Tere, ilusat kevadist hommikut. Jutusaates pakuvad teile täna seltsi Margit Kilumets ja Tuuli Roosma. Tere hommikust ja helipuldis on Ingrid Roosipõld, mis teeb selle hommiku kuidagi eriti roosiliseks. Ma praegu olles hakkasin sellega mõtlevad sellest on umbes aasta aega möödas tuuli, kui sa Läksid oma perega Siberisse ja õigupoolest ma olen seda mõtet sind siia saatesse kutsuda. Küpsetanudki juba mõnda aega. Ja nüüd tundub, et on täpselt õige aeg, et parasjagu on saanud settida, aga asjad pole veel vanaks läinud või kas ikka on õige aeg? Räägi sellest. No tõenäoliselt on õige aeg, et, et jah, et natuke. Meil on nüüd kodus ka saadud olla, jaa, jaa, ja ja mingid asjad on ümber hinnatud ja midagi on näha, et, et mis, mis saab sealt nagu kaasa võtta ja ja, ja no rõõm on vaadata sellele ajale tagasi, et kui me vahel vaatame neid materjali ehk Arbo monteerib praegu filmimis, valmib Vissarion lastest. Et siis me näeme, et me oleme ikka elanud paradiisis. Mis juhtus täpselt aasta aega tagasi maikuu sees, ütleme mai alguses, kas sa suudad niimoodi täpselt tagasi mõelda? Pakkisime oma seitse asja, võtsime lapsed ja istusime Tallinn-Moskva rongi peale, et sealt edasi minna juba Krasnojarski krais. Aga kui sa mõtled sellele eelnenud ajale nendele kodustele kindlasti mõttevahetustele ja läbirääkimistele, näiteks sellele, kuidas teie vanemad või sõbrad suhtusid sellesse mineku plaani, siis kas see oli kõik väga üksmeelne? Selles mõttes oli üksmeelne, et see kuidagi oli selliste erinevate soovide kokkulangemine, et kuna mina niikuinii olin tahtnud kogu aeg elada perega kusagil metsas umbes aasta aega, nonii, et hästi loodusega kooskõlas ja ja mitte tegeleda mingit töiste asjadega. Ja ma olin mõelnud, et ma tahaksin elada just nimelt Siberis, mille peale Arbo ütles, et eestlane vabatahtlikult Siberisse ei lähe. Ja, ja sellest läks mõni aasta mööda, kui ta tuli Moskva filmifestivalilt ja ütles, et tuli, kolime aastaks Siberisse. Ja pikalt mind moosida. Se Vissarion lastefilm oli lihtsalt nagu käivitav mootor selles ürituses ja ja just nii ja, ja perega oleks selles mõttes ka toredasti. Et loomulikult vanema põlvkonna jaoks on see Siber kuidagi selline punane tuluke süttib selle nime peale, et, et noh, ühest küljest ongi võib-olla põlvkondade asi, et, et hea, et põlvkonnad vahetuvad. Hea, et, et suhtumine mingitesse teemadesse vahetab, et Juusa, meie põlvkonna asi seda seda paika näidata natukene teises valguses. Kusjuures muide ma tahtsingi öelda, et tegelikult mitte ainult vanemad inimesed ei suhtu mumeelest sellesse nii-öelda Venemaale minekus negatiivselt on ka minu tutvusringkonnas ikkagi päris palju noori ja keskealisi inimesi kes ka noh, kui televiisorist tuli Sari, eks ju, sellest sinu pereelust seal ütlesid, et noh, et miks nad seda tegid, väiksed lapsed ja ookeani õudne koht ja mülgas ja et, et ega see ei ole sugugi ainult nii, et vanematele ei meeldi. No siin on need kaks erinevat meeldimist, eks ju, et vanematele ei meeldi ajaloo pärast ja noortele ei meeldi siis sellepärast et me oleme siin ju kõik nii harjunud, et, et kõik on puhas, kasittide, klannitud ja, ja turvaline ja tundub, et, et Venemaa justkui ei ole turvaline. No see koht, kus meie olime, on igatahes oluliselt turvalisem kui näiteks Tallinn, mis on ka turvaline. Et noh, ongi, et mida inimene tahab, mida ta kardab. Ja võib-olla need, kes kardavad, meil tasuks ka korra nägu ära käia, et, et oma hirmudest üle saada. Kas see Siber, millega sa kohtusid, kas see oli niisugune Siber, mida sa ootasid, ehk et tegelikkus ja see, mida sa endale ette kujutasid, kas need vastasid, läksid nagu kooskõlla? No ma ei olnud Siberis muidugi esimest korda, et ma olen seal paar korda varem käinud lihtsalt matkamas reisimas ja mul on Siber alati väga meeldinud, et ühest küljest teadsin, mida oodata, teisest küljest muidugi ei teadnud, sest paiku Läksime erineb oluliselt muust Siberist. Just inimeste poolest. Ja, ja elamine sellises väikeses kogukonnas, kes loovad uut maailma on muidugi noh, annab sellele meie Siberi nagu oluliselt teise varjundi, et et noh, et kuidas erineb minu varem nähtud Siberist on muidugi see, et inimesed ei tarvita alkoholi ja see annabki eksisteerimise hoopis teise mõtte ja maikuu on Need inimesed, kes selle teie kogukonnas elasid ja elavad ilmselt tänase päevani nad kõik tegutsevad ühe eesmärgi nimel, kas sa suudad kuidagi suhteliselt lühidalt sõnastada, mis see eesmärk on? Nad loovad paremat maailma. Nad loovad sellist maailma, mis nad arvavad, et tegelikult inimene, millises maailmas inimene võiks elada, kasutades ära kõike seda, mis inimesele antud on ja, ja noh, kasvatades ennast iga päevaga paremaks. Ja see maailm eksisteerib seal konkreetses kohas nende ümber, seda ei ole kusagil aafril ikka see ka Lõuna-Ameerikas, vaid see on ainult seal. Nende maailm on küll ainult seal jah, et selles mõttes Vissarion lasi, on üle maailma, aga, aga nad ikkagi usuvad, et, et kes tahab tõesti kogeda seda üheskoos maailma ehitamise tunnet, et nad peaksid tulema sinna koha peale. Nende jaoks tulevad sinna muidugi juurde kahetsen, Vissarion on seal kohapeal, et seal on erilise energiaga paik ja, ja, ja noh, lihtsalt see eriline paik, mis on Vissariooni poolt välja valitud. Aga noh, muidugi on see, et üheskoos tehes on nagu kuidagi jõudu ja jaksu rohkem. Et kui naaber toetab naabrit, siis on kõigel on palju suurem jõud taga. Te pidite sellesse asjasse uskuma ka sa ei saa minna sinna niimoodi elama või ma ei tea, võib-olla saab, kui, kui öelda, et ma tulen filmi tegema, et ma vaatan seda kõrvalt, aga tegelikult ma päris ei ole südames teiega. Noh, selles mõttes me ei ole Vissariooni selleks, et et kuna meie läksime sinna hästi avatult või noh, me ei lähe, noh me kindlasti ei läinud sellise üleoleva