuulamisaeg, olime väikses kambrites sides siis kui ülekuulamine lõpetada oli, siis viidi juba suures kambris vanasse ossa. Seal ma ei mäleta, selle üle 100 vangi sees oli. Aga siis noh, seal suures kambris, kus me olime, seal olime just järgmine aasta juulikuuni kusagil siis juulikuus hakati välja kutsuma ükshaaval. Laud oli koridoris, sealisust kolm nägu, lava taga loeti otsus ette selle Moskva erikomisjoni otsus ei kirjuta alla. Patareis patareis. Ja ma ütlen niimoodi, meie läksime salliks, mina sain seitse aastat, kõige rohkem määr oli, mis meil siin grupijuht oli, suvavik, see sai kaheksa aastat. Seal vist veel keegi see kaasas siis oli isegi viis aastat saksa sõjaväe, ega midagi ei olnud. Ja peale selle siia ette loetud, siis löödi teise kambrisse ja tuli see tappis ettevalmistamine. Ja siis sealt veidi meid, kui õlide otsesed käes hakati korjama ärasaatmise satsi, viidi CERNi jääginasse, Tšernaines kutsuti seda Lasnamäe transiitvanglat. Seal oli lühikest aega. See oli juba augustikuu, kui ma ei eksi, kui sealt hakati tapp moodustama. Auks nimilis. Nojah, ja see oli vormise suur kolonn seal õue peal kokku aeti siis välja, siis oli seal seda saatjaskond ratsahobustega küll igatemoodi koertega, seda saati escorti kõvasti ja siis ei huvita rahvamass, mis seal tselluloosivabriku pool seisis, see oli meeletu. Saadi eestlaslik slaid, siis üks ühisselle sealt seest ikka on ikka aeg. Enne ajasid inimesed, loome niidavad, loovad inimesi.