Kahe. Ja kui nats ja sees Laulab kaheksakümneaastane mees, kelle hääl peaks varasemast tuttav olema selle saatesarja kuulajale. Tartlane Edgar lamp. Õieti ta elu valik olnukski lauljana lavale astuda, kuid sõda oma kaitseohvitserina Narva rindelt, Saksamaa kaudu sõjavangi veel kord taga, et tavaelu sellest piisas, et neil aegadel tutvuda ühe teatud asutusega. Eesti inimesed peavad selle julgeolekuvangide vedamise auto nimetati rõngaks ja siis hommikul ronk ees ja Tallinna sõit siis, kuid pagari tänavale jõudsime, siis mul on Meeles selgelt, kui siis kapten kunid raudväravatele pagari tänava läksid kinni siis ta ütles mulle niimoodi, et noh, lamp selles maailmas enam kunagi ei kohtu. Ja ülekuulamisel ma mäletan minul tegelikult ei oleks olnud, ma juba olin vene keelt nii palju hästi õppinud, et ma oleks saanud ka ilma tõlgita, aga ma ütlesin, et ma ei oska. Sest parem on, kui see küsib ja, ja tõlk tõlgib, mul on nagu seda mõtlemise võimalust vahepeal. Ja, ja see juuritar võis olla kõige rohkem kolmekümneaastane. Ta ütles mulle nii ropult, et ma imestan, kuidas võib üks naine, noor naine. Aga kahjuks ma seda ei saa siin mikrofoni. Aga muidugi nii mõnitavalt, et teie jaoks on siin maailmas kõik rõõmud kadunud. Aga muidugi mida ma mäletan veel sellest üle kuulamiselt, kui see ülekuulaja? Ta nimi, venelane oli Uusov ja nõlakud olitel kapten elakud. Ja siis ta esimesel ülekuulamisel kohe. Noh, esitasime küsimusi ja muidugi ma vastasin, ei vastanud igatahes teda ei rahuldanud, siis ta võttis oma Browning on auto kindlasti ega seal. Ja panin, näitas mulle seda, pani nina alla, selles majas on kõik hakanud rääkima. Hea meel on ühe asja kohta, Stalin on surnud ja peerijad maha lastud. Selle peale ta kiristas hambad ja, aga ta ei ütelnud mulle mitte midagi tegema, selle talle ütlesin ära ja fakt on seega tervikuna. Iggy olukord oli ka selles majas mingil määral muutunud. Ma ei mäleta, kas ma olin viis või kuus nädalat, pandi üksikkambrisse. Muidugi, öised ülekuulamised ja, ja tähendab lihtsalt juba niisugune psühholoogiline mõjutamine, et sul ei ole mitte niisugust rääkimise võimalust kellegagi ja siis äkki ühel päeval tuli üks mees ja sinna sisse. Mina imestasin küll ühte asja, ta tegi nii, nii, nii. Kuda ma ütleksin ennast nii et tema on juba mitu nädalat või mis ta seal ütlesi ja, aga sa naersid, tavaotsekohe uuris, mis mu nimi on ja kust ma pärit olen ja ütleme A. Aga kas teil, vend õppis konservatooriumis? Mõtlesin, et mis küll ja, ja siis ta tundis äkki naise, imestasin, aga ma ikkagi mõtlen ka seda asja, et ma nagu ma isegi julgen öelda, et ma ütlesin talle mõnda asja, mida ma eales tarvitsenud öelda. Ja ma seda panin tähele kohe, kui ma siis järgmistel päevadel ülekuulamisel. Et tähendab, ma ise olin nagu sellele usaldanud ja muidugi hiljem, kui ma siis juba patareis, kui kohus oli ka läbi siis kaasvangid, kui tuli juttu sellest, et ta oli ühesõnaga Lockeiskambristamblitse tegelikult oli julgeolekuülesandele sinna saadetud ja samaaegselt andis seda infot edasi, mis ta, mida ta nüüd minu käest võib-olla suutis välja koukida. Selle mõtlen muide ennem kui ma nimetasin seda ülekuulaja, seda, kes kõik need minuga ülekuulamised läbi viis ja kui ma olin patareis hiljem ja siis seal oli ka üks väga tore kaasvang, kellega ma nii suurepäraselt sõbrunesime ja ta