Tere õhtust, kell on saanud kuus jahed päevakajas, võta kukkuda mina, üheksanda mai sündmused stuudios Mari Rebane. Täna 21. Eesti linnas peetud teatejooksuosalised toetasid Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskust. Vaegkuuljatele teevad muret piiratud võimalused kultuuriüritustest telesaadetest osasaamisel. Vandeadvokaat Jüri Raidla ütles täna Euroopa tuleviku arutelul, et Eestist võiks 2012. aastal, kui Eesti on Euroopa Liidu eesistuja riik. Euroopa föderaalse struktuuri arhitekt. Venemaal tähistatakse 68 vasta möödumist teise maailmasõja või venepärasemalt suure isamaasõja lõpust. Tartus algas Prima Vista kirjandusfestival järjekorras juba 10.. Festival arutleb aja kaduvuse ja taju üle. Ilm tuleb öösel sajune, kohati on sadu tugev ja võib isegi rahet tulla. Tuul võib-olla äikese ajal väga tugev, homme kohati vihma ja püsib äikeseoht. Sooja tuleb 14 kuni 20, Kagu-Eestis kuni 23 kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt. Täna jooksid 21. Eesti linnas üle 9000 lapse Haapsalu taastusravihaigla patsientide toetamiseks. Üheks abisaajaks on kuueaastane Erik jätkab Ivar Soopan. Kuueaastane Eerik ei suutnud esimestel eluaastatel end liigutada, neelata ega süüa nüüd sammud poiste onu, taastusravila jalutusraamiga või abistaja käte toel. No Bly, et nüüd need jalad Hirgu heidet lükka, lükka, lükka, lükka ise tubli ja siis ka. Ärev, tantsib. Erik ja füsioterapeut Kadri Englas on vanad sõbrad, sest Eerik käib Haapsalus ravil juba ligi viis aastat. Ja nüüd ta on just kuueseks saanud, nüüd me teame 11 juba viis aastat, nii et meie füsioteraapia eesmärgid tegelikult muutuvad ja aga ehk siis sellega, kuidas Eerik kasvab, mida ta hakkab oskama ja mida siis saab juurde õpetada. Hetkel me treenime siis kõige rohkem füsioteraapia, seda, et Eerik oskaks või saaks iseseisvalt istuda tooli peal nii stabiilselt, et tal ei oleks kogu aeg vaja kedagi sinna juurde, et ta saab kas ilma ohuta iseseisvalt hakkama ja teiseks, siis harjutame temaga abivahendiga kõndimist, et ta saaks iseseisvamalt näiteks lasteaias või kodus olla. Teine noor patsient, kelle taastusravi teate jookseb, toetavad on 12 aastane Artjom. Temal on sünnitrauma, mille tõttu jäid halvatuks mõlemad jalad, üks käsi ning kadus nägemine. Tänase teatejooksuga kogutava raha eest saavad väiksed patsiendid muuhulgas kogemusnõustaja teenust. See tähendab seda, et näiteks seljatrauma üle elanud inimesed õpetavad sama traumaga patsiente. Peamiselt kulub ka heategevusraha abivahenditele, mis on paljudele peredele üle jõu käivat kallid Haapsalu taastusravihaigla ravijuht. Ülle Kruus. Ja kui abivahendid on puuetega lastele rahastatud 90 protsendi ulatuses riigi poolt siis, kui lapsel on vaja näiteks kolme abivahendid, mis on kallid, siis ka selle kümneprotsendine omaosalus on tihti perele suureks koormaks. Heategevusliku teatejooksud peeti esimest korda 2006. aastal, mil osalejaid oli vaid 500. Eelmisel aastal oli teatejooksul juba 9500 noort jooksjat. Mullu koguti Haapsalu taastusravihaigla kolme patsiendi toetuseks 3600 eurot. Ivar Soopan, Haapsalu. Vaegkuuljate võimalused kultuurisündmustest osasaamiseks on Eestis väga piiratud, olukorra parandamiseks tuleks kuulmishäirega inimestel ja nende esindusorganisatsioonidel enda