irvega suunurgas, eks ju, et me ei ole enam ei nooretki. Et et noh, me läksime tõesti nagu teada saama ja õppima, et mis selles kogukonnas on nii head või mida need inimesed usuvad ja tahavad ja et mida meil nendelt õppida. Ja kuna Vissariooni ise on ka hästi avatud, et nad ei, nad ei kuidagi ei, ei pea ennast paremaks samamoodi, nad ei kuuluta oma usku, et igaüks peab jõudma ise oma teeni, on nende uskumus, et siis oli meie kooseksisteerimine väga, väga meeldiv mõlemalt poolt. Kuidas filmitegemine sellesse ellu klappis, et alati, kui tuleb kaamera mängu, eks ju, ükskõik siis, kus me, ma praegu mõtlesin rohkem seda Arbo filmi, mitte seda, mida meie saime vaadata nüüd poole aasta jooksul. Aga kas see segaseid mõnikord kaamera ei seganud? Väga tore, noh. Hästi lihtne oli seal teha oli hästi lihtne, sest et ühest küljest nad ise hästi usuvad sellesse kõigesse Nad ei, puudu on muidugi esimest korda kokku kaamera ajakirjanikega ja need kokkupuuted on olnud siiani eranditult ebameeldivad. Aga sellest hoolimata nad ei lase ennast kuidagi häirida negatiivsest kriitikast, sest nad teavad, et nemad elavad õiget elu, nad ei kuuluta ja et kes neid, kuidas kõrvalt näeb, et see ei ole nende nende teha ja nende mure, et iga inimene elab ikkagi ise oma elu. Aga jah, nad on selles mõttes noh, venelane on ikka avatud, ainsad, kes nagu hetkeks nagu põrkusid, olite kohapeal elavad sakslased natukene rahvusektilisega. Miks need ajakirjanduse kogemused ebameeldivad on, need naeruvääristatakse neid, Venemaal on nad hästi suure põlu all, et ma seda ka juba sellepärast, et et ortodoksi kirik neid põlgab ja venelased ise on hästi usklikud ja nad on võtnud selle, et see on kuidagi nagu see neil hästi suur ühiskondlik põlgus nende suhtes naeruvääristatakse hästi, palju käiakse ühe päeva kohal tegemas, telesaab teid, nad ei leia koha pealt seda, mida nad on tulnud otsima need ajakirjanikud, kes tulevad tegema negatiivset lugu ja siis nad lihtsalt nagu panevad ise midagi juurde ja teevad kokku sellise segapudru ja ja noh, teevad asja nagu uudsamaks. Et hirmussektonio ja seal on see Vissariooni ja siin on need lapsed nälgivad ja midagi sellist seal ei ole. Mis seal ei olnud, sest see on tegelikult ju varem ka mõni dokk tehtud, eks ju, mina pole neid ise küll näinud, aga ma tean, et on, vähemalt üks on kindlasti on päris mitmeid ja mille poolest see film, mida Arbo praegu teeb, erineb nendest teistest? Noh, teised on olnud nagu selles mõttes. Nende lähtepunkt on selline nagu juba võib-olla natukene ehk naeruvääristav, et noh, seal on seal Vissarion, kes usub, et on uuesti sündinud, Jeesus Kristus, aga seda ei saa olla haha, eks ju. Et aga Arpo film keskendub nendele lastele, kes on seal sündinud ja kasvanud selles keskkonnas ja milline on nende maailm, et kuivõrd erineb see nende laste maailmast, kes elavad noh, näiteks siin ja millal me seda näeme, seda näeme järgmise aasta jaanuaris. Kas see, et te oma perest teete Eesti inimeste jaoks? Ma ei tea, kuidas selle kohta öelda sari? Jah, telesari ja see oli enne selge juba, kui te läksite. Ei olnud, et me mõtlesime sellele võimalusele, sellest valmib sari. Aga nii palju kahtlusi oli sellega seotud just nimelt, et noh, ikkagi oma pere sinna keskmesse panna ja ja ise kuidagi ennast hästi avada, et noh, sellise sarja tegemise puhul, kus sa ise teed endast dokumentaalse noh, toota siis ongi hästi suur küsimus, last, sa ei saa nagu jätta endast mingit teist muljet või noh, kuidagi kuidagi nagu asju paremaks teha, ilustada ongi kaks valikut, kas said üldse või sa ikkagi teed täpselt nii nagu on hästi avameelselt ja, ja kuna see on ikkagi suur otsus, siis me kaalusime päris kaua. Ja ega sa ei ole kahetsenud. Nüüd ei ole kahetsenud jah. Aga ega seda, et ta nii vaadatav on, nii et ta nii hästi vastu võetakse, et seda me seda me arvanud küll hetkekski, et see nii on. Kui ma oma isikliku arvamuse nüüd kuidagi letti laon, siis ma kogu aeg mõtlesin, et sa vähemalt enne seda sarja ma mõtlesin, et sa oled teistsugune. Et Eesti inimene oli harjunud ikkagi nägema sind ekraanil ilusana, eks seal mitte, et sa nüüd oleksid kogu aeg seal Siberis olnud väga kole, vastupidi, aga teistsugune elu lihtsalt, et alatis olid nagu hästi valitud riided ja ilus meik ja seatud ja sätitud eksju, ja siis seal äkki praktiliselt ju ripsmeid seal ei värvita, eks ole. Ja, ja et kas see on ühe naisterahva jaoks raske otsus lubada siis oma abikaasal filmida ennast nii-öelda igast asendist, eks ju, ja ja pärast vaadata, millised pelmeenid ja nüüd ta võttis nagu tagant, no ühesõnaga, et, et kas see oli probleem. Ei, selles mõttes mul ei ole nagu iluga välimusega nad kunagi nagu väga suurt mingit muret või küsimust, et noh, õnneks ma ei ole olnud kunagi nagu väga ilus inimene, et, et noh, et see oleks läbi selle ma ennast kuidagi identifitseeriksin. Et see, et ma olen olnud saadetes noh, selline hästi mukitud lakitud noh, need on nende konkreetsete saadete puhul olnud väga konkreetne valik, et on olnud ka teistsuguseid saateid kunagi varem. Aga. Jah, ei, see ei olnud minu jaoks küsimus, see on lihtsalt sedasorti saade, kuna see oli meie perest sellel ajahetkel on ju, et siis oli juba see kuidagi komplektis nende küsimustega, et kas me oleme nõus olema ekraanil sellised, nagu me oleme ja noh, kui me otsustasime ühel hetkel vastata ja siis nii oligi. Mis siis edasi saab, kas te selle oma elufilmiga ka midagi veel teete või nende osadega või, või see jääb nüüd lihtsalt nii, et see on tehtud ja sa ei tee sellest raamatut sai ma ei tea, mis variandid veel on, üks suur dokfilm näiteks kokku panna või? Ei, ei sellest nagu ühesõnaga sari on tehtud ja nii ta jääb, ma arvan. Millised teie suhted praegu on selle endise eluga nende inimestega näiteks hästi soojad, noh, niivõrd-kuivõrd