oli minust küll üle 30 aasta vanem, ta oli tegelikult juba mitu mitu aastat varem arreteeritud, aga ta oli vanamees ja, ja tegelikult oli toodud sinna patareisse tagasi. Uisid vastava nii komisjoni ees käis ja, ja ilmselt ta vist saigi vabaks tervise tõttu. Aga miks ma praegu hakkasin rääkima tema taliarst, doktor Renter ja, ja see, see Renter rääkis mulle just huvi talu, miks ma hakkasin seda rääkima renteri majja, Andy elamud on individuaalmaja merivälja ja pandi elama üks Vene ohvitser. Siis tema ei teadnud, kes ta on, aga siis kui ta hiljem arreteeriti, siis tal sai selgeks, et seal julgeolek, seesama mees, Kuusov ja, ja talle pandi teise korruse peale elama. Ja Ühel päeval vanahärra arreteeriti ja pannidele paragrahv 58 10 ja, ja mõisteti kinni ta Stalini ajal Stalini ajal said selle keelatud kirjanduse hoidmise eest kas 50. 51. aastal ja milles siis asi oli keelatud, kirjandus keelatud, kirjandus oli see julgeoleku ohvitser Uusov rebis tapeedi maha ja tegi kindlaks, et tapeedi all oli Saksa sõjaaegne saksakeelseid. Ühesõnaga vanad lehed, mis pandi tapeedi alla. Nagu kasutatakse liimitakse ajalehed selle tapeedi allasõjaaegne saksakeelne lehte, sõjaaegne saksa keele Lehtsai, selle makulatuuri makulatuurist sai temale süüdistuseks. Ja tähendab esiteks maja konfiskeeriti, vanahärra pandi kinni ja selle juures tal oli noor abikaasa ja seitsmeaastase pojaga jäi koju. Ja kui nüüd kohus oli mul siis aprilli lõpupoole ja saadeti pärast kohus läbi, oli, siis saadeti mind juba patareis ja, ja, ja, ja siis võimaldati ka mul abikaasaga kokkusaamist. See, mis mul oli siis tõus. Ma siin varem rääkisin juba korra, et ma käisin seal Kongutas metsavennaga vaatamas ja, ja kuna ta küsisin veel selle vanahärra Juhan lina oli ta nimi. Ma küsisin, et Johan, ütle mulle, kas sul ka mingit dokumenti ka on või? Ta võttis välja Downing üheksamillimeetrise, ütles, et ta sinna minu minule see dokument ja siis ma neid abikaasa käest kuulsin. Tähendab, On, levitati Niukest infot, seal oli siis 54. aasta kevadel niisugust infot, et kes välja tuleb, et noh, ega enam kinni ei panda. Ja, ja vanahärra lina, Johan tuligi välja ja oli teda siis mitmel mitmel korral üle kuulatud ja tõesti enam kohta ei läinud. Nii et ikka pärast, ühesõnaga, nii nagu see Stalin suri ja, ja peerijaga maha lasti. Olukord ühesõnaga hakkas muutuma ma sügisel. Suvi 54 hoiti patareis ja neid oli veel seal üks, 15 16 mees kambris, noh ega seal midagi muud teha ei andnud, kas kas mängis mehed siis ka malet või toominud või siis raamatuid lugeda, muidugi seal need vene venekeelset või venelastele meelepärased raamatuid ja ma mäletan, et see vanahärra Renter ütles mulle, tead, ma ükskord läksin. Sina, milleks see on nii nõme mäng, parem õpi keelt ja temal muidugi oli vene keel oli ka perfektne ja siis leppisime kokku, võtsin omale sealt raamatukogust, tellisin raamatu, mäletan venekeelne raamat. Tšushima lahing. Tanel leht leheküljest ma kui, kui ma ei teadnud mõnda sõna või mõni lausemaleval selgeks, ma selle võtsin vana käsile ja ma tegin selle aja jooksul, mis ma seal töötamisele raamatu nii põhjalikult, läbi ja, ja tänutundega mäletan. Vanad pane, härrad, kui palju tema, minu keeleoskus sellega ütleme, parandas ja suurendas. Kus oli kohus, kohus oli Toompeal ja täpselt samuti. No ma ei tea, ma mäletan seda, et