Tere, head õhtut, džässi kuulajad. Tänase saate külaline on tänavuse džässiauhinna võitja, Mitmekülgne muusik, eelkõige džässmuusik ja helilooja Taavo Remmel. Ja mul on hea meel tervitada sind tavasaates. Sa vist ei olegi siin õhtu džässis endast rääkinud. Aga nüüd on see võimalus. Kuulamast ja, ja tõesti, väga suur rõõm, et Anne kutsunud täna saatesse ja loodame, et tuleb tore õhtu. No tahame ikka sinust rohkem teada saada ja praeguse lõbus muusika, mis taustal mängimas ongi üks sinu varasemaid lugusid, päris varasemaid vist ei ole salvestatud, aga ma arvan, et ma nägin sind esmakordselt mängimas ja ohohoo suuresti üllatusin, oli see siis Kiko kohvikus või valguse baaris või kuidas seda parajasti nagu nimetati, see võis olla ka koos haava tammeansambliga ja seal võis ka laulda Sergei Manukjani, kes siin ka natukene häälitseb. Jah, tõepoolest on, need on hästi meelde jäävad ajad ja ja minu arust selle nii-öelda valguse baariaeg, kuidas seal kaheksakümnendatel käis iga nädal oli seal kontserdid ja sessioonid ja ja noh, see oli tõesti see koht, kus me alustasime oma teekonda muusikasse. Aga ma mõtlen, et see siis just õppisid juba kontrabassi, et kelle käe all sa õppisid? Jah, mul oli tõesti väga suurepärane võimalus õppida Kaupolti käe all praeguseks juba üle 40 aasta olnud pedagoog ja ja tõesti noh, kogu oma tehnilised oskused ja kõik, mis seda pilli puudutab, selle informatsiooni eelkõige olen, ma saan temalt, eks ole, muidugi noh, tänapäeval me räägime muidugi elukestvast õppest ja loomulikult kogu aeg tuleb õppida ja arendada, aga noh, see esialgne algus ja innustus ja kõik, see on muidugi temalt. Aga kes sind Jassi juurde meelitas? No Tšassigali tore lugu, et meil oli hästi vahva klass muusikakeskkoolis, kus mitmed tuntud muusikud õppisid minuga ühes klassis nagu Meelis vindia, Jüri Leiten. Siis oli meil seal Metsalate perekonnast Mehis Metsala ja ja oli Tarvi Jaago, mitmekülgne muusik. Paralleele siis Mart sork, kes praeguseks on küll meie hulgast lahkunud ja see oli täpselt selline puhkpillide ballett, oli võimalik mängu mängida vähemalt ainult kokku panna, mängida Dixilandi ja, ja tegelikult noh, no need olid nagu need võib-olla sellised esimesed sammud ka tassi vala seal ja siis tuli sinna Sven Kullerkupp klaverit mängima ja temaga me siis natuke ja hakkasime sellist trio muusikat proovima ja tema oli hästi suur selline Oskarbiitasoni armastav tollel ajal ja nii ta läks. Tihtipeale on nii, et esimene tõuge tuleb ikkagi nagu kodust, et kus on muusikaarmastajast ema või isa või mõlemad vend või õde, kuidas sinul oli? No ilmselt samamoodi Ta on ema natuke mängis klaverit ja ja, ja tegelikult muusika on saatnud kogu elu võtta väga palju armastusega klaverimuusikat kuulata. Ja, ja on näiteks Tšaikovski esimene klaverikontsert ja mitmed sümfooniat kõik, noh, ta väga juhtsakovskid armastas ja ja noh, kui ta midagi kodus tegi, siis kogu aeg muusika mängis ja küll mitte nüüd džässmuusikaga siiski muusika laiemas mõttes. Nii et sul on see kasvõi klaverikontserte algusest lõpuni siiamaani peas. Ja on sul tulnud seda mängida ka sümfooniaorkestriga, ma mõtlen päris. Täpselt ei mäleta, aga noh, kolm aastat vanakestest töötasin ka, et noh, kuni 89. aastani ja seal noh, üsna hulka repertuaari mängiti läbi, et no vähemalt kuues sümfoonia kindlasti on korduvalt sai mängitud ka selle aja jooksul Kui vokalistidel on probleem, et ooperilaulja just otse nagu džässi ei lähe laulma ja vastupidi kuidas kontrabassimängijaga on, et kuivõrd peab ümber häälestama ka selles tooni