Raadio kak, internet, R2 punkt. Millele mõtled miljoniga, mõtlesime? Lasen lahti oksast, mille küljes ripub ja siis piisana langen läbi seotud videosse popules lubadus ja seega pole nikkar rikkuja. Topeedia valgub laiali, valgus otsib, läheldus kannaks valgusega samate elus. Lähed bioder pinna kuskil ruumis ja piirimail keerleb nagu eksinud sputnik. Nägu Koernber klassi, kes ümber palava pudru, teeb ringide ümber ringe ja spiraalina samal ajal ma ei nagu pärgi, jaamu, keel, pärmi, kõik need idee Pärnits, märgis sikule tuuma keskenduda, mõtted kuula jälle sihtalasse lahe härrabroovit keskenduda, saad maitsta selle Napoleoni borduslikud täipõhjaga. Et selles mõttes. Üldjoontes on nad üldjoontest väljas, mõttes on. Hakaga. Hakaga. Joontes joontes. Säis mõtted on selged. Mõtted on iilid. Jooted joonte heas mõttes. Need on Mõtted. Mõtted on. Seintest väljas mõtlega. Lakaga. Lakaga. Väljas. Kuri karjas tagasi vabandava põhjuseta puudumise pärast ja meil on siin täna sellepärast, et tähistame Olavi Ruitlane, Herkki Erich Merila ühise raamatu Eesti edulood sündi. Ja ma, mina olen lahe, aga te olete veel lahedamad, sest teie panite seekord sellele asjale õla ja raha alla ja tänu teile sai raamat sündida ja suur aitäh teile. Aga meil on siin terve ports esinejaid täna ja, ja ma kõigepealt tahaksin, ma tahaksin hirmsal kombel seda tänast luuleõhtut. Oi tšau, pole veel kõiki näinud. Et tahaks hirmsal kombel seda taas luuletud alustada Triin tasu. Kui Triin on siin, siis Triin, palun. Triin Triin tasud ei ole alati, kui kedagi ei ole, siis loen mina, nii et arvestage. Pildid on siis Herkki, Erich Merila pildid on siin ümberringi ka ja, ja need luuletused, mis selles raamatus Eesti edulood on, on siis see on siis tegelikult Olavi Ruitlane valikkogu ja mis on siis üle aastate? Ta kirjutanud ja, ja vahepeal pikalt ei kirjutanud, aga see suvi, kui me alustasime seda kuri karjas, luuleõhtute sarja, siis ta siis ta hakkas jälle kirjutama ja sealt tuli üha paremat. Alustan sobiva luuletusega kunstiinimestest. Kunstiinimene on nagu kaev, kuidas sa sülgad, sügav ja selge? Ei midagi musta, kui siis juba sittuda, kui siis. See on võrokeelne luuletus vabandada oma kohutava aktsendi pärast, et ma, ma olen, ma olen nii-öelda esimest põlve umbkeelne, et Mu isa rääkis võro keelt väga hästi, aga, aga millegipärast ta mulle seda ei õpetanud, aga aga ma proovin seda lugeda niimoodi. Võro keeles, aga eestikeelse kõvaks läinud inimini, Inemise sisu, Inemise sisu, angu raamat, raamati Tom, häid ja saman, situ, nõstad kaase loeti õnne, naerat ega lits kiitumann mitte. See on järjekordne näide Eesti edulugudest. Ja see on täna täna mingis mõttes ka selline joone alla tõmbamise päev, et, et ma ei tea, kui paljud teist teate, kuidas see kuri karjas alguse sai, see kuri karjas sai alguse täpselt aasta tagasi täpselt 10. aprillil. Ja see juhtus nii, et meie kallis partner Rita Maastik, kes on praegu kosta rikal, helistas mulle ja ütles, et kirjuta avaldus ja mõtlesin, et ma ei kirjuta avaldusi. Ja siis ta ütles, et kirjutad ja siis oli vaja kirjutada avaldus kultuurikatlale, et me saaksime kultuurikatlal tasuta ruumid, et me saaksime teha mingeid üritusi ja siis ma kirjutasin avalduse. Ja, ja see juhtus täpselt aasta tagasi, nii et tegelikult täna nagu mingis mõttes kuri karjas. Ma ei tea, kas see on sünnipäev, eostamise päev on see kindlasti. Et selles mõttes on hästi tore, et te kõik siin jälle koos olete. Meil on täna terve ports esinejaid ja. Olavi tule, ütle kannet tervituseks sõnu ja loeme luuletusi. Kusjuures selle rahaga on see Olav ei ole sittagi saanud õhuselt. Raamatu trükijärved ja kõik need arved, see nagu noh, tegelikult on see kultuuri rahastamine päris fänn, et KUI ON RAHA rahastusele õudselt palju kasu, et selles mõttes, et nagu tuli sõpradega natuke vähem laenata kui tavaliselt. Kellele loed praegu etes lobarkegi? Kuna ma olen ka nüüd räppar, siis mul on kõnet, tähendab pättle luuletatakse sees. Ja ma loen ainult neid ette. Sellega ma kutsun teisi nagu luuletaja duellile. Aga nad niikuinii kaotavad kõik. Mis värvi on sinijärv? Kui seda teaks ta kõhuvärviks, roosaks ja selja malt toodaks ja siniseks pea. Mis värvi on Sinijärv, kust mina tean? Järve järve ei tulnud täna ja Järva lähetuseks praegust ja temaga on kõik hästi. Aga mul on veel Battle, õpetusi on üks battle ots on niisugune Tartust nagu Tartu põhjaga. Ei ole midagi, tunneli lõpus. Ei ole midagi Runneli lõpus. Siis ma loen veel ühe pättle luuletuse. Maarja Kangro on minu kõrval poisike. Ma loen veel ühe pätleja luuletuse. Kivisildnik vandus eelmine suvi puugile alla, ma nimetan teda konkurentsivõimeks. Üks hell pätte luuletus. Raud on roosteminevik. Kuulge, tegelikult tegelikult tegelikult ei ole minu asi täna lugeda siin allkirju kirjutada, et meil on nii palju inimesed. Äkki Veiko äkki saadud ette ja ütlevad paar sõna, mis sul öelda on? Mul on väga palju öelda. Aga ma olen tõesti, et inimesi on meeletult palju jama, umbes igat kolmandat siin tunnen ja iga viies nendest oskab samast üllatusi lugeda kui mina. Ja et asja mitte väga pikaks venitada, siis ma piirdun oma viimase aja lühiluuletustega. Enne muidugi obligatoorne hoiatus. Tähelepanu. Tegemist on luuletustega. Kaebuste esinemisel või tekstide kõrvaltoimete tekkimisel. Pidage nõu kriitiku või kirjandusteadlase. Kolumbus esimene kapsauss, kes purjetas ümber kapsa Elu ei ole ilus. Aga inetu on talle seda näkku öelda. Linnutee tuuled veelinnurahvas 5000 aastat säutsumist. Põhja-Ameerika legend on järgmise luuletuse pealkiri. Küll soola, laisk noomis massaa neegrit. Neeger häbist punastas, oligi indiaanlane valmis. Eesti legend. Aga ükskord algab aega mil kõik pirud kahel otsal üks sinine, teine punane, hakkavad põhja-lõuna