saavad endaga soojad olla, et ega need, ega nad ju interneti väga ei kasuta, eks ju, ja ja Siber on ikkagi kaugel ja et kindlasti tahame tagasi minna. Miks kindlasti, sest et see paik on meil hästi, südamesse jäävad ja need inimesed hästi südamesse jäänud aga tagasi minna siis pikaks ajaks või lihtsalt külla või meelega läheks pikaks ajaks ka, aga see nõuaks juba mingit sellist elukorraldust, eks. Et et või noh, kui sa küsisid, et kas ma võiksin näiteks sinna tagasi minna ja sinna elama jääda, siis põhimõtteliselt võitsin küll jah, et ma hea meelega teeksin seda ainult üks väike, aga eks ju, et meie jaoks ei ole Vissarion see, keda noh, et kes, keda me usuksime, et oleks uuesti sündinud Jeesus Kristuselt järgima peaksime, aga kõik see, mis ta oma rahvaga teeb, oma kogukonnaga, teeb et jah, selle keskel me tahaksime elada. Ja noh, siis tuleksid mänguga igasugused muud probleemid, et ühel päeval lähevad sinu kaks toredat poissi kooli ja noh, ega seal ju eestikeelset kooli ei ole, eks, et siis nad peaksid ikkagi suhteliselt venekeelses keskkonnas üles kasvama või? Ei no seda küll ja küll on seal, aga inimesi, kes on pärit Eestist, räägivad eesti keelt ja muidugi on meie kodune keel alati eesti keel. Et noh, selles mõttes ma ei näe selles väga suurt probleemi, et kui lapsed saavad teises keeles hariduse, muide, kui palju nad üldse praegu räägivad vene keelt, seda oli väga tore vaadata, kuidas, kuidas piloodid, et see kõik hakkab neile külge justkui iseenesest, eks ju, aga kas need tänaseks päevaks on kõik unustatud või noh, enam-vähem unustatud natukene midagi ikka veel mäletavad ja teavad, et aga, aga jah, et tuletavad, peavad meelde tuletama, tahtsid öelda lasteaias venekeelsele kokatädile aitäh ja siis küsisid ikka, kas peab ütlema, otsinud, kus. Sa oled nüüd olnud mõnda aega kodus ja kas see tulemine ja aklimatiseerumine oli keeruline? Oli küll, et me elasime täitsa pikka aega nagu sellises mingisuguses vati sees või mingis mullis. Ja jah, ja see oli oluliselt hullem, kui sinna minna, et sinna minnes kuidagi see elu haaras meid nii endasse veini kaasa, et no kohe pidi hakkama põldu panema, kohe pidi hakkama seal kogukonna jaoks midagi tegema, inimestega tutvuma, et ei olnud nagu hingetõmbehetke ja et mõelda, et mis edasi saab. Aga kuna meil ei olnud väga valmis mõeldud, mida me tagasi del tehes nagu tulema hakkame, Harba muidugi monteerib filmi, aga aga minu jaoks. Mul ei ole väga selget plaani, et siis ma nagu istusin ja mõtlesin ja ja kuidagi tundus nagu natukene keeruline. Kas Eesti inimesed ja Eesti ühiskond käis närvidele ka? Tegelikult ei käinud, ehk et ma arvasin, et tagasitulemine on veel hullem, aga ma vaatasin, et inimesed on ikka täitsa toredad. Aga mis need teemad näiteks olid või on, mis nüüd selle viimase poole aasta jooksul, mis te siin olete olnud, mis mis sind erutavad, uued aastat olnud ja nii keskeltläbi, et, et millele sa nagu eriti silma peal hoiad või, või mis, mis sind erutavad? Noh, kuidagi nagu raske öelda, et noh, paljud teemad tunduvad nagu võrdlemisi tühised, eks ju. Samas ikkagi jälle pakub huvi see, et, et kuidas siis inimesed peaksid oma elu elama ja korraldama ja, ja noh, kui nüüd praegu tulla hästi sellisesse noh, aktuaalsest päeva ehk ma sedasama nii-öelda vanemate inimeste hooldus, millest nüüd viimastel päevadel on hästi palju juttu olnud, et noh, see mingil moel nagu suhestub ka ühe teemaga, mida mina olen mõelnud, ehk et seal kohapeal elades ja nende inimestega rääkides ma nägin, kuidas just vanemad inimesed, kes on tulnud heaoluühiskonnast, võrdlesid seda nende endist maailma ja praegust maailma ka ilma igasuguse Vissarioonita ja ütlesid, et, et noh, nad on vareme töötanud, teeninud palju raha, elanud oma firmadele, on olnud kõik materiaalne, mis seal vähegi on tahtnud ja nad ei olnud õnnelikud. Ja nüüd, kus nad on tulnud Venemaale, elavad vaesuses noh, nii-öelda räpas ilma mugavustata. Ja nad teevad tööd teiste heaks, ilma rahata, et noh, ei saa olla olemas olla suuremat õnne kui lihtsalt, et teha tööd ja sellest mitte kasu saada. Ja teha iga päev mõtestatud tööd. Ja kui need kaks teemat kokku panna, et siis mu enda jaoks on kuidagi nagu oluline küsimus see, et mis saab meie inimestest vananevas ühiskonnas ja mis saab meie inimestest siis, kui kui nad ei ole enam tööturul atraktiivsed, kui nende kodud on pesa nii-öelda tühjaks läinud, lapsed on ära läinud ja nad jäävad kuidagi. Noh, ma ei tea, kelle armule riigi armule, jumala armule meil ka inimesed ei jää, et, et nende saatus on nagu kuidagi selline hästi kurb ja nagu minu saatus siis varsti, eks ju. Et et kui nüüd Andrei Hvostov on siin kirjutanud, kirjutas selle nagu hästi emotsionaalse looma oma naise emast, kes on hooldusel ja ütles, et ta on mõnede sõpradega pidanud plaaniga sellisest kommuuni elust vanemate inimeste jaoks, siis mina olengi üks nendest sõpradest, kellega seda plaani on peetud. Et minul on selline kommuuni projekt, mida ma tegelikult sooviksin vist ajama hakata. Ja see idee seisneb siis selles, et et vanemad inimesed elavad üheskoos, teevad üheskoostööd ja, ja aitavad 11. Ja kommuuni sisenetakse juba natukene nooremalt ehk pensioni eas vaid umbes siis, kui tõesti pesa lendabki tühjaks maja või korteri jääb liiga suureks ja on tahtmine veel elus midagi teha, olla kellelegi vajalik. Et siis tullakse kommuuni, abistatakse vanemaid, jäädakse ise vanemaks ja abistatakse, niikaua kui enam ise abistada ei jõua, siis abistavad nooremaid jälle sind. Vot selline ilus idee, kui sa oled selle isegi paberile pannud, ma eile õhtul natukene vaatasid, mida see ei ole nagu lihtsalt selline, et tulen ja räägin, aga sa oled selle peale päris mõnda aega mõelnud ja selle lausa punktide kaupa lahti kirjutanud. No ma olen natukene sellega tegelenud