tekitamises ja fraseerimises ja kõiges? No see on muidugi väga huvitav küsimus, kuidagi spetsiifiline küsimus, eks ole. Ma mäletan, kui kui ma harjutasin seal konservatooriumi ajal, siis oli ju kogu aeg, eks ole, midagi vaja õppida ja, ja siis pisik oli nagu kogu aeg ikka sees, et see džäss tahtis tulla jälle natukene vaatasin mingisuguseid, eks ole, sealpool käin bassiliine ja vot siis võib-olla päris täpselt nii teadlikud, nagu need ei seganud nagu omavahel või noh, selles mõttes ei püüdnud nagu neid ühtlustada. Aga hiljem on see nagu kindlasti tulnud, et noh, et, et et see kindlasti on mõjutanud igasugust lähenemist muusikale ja teatud teatud k vabamatoseerimist ja et noh, et, et kõik ei pea olema päris täpselt nii, nagu ta võib-olla punktuaalset noodis on kirjas, eks ole, sest et, et see, mis nooti on võimalik üles täheldada, see on kindlasti väga vähe Aga pigem see nagu rikastab see mitmekesisus või kuidas, kuidas sa arvad? Otse loomulikult, mina arvan küll, nii et noh, kindlasti on ka teisi teisi arvamusi Ja siis võib-olla läheme edasi nende ansamblite juurde, kellega sa oled nüüd kõige rohkem koos musitseerinud. Kas üks esimesi oligi siis Villu Veski ansambel või? No päris kindlasti jah, et Villuga Me oleme tegelikult mänginud koos aastast 86, ma nagu ütlen, et esialgu oli tema-nimeline kvartett ja siis laulis seal veel Kare Kauks ja ja siis hiljem tuli sellest Jubavičenna, esialgu oli siis instrument tavalised lood. Seal kuskil kaheksakümnendatel, et kust ja siis ka juba liitus meiega Sergei Manukjani taastatud, töötasime temaga ja, ja siis ka plaat sai tehtud ja ilmselt see päris esimene lugu, mis siin saates kõlas, on ka sedasama Manukjani plaadi pealt. Ja siis edasi tuli juba saksa Bilbändia. Jah, see oli siis juba hiljem, et noh, nagu ikka need koosseisud ja üks võib-olla ka muusikastiil ennast noh, teatud mõttes võib-olla ammendab ja siis otsitakse uusi võimalusi, minnakse teistel aladel niimoodi, vaatavad. Meil on siin muusika näide, siis ka just saksa pill bändiga, kes talle seal meeldis. Noh, siis oli meil noh, trumme mängis Toomas Rull, jah, miljonil Raul, sööd seal ja veski, Matvort mängis trombooni. Hiljem Edward kuulin. Ja kitarr oli huvitav, mitmed vahetused, aga esialgne mängija oli meil küll siis Kalevil et hoopis rukkivallast, jah, nemad õige selliseid nii-öelda kõlavärve sinna. Andi. No igatahes ma mäletan, et see oli üks ütlemata populaarne bänd, ehk siis mõlemad olid väga populaarsed ja kui seal kraavis bänd mängis, siis oli puupüsti rahvast täis. Mäletan seda aega, kui me alustasime päris eeslitallis seal keldris nagu iga pühapäeva õhtused meil oli selline nagu saksa pilliklubi. Et see oli see seal osta 91 92 seal ja alguses low inimesed ju ei teadnud, mis on, eksole tulla õhtul välja muusikat kuulama, et et me olime harjunud tollel ajal võib-olla pigem selliste nagu restorani ansamblitega selline klubikultuur oli ju praktiliselt olematu, eks ole. Ja, ja see umbes poole seda noh, nii-öelda perspektiivis muutus nii palju, et, et ma mäletan, et ühel õhtul tehti ka absoluutne maja rekord, kus osteti 900 piletit. Et see sall oli nagu küll alumisest korrusest kuni ülemiseni välja oli nagu inimesi pungil täis ja. Ja see oli väga pahtli ja teie süü oli seal ka täiesti olemas. Selline tunne ennetena päevalgi võiks olla mõni suurema koosseisuline ansambel. Sellist lahedat muusikat teeks aga ega eriti ei ole. Raul on läinud nagu keerulisemaid radu ja igaüks on läinud oma rada. Ja sul on olnud ka hästi palju väga erinevaid koosseise, kus sul on