Tere hommikust, jätkame täna mõtisklemist Jeesuse sõnade üle oma kõige lähedasematele jüngritele lahkumise eel. Ta tõotas. Ja ma palun isa ja ta annab teile teise lohud ja et tema oleks teiega igavesti tõe vaimu, keda maailm ei saa vastu võtta, sest ta ei näe teda ega tunne teda ära. Teie tunnete tema ära, sest ta jääb teie juurde ja on teie sees. Ma jätta teid Orbadeks. Ma tulen teie juurde veel pisut aega ja maailm ei näe mind enam. Aga teie näete mind, sest mina elan ja teie peate elama. Tollel päeval te saate aru, et mina olen oma isas ja teie minus ja mina teie sees. Mahajääjad ei pea pingutama, et uskuda seda, mis ületab mõistmise. Vaid lahendus on selles, et Jeesus saadab meile lohutaja. Vanas piiblis oli tõlgitud rõõmustaja, mis on samuti üks kreeka sõna paraclet tähendusi. Ja võiks öelda ka õut või manitseja. Oluline on, et Jeesus ei jäta omasid orbudeks, vaid läkitab meile tõe vaimu. Kes jääb nende juurde, on nende sees ja juhatab neid. Tõe vaim hoiab jüngreid Jeesuses ja teeb võimalikuks käia õiget rada. Jeesus ütles, kellel on minu käsud ja kes neid peab, tema ongi too, kes armastab mind. Aga armastab mind. Seda armastab mu isa ja mina armastan teda ja näitan talle ennast. Ühendavaks sädemeks on armastus jumala vastu ning tema armastuse kogemine, mis teeb hõlpsaks ja endastmõistetavaks tema nõuannete ja käskude pidamise. Paraku inimene on sotsiaalne olend ja tal on üpris ebamugav, kui üldsus näeb asju teisiti kui tema ning paneb ta käitumist pahaks. Nii küsis ka tol korral üks jüngritest, teine juudas, mitte eskariot. Issand, mis asi see on, et sa võtad ennast näidata ainult meile ja mitte maailmale? Kui keegi armastab mind, küll ta peab minu sõna ja minu isa armastab teda ja me tuleme ja teeme asupaik tema juurde. Kes mind ei armasta, ei pea mu sõnu. Ja sõna, mida te kuulete, ei ole minu, vaid isa sõna, kes minu on saatnud. Midagi ei ole teha väljas, seisijatel ei õnnestu näha seda, mis on seesolijate silme ees. Kui tuua lihtne näide. Sadu kordi võib jalutada või sõita Tallinna Jaani kirikust mööda märkamata midagi erilist kooriruumi akendes. Samasugused hallid ja tolmused nagu aknadical. Aga see, kes astub uksest sisse ja läheb altari poole sellele avanepitraažide ilu ja võlu. Jumala armastust näeb ja kogeb, vaid see, kes on oma elu tema kätte andnud. Kes püüab teha tema tahtmise järele kes armastab issandat oma jumalat kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma aruga ja kogu oma jõuga. Siis ta kogeb, et neid, kes jumalat armastavad, avitab jumal kõige seaks tõstab tolmust üles ka siis, kui meie koperdamine ja komistamine palvetagem, issand Jeesus Kristus, tõmba meid põrmu, lapsi enda poole. Läkita isa juurestama tõe vaim, lohutaja ja rõõmustaja, et tema saadaks meid eluteedele. Aamen.