jah, et, et, et see on minu meelest asi, mis on praegu Eestis kindlasti puudu, aga puudu ka kogu heaoluühiskonnas või kogu ütleme, vananevas Euroopas, panis Ameerika ühendriikides igal pool, kus on probleem sellega, et tööealine, tööealine generatsioon ei jõua varsti üleval pidada pensioniealisi. Et see süsteem peab muutuma, et sinna son kuidagi paratamatus. Ja, ja noh, ja peab olema mingisugune mudel, mis töötaks kõigile, et noh, et igaüks, kes on rikas jah, ta võib minna ja osta endale nagu kallisteenust kuskil hooldekodus, aga enamik inimesi seda ei suuda. Et selle kommuuni üks olulisi osasid on see, et see on saadav kättesaadav kõigile, kes on valmis ise oma tööga panustama. Ja veel üks oluline punkt on see, et sa mitte ei osta teenust vaid et sa oled ise osaline. Et sa ei saa ennast sinna sisse osta, vaid sind võetakse vastu, kui sa oled piisavalt hea, et natukene selline prooviaeg ka ikkagi ka veel sebraavia hobid, eks ole, ja, ja, ja see noh, igavese kogukond peab omavahel sobituma, nad peavad võtma omaks ühised väärtused ja nende põhjal siis tegutsema hakkama. Kas sul on üsna kindel plaan ka olemas, et, et kus või millisel meetodil sa saaksid nagu mingi katseperioodi läbi viia või katsekommuuni korral ja on küll mitte et ma tegelikult vist hakkabki sellega nüüd tegelema niimoodi, et et leian mingisuguse b inimesi, kes sooviksid selles projektis osaleda. Grupist hakkab siis moodustama mingi sellise tihedam sõpruskond, kes omavahel tõesti sobituvad ja sobivad ja kes võiksidki selle esimese kogukonna püsti panna. Sest inimestevahelised suhted, olgem ausad, ongi selles projektis kõige tähtsam osa, sest noh, absoluutset on ju olemas vanainimesi ja vanemaid inimesi, kes võrdselt vanuse edenemisega muutuvad aina kiuslikumakse keerulisemaks, eks ole, ja kujutada ette, et näiteks 10 või 20 vanemat inimest saavad kõik pilvitult omavahel läbi ja nende noh, kõik need veidrused, mis ju aina elu eks ole, et need kuidagi siis seal kommuunis, noh et aaa, sina kaevasid kaks meetrit veerandpeenart ja mina kaevasin 20 ja kuidas me nüüd selle ära klaarime, et see on ikka päris keeruline ma kõrvalt vaadates Jaagulasti punkt üks, ma arvan, et elu ei pea olema kindlasti pilvitu, et vastupidi, pilved teevad selle huvitavaks, siis on meil midagi, ei mingeid takistusi, mida ületada, aga teiseks on ikkagi ma arvan, et miks need vanainimesed muutvad järjest kiuslikumaks. Mina muutuksin ka, kui mind enam mitte kellelegi vaja ei oleks, aga kui mind on kellelegi vaja iga jumala päev, vaat siis ma ei muutuks, siis on mingi eesmärk, mille nimel elada. Ja siis ma annan endast kõik, sest mida mina seal Siberi elu jooksul nägin oli see, et et inimesele on vajalik olla vajalik ja kui inimesed teda vajavad teised inimesele, siis ta on õnnelik. Kas olete rääkinud sellest oma mõttest ka vanemate inimestega, et kui ma mõtlen sinu ja Andrei ja, ja noh, ma kujutan ette teie sõpruskonda, eks ole, et siis küsimus käib sellisest noh, 40 pluss generatsioonist enam-vähem. Aga, aga see puudutab ju tegelikult 60 pluss inimesi, eks ole. Selles mõttes ei puuduta, et see tegelikult puudutabki 40 pluss. Et kui minul on küll muidugi endale isiklikult sees mul oma lapsed veel nii väikesed, aga kui ma oleksin hakanud natukene varem pihta nagu ise ka. Et siis see puudutaks just täpselt mind praegu, et ma arvan, et et kui inimene saab 40, siis ta peab ikkagi hakkama mõtlema, mis edasi saab. Et kui rääkida vanemate inimestega, et jah, ma olen rääkinud vanemate inimestega ja ja ja noh, et ühest küljest nagu arvatakse, et, et inimene, kes ei ole kunagi kommuunis elanud, et vanemal inimesel on seda väga raske seda muutust läbi jah. Aga teisest küljest on no see natukene inimtüübis kinni ka, et osadele sobib, osadele ei sobi, et võib-olla on tõesti mingiks ajaks oled sa nii palju oma elus suhelnud, et sa ütleme, et sa oled 60 ja sa ei taha enam mitte kedagi näha, tahabki istuda oma toas ja lugeda raamatut et siis tõenäoliselt see elu ei ole sinu jaoks. Kui sa proovid horisondile vaadata, et millal selline esimene eestlastest vanemate inimeste, me ei taha kuidagi vanakeste või tuleviku tuleviku kommuun. Millal see toimida juba võiks, nii et et noh, et näha, mis sellest saab? No ma arvan, et tegelikult viie aasta pärast võiks juba täiesti midagi olemas olla, aga et ta päris toimiks nii, nagu ta olema peaks, selleks läheb tõenäoliselt 10 rohkemgi aastat, et see on kindlasti protsess, mis on pidevas pidevas arengus. Ja noh muidugi, et noh, et, et see on mul küll mõnes mõttes on mul punktide haaval välja mõelnud, kuidas toimida võiks, aga väga palju asju on selliseid, mida me ise ei ei suudagi mõelda ega teha. Et praegu hakkangi kohtumas käima vanemate inimestega ja just sedasama, mida sa enne küsisid, et noh, et kas ma tegelikult noh, võib-olla siis tea, mida vanemad inimesed tahavad, et noh, et ega ma ise ei tea, et ma võin küll mõelda, et kujutada ette mingeid asju, aga noh, kui ma ei ole ise olnud 60, siis noh, võib-olla. On seal mingeid asju, mida ma tegelikult ei oska ette näha ja ka võib-olla ma kindlasti on, on ju, et võib-olla minu ainus unistus, noh ma ei taha kindlasti, võib-olla kodust välja kolida on ju, et noh, see juba eeldaks seda, et peaks seda tegema ja nii edasi ja nii edasi, sest katsu sa mõnda vanainimest kätte saada tema metsatalust, isegi siis, kui tal jalad enam ei kanna. See on väga keeruline, aga võib-olla on seal küsimus selles, et annab tulemusi 45 aastaselt, et siis ta veel tuleb, aga vaata, kaheksakümnesel ta enam ei tule. Et on õige, ajastus on oluline. Ja see ajastus ei ole siis, kui ma jään pensionile, vaid ikkagi siis, kui ma kui mu lapsed kasvavad suureks ja mind enam kodus niimoodi ei vajata. Nii, aga selle idee jätame nüüd sinnapaika, kui ma mõtlen sinu pereeluviisi