tulnud mängida ja nii kõrtsis kui kirikus, et just rääkisime esitallistega. Samas kui oluline sul on vaimulik muusika. No kindlasti on väga oluline, et noh, põhimõtteliselt ma olen üles kasvanud selle asja keskel ja kuivõrd noh, minu isa ja ka vanaisa ja vend hetkel on olnud ju kõik pastorid, et noh, selles mõttes ma olen pastorite perekonnast ja tegelikult olen kirikumuusika sees üles kasvanud Kas sul natukene igav ei olnud, et kui sa pidid kirikus istuma isa või ema kõrval ja koraale kuulama? No ma arvan, et mitte, eks jah, lapsed muidugi on lapsed ja, ja eks eks see on ka selline kasvatus, aga ega meid väga on nüüd justkui ringi joosta seal ka ei lubatud, eks ole. Et ikkagi pidime härju majaga. Aga siis seda muusikat oled sa oma mõttekaaslastega teinud ja see ei ole siis enam otse koraal, aga see on originaalmuusika, mida tegite näiteks ansambliga konforte. Jah, et tõepoolest, et, et see on olnud kindlasti üks väga-väga suur osa kogu aeg elus ja ja see oli ka huvitav aeg, et kuigi ta on nagu helikeele mõttes, oli võib-olla pigem selline noh, popim ja õpib muusika, võib olla ka natukene nii öelda mõjutustega. Kuidas te ka kindlasti ka jah, et. Ja see lugu, mida me nüüd natukene kuulame, on, On siis masseevial, selle on kirjutanud Pärnusse elav kitarrist Marek Talts. Selline ilus, rõõmus, rahulik pühapäeva hommikumuusika, mis te nagu meeleheaks meile rõõmsaks aga samblegi vaimulike ja koosseise nii-öelda vaimuliku muusika ansambleid on teisigi, ehk siis kadrihundiga oled sa päris pikalt ka ühisteed käinud erinevates koosseisudes siis kohtunud. Ja seda võiks ka praegu tõesti meenutada, et see aastanumber oli hästi ammu, see oli siis 80980, kui mina temaga esimest korda kohtusin, et nimelt oli tema ju Marju kuudi õpilane. Ja siis ta oli 16 aastat vana. Me oleme tegelikult noh, samal aastal sündinud. Ja kui Marju Kuut, et ennem oma siis emigreerumise Sid Nõukogude Malta tegi mõned kirikukontserdid, et siis mina sattusin sinna bändi mängima ja samuti oli katiivsel taustalaulja. Ja siis sellest, mis ajast me tunneme ja, ja ka oleme nii-öelda siis erinevates koosseisudes ka väga erinevat muusikat mänginud, eks ole, kuni siis tema omaga mõnest sooloprojektist alates ja ja taga võttis ka Eurovisiooni laulukonkursist osa sain, mäletan sellel aastal ju, kui oli kaelakee hääl praktiliselt sama palju punkte, aga, aga vist esikohti oli vist Maarja-Liisil rohkem ja selle tõttu läks see kaelakee hääl sinna lauluvõistlusele. Kuni siis ka Vox Clamantis, sinivälja. Kadri laulab seal ka ja Vox Clamantisega oled sa musitseerinud siis kas koos Villu Veskiga või ka eraldi? Põhiliselt jah, Villu Veskit, riigikogu, kus siis ka Brian Melvin on ja ja see on andunud alles meil oli siin märtsi, veebruari lõpus oli alles üks kontsert Austrias, et väga tore. Et siin on selline tore plaat lenda üles kurbusest ja mida me siit võiksime kuulates on siis ansambel hüüdja hääl. Kus Kadriga laulab? Jah, no see on selline platsis, kus on kõik eesti vaimulikud rahvaviisid kasutatud ja neid pisut töödeldud ja võiksime kuulata näiteks siis ma tänan sind, et noh, seal on selline ka kontrabassi väike intro, viisikene. Jaa. Hästi tore lugu, et siin saavad nagu kirik, kõrts kokku jälle, et natukene rahvapidu ka. Et see ampluaa on sul nii lai olnud. Et oled sa siis küla peal ka mänginud. Külapeol päris jah, no võib-olla ikka mõne korra on olnud, need on tulnud ette ka, mäletan, sattusime võlagiga Kadri ondiga Soomes. See oli just meie vabariigi sünniaeg, kus oli tegelikult muusikutel suhteliselt raske ka, aga