Raadio kaks internetis ergaks punkt. Ee. Kuri karjas. Tere laupäeva varahommikust kella natuke viis läbi ja kõik ärkad, tere hommikust, enam-vähem õigust ja see on kuri karjas ja see laul isa tuli koju, on täna väga sümboolne, sellepärast et isa tuli koju. Meil on külas Mait Vaik. Tere. Tere. See laulja nagu veel paljud laulud, mis on ilmselt kõikidel inimestel peas, see tekst on Maidu kirjutatud ja muidu kohta võib öelda kindlasti, et tegu on võib-olla kõige tuntum eesti luuletaja, aga kellest väga paljud ei ole veel kuulnud, aga täna kuulevad. Aga enne kui me asume Maido ja tema luule juurde. Kõigepealt Me tahame tänada kõiki kuri karjas kuulajaid selle eest, et see kuri karjas residendi Olavi roitlase luule valikkogu rahastamine hooandjas läks super hästi. Suur-suur aitäh teile kõigile, et üritus toimus 10. aprillil Palazz hotellis kell üheksa, sinna vist enam kohta ei saa, küll aga on võimalusel osa võtta selle ürituse ähverbaardist Jean-Jacques jäämist, Shell Jacques korraldab kuri karjas ja Facebookis on seal täiesti olemas, et kui te otsite Shell Jacques nõtke kõri Endale sõbraks ja kuri karjas annab teile kogu aeg head informatsiooni. Just Facebookis ja see üritus tuleb tõesti shell šokk juhul kui tuleb, sellepärast et noh, et, et nüüd on see asi niimoodi, et see hooandjast õnnestus siis eesti luuleraamatu või kunstinäituse jaoks koguda 10000. Ma ei tea, palju neil täpselt oli 10680 eurot. Ja tuleb tunnistada tõeline kiusatus minna Olympic Casinos sõja proovida tuubeldada. Et kui juba niimoodi vedas, et siis võib-olla tuubeldada nii, et eesti mehele kohane eesti mehele kohane käitumine, et tuugeldame käia proovida lihtsalt, no lihtsalt mis juhtub, aga paneme kõik punasele või mustale. Tegelikult on see nagu ka vene mehele väga kohane Dostojevski. Võtame Baden-Baden isoni. Dostojevskil oli pidev häda selle mängude ja muude surmanuhtlusega. Aga Mait suur-suur, tänu, et sa tulid ja väga tore on sind lõpuks sind näha, et ma olen ammu tahtnud sind kutsuda. Kui see sinu kogu ilmus, siis ma mäletan, et mina sain selle kätte Solarise raamatupoes ja seal seal akna all väga mugavad toolid. Ja võtsin selle kogu kätte ja siis istusin sinna tooli. Ega ma enne püsti tõusnud, kui ma olin selle praktiliselt seal läbi lugenud koha peal. Et, et see valikkogu ja, ja siin on sees. Ma ei tea, kõik need olulised tekstid, mida ma sult teadsin ja siis veel hulk tekste, mida ma ei teadnud ja mis on ka nagu väga. Mis ma oskangi öelda kummastanud ei, väga tähtsad minu jaoks. Kas, millal sa üldse kirjutama, millal sa luulet hakkasid kirjutama? Tegelikult on niimoodi, et, et ma ei ole kunagi pidanud nagu seda luuleks nagu naiselikuks tegevuseks. Luuletamist üldse pole vestled jah? Jah, jah. Et kolmeteistaastased, kirjutasin 10 teksti ka 18 ühtegi ei ole säilinud või, või on nad kuskil almanahhi, kus on kus oli väga palju luuletusi ja õnneks nad läksid nagu segamini, nii et kordoreid, seal Underi luuletuse triloogia tõlked ja nad läksid segamini ja üks esimesi lugusid, mis kunagi sai tehtud Metro Luminal ka oligi sealt alma rist ja Rainer ütles, et kuule, et ma tõin, tõid pilke testile. Loo mõtlesin, seisame. Päris täpselt ei kujutagi ette suuremat komplimenti ühele tekstile. See oli nagu väga. Lõin endale komplimendi, ma vabandan. Ei, no see on väärt kompliment mulle, eks see eluks ajaks meelde, mul juhtus midagi analoogset. Tõnu Õnnepaluga sõitsime koos autoga mööda teedi autoga sügavama pidime tee pealt välja sõitma. Tõnu sai auto kontrolli alla, ütles, et näed, kuidas vedas, et muidu oleks võinud mõlemad eesti kirjanikud hukkuda. Sellised ütled, jäävad meelde. Aga loetuse, palun alustuseks siis kohe me oleme siin ikkagi luulesaates, et loe palun oma luulet. Ma alustan siis oh moonid moonid. Leida sinu saada sinu vaba valik. Moonid moonid, armastatud lilled, Te verevärvi ja surmakarva õied. Ja valge igatsuse piim. Sel varakevadel mind ära viib. Oh moonid, moonid, armastatud, lillad, vere värvi ja surmakarva õied. Kui päike kevadel viha. Oh moonid, moonid siia küll ja hormoonid moonid, armastatud lilled, vere värvi ja surmakarva õied, suur valgus kevadeni pea. Oh moonid moonid. Siieküleja. Väga võimas. Mis muusikat Me täna kuuleme, meil on täna, kuna see on sinu saade, siis neid, neid, neid laule on ikka üksjagu, et aga kuulame siis need moonid moonid. Seal on nagu väga pikk, nagu tausta sellel tekstil, räägi seal, räägib. Et see taustad ei, selline, et ma elasin ikkagi kõik suvevaheajad, olin vanaema juures maal, sellepärast ma ei ole päris linnalaps. Ja siis ma olen inimene siis, kui kõik lõpetasid mootorrataste pultitamise, siis mina Nika ärkvel, aga õunaraksus ei olnud enam nagu mugav käia. Et nagu piisavalt vanal inimesel, eks üks 18 ja siis kord tuli üks tõeliselt noor inimene. Minule saime sõbraks. Ja siis me käisime nagu moone korjamas. Poeg Me ei teadnud, et see on seesama roll, mis on päriselt. Rain. Meie jaoks oli see nagu odavam ummi tiim. Ja see oli hästi romantiline aega, kui me teada saime, et see on nagu päriselt sedasama Iroil, milles kirjutatakse raamatutes ja millest oleme kõik lugenud ja ta oli ka lugenud inimene, see on seesama asi. Sest siis inimene ütles, et, et kurat, mina tänavatel seda ostma ei hakka, et kõik lõppeb. Aga see, see, see oli nagu kohutavalt romantiline aeg, et seal oli nagu ülemineku aeg, 80.