suunda näitama. Moodustub globaalne kompass. Küll siis Kalev jõuab koju. Nüüd on kahjuks on selline populistlik juhatuse järgmine. Eestlane avatud elektriturul, hing hõõgniidiga kaelas. Jürgen Ligi tõdemus Põrgu ühineb eurotsooniga hiljemalt 2016. Sven Mikseri tõdemus. Ühest küljest olen ma vasakpoolne Ilus on surra kui oled nominent. Kõik asjad saavad ükskord otsa. Ainult raha saab kogu aeg otsa. Keskiga ähmane mälestusõpilase sõidu soodustusest habras eelaimdus pensionäri omast. Järgmine sulatus on kirjutatud ühe ansambli blondi laulu pealkirja põhjal. Surev analt jää koledaks. Peida testament kivi alla. Ühte ja samasse jõkke kaks korda astuda ei saa. Kui sa päris idioot ei ole Oleks rasedal Dadal oleks vagunelamu Andis jumal ameti, annab kurat ka ülemuse. Viib piibliaineline lühiulatus. Üks neist, kes oli patuta, leiutas koguni kiviheitemasina. Jeesus armastab meid kõiki. Sesse müüb. Vanasti, kui loomad rääkisid rääkisid nad väga vähe. Parema kaks Pirajat katusel kui üks peas Loomariigis muutusteta. Opossumid opositsioonis, koaalad koalitsioonis, madalam. Kolmas peatun korraks, latern kollase soojus Vena põrandal, vihmausside korrad peavad koosolekuid taevasse. Korstnast popsutama tisse keeratud suitsu, tunnen kaugelt on lõhna, maitse värvi nagu sõpras, silmapiiril ta kõnnaku järgi taevas on lähedal, tähendab hämara, täna nad säravad. Kõrvalteed on see paik sarnaneb sellega, kus elas erinev sellest, mis paar peatust tagasi edasi minnes kedagi kohta nagu puhkuse algus ja konksu lemmiklossis mõnusam, mugav, sest tänavad on tubasse kogusse rajoon on Voogiame sees viidad sees. Sees. Murrande kalamaja sees ka küsida, kes on sees? Nende Ugala maja seinad raamaturiiulit pisut pehkinud, siis ju ka neid lehti simustonieszil omadega kõrvaltänavate poeesia 30.-te iluga ja kui sillongid, et õhku voolamas loomulikult omas sängis, mis näib sinivõrku loom, näljane ämblik, sooja maastiku värvin, hõõgvel puuduks häda, punakas kuma hoiab oma haardes kirjanikega kesta, kaldale uhutud kala. Kõik viilkatuste alla ühte ruumi kogunenud muusikud, näitlejad, kunstnikud, kodutu madalad majandab, ühendab siiruses, linnata, kaeduma olekus uste ja akende isiklikust intiimsust. Vaikelu. Ka. Viidad. Murrang kalamaja sees. Kes kuuli sees? Ugala maja. Järgmisena Jaan palun. Tere. Palju õnne kõigile. Kõige selle puhul minul on neli luuletust või on vähem, isegi. Või ei ole? Uned. Nägin unes mul ei olnud distsipliini. Nägin unes. Armastasin Jüri liimi. Nägin unes taevast, hapet 100., hooti nägin unes. Arvo Pärt ei tundnud nooti. Nägin unes maitses toidulaual silo. Nägin unes, olin alla 100 kilo. Nägin unes. Tegelikult ma ei näinud välja, mõtlesin, on uned alla käinud. Segane lugu möödunud sellest jamast on neli kuud, Uri kuud vari päädwalvi kuud Boeingul kinnijaid telikud stjuardessi sünnitas nelikud. Mõistust otsides. Kustutan Facebookid, Twitterid, meiliaadressid, ajan jalga, dressid jätan võtmed väljapoole, suust sülitan nätsud. Jooksen minevikku, kus ootavad huugavat trükipressid. Laidoner, varesed pätsud. Jooksen tänaval läbi vanaemast, kel vanker tuttuus, kus väeksub mu isa lutt suus. Ma ei vaata tagasi. Jooksen läbi liivlaste rootslaste, läbi taanlaste sakslaste. Jooksen läbi vana maailma, jooksen läbi Petlemma petukauba. Ei mingit kolgata heidega, piinatud jumalaid, kohmeid, rumalaid. Jooksen otse koopasse ja oksendan mammuti lohistus jälgedel Euroopasse. Teil tulevikus teate, tõin. Sõnumitoojana küpsen lõkkel, kui kukel esivanemaile eineks. Valu ei ole, muidu ei söödaks, aga kalu ei ole. Läksin õnge, ei ulatada enam saa. Keskea kriis on aias. Mis nimi, mis nimi? Mina, tema nimi. Noorus hakkas ära vajuma, nagu vahel täis peaga vajub. Vaatasin kahekümneaastast naist, mõtlesin, et me võiks see sobida. Siis vaatasin peeglisse. Lasin tal minna. Quasimodo kriis 15 üle aastat 60 üle kilo. Kiilaneb paks, higistab muusik heleda häälega. Kui ei laulaks, poleks enam midagi järel. Krõps avaneb pipraviin ja lohutus kandub mööda keha laiali. Klõps, avaneb teine ja tekib isu uuesti vaadata peeglisse. Huvitav, kes see siis nüüd on, igatahes mitte enam. Kossimodo ahaa, teie ees seisab ilus tark, sarmikas rong, Jeremy võimetega jumalik, peaaegu Brad Pitt. Aeg on minna linna peale. Julgus rääkida, julgus silma vaadata, julgust tutvuda, julgus kauemaks jääda. Koju jõudes voodisse vaarudes on viimseks mõtteks. Tegelikult on ju kõik hästi. Uuel hommikul on meelest läinud. Kes ma selline olen. Vaarun peegli ette ja näen üleni värisevad Quasimodo vanemat venda. Aken on lahti, aitäh. Ma ei tea, võib-olla tuleb, ta võib-olla ei tule ka, kõigepealt tuleb igatahes kirjakeelt. Kaur ütles, et seekord tuli päev võlgu võtta aitäh. Kui tavaliselt. Teen väikse võla võla loodeile. Hansa Liisingu võtaks ja köidaks sellega matta äikese laenaks ja võtad ükskõik mida ja kellega seal aiaäärses tänavas, kus võlgu elab, inkasso, mees käekõrval mind, ma magama, sest et ka temal enesel onu võlataga ja tal üldid iili enda sugu liisi. Tanki järel tuleb traktor rattaga stal saha toor. Tegelikult on isegi ka, on ka soovi soovilugusid, juba paluti, et ma et ma ütleks ja oli kuri karjas, sünni või Jeostamis pääl, järelikult teeme selle, minu. Minu Araptsiooni, Valgevene geeniuse. Instuneks joovadki väelastuaal leival keeella totra ja. Sünnipäeva enda terviseks. Millest keegi ei tea ennast, õnnitlen. Sajab juubel on ikka helid. Täitsa pohhui on neil ennad, õnnitlen. Kades võrgud on. Pikad varjud maas. Sõnnipäeval enda terviseks ja sest vanemaks saab ennast õnnitlen. Kõle korter tuulega piinast tuld. Välja lülitad voolu. Teadki hea, et mitte keegi ei tulnud. Mul on vaid üks ilus. Tool ja vaid üksainus Condo. Nii ma lõpetan nüüd ühe Olavi Ruitlane tekstiga. Kunagi kui Olavi oli, oli