eest veelgi rohkem seista, tõdeti täna Tartus toimunud vaegkuuljate liidu juubelikonverentsil. Lähemalt räägib Piret Eeerrembris. Eestis on vaegkuuljaid 10 protsenti elanikkonnast, see on suur hulk inimesi, kelle ligipääs kultuurisündmustele on aga tehnilise toe puudumise tõttu tõsiselt häiritud, tõdes vaegkuuljate liidu esimees Uno Taimla. Ka meil vaegkuuljad lihtsalt pelgavad sinna minna ja ma olen ise isiklikult käinud teatreid külastamas ja vaatamas. No lihtsalt järgmine kord enam ei lähe, ma ei saa sealt infot. Viljandi kultuuriakadeemia kultuurikorralduse õppejõud Piret Aus tõdes, et kultuuriasutustes ei tulda sageli lihtsalt selle peale, et on inimesi, kellele on teatri- või muuseumi külastamisel eritingimusi vaja luua. Kui ma olen rääkinud näiteks Viljandis erinevate asutuste juhtidega, siis üldjuhul pööritatakse silmi ei tuldagi selle peale, et tegelikkuses on oluline, et inimesed, ma, ma pean silmas vaegkuuljad ise, kurdid, nende ühingud, liidud läheksid organisatsioonide juurde kultuurijuhtide juurde ja räägiksid sellest. Eesti vaegkuuljate liidu juhatuse liige Külliki poode on selle eest seisnud, et kuulmishäiretega inimeste kultuuri tarbimisvõimalused laieneksid näiteks nüüd Vanemuise teatris olemas vajalik aparatuur, mis võimaldab vaegkuuljad teatri etendust nautida. Vaegkuuljatele ligipääsetavuse tagamiseks, eks ta on kindlasti tehnilisi lahendusi, ehk meil on pandud siia silmus võimendi ja meil on ka kõrvaklapid hästi lihtsalt öelda, et on see nii. Vaegkuulja paneb oma kuldaparaadi vastavasse programmi ja ta kuuleb läbi oma kuuldeaparaadi väga puhtalt seda heli, mis tuleb laval ja see aitab kindlasti kaasa sellele, et ka kuulmispuudega inimesed saaksid teatris käia, osa võtta konverentsidest, osa võtta teatrietendustest muusikalidest. Nii et sellest on väga suur abi. Toode sõnul on püütud vaegkuuljatele vastu tulla mujalgi, kuid enamasti on jäänud see ühekordseks katsetuseks, sest etendustele subtiitrite lisamine või viipekeeles tõlkimine on osutunud liialt kulukaks. Kultuurisündmustest võiks osa saada ka televisiooni vahendusel, kuid paraku on siingi võimalused piiratud, sest subtiitritega kodumaiseid saateid on väga vähe. Külliki poode. Küsitluse tulemusena selgus, et selle järgi on väga suur vajadus ja tahetakse eelkõige tuleksite otsesaadetele subtiitrid, aga hea küll, me võime vaadata ka kordussaateid, aga mida rohkem neid kordist saateid oleks, seda parem praegu neid on väga piiratud, kõikidel saadetele ei ole ja väga tahetakse uudistesaadetele subtiitrid alla, et ma väga loodan, et nii pea kui võimalik, need subtiitrid sinna tekivad. Piret Erremreis Tartu stuudio Keskerakond viskas täna oma ridadest välja pistisekuritegudes süüdi mõistetud endise linnaametnikud Ivo Parbuse ja Elmar Sepa. Parbuse ja Sepa süüdimõistmine pistisekuritegudes jõustus lõplikult eile, sest riigikohus ei võtnud kriminaalasjas esitatud kassatsioonkaebusi arutusele. Keskerakonna põhikiri näeb ette, et partei liige arvatakse erakonnast välja, kui tema kriminaalasjas on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Elmar Sepp kutsutakse tõenäoliselt ka Tallinna vee nõukogu esimehe kohalt tagasi. Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse sotsiaal, demokraatliku Erakonna fraktsiooni üheksandal mail algatatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise seaduseelnõu, millega soovitakse luua riigikogus soolise võrdõiguslikkuse erikomisjon. Komisjoni ülesandeks on teostada parlamentaarset järelevalvet soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ning esitada valitsusele seisukohti ministeeriumide esitatud riiklike programmide mõju kohta. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon. Valitsus pani paika CO2 kvooditulu jaotamise kuni aastani 2020 ning ei nõustunud õiguskantsleri ettepanekuga kaevandamisõiguse tasumäärade vähendamisest. Uku Toom jätkab. Valitsus esitas täna riigikogule välisõhukaitseseaduse eelnõu, mis paneb paika, kuhu läheb kuni aastani 2020 CO2 kvoodioksjonitelt saadud tulu. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ütles, et päris täpselt selle suurust praegu ennustada pole võimalik, kuid riigieelarvestrateegia konservatiivse prognoosi kohaselt võiks laekuda ligikaudu 270 miljonit eurot. Pool sellest 270-st miljonist peab siis olema suunatud puhtama keskkonnaga seotud projektidesse energiasäästu. Nagu te teate, siis sel aastal on suurusjärgus 10 miljonit eurot koodi oksjonitulust suunatud KredExi kaudu kortermajade soojapidavamaks muutmisesse. Aga tulevikus saab koodi oksjoni tulu kasutamise ampluaa olema oluliselt laiem. Me plaanime toetada ka riigi ja omavalitsuse hoonete energiasäästlikumaks muutmist, aga ka näiteks biogaasi kasutuselevõtu transpordis. Mis puutub korterelamute soojustamist, siis on sihiks muuta aastaks 2020 energiasäästlikumaks 1000 kortermaja ja selleks on planeeritud 20 miljonit eurot, millele lisandub 100 miljonit Euroopa Liidu eelarveperioodi vahendeid. Avalike hoonete renoveerimiseks läheb CO2 raha 50 miljonit eurot ja see võimaldab soojapidavamaks muuta üle 300000 ruutmeetri pinda. Senisest suuremat tähelepanu pööratakse transpordile ja biogaasile. 2020.-ks aastaks on eesmärk see, et me kasutaksime transpordis biogaasi sedavõrd palju, et see oleks võrdeline siis 30000 tonni naftaenergiaga. Valitsus arutas kabinetiistungil õiguskantsleri ettepanekut vähendada kaevandamisõiguse tasumäärasid, kuna nende tõus ei ole kooskõlas põhiseadusega. Valitsus otsustas ettepanekut mitte toetada taas keskkonnaminister. Meil on tegelikult juba praegu olukord, kus need kaevandustasud, mida kaevandajatel maksta tuleb, ei kata päriselt seda kahju ja mõju, mis nii loodusele kui kui ka ümbritsevate inimeste elukeskkonnale avaldatakse, nii et neid tasusid veel vähendada. See sisuliselt oleks lihtsalt ebaõiglane. President Toomas Hendrik Ilves kuulutas täna välja riigikogus 25. aprillil vastu võetud jahiseaduse, sest leidis, et see on põhiseadusega kooskõlas. Küll aga selgus info kogumise käigus, et jahimeeste seas on tuntav ebakindlus ja ebaselgus paljudes olulistes küsimustes, mis seonduvad uue seaduse rakendamisega. Riigipea hinnangul tuleb kiiresti arusaadavalt selgitada jahipidajate ja maaomanike õigusi, kohustusi ning keskkonnakaitse tagamise põhimõtteid. Palve jagada tõest teavet on suunatud kõikidele vaidlusi tekitanud menetluse osapooltele, teatab vabariigi presidendi kantselei. Tänane Euroopat päev sel puhul toimus Euroopa Majas Tallinnas president Toomas Hendrik Ilvese ja vandeadvokaat