Tere jälle head ajaloo huvilised. Ma eelmine kord lubasin, et siirdume Hollandisse ja peame siis seda lubadust ka au sees ja lähemegi Hollandisse. Ja mitte praegusesse Hollandisse. Lähme seitsmeteistkümnenda sajandi algusesse. Kuigi peab ütlema seda küll ka, et täna päeva Hollandi maastik oma kanalitega muss valge kirjuti lehmadega tuulikutega erini kuigi tunduvalt sellest. Aga kes või maastikus, mida võis näha seitsmeteistkümnenda sajandi võlgul. Miks ma selle perioodi valisin, ma arvan, sellepärast täpselt. Sel ajal puhkes hollandlaste vabadusvõitlus Haanja kuningavõimu vastu ja see võitlus lõppes nendele edukalt. Ja rahvas ist kujunes väga kiiresti jõukas koloniaal, Mac, rõhutan, koloniaal asumaid, millal see sai ka hispaanlaste käest kätte. Tänu oma meremeistrile, koloniaal ja mereriik. Kes vallutasid ja kiire rikastumine? See tõi kaasa hollandlaste väga jõudsia kohutavalt jõudsi arengu. Mina mõtlen seda, et vaatame ka mõningaid pilte tollest perioodist. Näiteks võtame kuulsa kunstniku, Wanna Ostaade vann Ostaadi. Ja valime lõbusama teema, tema on kujutanud oma Pihel pildil keegeldajaid pildiimi ongi keegeldajad. Aga see ei piirdu kaugeltki ainult keegeldajatega. Me näeme siin ehtsalt, läheksid hollandi külakõrtsi vist või oleks õigem öelda veel õletuba, aga noh, see on nüüd maitse asi, kuidas seda nimetada. Ja selle taverni siis esikülg on avatud seal on ainult postid ja siis postide peale on katuslauad, on seal katuse all sisi. Kui lihtne oleks tulemas siis ka midagi? Ei, ei ole häiritud Jerja edasi tänu sellele, et seal on avatud, siis me näemegi siin väga paljudel detaile on tegemist pühapäevaga nimest. Pühapäevane päev oli katuse all, on Nende taga istuvad õllejoojad. Kuidas me teame, et õlu on aga seal kannus näha seal õlle kandadest on see näha omapärase kujuga. Ja aga on ka teisi laudkongi, paistab, et need natuke jõukamad inimesed ja nendel on, ei ole kannul, vaid neil on midagi niisugust, mida nimetaksin. Praegu võitleme karahve või kuidas me ütlemegi eesti keeles seda lihtne ilupudel. Ja paistab, et seal sees midagi muud kui õlu. Ilmselt on kunstnik kujutanud tolleaegset väga kuulsat prantsuse puuviljalikööri. Ja on ka äratuntav hollandi tolleaegne kadakanaps kadakamarjade alkohoolne jook, keda praegu nimetatakse rahvusvahelises keeles sünniks Hinn. Nii et see sellega võetakse seal laua taga. Aga on märgata ehk et purjus inimesi nagu ei ole. Enamus jo püüab olla ikkagi soliidne ja, ja esinduslik vähemalt, et ei ole niisugust laabeldajaid seal näha ja edasi. Ja nüüd kõige ees on siis sellel pildil see suures plaanis son siis keeglirada või kuidas seda öelda, eesti keeles, saksa keeles on ta keegele Paan, meie ütleme siis keeglirada, eks ole. Enne kui asjuks kõhukas põlvpükstes muide põlvpükste alumised otsad on veel ühikuga, nad on lõhki karistatud, niuksed, püksid. Kuub seljas ja nende kuue hõlmasid lausa lehvivad kohe tuule käes peasidel mütsile, ott, seal viltu veel peastal ja naha küljes Gokas põlvpükstes mees võtab hoogu, et saata teele keeglipalli. See on võrdlemisi suur kera, niisk oli seal käes ja ja tema kõrval me näeme siis samasuguse lõhkise püksisäärtega pikalt kõhna. Partneri see mees, kellega ta siis võistleb, seal on näha ka, et nende taga on siis väike lauake laua peal on siis paistab, et