kui seesama rong sõidutas sinna ja kui ma siis sealt ronga välja Tunis, kas oli viis, kuus sõdurit, kõigil olid laskevalmis Räsvatele moodi toimetati toimetati siis sinna kohtusaali. Ega see, see, kus enam midagi rääkima, nagunii midagi lugenudki ja see oli ainult proforma niukene, kohtupidamine praktiliselt nagunii oli juba enda otsus ära tehtud ja nii et ma sain siis kui kohtuotsus oli 10 aastat ja kui ja, ja viis aastat asumist ma arvan, et septembris oli see laagrisse saatmine. Ja ma arvan, et nädalpäevi ma olin siis seal Lasnamäel, seal oli see noh, see jaotuspunkt, kus välja saadeti. Aga jaa, alul nagu mulle öeldi, et nad ootavad tapi noh, et nagu rohkem et saadetaks ja äkki ühel päeval äkki sõitis auto ette ja, ja ma mõtlesin neid lakkuja sõiduks lahti ja Vasalemmas Vasalemma karjääris. Ja ma ütleksin, selle Vasalemma karjäärime meenutanud elus on ka üks moment, kus noh, on ka midagi head ilusat meenutada ja see tähendab kui ma olin sinna kohale saabunud, siis kuu aja pärast saabus sinna üks meie muusika suurkuju ja, ja mind kohe tutvustati temaga, kuna tähendab kõigepealt ja juba esimesel päeval räägitud huma laagrisse saabusin. Lonkisin seal ringi laagris, vaatan ja värava ligidal oli nõndanimetatud klubihoone. Ja seal parajasti muusika tuli ka valjuhääldajad võisid laagri peal muusika, muusikat tuli ja ma läksin sinna sisse ja ja, ja noh, ka vangid ja üks küsib kohe, kes oli nähtavasti sele lubigani ametis. No mis sa siia tulid? Tunned Camille ja muusika vastu huvi? Tunnen küll, no mida sa teed? Seal laulab Lauradoni. Tammer oli tema nimi volli tammel, ta oli kõva muusikamees just niisuguse kerge muusika vallas ja suurepärast mängis Antoni Pärnus talite pärit pärast, me saime muidugi väga headeks sõpradeks ka poliitiline ja, ja, ja, ja tema, tema võttis koha Gordioni. No ma tegin suu lahti ja siis oli, hoia, lindistame ka ja lindistasime kohe juba mitu laulu ära ja järgmisel päeval ma lähen üle laagriplatsi juba kuulen oma laulu laagriplatsist. Aga järgmisel päeval juba saeti mind kohe siis esialgu Lacinna kaevanduse kadutsume ja siis mul on riigi üks niisugune omapärane kohtumine seal. No mina lihtsalt kõndisin laagris, Ingvild sellel päeval tööd ei teinud seal kaevanduses ja jäin kusagile ühe. Noh, seal laagris on need noh, kuidas öelda vagunetid, kuhu siis paigivibera laaditakse ja, ja hakkasin seal ühe vangiga juttu ajama. See ütleb kohe, istub maha ja suitsu teed, mõtlesin, ei tee. Aga tema pani suitsu ette, no räägime, küsib mu käest. Et mis paragrahv palju said? Nõva vastan, aga ma ütlesin nagu sina. Ja ta küsib kohe edasi, kui ma ütlesin talle, et Talts tahtsid Salist pagari, mõtlesin muidugi pagari, sega ega poliitvangi. See on poliitvangide läbikäiguga, ega keegi poliitvangi tulegi laagrisse, kui ta enne paberist läbi käinud ei ole. Ja ta küsib mu käest, aga kus buss kambris olid, mõtlesin, kus mina oskan öelda, mis kambris mind viidi ja toodi ja, ja ega mul keegi ei andnud mingi mingi plaani, et ma saan selle järgi plaani pealt vaadata, kus kõverkambris maalin. Häma, küsin ta käest, aga kus sina seda? Hästi siis tead, ta ütles, et mina töötasin seal, mis sa siin teed. Aga ma kaotasin tähtsad dokumendid ära ja mulle anti ka 10 aastat ja siis, kui medaga natuke aega rääkisime, siis ta ütles mulle niimoodi, kui mina seal töötasin. Siis