Jüri Raidla arutelu Euroopa tuleviku üle. Mall Mälberg toob mõned mõtted esile. Talv algas küsimusest, kas Euroopa vajatud ratiivsust mõlemad hooldasid, kas Euroopa vajab kahekojalist parlamenti ja vajab, mida peaks sel juhul tegema Eesti, et Euroopa föderaliseerida eluks. Jüri Raidla sõnul Eesti peaks Euroopa liidu edasisele arengule sealhulgas ka föderaliseerumisele, vaatama selgelt läbi oma rahvuslike huvide prisma. Kas need on paremini kaitstud föderatiivses vaid konservatiivses, Euroopa liidus? Demokraatlik föderalism kaitseb väikseid, sest ta on korrastatud süsteem. Suured, muide tahavad alati teha otsuseid olukorras, kus täpsed reeglid ei ole paigas, sellepärast et suurte tahe sel juhul prevolveerib. Ehk teisisõnu föderaalselt korraldanud Euroopa Liit on minu arvates väga selgelt oluliselt parem instrument Eesti rahvuslike huvide kaitsmiseks kui tänane Euroopa liit konstaderatsioonile, mis suurel määral ikka kahetsusväärsel kombel on üsna amorfne moodustis. Kas kontoderatiivsel korraldatud Euroopa liidul on pikemas plaanis üldse olemas perspektiiv? Minu arusaamine on siin, et see perspektiiv puudub. President Toomas Hendrik Ilves lisas, et sõderalismist ei saada alati päris õigesti aru ja see on äärmiselt kahetsusväärne. Seda ei juhtu üksnes meil, vaid mujalgi Euroopas. Kui me räägime föderalismist, Me räägime hoopis ühest lahendusest selles, kuidas demokraatlikult ja kõikide huvisid parimal viisil rahuldada, kes on nii suured kui ka väikesed, kui me tahame, et see asi töötab ja kõik liikmesriigid peavad loobuma teatud vetoõigusest igaüks võib mängida seda pirtsakad riiki, kes ütleb, et kui teie ei tee seda, siis teie ei saa, mida te tahate. Ja selline lähenemine, see on läinud meile kõigile väga kallilt maksma. Mida peaks Eesti tegema, et Euroopa liit föderaliseeruks, kuna see on Jüri Raidla arvates Euroopa liidu säilimise eeltingimus? Siin on vandeadvokaadil välja pakkuda üks ambitsioonikas Aitäh Eesti peaks võtma sisse Euroopa föderaalse struktuuri arhitekti kohal. 2018. aastal on Eesti eesistumisaeg Euroopa liidus, sinna on peaaegu vist viis aastatel. Ja see viis aastat on piisav aeg, et nii poliitiliselt kui õiguslikult ette valmistada Euroopa Föderatsiooni konstitutsiooni kavand Eesti eesistumise ajal oleks, paistaks selleni konstitutsiooni kavand ametlikult välja käia. Presidendi sõnul ei pruugi see mõte üldse utoopiline olla. Venemaa tähistab täna 68 aasta möödumist teise maailmasõja või siis venepärasemalt suure isamaasõja lõpust. Võidupüha kujutab endast ilmselt kõige olulisemat püha aastas. Vastuhakk fašismile on üks neid väheseid sündmusi, kus venelased näevad end üksnes positiivses rollis. Kommentaarid jätkab Moskvast. Krister Paris. Rõõmuhõisked läbi pisarate jussist kapsoni laul võidupüha puudutab pea iga venemaalased. Selles on midagi nii venelasliku vahet olla hea inimene, suur, tugev ja õiglane. Ja valmisolek tuua selle nimel ohvreid. Kas pole uhke olla kodanik riigis, mis ise küll verest tühjaks joostes aga ikkagi maailma rahvastele vabaduse tõi? Täna tähistada võidupüha on Venemaal ilma igasuguse kahtluseta kõige suurem pidupäev üldse. Selles on peaaegu et midagi religioosset Venemaal ei tekita suur isamaasõda kahekesi tundeid. Meie võitsime tohutu kurjusel. Mida