muutuse peale. Kui sa vaatad oma perele aasta tagasi ja vaatad nüüd, mis teie elus on teistmoodi. Kindlasti on, eks ju, et, et noh, on mingid väikesed asjadki näiteks see, et me nüüd noh näiteks enne sööma kamist alati me kuidagi ühendame käed ja noh, ütleme sellise väikese palve või noh, sellise tänuks selle toidu eest ja nagu mõtleme hetkeks sellele toidule ja täname neid, kes on selle toiduga vaeva näinud ja ja niimoodi ja see kuidagi noh, mitte et noh, mina ei ole usklik inimene ja mitte, et see oleks nagu Ta on nagu niivõrd kummaline, niivõrd naljakas, aga mulle tundub praegusel hetkel juba kuidagi hästi metsloomalik hakata lihtsalt niisama. Või noh, et see on selline tore traditsioon, mille me võtsime kaasa ja milles hästi meeldib seal sa olid ikka tohutult, et selline innustav kokk, kui ma vaatasin, millised kapsahautised ja kartulipannkoogid ja mida kõike sa seal ei teinud ja tõesti, ma mäletan lauset, et seal tuli ikka kaks, kolm tundi enne seda õiget söögiaega hakata, kõvasti süüa tegema, õigeks ajaks valmis saaks, eks ole, siis kuidas nüüd on, et kas ikka vahel tuleb hiina toit? Restorani nagu natukene see, ma arvasin küll, et ma teen rohkem süüa, eks. Natuke teen ka, aga et kuna lapsed ikkagi söövad päeval, eks ju lasteaias siis noh, ma ei tee nii palju, kui ma arvasin, et ma hakkan tegema, et ikka vähem, aga mida ma sain selgeks, on see, et lihtsate toitude tegemine on hästi lihtne, oluliselt lihtsam, kui ma arvasin, on seal mõni selline kaasatoodud retsept, mida sõbrad nõuavad, et kui nad teile tulevad, et siis tuuli raudtee seda tegema. Et ma teen, mulle õudselt meeldib oasupp ja teistele ka, et taimetoit ainult ubadega ja seal sees on maitseained, porgand, sibul, igasugu maitseroheline sool, pipar ja üks ütlemata maitsev asi, siis need mütakad, oad, need, mis on, kuivatatakse neid talveks, mida kuivatatakse talvetalleks ja aga see on eestikeelne, sellist aeduba. Vaata, mul läheb kogu aeg, seisan põlvi, aed ei türgi uba ta kindlasti ei ole, sa mõtled, Türgi uba on sees. Aga see ei ole ohesadaga vene keeles on mul kõik head oad selged ja ma olen arusaare minu ubade maailma täiesti pea peale pööratud. Ühesõnaga see, mis vene keeles Fassolly eesti keeles on see siiski türgi uba, mis ei ole pikk, spargeluba, selge, vaid on selline laiguline selgeks. Ma olen kogu aeg valesti teadnud. Et Pisa kuivakotina ostata, sihuke punane uba näiteks või siis selliste valge triipudega mustele täpsude kauba. Aga kuidas veini joomisega lood on? Minul on sellega selles mõttes kehvasti, et mina ei jõua enam veini siis hästi ja et noh, et veini, et minu poolt joomata, aga arbol Arbo hakkas juba lennujaamas läks endisesse rööpasse tagasi. Ei ole kuidagi ei, see ei ole isegi mitte niimoodi, et ma nüüd, et ma kindlasti nüüd ma enam mitte kunagi ei joo, vaid see on pigem see, et mul ei ole nagu tekkinud enam tahtmist. Ja ma nägin, et seda ei olegi nagu vaja, et seal mingi sotsiaalne konstruktsioon ja ma ennem kujutasin ette, et siis ma olen kuidagi lõbusam, seltskondlikke, me kõik on palju nagu ägedam, kogu see seltskondlik elu aga ei ole, aga sa ei näe tema kallal ega, ega see käi sulle pinda, ta võtab veini või midagi muud käia ei tehku et ka nagu Vissariooni, seda igaüks elab oma elu. Teist ei ole muidugi õpetada, kui see mind häirib, siis ma mõtlen, mitte mind häirib, aga kuidas teie omavahelised suhted muutusid selle aasta jooksul? Kõik on täpselt samamoodi nagu me nägime, nagu me nägime, et aeg-ajalt sai, pese tema särki ja siis ta pahane ja jah, ja noh, seal muidugi vaata, see kõik tema sellised paha pahameele tuhineb koduse naise suunas, olid need, mis jäid nagu selles mõttes sinna, et siin ma ei ole nagu kodune naine sellisel kombel. Aga et noh, võrreldes sealsete naistega, ma ei leidnud kõiki neid asju, mida sealsed naised tegid, on sul oma põld kusagil, kas sa saad kusagil maad kaevata ja kasvatada neid ube ja osa on küll kindlasti ma hakkan seda tegema. Et see vaid juba praegu vaatangi neid nõgesekasve nõgesepeenar, mis mul on kokku kuhjatud, et kui pikana ta juba on ja mida sellest saab, kas juba saab midagi nõgesekotleti? Ma lugesin mingist ühest vähestest intervjuudest, mida sa tegelikult ju andsid seal olles tahaksid tegelikult elada Eestis ka hoopis maal. Aga sa elad ikkagi linnas ja Kadriorus, et miks. See Maal elamise plaan ei ole üldse halb plaan ja tegelikult on see mul selline variant B nagu alati kuskil taga kuklas. Et see selles mõttes eeldab nagu hästi kindlat otsust, et ma ei tee enam televisiooni, vaid ma elan maal. Aga noh, paljud mu tuttavad on kolinud nüüd tõsiselt maale ära ja kõigil neil on üks ja sama mure on see, et tegelikult nad päris täpselt ei teadnud, mida nad seal tegema hakkavad. Et noh, et see on tore, et sa teed oma kätega, sa ehitad oma maja üles, paned oma põllu kui see nagu kõik tehtud saab, et mis siis edasi. Et kui inimene on harjunud tegema ikkagi mingit nagu mõttetööd ka sinna kõrvale, siis ta jääb natukene väheseks. Et, et noh, kuna ma hetkel ei ole veel välja mõelnud, mida ma seal maal tegema hakkama. Et siis see on nagu selline tuleviku jaoks kõrvale pandud, et kui me otsustame ära, et me nüüd me hakkame kirjanikeks ja siis me läheme, Ma lähen jah, ja siis ikka see 300 400 500 väga tähtis küsimus, et kust sellisel juhul raha tuleb. Sest et tore on ju mõelda, et ma hakkan kirjanikuks, aga sellisel juhul on ju ikkagi keegi peab ju selle kõik kinni maksma, et seal maal nii mõnusalt elada saada. Ma kusjuures arvan, et see nagu päris nii ei olegi, et kui sul on olemas mingi koht, mille eest ei pea maksma muudkui maamaksu ja kui sa oled selle kuidagi oma vanade rahadega saanud üles kõpitseda, panna sinna päikesepaneelid ja kõik nagu viinud minimaalseks, et siis mingeid väikeseid töid leiab alati, et tegus inimene