me kõik teadsime, meie julgeolekutöötajad, me kõik teadsime, et need, kes sinu paragrahviga sisse tulid, need kunagi enam ellu tagasi ei lähe. Ükskõik kui palju sulle antakse, aga sa, see soolitsetakse juba üha enam ellu tagasi ei lähe, selline oli tema töö, seal see julgeoleku töötajate üldine teadmine, et need inimesed kuuluvad likvideerimisele. Ja teisel päeval ja siis sel päeval juba ma olin, siis hakkasin tööl käima, loomulikult. Mis töö meil oli, paekivi vagunitesse laadimine kaheksa tundi ja ja, ja, ja need tuligi siis see, millest ma enne rääkisin, kui keldriga tutvustanud kutsuti, mind, võtad, tuleb nüüd oktoobri pidu tuleb ja, ja vot Suldolekalavdama ütlesin, et esimene ei laula mitte midagi. No kuidas ei laula? Ma ütlesin see esiteks, kui mina, Ma lähen hommikul tööle või öövahetusse, lähen tööle, laadin kaheksa tonni paekivi külma käes. Esiteks mul ei olegi siis enam häält ja, ja kui mul ta oleks, siis ma ka ei laula. Mispärast ma peaksin laulma ja ei tulema sinna peole laulma, kui ma samaaegselt ise laadin hommikust õhtuni kire? No hästi, me mõtleme seda asja, kellel siis tähendab, see oli see klubi. Et ei, ma räägin siin-seal nende tööle, suunajutega jää tulebki ühel päeval ütleb mulle niimoodi, tead. Aga sa ise oled nõus. Täna mitte, et sa enam ei tee tööd seal aga ei saa ühesõnaga vastavas selles õigen, hunnik elanud ja seal lihtsalt loed neid mööduvaid vaguneid, kirjutad üles, kui palju see vahetus tegi? Seal on teine asi, seal oli kuulda ka, mis rõõmu teeb väljas külmetada, laadida, kui teine võimalus siis seda kavandada, töötlemine univang tegema. Meie, ja nüüd, kui ta olid mul siis minu nõudmisi rahuldanud, et ma ei tarvitse enam sellist füüsilist tööd teha ja ainult kirjutan üles selle vahetuse tulemused. Ja, ja nüüd tutvustati mulle siis kaugen keldriga. Aga mina, Eugen keldrid, teadsin ma veel Tallinnas olin, ma mäletan, see oli 50. aastal. Awessoniga koos olnud ja ta ütles mulle niimoodi, et et Estonia kontsertsaalis toimub konservatooriumi üliõpilaste kontsert ja kõige põnevam kõige nimekam asi sel õhtul on tõuge, Kelder mängib Tšaikovski esimest klaverikontserti ant, esimene osa ja, ja mine kuulasena mini kuulasena, ainukene eesti pianist, kelle mängu kuulates mul kananahk ihu peale. Ja ma mõtlesin, et aga mehi riski sinna minna, ta ütles, tead mine Taavi, mine enne kui enne algust mine üles rõdule ja kuulase kelder ära, ta on kohe esimese halud, kohe on tema osa ja, ja tulesid põlema ja nii ma tegingi. Muidugi minu elamus, mis ma seal keldrimängu kuulates oli vapustav, kes keldrimängu on kuulnud ja kestama Tšaikovski esimese klaverikontserdi esitust on kuulnud, siis need inimesed saavad väga hästi aru, mida ma siis tundsin ja mida ma praegu tunnen, kui ma seda tema esitust tagu sellele mõtlen. Ja, ja nüüd äkki ma olin siis selle noormehega koos esimesel proov läbi oli. Sellest momendist algas meie sõprus. Ja mina teadsin, kes tema ja imetlesin, imetlesin teda sellest marist, tema mängu juba kuulnud, ega laagris siis klaverit ei andnud, ta saatis mind akordionil. Aga millegipärast ta pole midagi, leidis minus ka nii, et see tutvus arenes sõpruseks ja see sõprus mul ei ole elus parimat sõpra olnud ja see ilus sõprus kestis kuni tema surmani. Seal oli ilus sõprusmajja, tema kaudu ma õppisin, nii huvitavaid inimesi veel