kaugemale jääb võidupüha ja mida vähemaks veterane, kes suure võidu nimel ka päriselt kannatasid seda enam leiavad legendaarse sündmuse ärakasutamist võimude propagandas. Mida vähem on neid, kes mäletavad sama ajastust harilikke repressioone, seda julgemalt võib üles ehitada, aru saama, et vaid suured juhid on suutelised päästma Venemaad. Stalingrad kannab uus päeva aastas jälle nii-öelda suure juhi ja õpetaja nime. Ja nii nagu toona olnuks raske ette kujutada Nõukogude Liitu ilma Stalinit, ta esitab Kremli narratiiv ka Putinit juhina, kellele alternatiivid puuduvad. Suure isamaasõja võidu ülistamine langeb kokku ka teise putinistlikku kuvandiga. Taas jalgadele tõusnud Venemaad, keda austatakse ja kardetakse. Nii ammutavadki Venemaa praegused valitsejad legitiimsust legendidest umbes samal viisil nagu Serbiat juhtinud Slobodan Milosevici Kosovo lahingus hukkunud vürst lasaarist või siis Itaalia omaaegsed fašistid vanadest roomlastest keskendumine tulevikku suunatud diskussiooni tasemele minevikule, avatuse asemel retoorikale jõust ja tugevusest. Eneseõigustuse otsimine, kadunud kangelastest, kes ei oma minevikku ega ammugi praeguse riigivalitsemise koha pealt sõna sekka öelda ei saa. Teile vaatab otsa tänane putinistlikku Venemaa. See on ohtlik stest, vaid mineviku hiilgusest elatuvad ühiskonnad kipuvad sobitama legendideks saanud käitumist ka kaasaja oludesse. Aga ühtlasi näitab ta, kui jahtaks on jäänud praeguste võimude legitiimsuse arsenal päästmine Jeltsini ajastu kaosest kuidagi ammu juba majanduslik heaolu. Jah, aga ühest naftahindade tõusu peatumisega on tunnetatavalt stagneerunud ka majandussõjalise võimsuse demonstratsioon kaugpommitajate lenduda ja laevastiku saatmisega Vahemerele. Aga ega palju enamaks võimelised Holdagi. Tegelikult tuleb Venemaal näha veel tükk aega vaeva elementaarse kaitsevõime taastamiseks ja mis siis üle jääb? Eks ikka ammune. Suur sõda ja suur või vähemalt midagi külje läikega. Tagasi kodumaale, Eesti politsei ajalugu on nüüd vaadatav Rakveres, kus tänavat Eesti politseimuuseum. Ago Gaškov räägib lähemalt. Politseimuuseum asub nüüd Rakveres, see on Tallinna maanteel, kus enne seda oli Virumaa muuseumide näitusemaja. Homsest on ta avatud kõikidele külastajatele. Sihtasutuse Virumaa muuseumid juhataja Ants Leemets. Kui on meil noh, ütleme, 145 museaali ja 35 sellist abivahend, mis kõik politseilt saadud, see on, no mis tagab selle muuseumi elu. Et sul on see kogu olemas, selle peale ehitad neid asju ja kõik teadmised ka. Ja saime väga paljude politseinikel õpetust ja siis kuidas teha ja, ja mil viisil asju läbi viia, nii et me saime ikka palju abi, kui stabiilne see ekspositsioon, kui püsiv see on, kui tihti ta muutub? Kui kauaks ta jääb Rakverre? Eesti politseimuuseum jääb Rakveresse nüüd, kauaks jääb, aga iga aasta me hakkame seda täiendama, et see on nagu päris kindel plaan, et eks meil võiks kuritegevuse tuba, et järgmine aasta me katsume varustada selle toa siis lintidega, et kuidas see kurjategija tabati ja igasse tuppa tulevad muudatused näiteks võltsimises. Kui me täna räägime rahast ja kunstis, siis me hakkame hiljem rääkima allkirja võltsimises ja mitmetes muudes sellistes valgetes kuritegudest kui suurt külastajate arv just nimelt