-te lõpp, et see oli Eesti käia, mitte õunaraksus, armooni raksus ja kuidas te tegite nende maalidega seda kirjeldada? Aga ega see kulu vennaskonna vetroloogilalevad. Äkki kuulame, äkki kuulame Metro Luminal jama? Natuke tuli jutuga vennaskonnast, et vennaskond on teinud minu jaoks siukse ühe ühe ainsa loo, mis on eesti muusikas tehtud, mis on diskost kõvem kui Pet Shop Boys. Ja selle selle loo nimi loomulikult on siis disko. Ja ka need on sinu sõnad. Jah, selle looga oli nagu tõeliselt raske oli seda teha. Kui ma seda tausta nagu üritan rääkida, siis seal oli nagu oluline, et masin helikaardi vennaskonna raha eest, siis kõigi meie rahast. Ja kõik olid pahased, et noh, et võtke midagi ette ka. Eks me üritasime siis Alloniga seda ette võtame, me tegime seda lugu kaks kuud ja seal välishumoorikaid asju alla nende näiteks elu sees tollel hetkel nagu arvutihiirt käes hoidnud. Ta kirjutas oma meloodiat paremini kui kindlasti mina. Kui ta seal hiire peale käed pani, pani kaks kätt. Ja siis Rainis toksis trumme, et, et see on täiesti ühislooming. Naturaalpillidega kahe korra esitatud, aga, aga selle tohutu energia, tõenäoliselt on see energia sinna sisse jäänud, ma loodan. Jäi täielikult ja, ja ta on, ta on selline. Kuidas ma sulle ütlen, et temas on nagu see olemas, milline võiks eesti disko olla, et disco võiks olla jumala lahe. Ka disco võiks olla täiesti äge muusika, kui ta oleks selline, et seal on kõik need komponendid olemas, esiteks muusika rütm ja, ja mis, mis mulle nagu Pet Shop Boysi pool eluaeg on meeldinud see, et neil on midagi öelda, et nad, nad ütlevad midagi, et see lugu on alati millestki, et see ei ole lihtsalt niisama. Siin tuleb nägu tänada, aga muidugi Skype'i loojaid, kes tegid sanklabi, millega me sele Wood tehtud saime. Eesti muusikaprogramm son kõlab. Siis mis aastal tegite seal, noh, see oli 94 või 95 midagi. Niimoodi me täpselt ei mäleta. Põimas kuulame seda 200 õnneks võtta rohkem ei tarvita sõnu. Üks pudel, jah, kohe sellega lõppema. Jutt. Siis. Vastane ei pea sõitma. Selleks ei ole meil jooned. Viimased read. Muusika mängima saada neid. Ja näiteks sõitsime. Räägime veel tühjalt edasi, selle tegemine oli nagu sa ütlesid, kui lugu kõlas painud jääs, räägi. Tegelikult oli niimoodi, et, et, et nägu nagu vihkasin natukene seda song kaardid, mis olid nagu ostetud, nagu ühise raha eest on, ja siis kaks kuud sai seda tehtud. Siin kõik ei räägi, kui kõigub, ka mööblit sai kokku pandud sel ajal ja laudu tassitud. Et inimene, kellel oli arvuti, et Saleebuks leedukse siis stuudiosse mindud, et siis Peeter Määrits tõusis kohe puldi tagant püsti, ütles mina seda lugu ei keera. Mina sellest aru ei saa. Siis tuli nagu kõik read eraldi võtta, nagu et ta kõlaks. Aga samal ajal MIDI ühendust ei olnud jaganud elektrooniliselt käivitama. Siis kõik proovisime, ei suutnud nagu ühel ajal neid ridu käivitada. Ühesõnaga, et ta mängiks sinna rea peale maha. No ühesõnaga, loobumise moment oli. Ja tuli Alar Aigro ja lõi selle rea käima ütlesimetatud nööridest korralikust. Et noh, et see läheks sünkrooni, kuna see oli nii sünkroonis nagunii sünkroonis vajutatud soligi sünkroonis, keegi ei saanud aru, päike, viivis peab ikka sees olema kuidagi ja siis tal oli kõik need read käima siis andi Pattiik ütles, et et tuled 70.-te Kulla hinna eest ostetakse. Peede märts tuli tagasi, käis lõunal, ütles, et temal seda luu ei keera, siis me olime kaheksakesi puldi taga. Ta oli niimoodi, et kõik tegid oma oma loomingut. Marko, sa oled, eks ole tuttav olema. Nägu tyyp asja. Viksida mingeid asju ei söö, aga noh, tulemus on suurepärane. Tulemus on rõvedalt hea, ma loodan, et see on nagu sinna sisse jäänud, et et jumal tänatud, et sa nagu lõpuni sai, et see on tõesti nagu jumal tänatud, et see oli nagu nii karm asi, et vahepeal ikka sõimati rämedalt, et millega sa tegeled siin? Mulle tundub, et ma küll midagi nii head teinud ja. See tunne on tuttav nägu, et Ma loodan, et ilgelt vein on. Madalam kui muru, et sa pead roomama. Eestis Eestis ainsad ainsad, kes on diskot teinud, on ikkagi majandusele, Jordan, Pet Shop Boys ja teised Eestis ei ole nii, et ma olen paar päris head diskot teinud. Ma räägin meestest praegu, eks ju, selles mõttes, et. Kui ma midagi ütlen, siis see tähendab mu tütre tervist. Sunsaid mulle soorite jaga, loete palun, järgmise luuletuse. Võtan siit lahti. Rahu, ainult rahu. Talv on sadanud lumega maha rida reajärjelt raamatut loen, sadu ainult on akende taga kaminas tuli ja õues on lumi. Talv on sadanud lumega maha, reajõelt rida raamatut laenama, sadu ainult Nakendadaga kaminas tuli ja vaibal on koer. Villasest kampsunis tüdruk kodus ootab kõnet kassiga süles, väljas on lumiseen, õdus tõusta ei taha, tõesti meeldis? Vaidlen ise iga kord nii ära seletatud näoga selle luuletuse kohta ka seda tausta, seal oli siin nagu muud tausta. Et tegelikult on, nagu, tasub eristada nagu üksindust omaette olekut, et omaette olek on nagu mulle väga tähtis, aga üksindus tõenäoliselt ei ole, et ma nagu kohutavalt tahan lähedust, aga, aga omaette olek on nagu neid ei tasu nagu võrdsustada see pidev vastuolu. Ega sa kaur ka ei saa nagu nagu üksindust tegelikult ei talu. Ei üldse ei talu ja ja see omaette oleku soov, see, see on ka huvitav, et see omaette oleku soov saabub kõige suurema intensiivsusega peale kõige sellist kulmineeruvad koosolekumomenti. Seal on alati mingisugune häda sellega, et, Et aga jah, ei üksindust, ma talun väga halvasti ja väga-väga-väga halvasti. Ega ühtegi ravimit päris head muud ei olegi, kui teine inimene. Jah, see on tõsi, et maailmaelu ja teine inimene kõige lähedasem See on nagu see Roberti artikkel Ekspressis peab hoidma kahe taga vä? Arvan, et Robert Kurvitz on nagu üks inimene, telekellel tasub silma vaadata. Sa saad midagi tohutult palju ja täpselt nii on. Mul on täpselt samasugune. Ma ei, ma ei saa, huvitaval kombel on see, et, et mul on, meil on siin külas käinud hulk luuletajaid ja kõik ja ma saan nagu kõigi tekste ette lugeda, aga ma Sinden raamatu lahti ja vaatan mingit teksti ja siis ma ikkagi mõtlen, et järsku loed, et või, või ei taha lugeda armastuse vajadus, kuna see lahti. Üks särkides veedetud sügise ja magamisvagunis võõraga vestlus. Vaja kuidas, mille järel lööb koidikuks lahkub ta viiv kestus. Hellita mind suudlema, silmi kuulanud, kui sa ütled, et ma armastan sind, võib-olla polegi olnud see ilmsi vajaduse ehk puudutas mind. Kõlasimega pateetiliselt ei kõlanud, kõlas armsalt. Muusikat, nad täitsa poisi või kuulame siis vahele. Pet Shop Boysi pat kuulaks edasi. See lugu millega, noh peale, eks ju siis vennaskonna ja kõikide teiste asjadega koos üles kasvasin. Kõik, mis