juba veini veinikann vastava peekriga, nii et paistab, et see on siis nendel nüüdse no auhind, kes võidab, siis saab omale või nähtavasti nii, et paistab, et see on sellega tegemist. Ja mis viitsiks, huvitav detail jälle ta ütlema, seansi seed. Selja taga on veel üks pikem laulsidel pikemal mehel seal ja seal istuvad siis need kõrsilised, ütleksime nii ja tõmbavad pikki, väga pikki Sawyybiipe. Siis savipiibud, nagu ma kunagi mainisin, juba tulid sõjaaegne Hollandi spetsialiteet, tehke eritoode, nende meistrimehed oskasid neid väga hästi teha. Näeme, kuidas siis osa neid mehi seal valmistavad hoolega piipu ette? See paistab olema neil väga tõsine töö. Ja üks mees seal hakib tuba, kat paistab terava noaga, kepib tubakat väikesteks ribadeks ja ja väga peeneks seebile tubaka. Ja siis teine on juba bannetu pakama piipu ja ja väikese piruga hätsivasti, seal tagapool on olemas siis kamin, sealt juuakse pilluga tuld, pannakse piip põlema ja suitsu, need pilved kerkivad ka nende meeste kohal seal. Aga me näeme ka pilguga, mida kunstnik on leidnud taharuumi. Tagaruumis töötab seal tolleaegne habemeajaja. Muide habemes ja tol ajal oli ühtlasi ka, nagu me teame, kirurg. Arskes oskasva oma noaga aidata inimesi ta ihuhädades ja see habemeajaja siis parajasti on kuumendanud tulel oma oma noa. Ja nüüd asub selleni, aga siis patsiendi jalal suurt punetavad mädapaised. Kaheksa edasi anda kogusid miljööd, meeleolu see kirurg või abimaja ja kuidas te tahate, temal on peas huvitav müts on. Tuletab meelde meie praegust soni nokaga müts, aga erinevus on ainult selles, et sellelsonil on veel kõrval. Vääris ja see ääris nõo lontis seal langeb allapoole. See ilmselt oli tol ajal no habemeajaja ja kirurgi ametit tunnus isegi niisugune müts. Sest ega siis neil sility suurt ei olnud seal. Aga ta võib oma riietusega andis mõistet, vaat mina olen nüüd see mees, kes võib sind aidata. Kui sul on midagi viga, et ma teen asjad korda kõik, mitte ainult et habet ajada, vaid ka muid asju, võistleja inimesi aidata. Aga samal ajal me seda patsienti, kes sääre paljastanud, seal selle patsiendi näoilme on küll üsna valuline, nii et kohe tunned kaasa sellele mehele paistab ütelda kerge ei ole. Tunnustamist siis või tuntud ja tuli teha tööd lihtsalt kohe nii. Nuga sisse ja, ja valmis. Me vaheldumisi huvitavat asja näävelt, nimelt ühel pool servas on, paistab olema väga tagasihoidlikult või vaesed majad. Paistab, et need on põllutööliste omad, kes põllul peavad tööd rügama. Ja paistab, et sides nendes majades on siis väga vanad ja lühikesed sängid. Leisi saagi täies pikkuses välja, sirutad ennast, esisvad, magavad poolistuli nagu nagu magavad poolistuli sele sängis. Aga paremal pool servas, pildil Aziz, näeme nende viletsate vurstikute kõrval väga jõukaid taluhooneid. Laud, tuh, tailisid. Laskja sillaga varustatud küünid tähendab kui sai vankri aga kohe üles tõmmata, heina alla tuua, eks ole, jäme erilisi sõnnikuhoidlaid. Nagu meil tänapäevalgi võime näha mõnes majandis, kus oli sõnniku peale ka mõeldud. Aga mis kõige loomulikum on tolleaegse Hollandi kohta, see on siis niinimetatud piinlik puhtus mis valitseb siin väga piinlik, piinlik puhtus. Söögilaud on, keset tuba on väga pikk, paistab, et pere on suur ja laual otsas, aukohal on õhtupalvus, eks