Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Et, et sul on võimalus panna kõikide inimeste ajud toitelahusega vanni ja ühendada taju õnnelikuks tegeva, kuigi kunstliku maailmapildiga. Kas kasutaksid seda võimalust ja teeksid inimesed õnnelikuks. Ehk kas valiksid sinise tableti, nagu pakuti näole filmis meetriks? Tänapäeval põgenevad ju paljud päris maailmast arvutiekraani taha peitu. Miks siis mitte muuta see püsivaks seisundiks? Aju ei teaks, et asub vannis sest tema jaoks tundub kõik nii nagu. Terve ja oma elu elava inimese koljus sohvridele selline probleem meeldib. Sama kehtib heidikute puhul, kes osutavad, et tõenäoliselt oleks suur osa inimesi sellise idee vastu kuna kontakt reaalsusega on müstiline väärtus, mille eest oleme nõus raskevõitu päris elu. Pealegi tundub see kõik mõtteharjutusena ja reaalselt poleks ju midagi taolist võimalik. Võib-olla tõesti. Paljude nimetatute ja varju jäävate saatusekaaslaste seast leiab siiski ühe. Sellise inimese, kelle seisund meenutab olulisel määral kausis oleva aju juhtumit. Selleks näiteks on 50 aastat raskekujulise lihaskonna haiguse tulemusel praktiliselt kõikide lihaste liigutamise ja seetõttu pea kogu kontaktivõime kaotanud astrofüüsik Stephen Hawking. Tema aju töötab tõenäoliselt hiilgavalt või vähemalt sinnakanti, kuna mehe eest hoolitseb terve meeskond. Maks ülal kontakti liikumatu jam, raugastunud keha sisse peidetud ajuga Stephen Hawking või järsku siis ainult tema aju on tehniliste abiliste kaudu kirjutanud maailma kõiksuse teemadel hinnatud raamatuid ja artikleid ning tema keha liigutatakse ratastooliga ühest maailma nurgas asuvast loengusaalist teise. Kuna mehe või siis tema aju käest tahetakse kuulda säravaid mõõt. Täid hoogingi aju suhtles aastaid välismaailmaga, kergitades silma kohal kulmu, kui talle näidati õiget tähte, milledest moodustasid siis sõnad. Tegemist oli lihtsam ei jah, infovahetust protokolliga. See jõudis aga arvutisse ning on tänaseni võimaldanud füüsikul luua tähtedest sõnade. Postkuni 15 sõna minutis, mida seejärel häälesüntesaator avalikkusele edastab. Hokingi oma sõnade järgi on oluline, et masinad kõne oleks selge, sest segase jutu puhul võidakse teda pidada mentaalselt puudulikuks. Ainuke, mis briti alamad kogu protsessi juures häirib. Kõnesüntesaatori ameerika aktsent. Antropoloog Helen ja leek uuris aastaist Stephen Hawkingi elu ümbritsevaid inimesi ning masinaid. Ning kirjutas oma kogemusest raamatu hooging ind Corp. Projektid. Inkorporeeritud ehk masinate ja abilistega liidestatud hoking saab elus olla vaid selliselt, tehniliselt ja humaanselt avardatud moel. See ülimalt ratsionaalne isik saab olla ratsionaalne ehk teha endale kasulikke valikuid vaid Pälise. Võrgustiku kaudu seetõttu püstitub kasvõi omapärane autorluse küsimus. Hoogingile hangivad suurema pildi loomiseks informatsiooni paljude eri valdkondade üliõpilased. Tema sekretär aitab kogunenud infomaterjalid töödelda ja analüüsida ning masin muudab tema ajuviljad kuuldavaks ning Hogingil on vaja vaid öelda, jah. Ja tema abilised asuvad liigutama tema keha mõnda järjekordsesse paika maailmas. Seetõttu võiks ka vaadata, niiet rauga kehas asuvas ajus levib närvirakke. Kudevõrgustikus sünninud signaal teatud motoorse närvini, millest raske haiguse eest hästi peidus hoitud, seni veel töökorras närviahela kaudu jõuab pisike erutus kulmu kergitama. Lihas kiuni. Kolm teeb vaevumärgatava jõnksatuse, mida vilunud abilise silm märkab ja formeerib käsu inimestest ja masinatest moodustanud hokingi tugivõrgustiku ning seisis omakorda transpordib mehe keha näiteks ühest punktist teise, väljendab mõtteid ja suhtleb maailmaga. Kas selline olekski meie kõigi uus normaalsus? Selleks pole ju vaja olla haige, piisaks ju, kui ühendada aju ühiskonnaga, minimeerides füüsilise keha rolli. Ja paljud vist ei pane tähelegi, kuidas nad juba liiguvad just selles suunas. Pealegi levivad kuuldused ajuliidese tehnoloogia jõudmisest laiali. Küpseks lahendamist ootab siis vaid see õnneliku sisendi simuleerimine. Jagaks.