õnneks oli siis jah üle üle lahe siin võimalik käia muusikat mängimas ja ja pisut ka raha teenimas ja, ja sattusime ka siis esimese mai soomlastel vappu on väga pidupäev ja kuskil veoauto kastis mängisime ja ja tõepoolest, et noh, et ikka taheti Saaremaa valss ja muidugi ka nii et see kontsert läks üle ikka selliseks rahvapeoks. Saite nende lihtsate lugudega hakkama või võib-olla alati tea, ei tunnegi neid, aga enam-vähem ikka teate. No ikka teame ja Kadri on ka väga haritud muusika ja temaga on alati võimalik minna ükskõik kuskohas, et vot seda lugu tead, tead, seal mängime. Et sa oled õppinud ka viiulit, basskitarri, kui armas sulle, kontrabass on? No praeguseks kindlasti ikkagi väga armas, et tõesti seda pilli palun õppinud armastama mäletan, kui, kui see vahetus või pillivahetus nagu tuli ja noh, eeskätt muidugi selle Dixilandi tõttu, et noh, et eks seal on nagu kontrabass sobib paremini ja ema oli natukene õnnetut. Et mis see kontrabassi ikka siis on. Aga kui ma juba harjutama kodus hakkasin, siis ta ütles, et oi, et talle ikka väga meeldib, et et täitsa ikaga viisi pill, et ta ei ole passi, passi pill. Ja tänapäeval on see eriti nagu esile kerkinud, et nii kauneid soolosid on ka kontrabassil ja kontrabass soleerib ja passistid on ühed populaarsemad instrumentalistina üldse. Aga kui palju sulle siis antakse teiste ansamblites nii-öelda võimalusi soleerimiseks või, või leppida sellega selle rolliga, mis sulle parajasti antakse? Noh, eks see kõik oleneb ikka sellest muusikalisest kontekstist, et, et kindlasti on sellist muusikat, kus see on nagu hästi oluline näiteks, kui mängida trios klaverit, riius, eks ole, noh, siis on elementaarne, et noh, et ikkagi üks selline väike värvivahetus on vajalik ja ja praktiliselt siis võib-olla mängib ka passida, kui igas loos soolot. Aga, aga niipea, kui on muidugi muid instrumentalist ja siis võib-olla tema loll ei ole ka nii oluline. Et noh, selles mõttes sooloinstrumendina väga. Aga noh, kahtlemata on see alati väga põnev mängitega soolot. Ja üks mees tuli kaugelt maalt ja kutsus sind ka plaati salvestama, ehk siis Henri peitmann. Muusika meil kõlamast juba praegu, jah. Millal see juhtus? Noh, see on siin ka juba ütleme nüüd juba varsti võib-olla 10 aastat, kui me oleme tuttavad ja, ja ta on iga aasta käinud, kodustasin ka oma venda vaatamas, kes töötab siin sümfooniaorkestris ja ja, ja siis ka tekkis plaadi salvestamise mõte ja ja hiljem on saanud ka edasi arenema. Muud koosseisud Austraalias ka ära käinud ei ole veel ja siis samal ajal ilmus aladame. Siin oli üks kena Mart Soo soolo ja siis ilmsesti villu on siin jällegi musitseerimas. Nii ta on, aga ma tean, et sa oled ikka oma muusikat kirjutanud, aga natukene raske oli seda üles leida. Et Sa komponeerid ja kas ainult endale, kas ei ole julenud ansamblitele pakkuda või kuidas sul see suhe loominguga on? Noh ilmselt tõesti olnud, et nii palju on kuidagi need kutsed ka tulnud ühes teis ansamblisse ja, ja see on tegelikult üsnagi noh, nii palju aega võttev tegevus ju teha proovi ja, ja nüüd ma olen ka õpetamas mitmes koolis, kus sa praegu oled, olen hetkel veel päris mitmes koolis, et olen Tallinna muusikaakadeemias, siis siis on ka Riia muusikaakadeemiasse totu Elleris ja ja olin ka Viljandis ega Viljandist olen nüüd hetkeks külla tulnud, et. Aga siis ikkagi natukene oled ikka komponeerinud. No ikka olen ja, ja, ja põhiliselt siin selle nüüd gospel või ütleme siis ka vaimuliku muusika vallas küll üsna mitmeid lugusid ja, ja neid on ka salvestatud ja võib-olla siiski