Tere eetris on portaali tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. See oli kunagi ammu, kui inimene otsustas muidu tervikliku ja pideva maailma jagada mõttelisteks mosaiigikildudeks olles ise seejuures rõõmus uue selgusele, sest iga killuke tundus terviklik, lõplik ning neid kokku pannes sai näiliselt taasluua tegelikust tükikestest, sai lihtsamini aru, nende üle sai arvet pidada, nendega sai inventaliseerida maailma kõiksust. Teadmised muutusid omaette väärtuseks tihti siis paremaks kui leivapala. Viide puudutab loomulikult Aristotelisest, kes kirjeldas maailma inimmõistusele haavatavaks tegemise metoodikat kogumikus organ on, millest ta siis tutvustas Katri kooriaid mõistust rahuldavaid loogilisi mosaiigitükikesi. Kasutades maailmakategooriatesse sai esitada suure küsimuse, mis seal on ja anda ka vastuse, nagu näiteks et seal on mehed ja hobused ja seis veel igasugused asjad, tegevused, kogused ja nii edasi. Nähtavalt tekitab jagamine vaidlusi ja Aristotelese kategooriad on olnud üks ajatuimaid. Vaidluste magneteid skeptikud on pannud kahtluse alla, kas maailm ikka päriselt jaguneb kategooriat, eks või kõnelevad kategooriat pigem lihtsalt inimlikust tahtest, ainukesest oskusest keeruliste elu arusaadavamaks teha keeles kasutatavate sõnade tõttu sündinud vajadusest. Sest just sõnade kombinatsioon Nende loogika on see, millest saame aru. Ja suudame eristada jahhi Eist inimesi Mägi maailmast aru ning lausume ilma aju vigastamata, et seal on olemas mehed ja naised või inglise keeles isegi inimesed ja naised ning kindlasti on olemas ka ameerika kirjanikud ja nende seas veel eraldi ameerika naiskirjanikud. Murrete teemale tasub aeg-ajalt mõtelda, sest kui need tõesti toimiksid, siis oleks arvutitel veel lootust, lootust saada nutikaks. Sest tõenäoliselt kuumeneks arvuti ilma kategooriat abita ülem, kui ta peaks vastama näiteks küsimusele, kes on Sofi Oksanen, kas ta on siis? Eesti või Soome kirjanik Kirjanike teema käivitas? Vedas ameeriklaste seas hiljuti valusa dispudi teemal, kuhu kadusid Ameerika naiskirjanikud Vikipeedia kategooria Ameerika kirjanikud alajaotusest olid A-tähe alt ära kadunud kõik naiste nime kandvad kirjanikud. Otibee tähe alt ja mõtteline katk oli jõudnud tee täheni kui ühe sealse daami jooksoli pisikese sotsiaalsete tormi kirjeldamise aines koos avalikkuse keskele visati pomm, mis kandis ameeriklaste jaoks ülitule ohtliku sõna. Seksism. Traagikat lisasid lehe ja veebiveergudel esinenud sõna seaduse osavad naiskirjanikud ja traagikale lisas koomika. Asjaolu, et keegi ei olnud naisin ära kustutanud, vaid tekitanud uue kategooria. Ameerika naiskirjanikud ning siirdanud kõik õrnema soo esindajatest kirjanikud selle olla. Milles siis probleem võiks küsida. Kui mehed on kirjanike loetelus, siis hakkas tunduma, et naiskirjanikke väärtusest oleks nagu kustukumme üle käinud ja seda on uues kategoorias vähem kui lihtsalt kirjanikena esinedes. Keegi konstrueeris lahenduseks ka veel Ameerika meeskirjanike kategooria, aga see ei lahendanud algupärast probleemi, sest kategooriseerimine oli teinud haiget ja uutel, no mina seda valu ei vähenda, aga võib pigem suurendada. Kuidas on üle 4300 erineva kategooria? Sealt leiab igasuguseid kirjanikke, olgu siis zhanri, ajastu, rahvuse, keele või linna järgi. On ka naiskirjanikke alajaotusi, mis polnud seni kedagi. Ei seganud aga Ameerika naiskirjanike juhtum tõi esile sügavama probleemi mis pole üleüldse seotud naiste küsimusega. Küsimuseks on lihtsalt, kas maailma saab kategoriseerida. See tähendab, et saab ju küll, aga sama hästi. Siis saab seda ka pidevalt ümber kategoriseerida ja kas siit tuleb järeldada, et me ei saagi elu arvutile sobivat moodi kirjeldada? Aga taoline filosoofiline teema ei huvita, olgu iseseisvaks aruteluks esitatud küsimus, miks, hoolimata Vikipeedia vabatahtlike toimetajate üheksakümneprotsendilisest mees soolisest koosseisust? Leidub sellest teabekogust oluliselt vähemalt kirjeid naispoeetide kohta võrreldes mais pornonäitlejatega. Ja see võib olla trikiga küsimus.