leiab endale igal pool tegemist. Et noh, kas või hakkad postiljoni, eks, või kasvõi teed kohaliku lastehoiu, et noh, ei ole päris nii, et sul ei ole tõesti mitte midagi teha, et jah, sa ei saa sellist raha, mida sa siin võib-olla kuskil turundusjuhina saad, aga raha äraelamiseks tegus inimene saab, ma arvan, igas Eestimaa nurgas kyll. Ja sa lepiksid sellega, et sa näiteks ei saaks osta lennukipiletite, sõita soluutselt, kui sa väga tahaksid näiteks Aafrikasse või miks ma peaksin taga tahtma-Aafrikasse minna mingil suvalisel ajahetkel? Ma mõtlesin, et ma ei taha, et noh, see on igas ükskõik millise intervjuu lahti löödud, mis teile elus meeldib, ikka meeldib reisida, eks ole ju mina sellist intervjuud ei ole andnud, ma arvan. Ja muidugi ma mõtlesingi anonüümselt, et, et see reeglina on inimeste unistus. Ühesõnaga minu unistused midagi reaalselt nendes unistustes ei ole sellisel kombel. Aga sina ja televisioon, sul on olnud läbi aegade väga edukaid teleprojekte ja ka majanduslikult edukaid ja vaatajahuvi poolest väga selliseid suurejoonelisi. Et algab uus hooaeg ja varsti ma ei taha. Ei no varsti ei ole sügis, aga siiski ühel päeval ta on. Et kas sul on selles vallas ka mingid ideed? Vaata kõik sellised ideed on ju need sellised kiivalt saladused. A ja keegi teeb selle ära. Ei, seda on see, et vaata, telekanal noh, meil on kuidagi alati selline vaikiv kokkulepe, telekanal ise räägib kõigest, et mina ei puutu asjasse. Niikaua kui Ma ei puutu asjasse. Aga sa iseenesest tahaksid toimetada televisiooni vallas, praeguse tunned, noh, ma olen mõelnud selle peale nüüd, eks ju. Et mulle ühest küljest, et noh, ongi vaata, eluväärtused on hoopis mujal kui, kui noh, raha teenimine, eksju ja siis ma ikkagi mõtlen, et miks ma seda televisiooni teen. Ja siis ma olen ära tundnud, et see annab mulle nagu sa ise piisava adrenaliini. Et mul ikkagi see külg selle asja juures meeldib, et mulle meeldib, kui tuleb, kui tuleb uus projekt ja mulle meeldib, kui sinna tuleb inimesi otsida ja meeskond kokku panna ja vaadata, et eelarvet paika saaksid ja ja siis ikkagi seda saadet kujundama ja looma hakata. Ja kui see esimene eetripäev on ja sul ei ole veel saade valmis ja kõik on nii äge, et mulle meeldib see televisioonisaadet eetrisse andmine. Jah, ja ikkagi ükskõik, sa võid teha oma vahvad need Voa põllud, eks ole, ja ja ühel päeval tuleb suvad aines, ta saab tõesti valmis, aga see ei ole võrreldav selle adrenaliini, eks. Mis on siis kui telesaade eetrisse läheb? Ilmselt vist mitte, erinevad adrenaliin, kuigi ma ütlen, et toataime kasvamist jälgida on ikka nagu väga rahuldustpakkuv taga. Me ikka, see on selline pühapäeva hommikune saade, vaata ja ma püüan ette kujutada, et inimesed äkki tahaksid teada mitte ainult töö ja, ja, ja eluviisi kohta või just eluviisi kohta. Et kui on selline tore vaba pühapäev näiteks nagu täna on, et siis siis kuidas sulle meeldib seda veeta sinule ja sinu perele? See oli eile maal, sa ei käi mitte alati maal, eks ju, nädalavahetuseti ehe, ma käisin lihtsalt talgutööl abis, venna juures oli selline maal käimine kuidagi kõik nädalavahetused on erinevad ja siis me oleme mõelnud pere keskel, et me, et vähemalt nädalavahetusele me lähme kuskile ja teha midagi teistmoodi. Me lähme matkale või noh, lähme kuskile piknikule või sõidame jalgratastega või midagi sellist. Noh, nii võiks ju olla, eks ju. Et lähed kuskile kodust välja ja avastad kuskil midagi, lähed kasvõi vaatama, kuidas sipelgad elavad. Aga see kõik on praegu tingivas kõneviisis, ma kuulen, natukene, on selles, et iga noh, kõik nädalavahetused on erinevad ja tegelikult on nii, et kuna meil meil nagu ei elagi sellises mõttes nädala rütmised, kõik esmaspäevad ei ole tööl ja kõik pühapäeval ma ei puhka, et siis vist ei saagi olla, nii et pühapäeviti. Me teeme seda. Aga natuke nagu ma sind vaatan, tunnen ikka sellist. Noh, et, et sa ei ole päriselt nagu veel siin vä, et natukene natuke selline pidetu tunne, et kui Arvo teeb filmi, eks ju, ja ja lapsed on lasteaias, et siis ma kujutan ette, et sa oled veidi rahutu või ma kujutan ette ainult või seda sa kõik elad mu silmadest ja väga hea lugeja Ja, ja ei ole muidugi, aga selles mõttes, et ma olen alati natukene rahutu, et et noh, esiteks jõudsidki seda pidepunkti, et mulle meeldib elada nagu mitmeid elusid oma elus, et ma nagu olen kogu aeg valmis, tulevikus on hoopis midagi muud noh võib-olla tulevikus ongi, et ma olen postiline ja ei ole nagu enam eriti raha ja siis vaatame, kuidas hakkama saab. Kas sa loed näiteks palju, kas sa käid kinos? Ja on, eks mul on aega lugeda, et loen hea meelega palju ja sul ei ole päeval raamatut võttes sellist tunnet, et ma raiskan aega raamatut võttes mul ei ole sellist tunnet õnneks enam. See on selline tänase päeva haigus, ma olen aru saanud, et mul endal näiteks on see hea, aga ma arvan, et see on hästi suur pakk. See on sinu mõelda nii rumalasti, eks ole ju jah, või noh, et see on nagu paremini kulutatud aega, mis sa saad kulutada, ma arvan, või on üks väga hästi kulutatud aeg. Aga Eesti kultuurielu, see, mis teatris tehakse, see, mis kinos toimub, see, mis kontserdisaalis on ka käime päris palju. Hea meelega ei oska nüüd tagasi tulles, et see vist tegelikult ongi muutunud, et varem nagu ka ei olnud aega. Ja see on ka selle Maal elamisega ikkagi natukene keeruline, et internet on ju noh, tore asi ei ole selles mõttes, et sa kõik ju, kes maale lähevad elama, kujutavad endale ette, et need on pool oma elu ajavad interneti abiga korda, eks ole, aga sõpradega suhelda näost näkku või kontserti kuulata, kontserdisaalis on ikka teine asi. Ja jah, noh, tõenäoliselt on siis ma mõtlen, et Eestis ei ole nagu ükski kontsert nagu liiga kauge kunagi noh, mis on võib-olla küll rahaliselt võib probleemseks muutuda