ma tahan, ükskõik mis ma teen, kõik kompat. See oli niisugune väga vabastav lugu. Et kuigi meil meil see kiriku asi ja see just selline pat nagunii suurenenud, aga noh küll minuga, meie lapse kool oli ka ikka seda, seda patujuttu oli hirmsalt täis, et see pole õige, see pole õige, see pole õige. Tegelikult on ikka vist ikka niimoodi, et tasub nende Pauluse sõnade järgi võtta. Kui ma nüüd hakkan siin mingit prohvetit panema. Et see, mis tundub patsiongi pat ja kelluaalse patse, ei ole patt ja selle üle jumala kohut ei mõista. Et kui me võtame Pauluse sõnad, ta on küll väga leebelt seda väljendanud liha söömisega. Et ära söö, siis täna olema vennale nagu kiusatuseks. Ma viimases motos kasutasin Leonard Goeni Sisters mässi lauluridu, et Nato feeling Howli lõunjastel see, et just sind et, et kui sa ei tunne ennast pühana, siis üksindus annab sulle teada sellest, et sa oled pattu teinud. Praegu siin raadiosaates ma jätan selle meelde kodus seedimisega. Aga läheme edasi luulet, tähendab palun Loe edasi luulet. Minu allveelaev on puudutanud südant seisma, siis jäi sest kapten, surnud meeskond joonud end täis üksik madrusel nutab, mida teha, ei tea. Liiga palju riistu, liiga väike on, pea. Tõuseb Eriskop, tõuse, näitame südant, seest on pääsemist, loodust ehk polegi märgatud veel. Ära nuta, mu madrus. Et seda, mis teha, ei tea. Kusagil admiral hammunikad omaks peab. See on selle kogu viimane luuletus. On peaaegu. Miks sa praegu selle valisid? Ma mõtlesin suvaliselt lahti, okei, juhuseid ei ole maailmas olemas. Ei, ta on ikka viimane luuletus, aga võib-olla mina mäletasin, et on viimane ja ja on viimane. Eks, eks ta siis kajastab seda seisundit või midagi. Milline sul endal ütleme, sihuke lugudest lemmik on, millele me mis on saanud sinu sõnad? Võib-olla kaotaja, et see on ka et siin on, see on nagu pikema aja jooksul. Ma mõtlesin seda aastaid ja aastaid, et kuidas seda nagu formuleerida work, tundsin, et ma ei suuda sellega hakkama saada. Aga ma arvan, et ma sain sellega hakkama. Vähemalt mul süda rahuneb, mõni nihukese luuletus peas, järelikult näitab, et ma sain sellega hakkama. Kaotaja on hirmus väljakutse seal sellesama sama sellesama väljakutse esitas mulle, kusjuures juba eelpool mainitud Robert Kurvitz ütles, et, et me kõik teame, mismoodi see Kaur kirjuta toitja positsioonist, aga et mind ei huvita see. Ma tahaksin nüüd kuulda, mis siis on, kui sa oled kaotaja. Ja, ja noh, see on selline asi, mis paneb nagu väga-väga mõtlema ja väga-väga teistmoodi mõtlema. See see oli jah, nagu väga-väga tõsine luuletus. Väga, paneme selle loo mängima seal sõpruse puiestee. Kaotan ma tahan sind tänusõnad öelda, nendele muusikutele. Allunile aeti ta suutis selle laulu ära. Kui see, mis on niisama kui tahaksid Et kaotada pole, põhiaeg on jaotatud, on selle hind kõigile neile, kes uskusid mind olevaid teened kaotada olen vaid teel, et salata, aegunud, kaotatud. Kõigile neile, kes uskusid mind, olen vaid need ka autode teenindus. Olen vaid salata. Tudes seade hiini kõigile neile, kes uskusid mind, olen vait, kaotud olen teel, et salata, aeg on ka ta tudes hing diile käes, siis. Meil on rõõm elu. Tubringustasin mulle siiamaani. Ei kuula nulloused. Sai luura pingust sulle silma? Ei kuula mu lausetes otsilvi pain. Oled olid teel, et kaotada mind, ole tuliteerid, salata kõike, mis hoidis sind mind selleks, et otsas tõotav teel, et kaotada mind, oled võib teele saata õiteni sundis sind selleks. Ella jälle hakkas jälle jube hea eksi, vennas, kand ja, ja Metro Luminal Sõpruse puiestee, et noh, eks ta ilmselt minu jaoks ongi need eesti muusikas kõige tähtsamad asjad kogu aeg olnud kuna see on minu poolt nii-öelda kunstlikult kokku pandud asi aga et ütles, et mingi selle laadne muusika Eestis tekib ja ilmub ja on, et noh, see tõenäosus ikka nullist väga vähe erinev. Et mul on selline tunne, et, et see on niisugune kuidagi nappide juhuste jada, et, et see asi kõik olemas on. Nii see, nii see tegelikult on, et et kuidas mina vennaskonna mängima sattusin, seal oli nagu tõeliselt nagu absurd, et ma ei osanud mitte ühtegi pilli mängida ja Tõnu Trubetsky kutsus nagu lahedaid mehi nii-öelda enda vändi. Et tähtis on pillimängu oskus, aga et oleks nagu äge tüüp. Ja, ja ma põikasin sellest väga tugevalt kõrvale, aga mingil hetkel oli selline seis, et ma lihtsalt nagu on sisuliselt koomas, sest tassisime proovi, Esmäe, nagu jäin vennaskonna mängima. Ma ei suutnud ühtegi nagu vabandust leida, et miks ma ei peaks tulema, tegime proove. Tegema hakkasid. Kõige lihtsam oli basskitarrimängija. Aga seal on nagu veel neid juhuseid väga palju. Sellepärast ma ei usu juustesse. Ma ei usuelus juustesse su elus juustesse, millesse sa usud ette, vääratusse? Ei, ma ei usu ettemääratust, sellepärast et seda ettemääratust me saame ikkagi kogu aeg nagu muuta ja kallutada. Et see on nagu. Meil on kohutav vabadus seda teha. Aga ma arvan, et meie kõrval on kogu aeg keegi vend Alice kausina. Poisina. Keegi on poodiumi kõrval, kes juhib seda asja. Ja et ei tohi karta, mida elul sulle pakkuda on? Ei, vabadel usaldama, see vabadus on nagu alati, et see on, kindlasti. Aga tasub nõukogu aeg pöörduda enda kõrval oleva inimese poole. Ütleme siis, kui vaim ei usu ja ingleid. Mina usun Ubasid neid ei huvita mind nagu. Ma usun meeletult inimesse Pigem tasub nagu inimesse uskuda, et jälgida seda kõrval Tiimanimisele peegel. Ja seda saab vaadata ja inimene ongi see, mis aitab sul panna paika need piirid, et mis sa oled ise, mis sa ei ole, see tuleb hästi sageli välja teise inimese kaudu. Et see on ka loomingus hästi oluline, niimoodi, et noh, sa ei saa üksinda tühjusest nagu suurt midagi luua, et see see kontekst või see aeg, kus sa tuled ja kuhu sa tuled ja kellega su looming on dialoogis ja kellele ta nagu veel midagi ütleb, et ja kes veel midagi samal ajal ütleb siis nagu nendest ütlustest kokku, nagu sa saad aru, et ahah, noh, et tema, tema ütleb nii, mina ütlen nii, ja need on need kohad, kus me kokku puutume