rohkem ütleme ka sellise Aranseerimise peale või ka noh, ütleme nüüd kuidagi püüdes siis nagu mingisse uude vormiga teinekord valada, et see et täna ja üldse ka jäts, muusika muidugi selles mõttes kompositsioon kui selline, noh, ta on ka nii, nii ja naa, et noh, et kui just päris bigbändile kirjutaja, kõik ei ole ette, eks ole kirjutatud siis küllaltki on ta selline nagu noh, et vabanemine. Küllaltki jah, et, et noh, et ka need arranžeeringuid ja tihtipeale tekivad ju ka kohapeal, eks ole Ta on seal just ja, aga ma arvan, et see on nagu tark mõte, et kontrapassile just midagi kirjutada ja selles mõttes, et oma kallist pilli nagu paremini tundma õppida aitab see, kas, kas on nii? Jah, kahtlemata. Et see on ikkagi noh, et ütleme, et kõik need pilli siis võimalused, eks ole, võimalikult palju ära kasutada, eks ole, mis on tema sellised piirid ja ja tegelikult üht koma teist veel ka selle pilliga kahtlemata. Ja üht-teist on nagu salvega saanud, et siin projektlavastus, kontsert, Tõnis Mägi tarkus, et siin on seal soololugu ka itk. Selle loo pealkiri oli itk, on see selline üldistus või on see millestki konkreetsest inspireeritud? No ilmselt jah, et see on sellest Tõnismäe tarkuseetendusest ja ja seal on palju selliseid tõsiseid teemasid käsitletud ja järgmine on kohe sellest, et häda sulle maa, eks ole, nissan sealt nii-öelda vana testamendi koguja raamatust, eks ole, kuidas kui nagu ütleme, selline Maal liidrid ja, ja sellised juhtivtegelased justkui nagu ei ole oma ülesannete kõrgusel, eks teile ajaka ratast võtma, eks ole. Ja siit kumas nagu läbi midagi orientaalset, et kas sa ise oled ka huvi tundnud teiste kultuuride vastu? Või nii palju, kui vaja just. Nojah, et võib-olla pigem nii, aga noh, et eks on mõningaid kohtadest ja ei õnnestunud ka nagu külastada ja paar paar kindlasti võiks öelda, riik, äkki on eri eriti ka kuidagi noh, avaldanud mõju, et noh, ma ütleks siinkohal näiteks Jaapan ja Iisrael on tõesti väga väga omapärased kultuurid ja kuidagi kõnetavad väga-väga suurelt. No Jaapaniga on selline eriline lugu, et sa oled koos Tõnu Naissoo salvestanud tervelt kaheksa, võib-olla isegi rohkem albumeid, kes seda täpselt oskab kokku lugeda ja ma tean, et selline traditsiooniline tsässon Jaapanis hästi populaarne, et mis, mis tunne sul on nagu traditsioonilist džässi mängida? Jah, no vot kindlasti seal see nagu läheb väga-väga selles mõttes õigesse pinnasesse, et nad on kindlasti võib-olla oma kultuuris seda ma sellest, seda muusikat ja ja Tõnu on väga selles mõttes populaarne, seal, nad on suurepärane publik ja nad on väga tänulikud ja tõesti, kuidas ka see meeskond, kes neid kontserte korraldab, kuivõrd-kuivõrd ühes meeles ja töötavad kõik selle nimel, et natestesse kunsti ime nagu sünniks, et et noh, et väga-väga-väga toredad inimesed. No ja siis lausa viimaselt albumilt on meil võimalik kuulata siis plaadi nimilugu Hirmus härmas on vahetevahel ka traditsioonilist džässi kuulata, sellist mõnusat õhtu muusikat just nagu aga miski ei teki tühjale kohale ja kui sul just lemmikbassimängijaid ei ole, siis sul on kindlasti lemmikbändid või heliloojad, et kas sa võiksid nimetada, kes on sind nagu rohkem mõjustanud või keda sulle meeldib kuulata? Ja kindlasti on teatud mõttes ajaloolises plaanis, et ma mäletan, oli mingisugune aeg, kus ma olin tohutu palju mõjutatud näiteks pätmatiini muusikast ja töötasin siis seal sümfooniaorkestris ja ja ühe proovi järgi tulid siis Andrus Vaht löökpillimängija, kes praegu Rootsis elav ja Jürisson, et Taavo, me peame kohe sõitma