mingil ajal, aga, aga no ma mõtlen, kuidas nad seal Siberis elasid, eks ju, et nad ei käinud enam kunagi kontserdil, noh, sellisel tõelisel kontserdil, aga nemad lõidise nõmedad laulavad oma laule ja siis teevad oma teatrit ja noh, see, et seal hoopis muidugi noh, see ei ole nii-öelda see kõrgkultuur ja nii, onju. Aga võibki mõelda, et kas nagu tähtsam on nagu tarbida Loodot või ise luua. Et on lihtsalt huvitav küsimus, mina ei tea vastust ja kui Eestis on niisugune koht kuhu sa Maal elamise otsuse korral tahaksid kolida, võib-olla neid on rohkem, aga, aga mis koht see siis võiks olla, ütleme siis, mis piirkond? Võib-olla see nagu takistab mind ka sinna kohe minemast, et mul ei ole sellist kohta, et mul ei ole oma perekonnaga nagu väga seotult mingeid maa kohta ise olen siin, Tallinnas vanemad on pärit ka siiski linnadest. Et, et noh, mingi selline nagu kus ma oleksin juurdunud mõnes maakohas seda kohta ei ole. Mis mulle kindlasti meeldiks, oleks muidugi Võrumaa ja üldse Lõuna-Eesti, aga aga noh, et see on niisugune noh, et ilus vaadata, eks ju. Ja ega mind miski ei seo küll selle kohaga rohkem. No aga ikkagi on inimestel on selged eelistused, Ühed, kes tahavad kindlasti saarde kolida ja teised, kes just vaatavad sinna lõuna eest. No ma arvan, et minu eelistus läheksid sedapidi, et ma näeksin, et kus on tööd juba tööle hakanud mõni selline kommuunilaadne ühiskond või noh, et inimesed, kes ongi tulnud sinna ühise sooviga või siis hakata avaldanud soovidega teha ühiselt midagi, et kas loonud omad koolide omad lasteaiad ja arendavad piirkonda, aga midagi meil tegelikult ju on, eksole, on küll jah, ei mingit kohta, on vägagi Tallinna lähedal on lille, mis lilleoru ja no see on võib-olla natukene teistmoodi, eks, et see ongi nagu selline hästi vaimne keskus ja piirkond, et selleks sa pead olema ikka nagu kuidagi väga selles teemas sees, et mina tõenäoliselt pigem valiksin, noh ma ei tea, Põlvamaal Rosma on mingi selline kool loodud ja sinna ümber on kogunenud juba hästi palju inimesi, kes tahavad elada loomulikku elu ja tahavad, et nende lapsed saaksid nagu sõbralikus keskkonnas hariduse. Kui ma vaatan kella, siis ma saan aru, et, et me tahame kindlasti mängida ühe laulu. Sest et selles oled seal Siberis kaasa toonud, aga selle me jätame ikkagi, ma arvan maiuspalaks ja paneme selle kõige lõppu. Aga, aga kui ma paluksin sul nüüd ikkagi võtta selle noh, selle selle kommuunis elamise idee kuidagi sõnadesse panna, et sul ei olnud tegelikult ju seda mõtet, väga selget mõtet, et see võiks sulle sobida, enne kui sa Siberisse läksid. Või oli Ega vist mitte ausalt öeldes jah, või ma ei arva, et see nagunii hea on? Veel kuidagi nii oluline on, et jah, ma arvan, et inimese jaoks on oluline, et iga tema asi, mis ta teeb, on mõtestatud. Nii et see töö, mis ta teeb, on mõtestatud ja kui ta töötab kommuuni heaks, siis on see nagu ilmselgelt mõtestatud, et ta näeb oma töö resultaati kohe. Kas Arbo mõtleb samamoodi? Ei mõtle, või tema ei taha selles mõttes veel maale kolida, elada sellises kogukonnas? Kas te vaidlete selle pärast, kas te olete nagu eriarvamusel? Väga sügaval mõtleme nii selles mõttes, et lõpuks kujuneb ikka kõik kõige paremal moel. Et lased asjadel minna ja siis nad lähevad ja kõlab kuidagi uskumatult, sest vaata, kommuuni kolimine on ka siis tore, kui seda saab teha koos, eks ole, absoluutselt muidugi, oma pere jäta ma küll kuhugi maha ja, ja lapsed peavad siis sellega ju ka nõus olema, lastele ei ole selles mõttes kommuunielu vastu kohe kindlasti midagi, et see on parim lapsepõlv, mida saab lastele kinkida. Aga nad käivad lasteaias praegu ja, ja noh, selle telesaate ajal nad sai, said ka ju eesti rahva suurteks sõpradeks ja lemmikuteks. Et nad ise õnneks ei tea seda. Kuidas nad lihtsalt Haadeti, kuule, aga nad on praegu kirikus, nad ei kuula. Kui sa, kui sa räägid natuke kahe sõnaga nende tulevikust. Sa mõtled ka, et ühel päeval nad lähevad kooli, millisesse kooli sa tahaksid oma lapsed panna? Ma tahaksin panna kindlasti kõige lähemale kodu lähedale kooli. Paraku ma elan sellises piirkonnas, mis on pikitud eliitkoolidega ja see noh, et see mulle väga ei meeldi vist, et ma tahaksin pigem, et nad käiksid mõnes väikeses sõbralikus koolis ja mitte kindlasti sellises koolis, kuhu saamiseks peavad nagu kohutavalt rabeleme katseid tegema. Kui see läheb neil loomulikult, nad saavad sinna loomulikult hästi sisse, siis noh, käigumaid, järelikult on see neile sobiv. Kas kaksikud sinu meelest sul on emana kindlasti oma põhimõtted, kas nad peavad, peavad või peaksid käima ühes klassis ühes koolis noh, seal on lihtsalt logistiliselt nagu kõige blogid ja ka sisuliselt Selles mõttes nagu ei peaks aga noh, kummaline küsitleda ja sa küsid sellepärast, et ma olen, ma olen aru saanud, et, et maailmas on sellised üsna noh, ütleme siis veendunud haridusinimesed, kes ütlevad, et, et tegelikult oleks isegi parem nende kasvamisele oma koolielu veedaksid eraldi. Et sellepärast ma mõtlesin, et kuna sa oled nii põhimõtteline ja üsna tead, eks ole, kuidas asjad peavad käima, et siis on sul kindlasti selles asjas ka oma seisukoht. Neid päästab kindlasti see, et nad ei ole väga ühte nägu, eks ju, ja aga see isegi ei loe, et lihtsalt, et nad nii-öelda, et nad ei harju. Nad ei harjuks nagu kogu aeg ja kõiki asju tegema käsikäes, et neil oleks oma iseseisvus, sest ühel päeval nad peavad ju elama, mingit iseseisvat elu ei pea, aga võiksid, et siis oleks seda lihtsalt lihtsam teha. Ma arvan, et nende puhul ei teki sellest nagu üldse küsimust, sest ma juba praegu näen, nad on sünnist saati nii erinevad, kui üldse kaks inimeste erinevad olla saavad, et noh, neil on kindlasti täiesti erinevad hobid. Noh, kindlasti see ei ole üldse mingit võimalustki, et on, võib-olla teine tahab seltskonna