on, aga muusikamaailmast ja, ja muide seal laagris veel oli siis üks ja muide, ja siis, kui ma nüüd juba selles kult kultuur trikaadiks nimetati, neid kaasa tegin, siis meil oli omaette üks ruum, kus meid seal teiste hulgas oli, muidugi Eugen Kelder oli seal tammel oli seal ja samuti ka oli seal Ruut, Tarmo. No issand jumal, kui selle esimesel õhtul kohe, kui see esimene pidu, mis toimus siis Ruut Tarmo esitas katkendi seda meest. Ja, ja tema oli siis pea roosaseks Viljandi näitlema, selleni mehe nimi enam ei mäleta. Aga see oli siis Andres dialoog nende kahe vahel. No see on uskumatu asi, kui sa tabaga oled, neid iga päev elad ka külg külje kõrval ja kui ta nüüd ümberkehastus seal ossa ja, ja kui võimsalt ta selle esitas. Ja siis, kui ma neid olin iba vangist väljas ja olin juba näitama tõelise kodu loonud tapmisi oli siis 56. aastal. See draama teater andis Tartu Vanemuises etenduse vargamäe see, see õhtu oli nii võimas, muidugi viimse kohani välja müüdud ja terve õhtu nael oli ruut, Tarmo. Muidugi etendus oli läbi ja otsisin ta garderoobis üles ja, ja ütlesin, et mis õhtuteed, ei, mitte midagi. Ma ütlesin, aga on sul selle vastu midagi, tule meile külla ja istume. No kingitus kiiresti ümber ja, ja tuligi. No meil oli ääretult hubane istumine. Kohvilaud ja, ja esto, mina. Mul on nii meeles. Ma ütlen Tarmole. Kuule, Tarmo. Ma jäin mõttesse, ma vaatasin täna seda kavalehte Nõukogude Liidu rahvakunstnik Eesti NSV rahvakunstnik kõneviisi, neid terve trobikond ja siin oli mitte mingit tiitlit isale. Tarmo ütleb, et. Kirjuta neile kirjutan paikades. Naalsed käituma. Ei kirjutanud, aga nähtavasti seal Tallinnas taipasid sunnid, sest terve õhtu, terve õhtu rahvas lihtsalt Karjus juubeldas, kui Tarvo tuli lavale, mida ta tegi ükskõik, kas midagi ütles, et oli aplaus ja tiitlitega mehed tegid ka sama asja seal, mitte halvasti. Aga vähemalt terve sümpaatia kuulus ruut tarbule. Ja ja tervikuna, no mul oli võimalus temaga väga paljudel kordadel koos istuda ja kui sa tarmuga oled, istud seal neli-viis, sest istuta lauas, siis põhilised jutumees on tema, ega siis palju seda sõnaõigus teistel ei saa. Aga nüüd juhtus niimoodi, et Palin juhuslikult Tallinnas ja Eugen Kelder Jevgeni juurde läksin, tal oli sünnipäev ja ütleb, et ega mul rohkem ei tulegi. Aga tuleb ka Mari Möldre ja Ruut Tarmo tulevad. Muidugi see õhturi lõpmata ilus ja, ja, ja nüüd ma siis pärast olen ikesel õhtune mõelnud, et kui varem oli alati jutuvestja ruut. Tarmo, aga nüüd, kui Marju oli Meeldivaid kohtumisi oli veel ja ääretult meeldiv elamus on mul tuttavaks saamine. Meie suurest suure kunstniku, suure laulumehe, Georg Otsaga ja aset leidis 63. aastal, mul on isegi kuupäev täpselt, millest Eugen Kelder mulle kirjutas varem või helistas, seda ma ei mäleta, et tal on Georg Otsaga Lõuna-Eestis kaheksa kontserti. Nad peatavad, Vallikraavi tänaval oli tookord grand hotell ja, ja, ja, ja esimene kontsert on kohe Tartus ja mulle ta võttis, sellepärast et mõtle järele, kuidas sisustada seda vaba aega, mis nendel vahepeal saab olema. Muide, see oli see periood ka Georg Otsa elus, kus ta oli esimesest abielust lahutanud, aga veel uuesti abiellunud ta ei olnud ja saigi, korraldavad esimesel õhtul kohe pärast kontserti, oli organiseeritud ilus vähipüük. Alatskivi ligidal on üks väga ilus järv, kuningvere