veel nende poiste killas, kellega sai viina võtta siis me võtsimegi ja meeldiks võtta ja, ja selle tulemuseks sündis pala minu viisile ja tema tema tekstile. Saksakeelse kindral tegema läheb kohe koorilaulupeole ja kõik võivad lõuad. Korda algab. Ka läbi Kadrioru pargi. Lõika pada Tarvi Kaardi, broilan võsa. Ohverda meriväljalt leiboristide Tapa läbilingu viis ema ja kes loobub nii käär õe käest. Tooge tuustaapi väär Punikaale Kolgipsi, saad see Hiina piiri, ostab presidendipere Islandi ja surnumere üllatuks. Torti saab IZ valgegi leppikad, käin. Kaelas paneb kannel saiakäigust liugu on veelt. Ruthi kitarr, Ta suitseb Marl porratma, norrakad, aga ükskord algab aega, suuti hin saab, ta saab raeka. Aga üks korda raba polge Poola kõrgkellaaega. Lõika Lada tarvis argiaga ükskord algava kaablil Maadule vaator saega oma rahval õnne ta Eesti põlve uueks looma. Aga ükskord? Aga ükskord algab vaadule vaator saega. Vot niimoodi aitäh mulle jalamile ja teile meile kõigile Nii, aga mitte naiivne Pealkiri minetab, kes ta kaotab üleliigse efektiivselt nagu munad, liha, kärbsevastsed söötmas pärivoolu, ema keha, igalt oma keerukuse astmelt suust punaseks, kõik muu ja kõrvale. Kontsentreeritud tuumad jäävad sõelale. Miks ka trummilöökidest armul või miks mõnega seletamatu side vilgub silmi, milles laava valgub, eitas selgeks DPD kindlas ringis. Ja pole enesestmõistetav, see on täpselt see, kuidas vaata, kuidas kõike moodi oma ümbrust tõlgendad riigile mitte aru saada. Siin on lihtne pelmeenid hapukoorega üks kahe poolega kinnise hoolega tervetele loomadele joonega. Pelmeenid hapukoorega üks. Kahe poolega kinnise hoolega joonega. Kas on või ei ole? Matuja BNS poja keel on loomult lihtne raamatulahendust ristpistet vastuvoolu, valget musta käsku, lihtsakoelised kurjustab ülikeerukas katkematu lingvist naljas seedib lõplikkust alles ja hops lavastuseelses tabel. Loogika, mis on teos elustatud särisema inertsi, vaat mille sa pead. Ikka keeruta, Ta vajab indiviid. Isegi mõtteid kätte, kui kombinaadis tehtav varsti mõistame. Mõtlesime kõigest saab lihtne, sest miski ei pea olema raske. Meelega keelega vanema peenega sõnade teenega seenega paravad kehannal keerama. Välgunoolega hoolega, täna täitsa kobe hoolega peidus. Nooremal minna naljasoonega kutsub toonela vara pärineb nooremast suurema juured. Tuuleta. Kuule, ta luuletab, pole kuulekad, lämmatada, ei muudeta. Aga vahepeal ma loeksin ette ühe tõsise luuletuse. Mis on siis sellest raamatust, ma loen teile ette ära, et siis te kodus teate, millise häälega seda lugeda peegli ees. Eesti edulugu number 17. Kas me sellist Eestit tahtsin? Ma arvan, et mitte, kaugeltki mitte sest see, mis toimub, on väljakannatamatu. Te katsuge ise elada praegusel ajal, kui kõht on täis, riided on seljas, arveid maksnud. Mis inimesed ütlevad, see on väljakannatamatu ja sellest tulenev piinlikkustunne ei lase öösiti magada nagu mu nainegi. Keda ma häbenen, kuidas riides käib, kui inimesed ei jõua Montoni olümpia kombesid kinni maksta, oh jeerum, 52 kilo näos ei mingit ökoloogilist jälge, superperse tonnide stiili. Kuhu sa sellisega praegusel ajal? Ainult öösiti, kui ma kujutlen, ja see ei ole sugugi kergem, et ta on vaene ja tal pole sellepärast midagi selga panna ja, ja kui piinlikkustunne mind üleval hoiab, siis ma teinekord unustan end ja tunnen end nagu inimene. Aga hommikul taas jooksulindil enda ja kalorite eest põgenedes seinale kuvatud videokorduses Eestimaa kaunitest kohtadest, kui linnud laulavad ja puud sahisevad, küsin endalt nii, nagu kõik inimesed jagalasse või Karksi-Nuia jõudes, kas me sellist Eestit tahtsin ja arvan, et kohe kindlasti mitte absoluutselt mitte, kuna see, mis toimub, on väljakannatamatu, on halastamatu ja ebaõiglane ja katsuge ise niimoodi praegusel ajal vot niimoodi. Jarek palun. Niisiis, in. Estonia meri, Hansson. Võib-olla tänane luuleõhtu mul viimaseks, sest ma lähen pühapäeval puhkama Lõuna-Koreasse. See oleks väga ilus, tegelikult saaks pärast öelda, et mõtle, Jarek sai surma tuumasõjas. Minu luuletused räägivad täna jaanist. Jaan Pehkist kelle koha peal me istusime lihtsalt sellepärast mõned võiks rääkida jaanist. Esimene luuletus tuleb niimoodi. Siis ma olin närvis. Tahaks olla Puškin või pehu, jaan, aga väiksema kõhuga. Samas tipptunni puski on massaaž. Õnneliku lõpuga. Ma tahan, Abbott-abad alustas väga keerulised, seda rahva käima käima, löömist võttis väga keerulise refrääni, tegelikult on väga lihtne. Mina H. O, niimoodi käib see asi, aga noh las ta jääb. Las ta jääb, lasteaia jääb. Mul on, teie arvates oli veel jaanist. Siis ma lähen edasi luuletustega mulle aega natuke, pean vaatama, mitu laike, ma olen vaeval sambanima, laheda biljoni üles. See oli nali, muidugi ma ei pane pilte netti üles sest eks Jaanile tuurile ja annab suvel tuurile ja siis sugulane, hea kui suvel sa nõnda palju astut teel ära pista, taskusse unustage vastungeel. Nii, aga meil on väga-väga palju väga palju teisi luuletusi lugeda täna sellepärast, et meil on väga palju tähtpäeval siin näiteks minu hea sõbra Lauri, palun sünnipäev, aplaus. Kahjuks mul Laurist luuletusi kaasas ei ole, ma olen teinud küll tegelikult kusjuures isegi paar tükki, aga ei saa siin lugeda. Nii. Mul on sõber saladuste laegas, aga pisut praakil, sest peale koos veedetud õhtut on detailideni teada, kes, kus, kellega seksis kaua kestis kummiga või ilma ja muidugi mõõdud hiljem, kui saad mõne loo peategelasega kokku, et keskuste elule ta veidikene on poole jutu pealt kummaline avastada, et mõtled vestluspartneri peenisele. Ja tundub, et ei jõua kohale, tuleb siis peab lihtsamaid asju lugema. Mänguväljal liiga keeruline ja noh, ma võin lahti seletada, aga võib-olla ei ole nii palju aega, mänguväljakul on järgmise luuletuse