valmis pandud. Calvini piibel. Calvin olid usupuhastaja kirt, keda hollandlased väga hakkasid austama. Millegipärast. Ja Meil on Mägide siia juurde. Juba tol ajal tähendab, seitsmeteistkümnenda sajandi alguses. Kõik oskavad lugeda ja kirjutada, kõik oskavad lugeda ja kirjutada. See oli tolleaegse Euroopa kohta väga haruldane asi. Oh, näeme sisemist seened, lõuna on juba valmis. Ja pereema katab lauda. Ja savu hooldab siis ema mees peret koju, need nähtavasti heina heina tulemas. Ja see oli maali autor, on. Nüüd lähme vaatame ka siis külal toidupoodi. Mis siin siis on näha. Toidupoest domineerivad piimasaadused ja maitsed ained, igasugused vürtsid. Rikkad maaharijad on toonud Ameerikast Hollandi pinnale juba kartuli ja tomati tomatid, tõsi küll, veel ei kasvatatud selleks, et seda süüa. Vaid tomati oli aia ehteks kasvama pandud, alles hiljem püsida tomatit ka sööma. Esialgu paises isegi niisugune ebauske. Tomat pidi olema mürgine. Nagu me teame ajaloost huvitavat näidet. Hinglasse salaagent, kes oli George Washingtoni juures Ameerikas tema teenriks sai salajasi ülesande, tappa ära oma peremees, inglased sõdisid ameeriklastega tol ajal. Treener muide, see oli ka hollandlane ja, ja see teener olevat siis tahtnud tapava peremeest, ärad, tomatiga, süüdis tomatid ja, aga täitsa värgi mingisugust ei olnud. Aga see asi tuli hiljem välja ja siis oli muidugi lussija ja nalja küll. Aga no mida siis tol ajal, seitsmeteistkümnes sajandi alguses Hollandis süüakse meid linna altime, kuidas linnainimesed elavad? Nemad söövad neli korda päevas, mis maiste toidus räägin alati, minu meelest on see toitumine ja söömise nähtus. Kultuur oli üks väga oluline osa inimeste kultuuris üldse. Selliseid minu meelest puidust tuleneb väga palju asju ka toidurituaalid ja kui asjad on millegagi põhjendatud teiega tahes minu meelest ei ole halb, kui me peame neid detaile, no võtamegi siis selle, kuidas Hollandi linnakodanik Lähen siis sõi. Võtame keskmise kodaniku, ärme võtame väga rikkaid inimesi, oli niisugune kord v6id, traditsioon toon välja kujunenud, ütleme hommikul vara, see tähendab juba kella viie ja kuue vahel. Söödi leiba, võid, juustu ning voodi, siis piima või õlut. Ma ütleksin, mis muidugi leiba siis nende leiba olnud, nii kui meie praegune tänapäeva leib on, nendel oli väga valge leib, oli nisu nisuleib peamiselt ja nii, et see on ikka noh, ütleme saia intemediksime seal sai ja jõid siis sinna juurde piima ja õlut. Läti Hollandis oli või juba siis olemas. Inglismaal nagu me kuulsime, ei olnud, eks ole, veel võid, seal juba oli. Juust muidugi Inglismaal juba ka oli, aga näed, võid ei olnud, aga Hollandis juba või oli ja, või söödaga palju. Siis oli teine, söögikord oli südapäeval. See oligi, mis sa siis valmistati, siis olitaks roheline supp või siis piimasupp. Sinna juurde võeti kala. Jõukamaid võtsid liha. Ja kõige soositum hoog oli nende oma keeles. Fudseport, Hudseport, Hudsepart misse siseseks kujutes otse potti, õli. Hakkliha. Sinna sisse pandi maitseaineid. Sidrunimahla siht keedeti rasva sees, seda. Kas taimerasva sees võistid oliiviõli sees või siis ka lihtsas loomarasvas? Ja. Õhukesi pannkooke, muide väga Hollandi omapärane toit. Õhukesed pannkoogid, väga õhukesed. Diaga paistavad Pi üksinda. Aga väga Mayfield muidugi