ja need on need kohad, kus me vaidleme, aga et aga et see, see, kõik, see, see kõik defineeribki Emeti defineerib meid mõlemalt, et selles mõttes on hästi oluline. Et on selliseid loojaid, kelle looming nagu väga lähedale saab ja korda läheb, siis sellest võidavad nagu kõik sellest võidab kogu looming, sellest võidavad kõik loojad. Sellest tulebki selline elu, elamise ja loomise jõud. Ja ma arvan, et meil on kaur nagu kohutavalt vedanud, et me elame Eesti Vabariigis. Minu sõnad lohutavad faking, haard, koor, parim koht, kus elada. Noh, et sa nagu sa ei räägiks seda juttu kuskil mujal Ja täpselt ei absoluutselt, see on ja see kipub inimestel nagu meelest ära minema, et, et see on ikka jube jube vedamine, et nüüd see kõik sellisel kujul saab ikkagi olla võimalik. Eesti vabariigis. Ja ma ei tea, kas nüüd ma nüüd kindlasti ma olen opositsioonis kõigi valitsevate jõududega, aga ma ei tea, keda tänada, aga igal juhul see on uskumatu, et me elame nagunii lahedas ühiskonnas elame kui pulli teha. Vaata, kui me jätame kõik, kui me jätame. Valitsevad seltskonnad välja siis tegelikult üks asi on see, millal ikka saab tänulik olla ja mis ikka nagu õige. Ja see on Eesti vabariigi põhiseadus. Ja ma olen nagu kohutav põhiseaduse ühend, absoluutselt ühtegi sõna ei lipsuta, ma olen täiesti nagu, aga ärme hakka poliitikast rääkinud ja, aga see ei olegi poliitika või räägime. Me räägime sellepärast, et need ja seal on nagu väga-väga tõsiselt mõelnud, et äkki on seal ja seal ei tasu mitte ühtegi ühtegi kriipsu isegi ühtegi sidesõna muuta. Ja neil on jube hästi see välja tulnud ja see on nagu ikkagi väga-väga hästi näidanud, et see tekst toimib, et ma olen ka seda meelt, et üks mul on suhteliselt ükskõik, kes on nagu võimul, aga niikaua kuni nagu vot siis mul on häire, kui keegi tuleb, avaldab mingisuguse mingisugused teate, et, et nüüd on vaja veel teha põhiseaduse kõrvale mingi alternatiivne institutsioon, siis kisub minu arust asi kohe persse. Ja ma isegi nagu viimasel ajal mõtle sellepärast, et need, mis on tehtud nagu mingit preambulat või mis asjad. Et need on kõik nii nõmedad olnud, et ma kuulen sedasama mintsa Kaur ütlesite. Ja siis mul on ka nagu kohe blokees, ei. Ükskõik mis ei mõelda sellele, et see on nii selge. Natuke juba tagasi Eesti NSV põhiseaduse selle järgi Aga vait, palun luuletust olgu pühendanud selle luuletuse nagu see luuletus ei ole hea ausalt Jegor Leetu pühendatud. Et ta tegi seitsme kaheksandal aastal, kes tausta ei tea, ta tegi nagu Venemaal Uuralites bändi Adolf Hitler sellega nagu Iljendist identifitseeris ennast täiega. Et minuga surm. Ja nii oli. Tal on üks lugu, et Maningi prints sealsada moi ja ma üritasin teda kirjutada, mu ema palus nagu, et ma teeksin sellest loo, aga. Ma ei arva, et see tekst väga hea vabandustest lahti tuli. Olin roos, uhke, kõrk kahjuks nõrk, kui lahkusid, ma närbusin. Kui tuled koju, tee mulle pai, võib-olla ärkaksin maniki, prints kasvas sealt 100 moi. Rebane, kartsin sind ja sammuks, palusin, et armastaksid mind ühel õhtul, kui su tukkuma kord jäid. Tulin vaikselt, panin koonu sulle sülle. Lootused teeksid mulle pai, vaalike prints, seadsada moi. Su kõrval seisin, nähes, kui sa, kütus, diood ja minust maha koju ja üks roos oma, lahkun. Väga elus kus me kuulame muusikat ise, poja ait. Ma olen tahtnud sealt tükk tükk aega küsida ise sellisest, et sellistest vene bändidest arvad nagu spliin näiteks piitva ütlen, et ma ei ole kuulnud. Paneme kuulame ühe suurema spliini ja viidualoo sellepärast, et nende poeesias on nagu loo nimi on Feliini ja nende poeesia siis on midagi samasugust asja nad natuke oluliselt. Vahepeal läksid oluliselt kommertslikumaks kui Metro Luminal, Vennaskond ja kõik kunagi, aga, aga nende poes ja seal on mingisugune kokkupuutepunkt. Kuulame seda. See on Kuri karjas. Väikest inimest massiteadvus räägib. Unenägude melanoomi aga vanaema mamma unelema. USA näitleja kodu luua Jaan toeta Monika, olen pahandada omavaheline palgaks, Saratov silmade sära. Seal on väga armas ja väga kitsa. See on maa mis tahes haigus, määrdunud sama väikest paeti. Jaagus mängib naistepäev. Laevu rääkis särama, ei lähe aga vara oma ulmega maas. Ja meil on külas Mait Vaik ja millest me rääkisime? Räägiksime vastutusest vastutlast tegelikult. Mina tean vastutusest, ma olen kuulnud kuulujutte sellest käia, aga tegelikult nagu vastutus, see, et sa teed midagi midagi uskumatut nagu iseennast, nagu risti lüüa. Nagu ta tegi. Ma usun, et ta perekonnale raskem. Mis mulle on alati sümpatiseerivad vennaskonna ja, ja sinu tekstidega ja kõige selle juures on see, et see et te olete nii kõrgelt alati üle olnud sellisest mustvalgest vastandamisest, et üks hea, teine paha ja et sellisest kõige töötumast asjast, et no et et Eesti ja Venemaa pahaga. Et kõigest sellest noh, niivõrd kõrgelt üle niivõrd kaugelt eemale et see on alati värskendav olnud, et kui sellist avalikku debatti diskursust vaadates kipub alati kogu aeg kõik sinna minema, et noh, et ühed on lõpp ja teised lõpp, Palvad et ma ei tea, kas või seesama see. Ma ma olin niimoodi ei arva, aga ma ei tasu jutuga kaasa ja osta on ju, et ma ütlen, et alati see distsipliin ja see piir peab vahel olema, et kus see piir on, et seda kuidagi punase pliiatsiga kindlasti tõmmata ei taha, aga aga ometi see piir on kindlasti olemas. Ja ma ei saanud midagi muud öelda, kuid kahjuks. Kahjuks. Meie jaoks meie jaoks siin muidugi, aga, aga noh, selles mõttes, et ikkagi sa oled kirjutanud laulusõnad 1905, eks ju. Jah, et ma kogu aeg mõtlen sellel oma vennale, nii nagu tema mõtleb mulle kogu aeg sellega suhtes olema. Unusta kunagi ära venemaadega venelast, mitte kunagi. Ma olen saanud üle 300 liitri verd vene verd. Et lapsepõlves olime haige jooksinguga verest tühjaks ja ja ma arvan, et hing elab ka minus. Aga minu jaoks on see enesestmõistetav, et, et ma olen nagu ma olen, nagu ei saagi teistmoodi olla, kui ma olen venelane pooleldi väga vinge või igal juhul nagu oma südames ülitänulik neile inimestele