konkreetselt sellesse muuseumisse sellesse majja prognoositi, et midagi ei ole teha, et üks, üks 20000 külastajat on ikkagi vaja saada, püsida nii-öelda elus, et sa ei pea muret tundma nagu muuseumit arendada. Ja muuseas ja 20000 kõlastata meie jaoks ka siis reaalne. Politsei ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher, Rakvere. Politseimuuseum, kas see on kultuuriasutus või politseiasutuse, ta on kindlasti mõlemit. Ühel väärikale organisatsiooni on üks lugu, mis ei ole täna, ei ole ainult homme, vaid Ta küündib ka sinna 20 aasta tagusest aegadesse. Muuseum kui selline on kindlasti meie jaoks lugu meist, mis näitab meie tööd meie rasket tööd ja loomulikult huvitavat tööd, nii et ta ei ole ainult näitas omaette vaid vaid me võtame seda ikkagi tulevikuperspektiivina ja vaadata tulevikku. Nonii küsimus, piirivalve ja politsei ühendamisest. See muuseum näitab seda, et tegelikult on tegemist kahe erineva organisatsiooniga. Piirivalvemuuseum on eraldi, politseimuuseum on eraldi sümboolne jah, ta võib ime tunduda, kuid ennekõike on tähtis, kuidas organisatsioon ennast tunneb ka oma avasõnades ütlesin välja ootuse et me hakkame sinnapoole ehk liikuma, ärme tõtta, võtame rahulikult, nii nagu muutub politsei. Politseiamet lõimub, kui nii ka muuseum areneb, nii et ma olen optimist, et me saame ka ka neid kõiki asju koos juba vaata ühes muuseumis. Tartus algas 10. Prima Vista kirjandusfestival festivali tunnuslause on tänavu aeg lendab. Nii arutlevad ajaloomineviku ja tuleviku üle ka paljud tänavuse festivali kirjanikest külalised Pireteerinud reisilugu. Ivo Linna rütmikate viiside saatel tunnistas tänasel Prima Vista avaüritusel Tartu Ülikooli raamatukogus aja kaduvust Tartu Karlova Gümnaasiumi poistekoor. Selleks, et kaduvas ajas edasi ja tagasi rännata, on hea abivahend kirjandus. Seepärast tuleb väga hoolikalt valida sõnu ja mõtteid, mida tulevastele põlvedele raamatutes pärandada, ütles Prima Vista avamisel USA küberpunkkirjanik. Bluus. Sterling HM fuajees on käes. Aeg lendab ja me ei saa aga seda enam tagasi. Kirjandusfestivalil peame kinnitama veendumust, et sõnad ja mõtted elavad kauem kui mistahes meedium või tehnika. Seepärast peame leidma uued sõnad, mis räägivad meie kogemustest ja mõtetest. Teile tuleb anda aega ja ruumi seda kõike ainult oma väikese riigi kirjanduse pärast vaid kogu maailmakirjanduse pärast, sest kirjelduses on meie sõbrad. Vene ajaloolane, kirjanik ja ajakirjanik Leonid leidsin, kuidas oma ettekandes minevikku, rolli oleviku ja tuleviku kujundamisel. Minevikku, me ei näe nähtamatult kohal, ta määratleb meie tänaseid teguviise tänast maailma pättust ja kujundab seda, milline tuleb homne päev. Seepärast ongi oluline aru saada, kuidas täpselt minevikus aeg liikus ja mis toimus, sest vaid nii saame aru, kuhu me liigume. On sama palju. Aed jätab lennates jäljega inimestesse, seda tõdes avaüritusel toimunud vestlusringis võimu ja vaimusuhete üle arutledes. Festivali tänavune patroon leelo tungal Nõukogude liitu ei ole, aga nõukogude inimesed on. Mingil määral on seesama mõtlemine mitte öelda teistesse, vaid meisse kõigisse mingil määral sisse jäänud, sellepärast et mõni asi on nõnda, et kästi ja peab tegema või näiteks kaksikmoraal, ma arvan, et meis on seda