järv. Ja kuupäev oli 13, August kuupäeva mäletan see just sellepärast väga hästi, kui me abikaasaga läksime hotelli õhtul pärast kontserti. Ja Eugen ütles kirurgile, et minu abikaasal oli eile sünnipäev. Ja Georg Ots galantne kavaler, nagu ta on, keeras kanna peal ringi. Klaveri peal oli tal sületäis lilli, mis Stahli selles kontserdis saanud terve täie ja nendega õnnitles abikaasad. Nii et see ilus, sest sai nagu selle toreda yldse tutvuse aluseks ja sõitsime siis järve äärde. Ilm oli suurepärane, õhtu oli suurepärane, taevas ei ainustki pilvetäiskuu ja tuulevaikne. Päeval oli juba kolme autoga sinna päris suurejooneline tiim Te sõitnud. Kõik oli ette valmistatud see vähkide püük. Samuti oli seal suur tamm, selle juures oli lõkketuli maha tehtud ja tükid maha pandud nagu laua eest, kus oli siis kõik kaetud, et seda õhtut nii hästi sisustada. Nii nagu me sinna kohale jõudsime, Georg Ots ütles, et noh, kus vähid on ja see meil oli kohalik kalakaitseinspektor, ta kaasas temaga kahekesi paatia ja läksid siis vähki vaatama, jäära tooma. Hetk hiljem, no võib-olla ma ei tea, palju see aeg oli, aga äkki me kuulsime paadi lähenemist kaldale ja samaaegselt imeilusat itaalia laulu Santalutšivad. Ja kui ta lõpetas ja minul tädi kehvates ja ma vastasin talle kaldalt Rumbergi operetist kõrvelaul üksinda nii olema. Ja minu laul lõppes enne kui teist kaldale jõudis ja kui ta siis lõpuks kaldale jõudis, ta küsis erutatult, kes laulis, kes laulis. Ja muidugi, eks talle öeldi. Siis ta läks nii kiirel sammul sinna tamme juurde, võttis pudeli, täitis kaks klaasi, tuli minu juurde ja, ja ütles see laul teda nii üllatas, et ta pakkuma sõprust. Klaasid nii nagu see traditsioon ette näeb. Ja õhtu oli ääretult ilus, tuju oli kah peatselt hea ja ma ei tea seda alus, kuidas, aga varsti laulsime kahekesi koos. No see oli tõeline kontsert, ma mäletan, et algasime pajatsite proloogiga siis taravjaatast laulsime Sharmooni, jaa jaa, jaa, karonenist, tooria, toori, laulu ja, ja isegi Mozarti vaesed totrad, narrid, Figaro pulmast ja nii edasi, nii edasi, küll operettides diagnoos ja, ja, ja, ja see programmiliselt võis olla tõeline kontsert. Kui me siis hommikupoole ööd tagasi sõitsime, ta ise oli roolis, ma istusin ta kõrval. Ja ta küsis mu käest, miks ma teatris ei Ale, et ta nii üllatanud? Fuldas vahelt ja no ma rääkisin talle detailselt oma elust ja süngestus ja ja ta noh, Kundes nii ta ütles, et et küll on, ei, inimestele erinevad saatused mulle jale kommentaari tarvis ei olnud, tema poolt ma sain aru, kuidas tema kui nii suur muusik ta teab, mis inimesele on eneseväljendamine kui selleks on võimalused ja samaaegselt kuidas saatuse iroonia tõttu jääb äkki realiseerimata see, mis loodusele andnud. Ja kui ma siis hommikul tava kohaselt läksin sinna hotelli, et kokku leppida, mis me siis päeva jooksul teeme ja ta ütles mulle, et ühtlane laulmine, nii väsitased oli õhtul ette nähtud Põlvas seal vabaõhukontsert. Ja ta on sunnitud selle ära jätma, sest me laulsime tõesti täiel häälel. No mina olin, puhkan. Ja, ja peale selle ma olin siis 40. Veel uuesti ja, ja mina laulsin täie häälega ja ma tundsin, et ta laulis ka kõrvaltäie häälega. Ja siis sellel õhtul me käisime koguni teade sõprade juures, pisentalis õhtusöök ja ka saun ja, ja mulle veel kaks asja, sealt neile sellest õhtust. Esiteks