Peterburi, et seal on pätmatiini kontsert ja sa pead ikka tulema. Mul oli õhtul mäletan kiigelaulukuuiku kontsert ja siis sai sinna keegi asemik ja, ja tõesti, et noh, see oli küllaltki suur, ütleme, emotsionaalne vapustus. Teatud mõttes ja tõesti võtmeteeni mängis soolot ja jama lausa pisarad tulid ikka, et see oli lihtsalt nii ilus ja kuidagi väga kõnekas. Ja kindlasti noh, ütleme, et kui heliloojatest rääkida, aga kahtlemata toetuse on ju paljuski ka Lail meisi produks produktsioon ja noh, võib-olla ka teatud mõttes ütleme hüüdja hääl või mõned, mõned teatud asjad kindlasti on võib-olla sellest justkui natukene inspireeritud jah, et aga noh, ikka bassi mängib muidugi on üsna mitmeid olnud ja ja keda on jälle siis varasematel aegadel võib-olla rohkem kuulatud ja ja Snap palju põnevaid, huvitavaid, et on muidugi ka elu jooksul nähtud. Et kui kedagi nii väga konkreetselt nimetada, et siis noh, mis nagu hetkel niimoodi meelde tuleb, et mäletan justkui nagu sooloprojekt oli siin ka kõlamused alles seal lasteaiad kaadrites käisime, klots, ambitsioon. Ma mõtlesin, kui kuulasin tema soolokontserti siis raekojas ja käis Eberhard Weber, mängis oma soolokontserti, Alil Andersen ja üsna mitmed ka Andres surmiin kahtlemata ja sellest, kuidas sa ise kuueniga ka muidugi loomulikult huvitab. Et pallimehi on tõepoolest väga palju niipalju, et eestipassimeestel on, kust mõõtu võtta tõepoolest ja kindlasti paljud võtavad mõõtu ka sinust, et näiteks kindlasti sinu poeg Heiko Remmel võtab ka natukene sinust mõõtu või mida tema kuulab, ei tea. Oi, ta kuulab ka praktiliselt ikkagi kõike muusikat ja, ja ei noh, et ei ole nagu selline noh, võib-olla nagu piiratud selles mõttes, et ainult teatud stiilidega, aga aga noh, nemad on palju muidugi räägitud muusikast ja hästi põnev on koos mängitud. Nonii hiljuti ta just mõni päev tagasi nõmme konkursil pälvis teise koha, nii et sulle palju õnne ja talle palju õnne ja üldse olete väga palju väga huvitavat muusikat teinud ja paljude muusikutega oled sa koos tõepoolest puuda soola ära söönud, et siin oli nagu Tõnu Naissoo viimasele, aga kindlasti ka Andres Mustonen, siis mängid ju Hortus muusikuses. Ja te koos musitseerib tega džässkvartetile, ehk siis Andres Jaak Sooäär sina ja Tanel Ruben ehk mida selle koosseisukohta ütleksid? No vast üks põnevamaid väljakutseid siiski viimasel ajal, et et, et noh, kuidas ühendada, eks ole, võib-olla seotud varasemat loomingut, eks ole, tänapäeva siis instrumentide tänapäeva mõtlemisega oli siin viimase MustonenFestil seal huvitav võimalus mängida ka siis Johann Sebastian Bachi 30 Goldbergi variatsiooni bändiga ja ja tõesti Kooli lähed harjutama, sest mõned partiid on on rasked, et nad on tehniliselt ka, niiet tempod lähevad kiireks ja ei ole nagunii, et võtad noodi ette, mängid kohe maha, et et selles mõttes igas mõttes nagu väljakutse ja, ja põnev. Ja selle projektiga olete saanud päris kenasti juba väljaspool ka esineda. On olnud ikka võimalusi. Sellel aastal tuleb Venemaal vaid, kas seal Iisraelis kuskil veel me ei ole. On, tuleb jah, nüüd üsna-üsna varsti sinna. Ja siis lugu viimaselt albumilt A tempov. Ma kujutan ette, et sinu nädala töögraafik on üsna tihe, mis sinna mahub. Hommikud eelkõige, et siis nüüd praegu ka keskpäevast tavaliselt kartus muusikuse proov ja siis õhtul veel kas mõni kontsert või ka praegu olema seotud ühe teate etendusega Rakveres. Õigemini küll Vihula mõisas, aga Rakvere teatril mängib seal Tiina Mälberg, Tõnu Õnnepalu kevade suvi, et et seal Igav ei hakka, igav ei ole sinu käe