inimestele. Inimestele seda, see ongi inimestes, aga asi ei olegi milleski muus asi inimestes, asi on selles samas spordis, kes tegi seda, mida ta tegi ja kellega tehti seda, mida ta ka täiesti ja, ja asi on nendes tekstides asja. Loomingu see asi on, ma ei tea, asin mingites joontes mingites jõujoontes selles, et üks mees kirjutab romaani, insener, Kaarini hüpperpoloid ja et siis meil on ühel hetkel sellest laulja. Ja et, et see kõik nagu jätkub ja et, et noh ja selline ühine ühine kultuuriruum, milles tegelikult on hästi palju jõudu ja hästi palju potentsiaali. Kui, kui me tahame siis ka seda ise ära kasutada, eks ju, enda kasuks, et noh, tegelikult kui sa võtad seda, et kust läheb nagu kultuuri piirsis. Mulle on alati meeldinud mõelda, et see läheb sealt, kust läheb nalja piir. Ehk ette jah, et see, ma arvan, et nagu meie inimesed on kõik need inimesed, kes saavad aru 12-st toolist. Et need, kes kellele 12 tooli kohale ei tule, need nagu seal on juba mingi häire. Aga ütleme niimoodi siis järgmine kuldvasikas nagu see on ju kõige kurvem romaan, mida ma elus näidatud, kurb tegelikult see, kuidas me nagu diktatuuriga hakkame pugema nagu vabandama ennast. Tegelikult. See on kohutav, vabandas õudne lugeda, seda on väga. Sellepärast ka ma räägin alati 12-st toolist ja jätan alati peaaegu mainimata. Aga palun, palun sulu vait. Kes elab, see usub, kes ootab, see loodab, kes igatseks armastab. Maailm, võib-olla ka vaade Expiltne akende taga, kus metsatukk määrab ruumi pilveta kohal naja. Miks elad, miks sa oled hingad? Kas selleks, et püsida saaks, kes mina siin olen, miks hingan? Ja teada teada ei saa. Näe kassiga tassi piimvalge viin sõnasse pilt, pildis sai mõista ja mõte siis muutuski kõik sõnatud mõtted, mis asjad on need, mis tahavad, mõistetaks saada. Näe, Ormuna istub, tunne su huulil ja palusin midagi öelda. Sama tegelikult pühendan oma oma Ayala, kes oli uskumatult kummaline inimene mis me kuulame võrdamisel õitseda, kuulame seda egorlettanit, äkki. Raadio kaks ja kuri karjas ja meil on külas Mait Vaik ja tema luulekogu, see on tegelikult hea pealkirjaga, kõigil on alati õigus. Ta on väga võidukas Pealkiri ühele luulekogule. Ja siin on mitu sellist lumeluuletust, mida ma olen lugenud, mis ei lasegi magada. Aga ikkagi maid, ma palun, et sa loeksid ise, sest ma, mul on mingisugune probleem. Lihtsalt see probleem tuleb sellest, et kuna ma olen kuulnud Allanit nagu laulmas sõnu ja, ja kõike muud jumala kuulen sind lugemas. Aga ma ei tahaks olla selles reas, ei tahaks kommenteerida. Aga ma loen siis Tõnu häälega. Trubetsky lauldud. Mõningate istudes kodus, kuulates vanu kassette, ma tean, nii valus on elada pärast möödunud heid. Jubanest mälestus tuhmub, tõesti, veab kui tunneb alles kas või siis hetkekski Vaida. Mõnikord istudes kodus, kuulates vanu kassette, lugedes raamatuid, mida see loetad kord siis tahaksin ärgata, tahaksin jõuda veel ette, enne kui lõpeb see kõige miski, mis siis. Siiski ma arvan, et uni on magusam ja ma arvan, et uni on magusam. Siiski ma arvan, et magades pehmem on naer. Siiski ma arvan, et uni on magusam, siiski ma arvan, et uni on magusam. Siiski mar, loodan et kunagi lõpeb see vaev, sureme ja meistri ja mitte miskit järele. Võib-olla ühe luuletuse proovin ikkagi lugeda, mis mulle väga meeldib, mass väga tänulik, mida ma olen pildistanud telefoniga, seda luuletust raamatust ja saatnud inimesele. See on nagu hästi mitu hästi olulist asja kokku võetud. Ka sinu armastus ei päästaks mind. 20 aastat olin olnud pime. Su kirjast loen, et igatsed mind. Kas tõesti juhtus viivaks ime ka sinu armastus ei päästaks enam mind. Me noorusest ei saanud armulugu ja sai ihaldanud tookord mind, kuid ütlesid, et pead minust siiski lugu. Et võta kergeks vahelduseks mind. Sa kirjutad, et polnud siis veel valmis avansina, seal ütleks sul läks meel, et kutsusid mind oma sõbraks, kalliks, kui tutvustasid järjekordset meest. Su kiri täitis justkui viimse soovi. Kõik teised võeti juba ammuilma ja prügikasti hooldushaigla hoovi ka tema tee kord lõpeb, viivaksin. Su kiri saabus siia nagu pilge ja lahkuv elu vangutas vaid pead. See elu olid sina ja ta kõrval jäid armukest, eks tühjad päeva read. Superäge luuletusi peale peale selliste sinu luuletuste veel peale peale mõnede asjadega, mis meil on eesti kultuuris suur hädatekstid, millest on nagu väga puudus on surmaga ja kaotamisega hakkamasaamise tekstid. Mul on üks lugu täielikult, mis lugu seal? Mitte millestki, mitte millestki kohe mängima, mitte millestki, nagu naljakas lugu. Midagi vist tegemata jääks, jah, me oleme teinud, läheks et see on nagu see positiivne sõnum, et, et ei ole nagu asendada, et lihtsalt korda, kas sa ise ei tee siis keegi teine. See oli Tolstoi. Sõda ja rahu algas nii-öelda ei, Anna Karenina algas nii, et kõik küll kõik kõgendub. Kõikidees on hästi-hästi lahe nagu sõna, nagu kulg suht vähe kasutatakse ka päris ilus sõna kulg. Ja aga noh, okei, et ma ei ole ise nagu väga kulge ja ma tahaks, aga nagu, et ei ole antud nagu seda sisetunnet, et kulgemine peab ikka tõsiselt kulgedes. Ma on alati see, kes hakkab neid verstaposti lugema ja nii Et see ei ole kuld, kas seal? Ma ei tea, see on lihtsalt loomuomane. Ja seda, mis on loomuma, seda paustama kõikjal, mis iganes siis sa millegiks ei tasu selle vastu võidelda. Tere, ei saagi väga võidelda. Ma arvan, padja alla, kui seal on paljud teevad seda, aga ma arvan, et see meistrit aga igatsus sinna selle kulgemise järgi on sage suur. Loe palun luulet. Täna, meil on aega, meil on raha. Daamil on tüdrukud ja pinud täna, kui ma olen purjus, ei karda kindlalt, suudlen sind. Minutitest saavad tunnid meie jaoks ei tulepäevi, kus kellelgi pole vaja meid meie taga igatsust. Ärge valetage, isad ära hoia kinni, ema, mind ei ole halvad sõbrad, sa, minu vennaskond ja ring. Me ei küsi, mida tohib, armastus on kõike lubabist, jumal, kaitse vennaskonda. Päevab väärtan elamist. Aga kui see oli väga Mulle tuletas meelde Indrek reetle ühe luuletuse. Ma