pealkiri väga lihtne, sellega saad ilusti, võib-olla ka ma käin väga palju poisiga oma lapsega mänguväljakul mängimas. Seal ta mängib, ei pea tegelema nii palju. Mänguväljakul, isa saab luuletusi kirjutada. Kaks lapsevanemat, üks laps, kaks lapsevanemat, kaks last, üks lapsevanem, kaks last, kaks last, tuulerõuged, üks laps, tuulerõuged, tuulerõuged geima over. Jess õudne luuletus tegelikult kuni niimoodi mõtlema hakata. Võõras auto, maja kõrvalpäev, rikutud, võõras naine magab kõrvalpäev päästetud. Otse elust raiskama. Topsi akna taga kuni vanus vaba käega tõmbab maailma vara valgelt halliks. Keerutage litsid, tantsige Bernt Notke Gangnam staili. Üks Eka toost Mälises minuga. Et mahla Matzia kunstist ei saavat üldse aru, jäi painama, otsustasin tõestada vastupidist. Kunstimuuseumis oli külm. Nonii, külm. Suurel maalil oli kujutatud naine ja paljas paks poiss. Poisil oli väike. Nonii, väike. Õhtusöök viiele. Vähetuntud värdjakari neitsi Citia viigimari. Nüüd tuleb üks poliitik Kadri Simson Meil olid napsuklubiga maailmalõpuõppused, jõime viina peale, sõime küpsist. Otsa sai küpsis, apokalüpsis. Tuhmunud mälupilt lapsepõlvekangelasest fotodriin. Siin on nii noored inimesed ei mäletavad. Sõitsin trammiga Mihkel Mutt seisis minu taga ja pillas oma sõidupileti selle järele kummardades hõõrus oma pealage vastu mu tagumikku. Minu jaoks oli see Sügav kummardus. Täitsa suvalisel õhtul lasti õhku rakette, ühtemis lendas kõhtu, ma ei saanud enam kätte. Nüüd nagu ootaks titat, aga mis siin arutada, niisama pole ikka mõtet paugutada. Taimetoitlane jäi põlevasse bordelli niimoodi õnnetult käeraudadega voodi külge. Muidu kurva loo keeras naljaks asjaolu, et temast sai sink. Ebaõiglane unirikkad näevad ilusaid unenägusid, vaesed võivad sellest vaid und näha. Mu sõbral ministril on nõunik, kes aitab inimestele meeldida. Ta ise ministril eriti ei meeldi, aga see polegi oluline. Oluline on, et ministri populaarsus on viimasel ajal kõvasti kasvanud just nunnide seas. Aga siiski mitte piisavalt. Sõber minister ise naljatas ka, et peaks vist iseennast ümber lõikama. Teismeline koolitüdruk meeldiksin pundidele küll. Minu meelest ei olnud see hea naljaga, naersin kõva häälega nagu mingi. Väikese inimese rõõm ja lust ütles härjapõlvlane tillukesest kruusistki gloobigust. Sisenen restorani tele, alustan uuesti, mullaks, tassimine, närv sees, sisenen restorani, peretan noort daami, kes töötab selles asutuses, ütleb mulle vastu tere ja rohkem ei midagi. Nii mõne aja seisamegi mul spordikott üle õla, tema rinnasildil sõnad, kiida teenindajat, ütlen. Tubli oled ja lahkun. Eile käisime karaokeõhtul Vaikoga duetimas, kaelakee häält polnud ja pidime siis lepi Maivil Survaiviga kaht igihaljas viis, mina olin if ja Vaiko Maarja-Liis. Samal ajal Põhja-Koreas. Sina sööd enne ära oma väikese venna, Kim Hongi ongi alles siis saad kommi. Ja viimane luuletus kõlab niimoodi. Tahamegi poliittule aga lõpetada või praegu ette. Üks, kuidas, kuidas teil muidu tunne on ja kõik on lõbusad ja rõõmsad ja nii leidsin üles, ei pea vastama. Ulusin õues, keegi kutsus politsei, selgitasin, et on täiskuu ja ma olen libahunt, Mentraiski uskunud, tahtis jaoskonda viia. Sõin tema jada paarilise ära, ametimärgid sülitasin tänavale, pean tunnistama, ment ei olegi. Sünnipäevalaps Lauri. Aitäh, tulid sa kutsusetega, mõjus? Kõrt lugemisprille Angela. Mõtlesin, et astun heliloojate liitu sisse. Astusin läbi. Kas te muusikat kirjutate? Ema, kuulem, kuulete hääli, kuuled? Muidugi. Haridustelefoni elektrik. Meie pole helistanud, ilmselt oli valeühendus. Mõtlesin, et astun Kirjanike liitu sisse. Astusin läbi. Kas teil mõni raamat on ja üks on palju, palju on riiulitel kirjanike kirjutatud nalja. Meie siin nalja ei tee, lugege arus raamatuseks. Mõtlesin, et astun näitlejate liitu sisse. Astusin läbi. Kas te näitlejate, kuidas suurelt, mida? Sõprust, armastust, valu, und ma oskan, päriselt? Ei loe. Mõtlesin, et astun eksabikaasa juurest sisse. Astusin läbi, kui ta läheb, pole hullu. Süüa, tahad liitu? Kui jätkub? Maasikas kord marjul käis, marjul käis marjul käis, marju oli õrnalt täis. Nüüd on kaela ümber sall. Puid sai suure korvitäis korvitäis korvitäis. Naabri keldrist, sõber käis, nii on soojem teki all. Seal popid olime, olime, olime vara hilju, jõudsime koju mööda, trammiteed koolis, homme kõva kolm kõva kolm kõva kolm unistuste tähetolm. Puru silma ajab veel. Ja kui võtab põlle eest põlle eest põlle eest punab Moostall purgi sees. Eks me hiljem seda näeb. Selvehalli kõike haldava serveris, mina toidukotiga kassast küüdlev ülikonnas Adonis mu pihta hellasti krabab ja limpsib mind keelega. Meil teile uudis, hea. Tulevikus te jääte vanaks ja surete ära, oi, nii nummi kui hea kuulda. Tored kogusin sooduskuponge. Mismoodi ma auhinna kätte saan? Kas teil on natuke raha ja mul natuke ongi. Mis sellega, TTT? No ma olen õnne ostnud ja laenanud olen ja kõik on kenasti ära läinud, mõned mõtted veel on ja tore, aga kas teate, et meie ehitaksime teile samba samba? Miks te meeldite meile aitäh, aga kuidas teie maksate rahaga, meie lükkame sahaga. Ahaa, riim tuli. Kuhu see tuleb? See tuleb teie sihtjaama majakaks, ihade kellatorniks. Sinna, kus valges majas jooksevad, tuli kirjas pärale jõudnute nimed ja ahi põletab kui armastus, mille poeedid on välja mõelnud, kus männid on oravatest lookas, kus liiv on tukk kui mälestus, mida ei mäleta. Kas ma võin veidi mõelda? Muidugi, kiirustage. Ning lubage seome teile kaela ümber panga logoga salli. Et ei külmetaks. Ilusat õhtut. Ma helistan õhtul Jarekile. Kuule, lähme homme trenni ja pärast sööma, äkil sõidame Varnjasse ja teeme midagi, Jarek ütleb. Okei, davai. Ma ühe loen veel. Peatoimetaja. Ärkan juba vara ja võimlen, issand küll, ma olen