alt, siis tuleb ka uusi bassimängijaid, et mida sa arvad siis eesti jazzi bassimeeste rivist või meeskonnast, et milline meil olukord on? Vaevalt olukord on juba päris päris kena ja, ja selles mõttes noh ka kümnevad Ta perspektiivist vaadates ikkagi on tohutu palju kõik muutunud. Mäletan, kui ma läksin või hakkasin õpetama, läksin Viljandisse ja muusikaakadeemiasse tööle, siis oli see pink hästi lühike, et siis oli just Mihkel märganud, alustamas ja aga noh, praeguseks eks ole, meil on siin Peedu kass marti tärn Stockholmist tulnud ja ja, ja noh, terve hulk kui tooli, väga põnevaid muusikuid, eks ole, nii elektribassimängijaid kui ka kui ka siis kontrabassimängijad jäävad need, et tore on vaadata, hästi tore on kuulata. Samas, kas sa tunned ka, et sulle nagu kuklasse hingatakse, et seal tuleb nii palju häid tegijaid, et aga ma usun, et ega töö ikkagi nagu otsa ei lõpe? Ei, absoluutselt mitte, et see on ikka, see on tegelikult tohutu suur rõõm, et, et just seda enam, et kui ka omad lapsed mängivad, seda saab vaadata ja kuulata ja noh, keegi on kunagi öelnud, et no et õpetaja eesmärk on võib-olla näha oma õpilases iseennast, aga palju-palju paremal kujul siledaid palju paremaid kujusid ongi. Et nii ta läheb, et iga järgmine põlvkond on juba tublim ja, ja võib-olla ka põnevam. Jumal seda teab, aga ikkagi viimasel ajal oled sa väga palju teinud koostööd erinevate koosseisudega ja meil on siin veel üks värske plaat, et kus on solistiks Laura põldvere ja ka tänu naiste trioga ja Laura oli hästi tubli Riia rahvusvahelisel konkursil, et ka sealt noppinud vähemasti teise koha. Kas kuulame? No sa oled paljude noorte muusikutega ka koostööd teinud ja üks nendest on Kadri Voorand ja tema album siis koos Virgo Sillamaaga. Et kindlasti oli see väga tore koostöö ja neid kontserte on päris palju olnud ja vaata, mis Kadri on sinu kohta öelnud. Tava kannab endas suurt hinge ja see on miski, mis annab muusikakõlale kandvuse, millele saab toetuda nii kuulaja kui ka kaasmuusik. See miski, mis ei kuulaja teid viia maistest probleemidest kaugemale ja minu arvates on see üks muusika tähtsamaid ülesandeid. Tava on väga avatud mõtlemisega muusik, mistõttu on temaga võimalik uusi piire kombata ja katsetada midagi senisest teistsugust. Niisiis, võib-olla me täna Kadri muusikat ei mängigi, me oleme päris palju seda mänginud, aga saad sa nõustuda tema ütlemisega toidu ilusat, sest ma arvan, et, et minuga ühinevad kõik muusikud, et sinu kohta võib kuulda positiivset ja kui mina olen sinu soolosid kuulnud, siis mul on alati selline tunne, miks ta ei võiks neid rohkem neid soolasid mängida, sest tihtipeale see on nagu kontserdi mingi tipphetk. Et see on sulle ka kiituseks, aga liiga palju ei taha nagu kiita ka, sest et sa oled kogu aeg teel kuskile ja ja kuhu sa enda arvates oled teel? Et see on väga põnev küsimus jah, et kindlasti uute uute muusikaliste kohtumiste poole ja igasuguste kohtumiste poole ja. Ja uute väljakutsete poole ja kindlasti ootame sinult sinu enda muusikat rohkemgi, et paljudes lugudes oled sa nii-öelda nagu kaasautor ja kahtlemata, et kõik ansambli muusikud kujundavad käekirja. Aga üks ansambel, millega sa oled ka väga pikalt koos püsinud ja koos musitseerinud, on siis Villu Veski Nordic Sound just ja selle looga nende viimaselt albumilt või teie viimaselt albumilt, mis seal. Siis selle plaadi avalugu. Ja tänase saate külaline oli bassist, mitmekülgne muusik ja helilooja, tänavuse džässiauhinna võitja Taavo Remmel ta enam ei haavati ja täname kuulamast ja uute kohtumisteni.