loen selle ette lihtsalt, et mulle sellised sõjalaulud õudselt meeldivad või sellised ei olegi sõja laul, see on nagu niisugune lahing, laulaksime, millega lahingusse minna, nagu süüdimatus. Ugandi klubile küünla läheks paberi ja vihmaussikukk, veeniševib süütuse ja peenise septub. Kuke neelab rebane ja rebase viib hunt jälle koos on segased ja see on meie punt. Tähtveres on majake ja selle kohal lipp. Tee ei ole lühike, ent mitte väga pikk. Mööda seda tänavat võib jõuda sinna varsti. See, kes möödub väravast, võib nõuda sinna arsti. Lõpeb kogu loogika ja algab ainult sürr. Anna talle roobiga ja ütle kena küll, tegime, mis tegime, miks olite nii tüütu ise süüdi, olete me? Nali oli süütu siis kui lagi puruneb ja sisse langeb katus. Kogu teadvus ununeb, jääb ainult süüdimatus. Kohal on kui vajatega rebane, hunt, see meie majake ja süüdimatu punt. See on nagu see on nagu see tunne on nagu õige. Tohin, tohime rääkida. Aga ma nagu mina isiklikult Välliksin nagu selliseid sõnu nagu peenis. Et sellepärast, et see tõmbab nagu tähelepanu nagu kõrvale vähemalt mina olen selle ajastu inimene tõmmata tähelepanu kõrvale, et sa ei saa nagu sellest luuletuse tegelikust pundist nagu lõpuks ma jälgisin seda ja aga sa ei saa nagu et sa jääd sinna kinni sellesse ropendusse või vabandust, sõna kasutusse. Rabandus. Ja see on suur oskus seda, seda mitte teha. Ja ka nagu väga paljudel nagu seda ei ole, et nagu üldse tekste kirjutades, et ma üldiselt, et ilgelt, siit on nagu väga valesti öeldud, tegelikult ma tahtsin nagu kasutada nagu mingit muud väljendit ma ei kasuta nagu üldiselt midagi, mis nagu noh, torkaks või häiriks nii kohutavalt, sest et lugu peab isenesest nagu tõestama et sa ei pea nagu tõestama nagu nende väljendite või sõnadega. Aga kas sulle ei tundu niimoodi, et järsku on midagi olulist vahepeal lihtsalt ära unustatud? Kui sa võtad sellena, mida markide saategi, eks ju. Ei sellest me ei võta midagi, võiks sellepärast, et nagu, et et minu sõber tõlkis seda sa teed, onju. Aga aga praegu seaks ta nagu etaloniks, et viisakus peab alati olema nagu teatud viisakus. Et see on ka üks ühiskonna alustala. Aga kattullus, näiteks surm, et ta kirjutas, noh, meeletult igasuguseid huvitavaid värsse elas umbes kaheksandat aastat enne Kristust ja mu ladina keelele nii ja võib-olla sellest ei oleks aru saada, aga ladina keeles kõlab see niimoodi, et pedikaabu e kogus hirmaabu aureeri patiivse Xintsee refory. Tõlgin lihtsalt inglise keelde, sest mitte eesti keeles ropendada eetris Aivar sadamas ju Anfeyssfak ju bussi, Aurelius kätamit foorius. Et see on 2000 kuist 10. aastat vana luule. Et kõik see parantalajaid, Vaizary, mis 20. sajandil tuli ja et kas me ei ela mingis sellises post Viktoriaanlikus maailmas, kus nagu mingi teatud sõnade kasutamine. Et selline, see, see mõistmise universum natuke kitsak ja, ja selle Ma arvan, et kindlasti mitte, et ma arvan, et nagu üldse ei ole, et, et võib-olla inglise keeles, aga nagu eesti keeles on. On, see taju on nagu tohutult tähtis? Tajub, hinnal tasub nagu kõikjal nagu otsustada, ega ükski sõna ei ole, kurat kurat, oli võib-olla kunagi algsõna või saatan või, või persse on ju praegu ei ole. See tulebki sellest selles ajahetkes mõõta. Et sa ei saa ühi väljendi või sõna kohta öelda, et see oli nii või naa. Ja kui me täna tänases ajahetkes mõõdame seda nägu ütleme seda sõna peenis on ja ma arvan, et enamus inimestel see ebamugav ja me peaks seda kunagi peale suruma ütleme siis niimoodi, et see sõna, seda sõna kasutati ju iseenesest seda tähelepanu ärgitada. Ja keelatud. Veel eksju funktsioone peale tähelepanu ja kommunikatsiooni on tal ka eesmärk see, et piirata hüve saajate ringi, eks ju. Et nagu nahk, segregatsioon. Leiutan keelel kõik funktsioonid peale seepeale selle, eks ju. See on ka see funktsioon, et võib-olla see sõna seal tegi midagi muud. Jah, hästi, ma pean selle ulatuse läbi. Ma lihtsalt ütlen meele meeleolu oli lihtsalt seesama, et selliseid mulle mulle kohutavalt meeldis istujate luuletus, mis sa lugesid mulle sellised lahingusse minemise lood kus nagu hurraa nädala, meie mulle õudselt meeldivad. Ma arvan, et üks Eesti parimaid tekste ehk teksti autorite teada enne veel kustub. Eha vist oli lahingusse maa. Et see on üks eestikeelset parimaid tekste. Tõlkisin selle Gruusias grusiinlastele ära. Ma vannun, hakkasid nutma, kui vene keeles sain ainult tõlkida gruusia keelt ei oska, aga see oli nagu ma ütlesin, see ei ole võimalik. Niukene sõjalaul on olemas. Et kui me hakkame seda tükk tüki haaval lahkama, onju olen homme surnud mees sest ma ei ole mingi homme surnud kangelane või sõdur või mitte midagi. Homme surnud meest. Sõbrad kannavad mind koju eel. Et kui me, kui me hakkame jälle nagu lahinguajalugu võtma, siis sõbradi saaksin hauda panna, kui ei oleks lahingut võitnud. Noh, et on nagu nagu tohutu tekst, nagu. Versus ratsamees, lase lillel õitseda. See on üks vingemaid tekste, me ei tea selle autorit nagu sa, nagu hakkad ükshaaval nagu mõtlema selle tekstiga siis sellist sõjalaulu ja ta vist tõesti maailmas olemas, ainult eestlased on selleks suutelised. On palju asju, milleks me oleme suutelised, okei, et ärme nüüd. Jah, aga noh, põhimõtteliselt see ongi see nagu veider psühholoojanagi veider keel. Ülitäpne, jeen. Ja see keel, milles nii palju on tehtud ja milles veel niipalju on tegemata, milles on nii palju võimalusi keel, mida pole nii palju veel ära rulatada, sandas nagu kõik sellised kõrgkeele võimalused olemas, et ole ainult mees ja tee. Super jah, uskumatu vaatamata kõikidele sõnadele, mida me oleme mujalt võtnud, aga selles keeles on midagi täiesti unikaalset. Ööl kui. Põime. Hoolega. Reaksinda Naturaala. Ma olen suur lood või ei ole, ei ole ka. Aura. Val palun. Siis võib-olla. Ta aura, laada edu. Kolm stseeni. Minu hauagalerii Kalameeskoor. Ookera. Val rel val veel. Ohverda. Lookene. Käibe. Tabelil laid galerii äravoole. Igatsen. Väida. Oga. Vabal laval. Olla. Et. See odav pole. Raadio kaks ja kuri karjas ja