tore. Lasen peegli ees klambripüssiga näkku, naerupeeru, pistan perse sapipuraviku ja olen aktiivne värdjas, positiivne. Toimetuses ootavad Mil nupsikud ja Mupsikud riistad tilkvel pihu viimases Trabakust kõiki mokki puristades. Täna jälle. Me jaotame nõrnasti, Lähme koolide kõrvale, helistame tagatubadesse, pildistame poe ust ja mängime tundmatuks jääda soovivat isikut. Ütleme emale, et su tütar olla olnud vist olnud ütleme isale, et su poeg olla olnud vist ka olnud siis ütleme vanaemale nad olla koos olnud ja saavad lapse siis ütleme vanaisale, et ei saa mingit lapselast, unusta ära. Ütleme tütardele, et räägitakse, et su ema olla sellelt koeralt karata saanud ütleme pojale, et räägitakse, et su isa olla Koininud seda lammast. Ja siis sokime sellest kokku, värvilised tuumapaberikandja, teile, me kallid kaasvärdjad, kes te vajate meid, sest meie oleme maailmale kõige vajalikumad ööklubi kaamerate ees, lehvitan teile ning olen vallatu ja noorpuuder siia punuma. Hoian vaenlasi kaugel ja kõiki teid läheb. Tähendab, kellega ühes kaadrist, enne kui südamepõhjas maailm valmis, valatakse plaadi. Kaadi ja kõik need vanad kamraadid mul kui avatud kaardid, kelle alguses siiamaani olnud ausalt silmapaarid ei plaaninud sabotaaži, sest mets, samad ideaalid sõbrad, sõbrastestest, mulle ilusast jutust lubadustest ei piisa, aus inimene eraldub teranas sõkaldest. Kemad paju kohe neid, kelle motiivid, ost siirad, kadumas. Mul on oma kollektsioon originaale väljastpoolt raame koopamaale, mis, kui parda küljejoon on ümber koos ja maa, kuid Camid, kaaslane, kelle lõpuni lojaalne neid on siin palju üksteise kõrval ana läbi. Vaenlase. Meid on siin kahju. Teineteisele võõrad ja vaid vahel ära. Meid on siin seitse miljardit ja see number kasvama, kui sind summas seisan, ei tunne enam seost. Kuidas siis, kui küünarnukid meil üksteise vastas, lilled, tuubi, teade, see on irooniline ja ei üllata kedagi, et sadadest valikutest me valinud samas subkultuur ja kokkuhoidmise asemel teisest hoiame eraldi nagu magalanaabrid, kelle vahel suur ruum ja kõik ei peagi sobima. Võõraks jäävad, kes, sõbrad pole olnudki. Saunist aru, kes üle laipade ronivad ja ainult teeskles seal sees on ju loomulik. Et nendega samal orbiidil, kellega me kaardilauas nagu suitsusaunast pääsukesed reas ja kõik samal liinil, maskid maas, üksteise vastu lõpuni aus, neid on siin palju. Kõrval omavaheline läbi ei saa. Tõnisele vahelt ära. Neid on siin palju. Kõrva omavahel läbi ei saa. Kuri karjas. Siis kui umbset mõtete mainet Dinana vajus Pelmeenid hapukoorega. Kahe poolega kinnise poolega terve selle load ära joonega. Siis siin on lihtne pelmeenid hapukoorega üks. Kahe poolega kinnise hoolega terve selle laadajoonega. Pelmeenid hapukoorega üksuseks, mis kahe poolega kinnise hoolega joonega. Kas loom siis siin on lihtne? Ja siis, kui päike tõuseb, õhk peale, vihmavanker, linnud valgesse Impaks, lihtmarker, ruum kõik ise ära õpitud oskused, silmad siis kodu üle jälle kohtume. Olen rahulolu ikka poos, pool puudub. Kindlustusenergia hinge puuduta passi, südamelöögid, mida tasun. Lassi, vabam vana sinu jaoks ilu, mida ei peal jalutama. Ei, ma ei tahagi. Vaata jah ja ei saagi. Olla ma olen. Jah ja ei saagi. Vaataja mullopitaagis. Sinule midagi midagi, mis 100 oma teel pidurdab staapsu enda külge kinni siduda, midagi, mis ei tea, et ilma sinuta pole ta midagi ilusat vaadata, silmad haaravalt igaveseks korraks. Selles keskkonnas on ta mõelnud kõigesse trassile üksikasjades või nende lemmikuna puiste, leedukate võib-olla lihtsalt kokkusattumus või mitte, aga tähtis on see sinus ütleb kõik, et see ei too praegu vahule. Ei saagi. Vaata ja kuula. Vaata jah, ja mul on midagi. Lauale panna ja ja. Ja mullopitaagi vaata. Olen vaata. Vaata. Vaata jah, ja mul on midagi. Lavale. Vaata jah, ja kollapitaagis silmal vaataja mulloppidagi. Aas kalamaja haruldus pole kuskile kadunud ega passinud kasutult, vaid piidi masinata, hundi oma visiooniga kuulu täitsa sisemine rahuldus, ei lauseks on aega, kannatust valuluud ja me ei tooda killupüssid ühekordne kasutus, ma loodan, et saad aru, must perspektiiviga Pillemmess kuulajaid luua midagi igavest, mis edasi idaneb, järsu mälusoppides püsib, infolaviini tehti siis, sest meil on midagi kõrvaklappide kaudu summute labürindist, lonkan ja vasakesi seinal väärtust reljeef kompannan edasi maitsega, mida itsetuksume ja see on päris, pole liialdus, pole piirastusson tunne, satud võhivõõraga jutule ja üksteisemõistmist saadav kahepoolne viisakus. Tahate siis sealt kui küsida. Ja ma tean, et tõsidust, piirakal natukesest, raamatu vanimaid trikkide läbi ja neid kasutada oleks päris jama keskendud Guitatana kirurgilisest valifida rääkida minu jaoks vaid see on tõusnud altarile, millele, mis seal ratsavaadatav väärikalt, sa oled võõras, kui arvad, et sõitsin üks-ühele, on pelgalt stereotüüpe, järgib jäljendus, akud, taustsüsteemi, sõnandubenness venes, siis sa ei saagi aru, eneseväljendama koodi, krediitkaardid ma valisin pööre töö, mille ma lõpuni valmis mõeldud instrument Stahlil vokaaliga lasena tritelt viimasel kohtupäeval olla, iseasi. Kas Triin tasuja on vahepeal tulnud? Triin tasuja ei ole vahepeal. Siis ma olen vahepeal ühe Olavi Ruitlane. Ta oli viimane naissoost ÜRO sõdur peas, kiiver pihus, hädaabipakk. Tulemusse. Karjus, tule, põdur. Ma kuulsin, kuidas üsas pooldus, rakk. Kui lumevälju lõikas koerterakend ja tuul mind tõukis üha äärmustesse. Hing rebid nagu hädaabipakend. Ma hüüdsin. Kes sa oled, ütle, kes peas, mõtted jooksid kinni, vastu lage, kui vastas malbelt nooremseersant Irma ja aadress netis ÜRO home. Page Ma taipasin, raisk, militaarne lirva, kel raudsed, käed ja kikkis teras, tissid ja üsast 1000 kordne kire loom. See ongi lits, kes surnuks