Tere eetris Portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Suve ootuses võiks detsembri mainimist vältida, aga pole hullu, sest jutuks tuleb mõnusa kliimaga Californias asuv Sanywayli linnake kus möödunud aasta 20. detsembril läks proua Alvarez kõige pisema lapsega parki jalutama. Kuid siis ootamatult muutus tema parem jalg tundetuks ja mõne hetke pärast juhtus sama vasaku jalaga. Ja peagi hakkas tuim tundetuse laine levima üle keha. Järgnes On juba haigla, kus jõuluvana ja päkapikk asendasid kukalt kratsivad arstid ja meeleolu kujundasid sõnad nagu pähk, ajukasvaja ja nii edasi. Õnneks aga saabus lõpuks ka ajakohane rõõmusõnum. Proua ajus ei olnud vähke. Vajad, vaid seal oli endale elupaiga leidnud paeluss. Kaval parasiit reisib inimesse koos söögiga ning põgeneb seedekulglas puurides soolestiku seina pisikese augu ja otsib seejärel endale mõnusa elupaiga. Arstidele ega teadlastele pole teada, kuidas tal õnnestub ära petta keha kaitsemehhanisme, jättes peremeesorganismile mulje, et kõik on korras. Seejärel võib silmaga pea nähtamatu. Külaline kasvada kuni kuue meetri pikkuseks võib siis leida kadee ajju, kus põhjustab arusaamatusi. Tegemist ei ole haruldase inflatsiooniga maailmas registreeritakse igal aastal umbes 50 miljonit taolist infektsiooni juhtumit. Enamuses siis nagu maades, aga tänu proua Alvarezi juhtumile said paljud ameeriklased teada, et paeluss, väisaka heaoluriigi alamaid. Haigus on õnneks hästi välditav ja varajases staadiumis ravitav. Põhiline ja kõige kulutõhusam vahend on siin sõnal hügieen. Seekordsed rahva terviseminutit aga selle sõnumiga siiski ei piirdu. Möödunud taasta lasus Google'i arendusdirektorina tööle tuntud innovaatria Vision rei kurts while. Tänu Google'i kõikenägevat ja registreerivate prillide välja kulutamise sünnitatud diskussioonile inimkonna tulevikust küsiti ka kurtfellilt hinnangut. Tema näeb tulevikku pidevalt info tehnilises ühenduses olevate inimestega. Google'i netiühendusega ümbrust registreerivad ja omaniku vaatevälja infot provotseerivad prillid on sel teel alles esimene oluline samm. Ilmselt palju enam kui tänane taskus nutitelefon suudaks katalüüsida. Hoolimata levima hakanud sõnavõttudest, milles baaripidajad näiteks ei luba taoliseid prillikandjaid oma asutusse puhkama tulnud anonüümsust eelistavatele napsitajate sekka ja mõned lubavad tehniliste topelt silmade omanikele rusikaga kallale minna, eelistatavalt siis selja tagant, sest siis ei jäävastane lindi peale. Siis kurts vall näeb tuleviku kõiki rõõmustava win-win situatsiooniga sest ka talle ei meeldi, kui vaatevälja ilmuvad lapse mähkmete reklaam, haka potentsiaal, Kunden oleks ta rõõmus, kui silma võrkkestale kuvatav reklaam on tema huvi. Suhtes informatiivne. Kuigi sellest ei loe välja vastust prillide tekitatavale privaatsuse probleemile, jätkab visionäär, et prillid on vaid vahetada. Peatus kohmakas ja nähtav viis teel väiksemate nähtamatute ja veelgi võimsamate ühendusseadmete loomiseks. Kurtfell kordab oma varasemale tehnoloogia arengu analüüsile toetudes et kusagil 2030. aasta paiku on maailmakülaga ühendamise Nad vere punaliblede suurused. Neid ei pea siis kandma nina peal, vaid pisikese traalid süstitakse vereringesse, kus nad siis liiguvad ajju ja seejärel ühendavad inimaju pilve arvutiga. Kuna tehnoloogia on aastaks 2030 tänasega võrreldes umbes miljon. Korda võimekam eeldab Google'is kõne äratundmise projektiga tegeleb kurtfail et taolised masin, abilised suudavad jäljendada inimlikke omadusi, emotsioone ning. Mõistavad nalju ja mõttelisele otsingureale saab kirjutada päringu mällu ära kadunud asjade kohta. Seetõttu ongi täna Millelegi mõtelda, et siis paarikümne aasta pärast ilusaks mõeldud elust kõnnis pilge näol teha päring. Mälestustesse ja küsida kas oleks võinud eelistada elu paelussiga?