meil kõlas Mait Vaik. Aint laeval olla. Loodan, et heites tänagi voodikattest tekiga keha ja pea uinuma koha ja mööduvad tunnid taas on mul üksinda hea. Lamades vaikuses, pimedas toas suletud silmil kaotanud end mõtted ja pillid liikusid peas, võttis endaga tühjus. Mu enda ise ei usu, kuid enam ei hinga. Kopsud ja süda on lõppenud. Raskus rõhus veel eile mu rinda endaga võtnud on. Võib-olla heites tänagi voodikattes tekiga keha pea, kordub see hetk ja enam ei teagi, kas ma kunagi enam midagi tean. Rumalaks. Aitäh. Ei, see on jälle jälle selles luulekogus lahti, mul ees üks mu lemmiktekst. Aga sellega on jällegi see asi, et seda on laulnud Allan ja, ja siis ei taha seda ise ette lugeda, see on see 1905. Aga kuulame, miks, aga ma küsin, kõigepealt tohib. Miks 1905. Vaata see 1905, tegelikult see on nagu niivõrd sa naguniivõrd pikk taust, et ma ei jaksa ära rääkida, esiteks tahad aega, okei, ta esiteks ta paistis täpselt minu lastetoa aknasse see ausammas. Aga sellega ma mingit tunnet ei tekkinud. Teiseks see oli esimene iseseisvus väljaastumine, et see seda punast punasega seotud punaste lippudega ja lasti maha minu teada 87 inimest nagu tapeti. Ja see ei ole üldse nagu mingisugune nii-öelda punane revolutsioon, et seal olid ka sotsialistid, Konstantin Päts näiteks, ja nagu ma ei tea, kas seal meeleavaldusel oli, ühesõnaga. Ja sealt edasi läks lugu krik Karl Ristikivi ampluaas, et perekond 100 Välitaja, et meie ei seisnud lippude all meid ei tabanud kuul nägu, et nad olid nagu poliitika, hoidsin ennast poliitikast hästi kaugele, aga ometi see puudutas neid. Ja siis mõtlesin nagu, et tol keelutunni öelnud tõesti nagu arste nagu ei olnud. Sest arstid ei esita nagu haavatutega, keda oli noh, 87 hukkunu hukkunu kohta võid korrutada vähemalt neljaga. Et nad olid noored ja need ei huvitanud poliitika, lihtsalt elasid seal oma ärklitoas või keldritoas ükskõik et, et see tunne ega, ega midagi muud ei ole, siis on, seal on, ma arvan, et see sõnades on kõik öeldud lausungi keeld enam-vähem. Ainult et kaasa arvatud see viimane salm, et kaunis päev, et nagu diisikuse või tuberkuloosihaigel tekib nagu see eufooria efekt nagu ennem surm. Sa teadke seda. See on kõigi kõige ilusamini eesti keeles, mis diisikese võis tuberkuloosi kohta öelda, et seal see lõikab ikka otse otse ihusse. Siin ta tuleb siis 1905. On ikka küll. Siin teineteisel käest. Kanadalanna sõitsid mäest Ja siis on sul tude all Veide tabanud kultuuris punaseks, värvis lina ilberi istuli huulilt. Taldrikut. Sõduri sõitsime või CVs teineteisel käest. Vabrikut. Stolisse vastasin, kui laulis. Ei, ei sundinud neid pudelal kuuli punaseks linade toodilberi, mis tuli su huuli. Ma olen selle loo lummuses olnud juba aastaid. Mul on, ma ei tea, siis ma maid saamad ja seega räägi sellest loost, millega me alustasime seda, seda saadet, see isa tuli koju, et, et noh, ma ei tea. Ma ma ei oska seda tõesti, ma ei oska selle loo kohta ühtegi kommentaari öelda, et ma ei oska tõesti, et, et seal on hästi palju nagu seoseid esse tuli iseenesest. Sellised luuletused ongi paremad, mis sa oled ja kui iseenesest. Et ta on luuletusi, mille puhul ma olen nagu teksti väga pikalt nagu jälitanud, jälitanud seda tunnet kogu aeg luuranud. Et millal see tuleb, aga selle, see on, nagu ma tõesti sõnatuks fännid ja oli kohe tuli enamus teksti kohta, mul on alati taustaga selle kohapealt osta. On üks veel selline Metro Luminal ei lugu oli, seekord tuleb tuuli avanud väravad. See on nagu tegelikult. See taust oli selline, et Rainer helistas mulle stuudios, töötas, aitan veel sõnum vaata. Mul ei ole. Hertsog helistab siis, nagu öeldud ei vaata teiega. Ütlesime lambiga kaks rida, mida millest teha? Lugesin talle ette, see on üks ülisuperlugu. Aga pärast sitad sõnad või siis. Ma mõtlesin, et kuidas ta nii-öelda nagu, et tsitaatsõnad, et ma ütlesin talle, et mul ei ole sorti põhjast kuskilt midagi ette, aga ei ole. Või noh, ma ei tea, mida ta ootas, aga, aga minu arust on väga ägedad sõnad. Hõõrusse sobib kakrasnad siia kuulata. On kuri karjas ja meil on külas Mait Vaik ja luuletasin siis Jannile, jah. Võib-olla ongi käteplagin me kogu elu algus, sa seisad laval, kus ei teinud midagi, kuid rambivalgus siis ikka pillimängulaul, kui teeksid, polnud sedagi. Ehk luuletus tõi sulle au, kus polnud ridagi. Võib-olla ongi käteplagin kogu elu algus, esimene kiitus ei tundu üldse rumal. Sa seisad laval, kus ei teinud midagi ja siiski kummardad ja tänad, kui oleksid sa jumal. Ilus luuletus on sellest nagu väga paljud selles sinu kogus, kõigil on alati õigus. Aga kusjuures see, see lugu, mis oli, ennem mängis kord tulev tuul, mis avab väravad, kord tuleb vihm, mis peseb need mis, mis peseb verest need tulevad, see ongi siin luulekogus kahe realisena sees. Needsamad read, mis andsid Rainerile ja seda seda edasi ei teinudki, edasi. Ei, ei, ma leidsin, et see lugu on hea, et, et, et ei ole midagi rohkem öelda. Seal loo seal aga rohkem. Aga võib-olla ma ise mõned. Kas mul on haikule kuulab meid, nägu, mu sõbrannale krambid. Sõbral jälle krambid, see on viimane sõbragn, jälle krambid. Seda vaikselt lööb. Mina istun ja suitsetan toolil, millestki mõelda ei tea. Ravija mu käsi, kui suren, ära sülita, vead. Tahaksin surra valguse käes, üksinda taevalaotuse all. Mittevalgete linade vahel, valgete surnud lagede vahel, käsi tilguti all. Surmas olen alati üksi, ruumi ei ole siin kahel mõelda, võib kõikuda ainsaks talve ära, siis surevad sõber bagdadi peldikus surnuks entsistides. Elu võib olla seegi. Oli see ainus, mõtleme Sõver summast sõnumi kee. Kurb, ilus ootus. Aitäh. Ma loen veel ühe soolot kõlvad trikki õnneks. Mulle meeldivad need luuletused, ma lihtsalt, ma, mul tuleb meelde, kui ma olen neid nii mitu korda lugenud, et miks ma vaid lahkumine. Lahkun kodust, nöörijupp mu õlal, mille järel lohisemas kelk poisiuss on mässitud, ta tooli täna enam keegi meist ei hooli. Põhjus on ainus, kes on jäänud teised, kõik on viidud võetud ära Öeldi, meil ei ole neile anda