keppis sissid, kui viimati käis Liibüas missioon? Veel tundsin nagu kuskil miski vahel on lõhkist nagu Tartu rahuleping, ma tahtsin, ei, ei jätkunud enam tahet. Ta kähistas nõu. Sapeting, ta kähistas pliis tont seda. Jaa, palun. Mina olen Triin tasuta ja ma ma teen, teen ära nüüd selle asja, mis on meil kõigil tegemata, ehk siis vabandus Andrus veer Veerpalu ees. Anna andeks, Andrus, aga mul on täiesti pohhui, mida sa ei söönud. Aga paluks Põhjamaade. Kuri karjas on alati olnud nagu nende piiride peal, kus on räpp ja kus on luule ja selle keskel ja mul on hästi hea meel, et suvel, kui meil oli esinejaid igalt poolt ja, ja täna tuli siia ka Põhjamaade hirm, minu minu isiklik suur lemmik Eesti räpis, aitäh, et tulid. Ma olen jumala räppar. Peaaegu sama Jaaguitsialis. Ma loen paar luuletust ja loen teksti. Esimene luuletus on sääsed. Mulle ei meeldi Andrus Ansip ja sääsed. Aga kus sa pääsed? Järgmise teksti pealkiri on kalamaja kogemus. Looplen niiskel asfaldil, tuul ulub mu kolbast, peatun korraks laterna kollases soojuses sümbragudena põrandal vihmaussidega ja nad peavad koosolekuid taevasse. Tõusvas koonusestsin puumajad kuulne ajal unne suikunud korstnaid popsutavad ise keeratud suitsu, tunnen kaugelt, ta lõhnab maitsenda värvi nagu sõpra silmapiiril ta kõnnaku järgi. Siin taevas on lähedal, tänavad hämarad, täna nad säravad ja kõrvalteed on väravad. See paik sarnaneb sellega, kus enne elasin, erineb sellest, mis paar peatust tagasi edasi maid tunnesid kedagi. Aga see koht on hubane nagu puhkus alguse kopsu lemmiktassis. Mõnus ja mugav, sest tänavad on tubased. Kogu see rajoon on Hoodiame, hulkuvad kassid sest siin on midagi muud. See siin on rahulik ruum. Ma lähen edasi, siis ka siuksel populistlikul teemal. Ninaauk. Must auk, löökauk. Ja üks veel. Lasanje Helena vanie. Vest Kanye. Jürgen Ligi on kurb kokker spanjel. Ja see ongi kõik, aitäh. Lõbuks tuli Triin. Tere. Mina olen Triin tasuja ja ma naudin seda, et keegi ei tea, mind. Ei tea. Keegi ei tea mind, keegi ei saa kunagi teada. Olen indi. Natukene raske on, sest see kõlab kuidagi hoopis teistmoodi kui tavaliselt. Okei, ma alustan sarjaga ühistranspordiga armastusse. Kui ma leian end keset ööd unetuna ja ilma isuta elada siis tuleks enne surma meeles pidada paar asja. Inimesed on kannatanud palju rohkem kui mina nagu vanaema, kes teiste hulgas loomavagunis Siberisse küüditati või väike tüdruk, kelle ema end üles poos, kui ta 12 aastane oli. Või orjapõli geneetilises koodis eestlased, kes ei oska teineteist armastada. See ei ole midagi võrreldes joodikust sõbratariga, kes ei saa oma eluga hakkama või närvilise noore emaga, kes üritab oma lapsest endast paremat inimest kasvatada. See ausalt ei ole midagi, need on vaesed, rumalad inimesed ja ma pole ise midagi parem. Teo hooramine vees ligunenud vaesus vetruv Me söötis maal nagu toores leib, mis vaevu meid toidab. Rikkad nutavad ainult kroonikas, vaesed vinguvad viinas, kumbki teineteist kuulmata. On aeg jätta hüvasti headusega, sest algamas on kuninglik sõda. Relvadega, mis on nähtamatud sõnadega, mida mõistavad kõik. Tegudega, mis sulgevad suud. Smaragdid kas see on sul loomus, kanda igavest kurbust nagu uhkuse sametist, kleiti, smaragdid, pisarad hämaras pärlendamas kaelal, mis nii pikk ja valge ja üksik endagiriided varna tahaks riputada kuskil nagu mõni, kel kodu on ja riidekapp pärlid puruks rebida Ki tohiks lõbust, mis on olemisest koos aga ikka kleiti seljas, endal märkad vaid mõni õmblus lahti hargnenud kaelakee ehk sülle lahti haagituna vajunud. Ma ei tea, kas tulete moment, kus mul tuleb see budistlike naeruväärsus enda üle, aga ma proovin selle luuletusega seda mõnikord ma ei suuda luuletust lõpuni lugeda, sest mul on enda üle nii naljakas. Tee loomuliku maailma tunnetuseni. Leida tegevus, et varjutada elamise apokalüptiline tühisus. Absoluutse vabaduse aeg. Mehaanika amortiseerub humaansuse õõnesmassi, individuaalsus. Surm on aja küsimus. Vundament mädaneb, sina seisad veel püsti. Surm on aja küsimus. Hukatus kerjab tänaval süütevedeliku raha. Me kasvame lahku, puude oksad, Me kängunud käed hargnevad aegamööda eri suunisse. Kõrge piiramatus me peade kohal näib. Me eksitavat piiratust. Hukka ei mõista keegi peale endi. Üks on kõik ja kõik ei midagi. Viimane lause oli küll siit nagu. Selle taustal Kuri ilm ja hilinemine. Must maa ja väike inimene. Septembri lõpp ja kulunud lehed, Augusti armastus on otsa saamas. Käes on laenude maksmise aeg võlgu elatud elus. Oma sõnade kaja võetud on panti, hind ripub paelaga kaelas igal lool, mis kord oli armas. Üksindust tolmab lettidel hind ikka sama. Kuri ilm ja hilinemine, must maa ja väike inimene. Ma loen kaks luuletust, veel rohkem julgem mis läbikukkumine. Läbikukkumise täielik rahuldus ei pane mind enam kunagi tahtma olla, nagu teised. Ei pane mind soovima olla eriline, ei tee mind nukraks, olla tavaline. Ehk hoopis alla käia, seal on õnnelikum veel. Sest kui pole midagi, siis pole ka kaotada midagi. Kõik, mis õpitakse, on kellegi teise öeldud. Aga mul on ikka jätkunud lollust unistada, et ka mina olen keegi, kes võiks öelda midagi mida keegi varem pole öelnud. Võlgnike elu ees. Seda nad sulle küll andeks ei anna, kui sa ei tea, mida teha. Võlgnike elu ees. Ambitsioonitu kulg ei kuhugi. Vabatahtlik viimaseks jäämine sunnitud jooksus. Keegi ikka ütleb või kirjutab, et sul läheb see üle. Sa kasvad suureks ja annad alla? Mitte teepervele seisma jäädes, nagu praegu, aga kuidas siis kuulad kodutuse vaikust, mõnes rohkem mahajäetud külas julgemata end liigutada, kartes nii rikkuda ümbritseva rahu? Sest las magad nagu vaikselt elust puhaku, ilma et maailm liiga lähedalt kellegi unedrikuks ära nagu kalmistutel vanasti. See oli nii kindel paik, metsatukk ja mõni maja elupuude idkem nutt. Laiali mõõte. Eliinitla read laiali. Lahti piirid lahti liimitada. Kõrvalaona. Põhjatusse järve upud oma jälge, mõttemustrijäljed nagu aastatuhandete leidis väljundi lõpuks siin. Sõnavõtus rakendatud seotud suure vooluga tehniline areng, kirved, telefon. Ta muutnud kogu looduga. Läheneb vormini, poode, isakraadile, aednikud talletus keeldub ja lahkub, peaagu maandub. Aistingud ja 70 protsenti minut laiad read lahti rullunud turba. Kui sõnu kirjutada. 