mõttes kaasa minna, aga ta näeb, et talle ei sobi. Aga millised need hobid siis on? Noh, kindlasti vahel on muusika kindlasti, teisel on sport näiteks ja ega see on muidugi logis väga lihtne, ühesõnaga, üritame teha nii, et kõik oleks hästi kodu lähedal. Meie, kui meil üldse mingi peres mingid põhimõtted või asjad on need, siis me näeme, et et noh, et me ei tahaks elada kuskil linna lähedal maali, et meie kogu tegevus oleks linna keskel, et me istuksime pool oma elust ummikutes, et noh, me tahame kõik, et kõik oleks kas jalgsi tehtav kuidagi ratastega või hästi kiiresti. Et noh, kui see maale kolimine saaks näiteks toimuma, et siis peab olema ka kool lähedal ja mingid tähtsad punktid peavad olema sealsamas lähedal, et ma ei käi näiteks maalt linna tööle, et sellist asja ma ei tahaks. Sa ise tegelikult ei sõida jalgrattaga. Ma sain seda lihtsalt enne saate algust, et sa sõidad hoopis mootorrattaga jalgrattaga ja, aga aga, aga, aga mis mootorratas. Tähendab, mis võlub naisterahvast, mootorratas? Ma ei tea, ma arvan, et kui ma sellega sõitma hakkasin, siis tundus mulle lihtsalt äge pidu oli nagu äge. Ja see oli veel siis, kui see äge tahtsid olla, see oli tõeliselt siis, kui ma tahtsin, äge oli. Noh, see oli ikka aastaid seal, ma olen sõitnud mootorrattaga vist mingi 15 aastat, 20 võib-olla isegi 15, pigem. Ja, aga ma olen, mulle meeldib sõita, ikka on hea, et esimest korda kevadel garaažist välja võtta ja tunda seda tunnet, kui mootorratas läheb ja sa oled nagu tuule käes ja kõik on nagu sealt kuidagi hästi selle kõige keskel, mis sinu ümber on. Et see on kihvt. Aga no praegu ma teen seda hästi praktilistel kaalutlustel, et noh, autot meil peres ei ole ja loodetavasti ei saagi olema. Et, et noh, kui on vaja mingeid asju ikkagi linnas ajada, siis mootorrattaga saab seda teha oluliselt kiiremini. Pluss kindlasti veel tasuta parkimine, eks ju. Et kuna ma elan tasulise parkimise piirkonnas ja kõik minu asjaajamised on ka samas piirkonnas siis leida autole parkimiskohtade. Ma ei taha sellega tegeleda. Et kui palju lihtsam on, kui on üks mure vähem ja see suur mure, nauto. See on suhteliselt ekstreemne. Oleneb, kuidas sa sõidad, mina ei sõida väga ekstreemselt. Aga, aga natuuris seal ikkagi natukene sellist, et riski võtmist on. Et, et mis veel on need asjad, mis, mille peale sul adrenaliin, noh, nii-öelda läheb lakke, kui võtame telesaade ja mootorratas ja siis on veel kolm ja neli ja viis no ju siis on eksju. Aga mis need võiksid olla? Tead, kui sa nüüd nagu enne juba rääkisid sellest Venemaale minekust, eks ju, et siis mul tõenäoliselt on ka mingid paigad ja kohad, kus mulle meeldib käia, et mulle tõenäoliselt meeldib natukene noh, aeg-ajalt võib-olla minna sellistesse nagu riskantsetesse piirkondadesse või kuigi noh, Venemaa jälle selles mõttes ei ole aga. Ja matkata, mulle meeldib. Noh, et see on nagu selline rahulik adrenaliin, et ma ei ole mingi hull riski ja seda kindlasti mitte eriti pärast laste sündi. Kui te Siberisse läksite, siis sa kirjutasid sinna teleseriaali serva peale või noh, kui see algas kesk ja kriisis vaevlejatele. Kas, kas see kriis on nüüd seljataga? Mõnes mõttes on küll, ma arvan et. Ja, ja muidugi on, ma arvan, et on, et selles mõttes vaata mingil hetkel nagu tekibki nagu selline nagu natukene mõtet olemise tunne või kuidagi, et noh, mis veel saab, et kõikjal nagu tehtud ja ja kõik peaks nagu minema edasi, täpselt samamoodi nagu nagu oli. Et tegelikult ma olen vaadanud, et mul tuleb iga viie aasta tagant nagu natukene selline väike kriis või et noh, midagi peab muutuma, midagi teistmoodi olema, et siis ma üldiselt teen ka midagi teisiti. Et mõneks ajaks on jälle seljatatud. Kusjuures noh, ma naersin natukene, kui ma seda seal selle logo peal nägin ja mõtlesin, et, et see ei saa olla. Et sa kirjutasid selle sinna lihtsalt nagu teiste jaoks sinna ikka enda jaoks ka ja ega selle järgmise viie aasta kriisi selline noh, lahendus on kuskil peas valmis või? Ei ole need, eks see lahendus tulebki siis, kui see kriis kohale jõuab, et noh, võib-olla siis me lähmegi maali hakkame, kirjanik, eks mine tea. Ei, teeme hoopis midagi muud, et näis aga noh, et muidugi aitas selle kriisi vastu ka see, et sai olla lihtsalt perega rahulikult, hästi pikka aega üheskoos ja noh, oma lastega elada ja vaadata nende kasvamist, et ma arvan, et selle aasta kõige suurem väärtus oligi see, et et lastega sellises eas üheskoos olla. Ma tahan, et see oli, see on täiesti hindamatu väärtusega. Nüüd sobivalt lõpetasin ise selle saate ära, isegi kui ma tahaksin midagi küsida, siis siis nüüd tunduks juba kohatu. Aga me kuulame nüüd ühte ühte laulu, mille sa tõid kaasa sealt Siberist, et ma tahan, et sa natukene juhataksid seda sisse. Me isegi ei tea, kas tuleb see õige laul, aga tulebki roomlastele. Et need on need psalmid või need laulud, mis nad on ise loonud ja neid lauldakse seal kogu aeg. Ja kui meie seal nende keskel elasime, siis me käisime neid ka laulmas hommikuti ja see oli lihtsalt nii ilus, et olgugi, et see Vissarion oli meie jaoks noh, nii-öelda mitte keegi ja ja me nägu ei olnud hinge, noh, ei saa öelda, et hingega nende laulda ja kaasas ei olnud. Muidugi olime. Et et see, et koguneda kokku ja lihtsalt laulda rõõmust üheskoos on hästi ilus, et kahju, et me seda praegu ei tee. Peaksime vist koos lõõritama perega. Hommikust, igal juhul me kuulame ühte laulu, mille Siberist on kaasa toonud tänase jutusaate külaline Tuuli Roosma, aitäh, Tuuli, et sa tulid, aitäh, Margit kutsumast ja selle laulu jaoks võiks veel öelda, et see on meie enda lindistus seal koha peal, nii et see on hästi, kuidagi kõlab selline naturaalselt, et ta ei ole mingi linti lauldud asi jah, nagu kogu see teie elu seal oli ja ja ilusat pühapäeva teile kõikidele. Ilusat pühapäeva.