kaksik rahalise eest me ei taha asju tihti lahendada algusest lõpuni ja põhjalikult vaid niimoodi, et see pealispind oleks peaasi, et korras. Justkui oleks kuskil veel keegi, kellel on vaja näidata, et kõik on korras kaduvaste lendavast ajast, mis jääb ometi omal moel poisse alles, arutletakse eeloleva kolme päeva jooksul Tartus Prima Vista festivalil veel palju. Selle kõrvale jagub filme elektriteatris, laste ja noorte, töötubasid pargiraamatukogus, tik muusikalisi etteasteid. Prima Vista jõuab tänavuga Valgasse, kus antakse laupäeval üle Gailiti novelliauhind. Piret ERRis Tartu stuudio. Spordiuudised võtab kokku Taavi Libe Eesti antidopingu sihtasutuse Eesti olümpiakomitee arutab hetkel koosolekul võimalikku koostööd ning Andrus Veerpalu dopingujuhtumit. Koosolek hetkel veel kestab. Eesti parim naistennisist Kaia Kanepi kohtub Madridis jätkuval nelja miljoni dollari suuruse auhinnafondiga peaturniiril kolmandas ringis slovakitari Daniela Antohoovaga, kes paikneb maailma edetabelis 71. kohal. Esimese seti võitis Kanepi kuus. Kolm matši võidu korral kohtub kanepi homme maailma teise reketi Maria Šarapova. Aga täna algavad Eesti meeste korvpalli ja käsipalli meistrivõistluste finaalseeriad. Kalev Cramo võõrustab nelja võiduni peetavas korvpalli meistrivõistluste finaalseeria avamängus Tartu Ülikool rock kee. Vikerraadioülekanne algab pärast seitsmeseid uudiseid. Põlva Serviti võõrustab käsipalli finaalseeria avamängus Kehra teisid, seeria peetakse kolme võiduni. Manchester Unitedi jalgpalliklubi palkab uueks treeneriks senise Evertoni juhendaja David Moisi. Alates 2002.-st aastast Evertoni juhendanud muis on viiekümneaastane šotlane, kes lisaks Evertonile on treenerikarjääri jooksul juhendanud ka Preston North Endi. Enam kui 26 aastat Manchester Unitedit juhendanud Alex Ferguson teatas eile, et lahkub hooaja lõpus Unitedist. Meeste jalgpallikoondis tõusis värskelt avaldatud FIFA edetabelis koha võrra ja on nüüd 92.. Tabeli esikümnes pole muutuseid toimunud, esikolmikus on ikka Hispaania, Saksamaa ja Argentiina. Eesti kaaslastest MM-valikgrupis on Holland, üheksas, Ungari 33., Rumeenia 34., Türgi 44., Andorra 205.. Ilmast räägib nüüd Helve Meitern, palun. Tere täna õhtul ja järgneval ööl liigub edelast kirdesse Hooja ekse vihmapilvede tsoon. Juba oli äikest, saartel ja uus ägedate äikesepilvede tsoon liigub piki Liivi lahte põhja poole mandrile. Kuivem on homme hommikupoolik, kuid homme õhtupoolikul on edelast saabumas järjekordne pilvesüsteem, mis sedakorda annab tugevamaid vihmasagara, et Kesk- ja Kagu-Eestisse samuti püsib äikesevõimalus. Eeloleval ööl on pilves selgimistega ilm, sajab hoovihma, kohati on äikest. Öö hakul võib sadu olla tugev ning hommikupoolikul tekib paiguti udu. Puhub edelatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ning äikese ajal on tuul puhanguline ja puhangud võivad olla tugevad. Õhutemperatuur on seitse kuni 14 kraadi. Homme päeval on muutliku pilvisusega ilm, mitmel pool sajab hoovihma, äikeseoht püsib. Puhub lääne ja edelatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja äikesega võivad jällegi kaasneda ikkagi puhanguline tugev tuul. Sooja tuleb homme 14 kuni 20, Kagu-Eestis kuni 23 kraadi. Aitäh kuulsite Päevakaja number 19002 ilusat õhtut.