1000 firmad aabikas sõja mängin pidasiku seal, nagu poleks elu jooksul läinud tähestiku, tead, täna õpin täishäälikuid konsonante, homme mõmmi vihastab ja näris silma iiri seid, kui komme Lutsutab ja alla neelab mõnuleda, seedib läbi seedetrakti, koostab tähtedest tetraeedreid neli korda neli rida, kallid rehvid, pole viga, mis jääb igavesti ringlusesse igavesti veeni. See on see, mis teeb poisist mehe liivaterast kaela. Samamoodi tegid, kui annad aega talda, mõtetele stalaktiidid, stalakmiidid, vihmapiisad, jääpurikas, maa-alused koopad, mida aastasadu. Me mõttelaine igavesti pikki kaljud peksab, sooviks murda vabaks piirides, mis ühiskond kehtesson pääseks. Iga lingvistilised lestad laiali otsas, pea kuni mõmmi soode protsess kestab laiali. Mõtte lahti. Triivi vead laiali, ortaaž mõtte lahti. Siilipea laiali otsas, mõtte, blablabla read laiali. Mõtte, blablabla. Parim endale Hiinast tuleva käes mõjusfääris. Et ma kööki konstellatsioonis kiidan silku käpu, kuniks pea laiali otsas. Paberita koone hingan trummipartii ja Priit õpin igatahes nii, et ta on vabad käed. Pimaaljoneetil rullühendus katkes pabul. Korratus kinni, näethermitte heidab tervet hoonet välja. Kergendavad riimi. Pea laiali. Mõtte lahti. Vead laiali mõtte. Pea laiali otsas mõtte lahti, liimist lahti, read laiali. Mõtte, blablabla. Kus on Marko Mägi? Marko Mägi, on aarkoor kuri karjas residenti. Marko Mägi oleks kuri karjas absoluutselt kuri karjas. Aitäh ja head. Palju õnne Eesti edulugudele ja häid edulugusid. Wow. Esimene tekst on noore naiskunstnikuga rokkfestivalil. Rokkfestival kiviklibu seal merekaldal küll juunikuu keskpaiku kuid suvi pole veel õieti alganud. Tool poob. Ja tegelikult on päris jahe. Mu kõrval. Juhtumisi istub noor naiskunstnik ilus ja tõeliselt lahe. Naiskunstnik mõtleb, et paneks õige midagi põlema. No et sooja saaks? Nõustun. Selle prügikasti seal põletaksime koos Me mõlemad. Siiski naiskunstnik läheb hoopiski minema, lööb käega, et ah, parem omaette ateljeesse maalikunsti lähen ma tegema. Kuid kunsti ilu ja soojust kõik ka peal haavaluks. Kui tõepoolest seal, kaunil. Ja kõledal. Millest rääkis Veroonika? Veronika rääkis, et Pärnus ühel vanamehel on nägu nagu kortsutatud peldikupaber. Ja ta lahendab sudokusid oma taevasiniste silmadega värisev käsi. No ikka selleks, et pohmell, tuttamine jõe läheks. Veronika rääkis et Kadriorus elades sõbrunes ta vene naistega, kes trepikojas suitsetamas käisid. Sel ajal hakkas ta ka ise suitsetama, et lihtsalt asjal rohkem pointi oleks. Ivo rääkis, et kui Veronika Berliinis ühele vanamehele õhtusööki valmistas, valas ta kõigepealt pool pudelit õlipanni peale. Vanamees ütles Veroonikale, et nojah, õliga sa küll ei koonerda. Aga pärast tuli välja, et see oli äädikas. Veroonika rääkis, et vahepeal ei lasta Pärnus ilma vee ja elektrita korteris, kus elab üks vanamutt ja kaheksa kassi. Kassid vaadanud Veroonika õudselt nägudega ähvardavalt. Kui ta WCs käis hästi, ei julgenud WC'sse minna. Veronika rääkis, et lukuabi polnud kogu kogu oma tegutsemisaja vältel nii jubedat ust näinud, kui tal Kadriorus elades oli. See uks ei seisnud hingedel vaid oli kuidagi hingedelt maas. Koos uksega võis inimene ise ka pikali kukkuda. Veroonika rääkis, et Pärnus tuttavad kriminaalid ütlesid, et nad põletasid tema mobiiltelefoniahjus ära. No ikka selleks, et Veronika ei saaks muu maailmaga ühendust võtta. Pärastpoole andsid kriminaalid telefoni Veroonikale tagasi ja, ja see töötas nagu ennegi. Veronika rääkis, et üks tema tuttav meditsiinitöötaja müüs kaltsiumi, et see pidi vitamiini mõttes nagu hea olema. Pärast vaatas, et oh oh, pagan, see on hoopis kaalium. Veronika rääkis, et mõnikord oli tal oma abikaasaga hommikuti igav. See oli selle teksti lõpp. Mõned mõned lühemad, mõned lühemad, veel mõned. Kõige suurem jama. Eile käisime kohvikus Kus rääkisin? Jubeda häälega. No täitsa kogemata, rääkisin jubeda häälega. No mis sa teed ära? Röökisin jubeda häälega. Aga ükskord ärkasin ühes pitsabaaris ja olin üleni sinep, pine. Seal olid käinud mingid itaallased, venelased või soomlased. Nendega pidi alati kõige suurem jama olema. Täis rahuldus. Ühest küljest muidugi mugav, et ummikut ei olnud. Teisest küljest signaali ei saanudki lasta. Järelikult mugav ka ei paku täit rahuldust. Siis eelviimane sihuke. Eeskujulik perse kannab ka argipäeval korraliku persevesti. Viimane oleks sanell number viis. Armastatud naisele. Oma kasinast palgast. Sõber. Sanell number viie. Liiga kallis ja liiga suur, kingitud, põhjendas naine keeldumist. Vastu ei võtnud. Tasa nel number viit. Ei võtnud. Südametäiega. Sanell number viie kõik ära jai. Jah. Joomiseks polnud seda just palju. Mõeldud küll naistele, kuid sobib ka meestele. Saneld number viis. Sanell number viis, sanell number viis sanel number viis. Aitäh, Marko, et sa oled, tulid. Sellega koos plahvatus nihkus lause alguses tuva pinnale, kus kõik saab köidetud raamatud vapputintena kalda silmadesse. Kontseptsioon, akrobaatilisi staatiliste, kes paar lepillumad siiapoole välja astun, kunstlikus. All ja vikerkesta silmaabuna uusi tahke tahab, proovib kus nugade ridadest jälle pessa lahti lõikamata soosiksonistlik jooni isiklikus kõnevale lainega neisse istuma jälle masseeri ajapuhur doosi kallal Ruubiku kuubiku