paistab, et nad on ja siis oli ka vahvlid juba nad oskasid teha, söödi vahvleid. Õhtul toiduvõtmine oli siis kella kaheksa ja üheksa vahel õhtueine. Seal võeti tavaliselt siis jällegi ette need, mis lõunast olid järele jäänud lõunajäägid. Omapärane juustu liigse nimelt kerajuust. Kas käisid teha kera juustu, teadis jälle, kindlasti ei läinud ka punase värvikandjad elavale kaetud, aga nendel oli ka ilmasele värvitu kerad ja seda lõigati nii-öelda sektorite kaupa sealt välja. Ja siis neljas kord oli enne õhtusööki ja pärast lõunasööki see oli muidugi ka jällegi jõukamatest peredest. Ja siis see toiti võetakse tavaliselt kella kolme paiku, see oli siis õhtuoode või, ja seal oli siis menüüs tavaliselt leib. Joodi sel ajal juba ainult õlut. Hollandi õlu oli tollal juba Euroopas väga kuulus asi. Ja, ja Hollandi köök üldse oli tuntud koopas kui kõige rammusam köök. Toidud olid väga rammusat toitvat. No aga mis veel omapära Hollandi köögidieeti Hollandi köögis püüti teha niimoodi valmis valmistatud võitu niimoodi, et et ei oleks pikka protseduuri, see pidi käima kiiresti, väga jõudsalt, kiiresti. Ja peale selle ei kasutatud ka niukseid delikatesse, mis mis olid ööd juba tol ajal tüüpilised prantsuse kõrgaadliköögile. Nii et keriga testidega väga palju liialdatud seal ja prantslased muidugi valmistoitu seal väga kaua aega, seal oli see degusteerimine väga tähtis asi. Isegi paljud rikkad perekonnad laenasid naabri käest, kui on tähtsam pidu oli lahenesid koka meistri või nimetati tegusta, materjaliks maitsja. Ega see mees ise oma kätega palju ei teinud, tema oli kohal seal, kus pidu, toitu valmistati ja maitses õitsesid, teibad siia tuleb, pane seda juurde. Nüüd lisage siinse ta juurde seda, seda aga seda pole vaja ja nii edasi. Ja muidugi kui oli vaja teha kastmeid, vot siis. Ta oskas ka teha. Nii, et. Hollandis tol ajal niisugused olid, rikastes peredes on muidugi see portselanist portselan nagu toodi juba hiinast, tol ajal oli Hollandi mere meil käisid seal ja oli kontakt hiinlastega jäigalt, nad teda muretsesid töid. No see oli muidugi jõukate perede. Ja nende. Need olid kõik väga ilusate mustritega ehitatud, et ja nüüd oli siis veel üks huvitav tava, mida ma välja lugesin, see on kui tähtsam sündmus või kui taheti süüa paremini kui tavaliselt, eks ole. Siis mindi sööklasse. Ja kuidas Hollandi sööklad tol ajal siis võiks iseloomustada? Seal olid tavalised ka tuntud ja kuulsad meistrid kulinarid, kes olid täitsa oma alasse süvenenud ja võiksid ka paljude teiste maade köögikultuuri. Ja olgu öeldud, et igal Hollandi sööklad oli oma firma toit olemas. Seda Filmad hoiti, hoiti au sees. Et keegi lisaks Öeldi, et näed, ma käisin seal selle staadioni juures rõivas, aga oi kui kehv toit oli. Aga mina lähen homme selle mehe juurde, sellel mehel on palju parem oma firma toit või oma söökla eriline spetsialiteet. Vaadeksime, et natuke riietust Hollandi kesklassi, mees riietus tavaliselt tumedasse rüüsse. Mis ruumisi, mis värvid, siin domineerivad must pruun tumehall või lilla? Ja siis oli seal siis püksid, nagu ma ennem ütlesin, tavaliselt hoidnud Ald lõhikuga sääred. Kuub eest, Niibitlev kuum. Ja selle peale teise nööbiti avarii. Ja see, mis peale tõmmati, selle juurde kuulus valge ringkrae volditud rindkrae. Alguses olid need voldid