ma veendusin, nägin siiani üllatunud, kui võrratu ujuja, kui ta Emajõgi, kes hüppas siis mõned tõmbega talvisele jõe ja, ja teine asi, kui me siis hakkasime sealt pärast õhtusööki ära tulema. Kui vits seal peres oli vanaemakene juba kaugelt üle 80 aasta vana ja ja ka tervis oli kehva võitada, tuli ukse tal ja ütleb, et georkaste Mulleid tahaks ka midagi laulda. Mantel ja seal majas oli klaver, kaija Eugen Kelder kohal. Ja kõlaski. Ilus Itaalia laul, solo tardee. Ja sulle sinule luts ja ja, ja neid temaga seoses veel möödus palju aastaid oli palju meeldivaid meeldivaid kohtumisi, aga ma leidsin just sellest viimasest, mis nii omapära, nali. Viimane kohtumine oli 74. aasta augustis samuti. Ja samuti Eugen helistas mulle, et nad kirurgiga meeleldi teeksite ühe kontserdi kusagil kell, sul on seal häid sõpru ettevalmistusasi ette ja minul oligi Konguta sovhoosi direktor Subulaneval Hillar lamp ja helistasin talle ja ta oli suurepärane võimalus ja, ja, ja meeldiv uudis see teade vastu võtta ja muidugi organiseeris kohesele kontsert ära. Saal ikka täis nagu alati. Ja veel üks niisugune huvitav detail seal Kongutas oli just nagu sel ajal üldse kombeks oli, oli ehitatud mäe jalamile, kust kallikas läbi jooksis saun kolmekorruseline, nii et sauna ees oli allikavee bassein. Jaagu kontsert oli läbi, siis oli seal väiksemale seltskonnale paarkümmend, 30 inimest oli siis korraldatud trikene, niukene õhtusöök ja kõige vajalikuga saunapeole on vajalik. Ja kaminasaalis veel seal seltskond, palused, Georg laulakse. Jällegi ma veendusin. Tema oli kohe valmis, ta ei olnud nagu mõni ja eriti kuni nimekas mees veel, et ta ei, ta ei laula enam, et juba kontsert selja taga. See oli akordion, ka Eugen saatis teda ja esitas mitu laulu. Ja kui me hakkasime sauna minema siis ta ütles mulle, et ma sauna ei tule. Arstid on mul ära keelanud, aga kuna üleval, aga mis sa tahad, et ma lähen, puhkan seal vahepeal? Panime saunas, võib-olla noh, ma üle poole tunni tõenäoliselt olnud. Äkitselt Georg ilmus uksele lahti riietatud tuli lavale. Ma ütlesin, aga sa ütlesid ise ju, et arstid on sul ära keelanud. Ta lõi uljalt käega. Ükskord siin ilmas elatakse ja tegi kõik need sauna rõõmudi mõnud kaasa käis basseinis mitu korda ja, ja, ja uuesti lavale. Ja kui ma siis ma arvan, oli number novembris ajalehest lugesin, et Georg Otsale tehti operatsioon Tartu arstide doktor Laamani ja professor Schotteri poolt. Siis ma olin nii rabatud ja mõtlesin, et kas tõesti see saunaõhtuga mingit mingil määral selleks kaasa aitas, aga no ma seda ei tahaks uskuda, sest see, kui arstid ta ütles, et tal keelanud juba siis tallegise häda oli juba, kui operatsioon oli juba nii mis seal hädavajalik ja see oli 74 74. Ja me teame, mis viiendal septembril 75 juhtus. Aga mall. Ma olen õnnelik selles mõttes, et Ma olen selliseid inimesi tundnud ja seal on nende ta nendega suhelda saanud ja ja mul oli võimalus isegi näiteks mul on silmade ees, kui see Konguta kontsert oli. Kuidas ta, ütleme ma istusin kogu aeg seal taga ja jälgisin, sest kuidas ta ennast ette valmistas iga palaja esitamisel. Ja muide, üldse mäletan, palju oli õugeniga juttu. Eugen Kelder oli 14 aastat. Viimased otsa eluaastat oli tema alaline saatja. Ja tavaliste kelder mulle rääkis niimoodi, et tema ega need üldse mingit proovi teinud. Georg sõitis