vahel. Eldumasco keeleglasse sub. Ajastas nõus sekundisse nagu pomme plahvatama. Ajastas. Sekundisse vajaka nagu pomm välja plahvatus. Päevikud mäluta lainetest. Lõputult vaielda, varus, laienepteeria plahvatab haiguskultuuriga tühjusesse. Lepatriinu viirastusi meeluta üheks ühendantsioon hääles täieris kuuldi pannina. Uuris vanaisa aadressi, ilmutusi, valimise tee olla reetur, jahib lahendusi enda mõistmis kompromissi elustamisel. Veel keeldub olemast aimatut lõpuga etenduse hääliks ütlemissärkides tulemas, kirjutab nii, olen nagu eto poolt ja ei usu, et seepärast õppisin kirjutama lugema. Ajastas Sõrusse ajastas Sõrusse. Ajastas sekundis. Sekundis ajastas sekundisse nägupommplahvatus. Ajas sekundisse Ajastas Sõrus sekundis. Ajastas sekundisse nagu pommiplahvatus. Ajastas sekundis. Sekundis ajastas sekundisse nägu pomm välja. Olavi Ruitlane. Mina olengi teie Olavi Ruitlane ja et meile ei vajuks ära. Teeme ühe väikse laulu vahele. Ära sina, kõnni ära, sina kõnnihabekaku p, saal istel ära, sina kõnni ära sina kõnnihabekaku bee saale histel ärasina metsas koperda, muidu habekaku käest saab sinna ka ja eriliselt vähe pruugib jopata, siis saad habe kakult habekaku habemega ka ära, sina kõnni ära, sina kõnnihabekaku p, saal histel ära, sina kõnni ära sina kõnnihabekaku bee saale histelt. Habekakk on väga-väga Tiige kull ja kui metsas sinna longitama tolerants on null ja kui selle laulupointile saab pihta ei saa, siis saad habe kakult habekakumunadega ka. Me hakkame finišisse jõudma ja Olavi viimane luuletus. Ruitlane. See ei olegi nagu luuletus nagu on ka, aga igatahes tame pühendatud Marko mäele ja ainuke õpetlik asi siin täna tänase päeva juures. Eesti edulugu number 19 Marko Mägile. Poiss läks vanaisa juurde vanaisa juurde. Vanaisa tegi midagi. Vanaisad teevad kogu aeg midagi ja poiss läks vanaisa juurde. Vanaisa tegigi midagi. Haamriga haamriga tegi midagi haamriga. Poiss vaatothi, mida vanaisa tegi, oli põnev poiss. Poiss torkas sõrme endale ninna, keskmise sõrme, torkas linna, uuristas ninas endalegi märkamatult. Sest see, mida vanaisa tegi, oli lihtsalt väga põnev. Vanaisa vaatas poissi altkulmu altkulmu, vaatab poissi ja ütles, kus ta endale sõrm sinna kanokistada, kurat, sinna ka juba vanaisa, koputa sellele haamriga tagumikule. Mis vahet seal on, pista sõrm endale, tead sinna ka ja koputad haamriga endale tagumikule sest ta koputas käega, tegelikult aga, aga haamer oli käes. Noh. Poiss võttiski sõrme ninast välja, torkas endale tagumikku. Vanaisa ise ütles, et torka ise, ütles, et torka täiesti arusaadavalt, ütles torka ja poiss torkaski. Kuradipoiss. Kurradi poisk Rades vanaisa, kuradi poiss. Ja rühti haamri. Käe tõstis, aga haamer oli käes. Käes oli, noh. Poiss hakkas nutma, poiss ehmus ja hakkas nutma ja jooksis vanaema juurde, näpp püsti, jooksis vanaema juurde, näpp püsti, niimoodi seisab vanaema juures, näpp püsti. Nii. Vanaema vaatab poisi näppu ja muutus murelikuks. Kas vanaisa tegi? Kas vanaisa tegi, küsis vanaema murelikult. Poiss noogutas, vanaisa tegigi, vanaisa tegi kogu aeg midagi. Vanaema puhus sõrmele peale peale puus ja ütles, et varesele valu ja niimoodi ütleski ja siis ikkagi sõrme suust läbi. Niimoodi suust läbi ja ütles. Poiss, härra, nutta, vanaema, imed valu minema. Ära enam nutta, sest vanaema aimed valu minema. Poiss vaatas puhtaks, imetud näppu ja mõtles. Sitta sõimesid. Mida see vana ta kogu aeg p, mõtles vanaemalt suud paigutades. Issand jumal, mida te vanaisa teeb? See oli kuri karjas luuleõhtud ja ma väga loodan, et me sellel suvel tuleme tagasi juba teistmoodi ja kuskil teises kohas ja aitäh, et tulite, aitäh, et toetasite oli väga-väga lahe. Väiksel poole? Taeva. Poole aega. Anda. Läbi kuuma liiva saadan silmadega jahedas tuules. Säära luurami. Et saax horisontaalis tõmmata hingelaineid, kallad meeli, rahustaks heli, et tähelepanu planeedi kallal. Ja ootavad pill kujukese päikese alla. Taeva. Poole. Uhkes väärmurr, rahulolus ka hiidlained üle igas minu kooris tuubi pääle nivoo vastuvõtujaama. Valgusallikas murrakut täis laev liigub viitega. Kolaadilos sulaõlipink on äri ja maailm astub edasi. Niisutav võitu ruum siin üle kuumeneb mõtteni puntras, kui juhtme lõngakerad, kõik on tummine. Ei kuule. Aga kui. Mulle nina võõrad usulaines suund paigas, jälgib selgelt laevalgusti roomantomaatikul. Jama sinna kuskile. Poole. Taevavaiksel poole. Kui. Tupac olekus haigestunud. Päridega ajab iiveldama vahend veenda pärast asju, mida teha ei taha. Veel on käinud ja oskab sisendada. Isekas tuleb, läheb, millega nad teda käes oma hingest teatud rahnu vahel kardan, eto pillad ka. Täis. Koer ja ei taha teda jagada, flirdib kõigiga. Vaid vähestega Jäärtud. Eriti hetkel kõige suurem. Emaga teemad aga. Kui ta pole ju veel, aga oleksin. Väga tagamõte. Ta seob maailma valu. Tahad, et ma jälgiksin TEMA kurssi, õpiks koolis kepi kamas. Et kus teha Jahasteerimat ressurssi, kui olen nõus? Säilitavad õigemini täidis näppude all. Uniksitannia udus sõitis, pole päris suhet, olen päris aastal ärimees, näris eestlasel pole ju päris ärisse. Kellega ta püks, kelle mootorratast ja kui mul näpud on põhjas ei ole liiga nähke tallad. Ma ei saa temaga emad, aga. Kui teda pole, ma ei saa ju elada ka. Ta temaga teemad aga. Kuid ta pole ju neelad, aga oleksid. Ta on nagu motivatsioon ja pole vahet, kas ta on puhas või must, sest ta erutab Pennyga moodika. Ta nagu lubadus pakub mugavust, jumalus, et kõik kõik meelesäravusse sööbinud, tean, et tal kõrvalmõjud ja erivõimed Akardaletavastimus südametuks viib mullast mõned ilmutanud olendeid. Ja neid on vähe, kes teda poole ja seepärast on väga neid välja ei laena. Ei teadnud silmade pärmi, ei ütleks, et ma iial teda piisanud tuule tabas endal minna ja jooksevad järgi.