Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Telefoni sünnib perioodil läbis uue seadme suhtes mitmeid arvamusi. Need ei saanudki midagi muud kui arvamused olla, sest inimkonnal puudus varasem kogemus. Küll aga oli kõigil olemas elamise kogemus. Niisiis mõned eeskujulik oma eluülese mõtlemisega isendid sattusid nõuandjate sekka ja mõni neist avaldas arvamust, et telefon on ohtlik. Näiteks peeti võimalik kuks hullumeelsuse levikut, kui inimesed kuulevad tuttava liigemas häält ilma teda nägemata. Teisalt kardeti ka seda, et kui juba rääkida saab, siis järsku näeb keegi kamp traadi kaudu võõrasse elamisse, kus näiteks majaperemees hoiab kuuldetoru olles parajasti ise öösärgis. Taolist sobimatut paljastumise riski peeti ohuks klassi ühiskonnakorrale. Täna aga ajavad ju taolised ekspertarvamused muigama, aga siiski järsk koolielukogemuse positsioonilt spekuleeritud ikkagi mingi iva sees. Sest ei saa ju pidada toonast aega ainult rumalate paraadiks, mille vastu kõneleb juba kas või sellesama telefoni leiutamine asi, mille sisu pole ju tänaseni oluliselt muutunud. Küsimuse võib see kamm sõnastada ka teisiti. Kas Kaukside. Põhine suhtlus võiks teha vaimule liiga. Iisraelis Tel Avivi Ülikoolis töötav psühhiaater uurin, Nizzan peab seda täiesti võimalikuks. Tema tähelepanu köitsid kolm muidu ilmam hullumeelsuse. Juhtumiteta elanud patsienti, kes tundsid üksildust, kuna olid oma lähedastest lõigatud ning olid samal ajal tehnoloogia suhtes kogenematud. Kõik kolm patsienti avastasite üksildustunde lohutuseks virtuaalsete sõpradega suhtlemise mis kulges algul igati positiivselt, kuid hakkas aja jooksul võtma üha intensiivsemat iseloomu. Nad kasutasid uute kaugsuhete ülalhoidmiseks. Paari sajanditaguse telefoni asemel tänast veebipõhist suhtlusvõrgustikku. Koos. Suhtluse intensiivistamisega hakkasid aga patsientidel sagenemampsifootilised sümptomid luulud teiste inimeste suhtes, kellega nad suhtlesid hirmud enda haavatavusest ning ühele inimesel esinesid isegi pettekujutlused, nagu teisel pool ekraani asuv suhtleja oleks teda puudutanud. Doktor Nizzand peab muidu tervete, kuid olukorrast tingituna üksildust tundnud inimestel hullumise põhjuseks dialoogi teise osapoole mitte nägemist. Ehk enam-vähem sedasama, mida kartsid omaaegset telefoni kriitikud. Mitte nägemine tähendab kehakeele, intonatsiooni ja muude mitteverbaalset kommunikatsioonielementide puudumist tänu millele Op sotsiaalset kontakti taga igatsev meel ilmselt kergemini doseerima ette kujutama, mida teine inimene teeb, milline on tema tuju. Või kuidas ta võiks vestluspartnerist suhtuda ilma? Reaalsusega siduvate berbaalsete märkideta lähebki asi käest ja vaim saab piga. Öeldud. Lühidalt kokku võttes meelitavad Sis suhtlusvõrgustikud üksildust tundvaid inimesi enda poole, pakkudes esialgu piisavat lohutust ja leevendust. Kuid neid ähvardab mõttelise rohu ületarbimine ehk virtuaalsuhetega ülepingutamine, mille tulemusel hakkab seni vaimselt täiesti normaalsetel inimestel esinema psühhoosem, luulusid ängistusi, segadust ja vajadust endisest rohkem istuda arvutis. Ühesõnaga inimesed lähevad hulluks ja just nii, nagu ennustati paar sajandit tagasi jättes need teadlikult mainimata konkreetsed Kaasaegset hulluks ajavat suhteteenused lõpetaksin seekordse kommentaari Mark Twaini siiralt heade soovidega aastast 1890. Ta kirjutas sõpradele ja tuttavatele järgmise jõulutervituse. Minu südantsoojendav ja maailma embav soov ja lootus oleks. Et me kõik ülemad ja alamad, rikkad ning vaesed, imetletud ja põlatud, armastatud või vihatud nii tsiviliseeritud Kui metsikud, ühesõnaga iga inimene või meie vend igal pool maailmas saaks lõpuks kokku igavese puhkuse, rahu ja õndsuse keskel. Välja arvatud telefoni leiutaja.