täna jort õhtupoolikul, sõitis korra läbi, ütles, et kuule, homme, meil on seal kontsert ja, ja otsa kõhex trump, sest nad olid mõlemad tiivad, suured muusikud, et mingit proove nendel vaja ei olnud. Ja, ja, ja samuti mul on nii hästi meeles kui väga palju, kui neid kutsuti välja heliloojate liitu helilooja vastav andistele noodi kätte ja mõlemad said noodid ja otsekui oleks lahti. Nii et tõesti peab ütlema, nad olid üks oli lauljates tipp ja teine oli pianistina tip. Ja, ja, ja selle juures ütleksin milline minule, milline suur rõõmulalista öögen keldriga pidevalt kontaktis alla pidevalt, kui ma Tallinnas käisin, ma kord külastasin teda iga kord ja väga tihti ööbisin tama juures ja kui ma seal ööbisin, siis oli meil nii palju seda musitseerimise rõõmuma, laulsin. No nii palju, et ma tundsin, et hääl on väsinud ja, ja, ja samuti ka, kui tal oli siin iga suvida, suvitas Elvast kolm kilomeetrit põhja suunas. Abikaasa isal oli seal väiketalukoht, seda iga suvi suvitas seal ja tõugen tuli mulle külla, suvila on Petra veres ja ma juhtisin ka üksinda olema suvilas ja seal oli meil üks lõpmata ilus pärastlõuna lõpmata ilus õhtu. Ja ma mäletan, et istusime kamina ees ja rääkisime oma elamustest nii laagris ja, ja ka hilisematest, nüüd vabade inimestena ja Jevgeniga oli ääretult huvitav vestelda, sest vestlust temaga huvitav just selle tõttu, et ta oli ääretult toreda huumoriga. Tema esituslaad oli niivõrd Emutsena reaalne, et lihtsalt nautisid seda, seda, seda vestluse nii. Mõtleksin vestluse ilu omavahel. Aga juba aeg oli päris hilinema, pidin hommikul, temal oli kus, aga ma pidin hommikul tööle minema. Aga kell oli vist kaks öösel? Vis päras just nii hästi meelde jäi. Et see oli meie viimane kohtumine ka ja, aga enne seda, kui ma magama läksin tarvitama Läti, ega sul selle vastu midagi ei ole, mul uni ei tule. Ja nii tore on vaadata seda kaminatuld. Naersin minu pärast, tee nii kaua, kuni sa mind ükskord äratad. Ja, ja mul jäi see jutust kõlama see, et nii tore on vaadata seda tuleleeki kaminas ja ma tahaksin üksinduses just seda nautida. Mul ei olnud enam nüüd Tallinnas nii tööülesannete tõttu ei olnud Tallinnas käimist ka kirju, vahetasime aga nagu isikliku kokku muidugi telefonikõnesid oli ja, ja kirju vahetasime, aga, aga isiklikku kohtumist ei olnud. Ja unustamatu on see siis, kui aprilli lõpul kell kaks oli mul telefonikõne seal ja nuttev naine, tema abikaasa teatasi, kui ta ütles, et Eugen, et enam ei ole. Ma olin muidugi unest äratatud ja ei saanud õieti nagu aru, milles asi. Ja siis alles hakkasin jagama, milline raske saatuselöök oli tabanud tema perekonda ja ühtlasi ka sõpru. 79. aasta mais, kui ta viidi. Ta oli õppejõud, dotsent oli pedagoogilises ülikoolis ja, ja sealt oli ka siis tema viimasele puhkepaigale ära ärasaatmine ja väikse väikses kitsas sõprade ringis parastama kodus ka seda leina leinaperekonnaga lihasele. Nüüd ütlemisele anatolfranci sõnadega. Nüüd, kus ma olen 80 aastat vana. Ja tihti ütlen niisama, nagu see suur kirjanik oma raamatus on öelnud. Et vanadushäda ei ole mitte selles, et vana oled sinu füüsilised jõud ahenevad aga häda on selles et kõik su paremad sõbrad on lahkunud. Kõige lähedasemad? Kõige armsamad, kõige kallimad kellega sa oled kaega ühisteed käinud. Ja sa oled üksinda oma mõtete Eva mälestustega. Ma. Vee ääres.