miskit, võeti teiste hoole kanda. Lähme läbi lumevalges alu. Laps on kelgul uinunud, vist on. Kui on liiga kaua olnud valus, enam viimaks seda sa ei tunne. Häbi, jäätunud metsa võib ka minna, peab siis halada sa jõudma kuhugi. Iga tee viib lõpuks välja, sinna lasen ennast hange pikali. Sulgen silmad, kelgulgem, vaikne. Surnuaia taha tuleb haud. Kuskil küla vahel oled purjus, sina, vallavaeseid toidab peielaud. Hästi kurb luuletus, seal ei ole ühtegi rida vaja juurde ka ära, et kogu see lugu on seal, kõik on seal sees, see luuletus ei saa seda seda valu ütlemata jätta. Aga loed ise midagi, palun? Ma loen tseremoonia lõpuks kõik saab ikka tõeks selles mõttes, et ma olen tõesti lennukiangaaris nagu esinenud. See on uskumatu, et riik saab lõpuks ikka tõeks. Siin õhtuses sügises pargis kus seisab maha lennukiangaar, hiljem tehtud ümber kontsertsaaliks. Siin seisan mina lava kõrval maas. Lammusun staar, kes räägib oma rasket lugu. Mu lemmikbänd on kokku tulnud taas räägib oma rasket lugu. Ja mina nutan häbitlejate vabalt. Must ingel taas minu käed ja vaikne muusika siit tühjalt lavalt. Ma südamest on sulatama seada. Ma olen veel ühe luuletuse ja siis sa tahad kvartal lugeda. Käsutanud linast, okei, 20. sajandi lapsed. Oleme teel oma eelmisest sajandist autoga seisma, mis jäi, ja keegi ei peatu meist, keegi ei hooli, tee per koduks, nii sai, on lõppenud kütus, otsesel lootus. Tagaistmel on aegunud kaart, näidates teid, mida enam ei ole ja tanklaid, mis pühitud maalt äravälju veel autost ootaval, palun. Ümberringi on kivine kõrb. Kui üldse minna, siis sihiks saab olla vaid asfaldil värelev tõrv Su väsinud silmad ja näritud huuled. Kui ulatad veenides käe, siis annaks rahust palud sest keegi seisma jää. On võidetud riike ja kaotatud sõdu on miljoneid tapetud, maha on miljoneid tähti, mis leitud, on taevast veel rohkem jääb taevaste taha. Ja teleekraanilt näen elu ja sugu, kui see alguse saanud on kõik üks avastus tehtud on tänagi rohkem kuid sellest ei sõltunud. Sõit ei tunnistanud usku, ei asutanud loose ja maailma paremaks teinud. Kes tegid, kas tapeti või kui ei tapetud, siis tapsid nad meid. Sel sajandil suren ja väikene lootus kusagil alles jääb meil. Et sadade aastate pärast üks laps meid kunagi olenes, näed. See ilus luuletus, ma ei ole seda kunagi kõva häälega lugenud. See on põhimõtteliselt mu abielutunnistus. Et kui mu naine küsis mult, et Mait kas lähme inimesi. Ma mõtlesin seda naiste näidata, mitte kunagi. Ja te olete koos olnud mitu aastat, 20 14. See on huvitav. Tähendab selle kuri karjas luuletusega, et mind õudsalt häiris, ei saanud elada, see kõik teavad seda lugu, kes vähegi viitsisid, kuulata ma ei saanud elada, kuna mu peas oli sõna kurikamõrv ja mulle sellele riimi. Ma käisin nagu haige päevade kaupa kurikamõrv ja riimi ei ole siukest head riimi ess. Helistasin Olavi Olavi oli kalal, siis ta ei viitsinud muga tegeleda, siis õhtul lõpuks kala selle kala püüdnud, saatis ta mulle telefoni, sellised värsid. Tule kullake, kurikamõrvale kildudeks kolpasid seisamu kurika kõrvale. Mõtlesin ka, et see on võib-olla niisugune 21. sajandi kõige ilusam armastusluule. Näedronalboengil aga lahe Marta üks luuletus, siis kuulame muusikat ja siis meil ongi kuri karjas. Kummaline reis silmades on viljapõllud juba kolde ees, näen soojendamas tuld. Ema, palun ära nuta. Luba, ema, mul ei ole enam külm. Ema, usu, kui mind ka ei ole. Usu pärast elatakse veel. Tuisanud tee jääb niikuinii vaid varju, kui on antud, palveta mu eest. Tunnimehe, kurjuse son headust. Rongis õitse kiireneb. Ehk siis ema jumal. Inglid on vist purjus, kui on purjus, jäägu minust viis. Kummaline reis kummalisel maal. Trellidega akna taga on ainult lumi. Kummaline reis. Kummalisel maal. Ema, ütle millal viimaks algab suvi. Mina algab viivaks, mis muusikat kuulame? Ollaksegi viimane jõuluviimane. Seal raadio kaks kuri karjas ja meil on külas Mait Vaik ja kusjuures sul oligi õigus muidugi nagu alati. Tähendab, kuna kõigil on alati õigus, siis oligi sul õigused, et see luuletus allveelaev ei olnud sugugi luulekogu viimane luuletusest luulekogu taga veel üks luuletus. Armastan väikseid loomi kivis just. Armasta väikseid loomi köögis nendeta oled sa üksi, külmutuskapis ahjus või lae all. Nemad hoiavad sind nende valvemajas ja korteris. Nende mured on sinu või kui sul pole süüa, juua või siis kui väljas on vilu. Nemad teavad, millal sa tuled, millal sa magad, järk, kui veel, millal sa kustutad suitsu ja sured nende jaoks oled sa märter? See on selle luulega kuivadel, oled sa seda luulekogu on, minu arust oli veel saadaval kõik kõikide sõnaraamatupoodi. Et iminesed, minge ja minge ja tehke endale midagi head. Aga maid. Ma loen siis nimiluuletuse Kõigil on alati õigus, keegi ei taha ju halba, keegi ei salli valet. Key, anna mest alla. Kõigil on alati õigus, keegi salli valet, kõigil olevat õigus, siis pole meil vahet. Kõigil on õigus ka neil, kes seda ei usu. Kõik ei olegi valge sünnigi kasu. Ja need, kes avasid silmad, nad õigemaks selleks ei saanud, nägid vaid ennast siin ilmas, rohkemaks polnud neil jõudu. Kuskilt ei tulnud ka abi, kuid keegi ei jäänud ka ilma. Ja siiski. Me tõeni jõudnud, kui ettur, kes antakse ära või teine, kes viiakse lippu, ei mänginud eneste pärast, siis polema õigustel lõppu. Kõigile olete õigus, sest malemäng Hiiumaa, et kui ainult jumal on hea, siis pole ka halba või valet, kõigil on alati õigus. Eksida enam ei saa. Siin on kirge, kooli koht, kartuse värin, kartlaste värinat pole. Kui ainult jumala on hea. Kõigil on õigus neil, kes jõud, jõudsidki lippu, kõige ootasid, põhitu, kõigele liigutanud ainsatki nuppu. Lõpeta ära kerge koorma värini karjus. Reegel on alati õigus. Kõigil on alati õigus. See oli raadio kaks kuri karjas. Ja tulge peole. Registreerige Facebookis ennast kuri karjas sõbraks ja tulge peale ja, ja suur-suur aitäh Mait sulle, et see tuli teile, aitäh, aitäh sulle, sellepärast et seda oli väga-väga vaja, on kuri karjas. Raadio kaks, aitäh. See on kaks.