väga väiksed, aga hiljem läksid suureks ja kõrgeks sest minu keegi marki oli, mis Prantsusmaa või kuskil tahtnud oma oma vigast kaela varjata ja siis oli tellinud omale Ifi kõrge poidid valgekraed kaela paljalt, aga see läks õnneks voodi ja seda hakati kandma igal pool, kus vähegi võimalik oli, tegid oma niukse kõrge krae. Mütsid olid siis Hollandis tollal väga laiade servadega ja need servade olid tavaliselt allapoole lontis. Silla pilti nimetati. Lontkõrvadega mütsikest nende oma keeles. Seda on väga hästi maalinud kunstnik, pärg Haide. Ma ma olin ikka veel väga palju tähtsaid Hollandi kodanikke. Lähme nüüd ühte gruppi, buss serdami börsihoone ees, börsihoone oli tollal väga tähtis punkt, soli koloniaalkaubanduse keskus, sinna kõik kapitali sinna kokku, selle kapitaliga rajatigi kauneid hooneid meie päevini säilinud. No tähendab seda, mida näevad jällegi maali järgi maagilise teriseda. Keset tänavat on tavaliselt kanal mõlemal pool servadele, seal siis need tänavad. Liikluseeskirjad 1615. Miks see vajalik oli, seal oleks vajalik, et nendel olid omapärased kärud õige kärumehed, kes toimetasid palgastelt kraami ladudesse ja vastupidi, ladudest sinna. Ja see hiiglaseli nii elav ja tihe ja kokku leppida, kustkaudu minnakse ühes suunas ja kustkaudu teises suunas. Mis veel, aga huvitav tol ajal oli, see on Hollandisse puhtilise näite ees on suurpuhastus. Igas majas linnas toimus kaks korda nädalas suurpuhastuses, mööbel viidi õue. Siis kaardina linad, kõik võeti, asendati puhastusega, põrandaid pesti sooja veega ja harjaga, isegi majaseinu ja katuseid pesti harjaga. Ja see puhastest päev oli sama tähtis kui turg ise. Kivipõrandat lagrab, kiilgasid puhtisest, samuti tammelauad. Väga istuti. Nende kiustrid olid vahatatud, läikesid Tügid hoid olidki, samuti kiirgavad nahksed. Mis oleks huvitav asi Hollandis? Puukingad? Mis te arvate, miks puuking on hollandlaste tüüpiline, seepärast jätti põrandad olid peamiselt kivist ja paljajalu kivipõrandal käia nähtavasti ei ole ikka mõnus. Aga puuking on kõige kindlam vahend. Selle paned jalg ahilises ja puukingad juhi toa jaoks ette nähtud erilised kingad. Daniel tuli Hollandi majja. Ta ukse taga ka nägi, seal terve rida oli kingi igasuguseid, kusjuures puukingad võttis oma kingad ära, pani puukingad jalga ja läks majja. Ja Päevalgi Hollandis säilinud komme vaatlema ehitised ja keskmist hinnangus lahingutuba. Esindusruum. See avanes otse tänavale, kui vaja oli. See on jällegi maalikunstnik, preeke leinan on maalinud ja näeme, kuidas ühe leideni linnakodaniku Henrik tulpi abikaasa istub toolil. Jalasoojenduspannil näete, põrand oli ikka nii külm, et pidi panni. Söödo sõidab putru oma tütrele Mariale ja see on äsja mänginud. Käärid õmblustarbed, tähtsad võtmed, millega avas oma magistrisahvrit otsioonitse pilt, mille ma püüdsin ka põgusalt ette maalile, tolleaegsest Hollandist. Ma arvan, et mis puutub Hollandi politsei, Eesti ajalugu, seda on õpikus seal küll ja küll võimalik lugeda, te teate, kellega nad sõdisid ja miks pärast see, kuidas see lõppes. Aga vaat ma arvan, detailid vilt. LED paneksite edaspidi ka uurima asja ka omal käel, mis on väga oluline. Ja järgmisel korral ootan teid kaasa, kallid inimesed ja Lääne Pariisi. Ja lähme Pariisi aastasse 1636. See on järgmisel korral.