Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus võtab kokku reede, 10. mai olulisemad sündmused. Mina olen Mall Mälberg. Tallinna tehnikaülikooli teadlane Sulev Mäeltsemees näeb pealinna põhiprobleemi suhetes kesktasandiga Tallinna omavalitsusreformi üle peetidena aru oru hotellis. Eesti laste puhul on jätkuvalt murekohtadeks vigastussurmad ja mürgistused. Üks põhjus võib olla see, et lapsed on üha enam üksi, märgiti täna Tallinnas Õdede konverentsil Eesti loodusmuuseumi, samuti looduskaitsekuu, mille teema on tänavu pärand täis elu. Eerik Kumari nimelise looduskaitse preemia sai sel aastal minaadis kromnov. Tänu tema alustatud looduskalendriprojektile jälgisid eelmisel aastal Eesti looduses toimuvat ligi kuus miljonit inimest 185-st eri riigist. Eestimaa kinod vajavad miljoni euro eest soetada kaasaegset filmi näitamise tehnikat. Kui investeeringut ei tule, hakkavad maa kinud näitama kas vanu filme või sulgevad uksed. Rakvere teatrit hakkab esimesest juunist juhtima Velvo väli, kes on seni olnud selles teatris näitleja. Muu kunstimuuseumis avati suurejooneline väljapanek aedade järelelu, mis võtab enda alla nii kumu siseõue kui ka kaks korrust. Väljapanekuid on 19. sajandi maastikumaalist tänapäeva kontseptualism ini. Režis Takas toodi aprillis kokku varisenud tööstushoone rusude alt välja elus naine, kes oli seal olnud 17 päeva. USA valitsus nõudis kolm D printeri jaoks mõeldud relvajooniste eemaldamist internetist. Kanepi kaotas Madridi tenniseturniiri veerandfinaalis maailma teisele reketile Maria Šarapovale kahes setis kaks kuus, neli, kuus. Homme on pilves ilm, ennelõunal sajab mitmel pool vihma, sooja tuleb 13 kuni 19 kraadi. Tallinnas Oru hotellis peeti täna aru Tallinna omavalitsusreformi üle. Uku toom käis uurimas, millest räägiti. Omavalitsusreformi projektijuht regionaalministri juures Sulev Valner ütleb, et tema mingeid valmis vastuseid ei ütle ja seda ta ei saakski tehasest. Praegu oodatakse maakondade ja kohalike omavalitsuste, sealhulgas ka Tallinna ettepanekuid. Ta nõustub aga, et Tallinnat ja väikevaldu ei saa ühtemoodi kohelda. Noh, see on ka üks põhjus, miks me kindlasti vajame üleriigiliste omavalitsusreformi, et see omavalitsuste võimekuse suuruse vahe ei oleks nii sadades kordades nagu ta on praegu. Tallinna tehnikaülikooli kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika õppetooli juhataja Sulev Mäeltsemees, kas eraldi pealinnaseadust on vaja? Kõige lühem vastus on, mitte sellise nime all. Minu seisukoht on, et pealinna erisused tuleb välja tuua seadustes. Eelkõige kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses on selle koht, aga kas selles formeerub siis ja veerub pealinna seadus? See on omaette küsimus, aga ma arvan, et see peaks olema eesmärk. Palju on vaieldud ka linnaosade õiguste ja vabaduse üle. Linnaosad õiguste kohustuste temaatika on kahtlemata probleemne, aga see on üsna selline kevadisel jääl liikumine, et kui palju õigusi ja vastutust ja kohustusi linnaosadele anda, selleks, et läheks üks ja terviklik kohalik omavalitsus ja Sulev Valner. Võimalik, et linnaosadele õiguste andmise teema on täiesti asjakohane, samas ma arvan, et Tallinna kui keskust tervikuna nõrgestada, nüüd kindlasti ei tohiks. Kui me mõtleme rahvusvahelise konkurentsivõime peale. Et kui, kui vaadata Tallinna Läänemere piirkonnas juba, siis, siis on pigem küsimus, kuidas ka Tallinnat tänasest ikkagi veelgi tugevamaks teha ja võib-olla ka koostööd Tallinna lähipiirkonnaga selle tõttu pigem tõhustada. Aga pealinna põhiprobleemi näeb Sulev Mäeltsemees siiski hoopis mujal. Ma arvan, et number üks küsimus oleks isegi suht kesktasandiga, sest kahetsus väärselt just kesktasandi ja pealinna suhted, mis on alati teatud mõttes vastuolus ja kõikides riikides kõikidel aegadel on teatud vastuolud, aga antud juhul on vastuolu selline, et see takistab kogu Eesti kohaliku omavalitsuse arengut. Õed pidasid täna Tallinnas konverentsi ja keskenduti peamiselt laste tervisele, jätkab Kristi Sobak. Õdede liidu Tallinna ja Harjumaa piirkondliku ühenduse juht Mare Kant toonitas, et Eestis on laste puhul murekohtadeks jätkuvalt vigastussurmad ja mürgistused ning ka nende tagajärjel tekkinud puuded. Võib-olla on see tingitud ka sellest, et ütleme üha enam, lapsed on omaette, vanemad on pikalt tööl, töötavad mitme koha peal, tihti välisriikides see tulevane kõik tegelikult sellest, et meie lapsed kasvatavad ennast ise. Probleemideks on ka vaimne tervis, uimastitarbimine ja ülekaalulisus, samuti kasvab vaktsineerimata jäetud laste arv veel kord. Mare kant. Vanemad on üha enam teadlikumad, missugused võivad ohud olla vaktsineerimisega seoses ja nad tihtipeale ei mõtle seda, et tegelikult ohtlikum on. Jäta üldse lapsed vaktsineerimata. Samuti on kõrge laste allergiatase, kusjuures piimaallergia järel on teine kõige levinum toiduallergia imikutel ja väikelastel munaallergia. Tallinna kiirabi õde-brigaadijuht Yana Palusaar ütles aga, et kiirabiõed annavad kõige sagedamini esmaabi lastele, kel marrastused või väikesed haavad, mis on sageli mudilaste aktiivse eluviisi lahutamatuks osaks. Palusaar nentis, et sellistes olukordades tasuks vanematel rahulikuks jääda ja olukorda hinnata. Ehk saavad nad ka ise plaastri peale panemisega hakkama. Väga levinud kiirabi väljakutse põhjus on ka lapse palavik. Yana Palusaar rõhutas, et palavik võib olla ohtlik, kuid see oleneb taustast. Kui laps on emaga näiteks tulnud kuskilt reisilt kuskil Indoneesias või kuskil näiteks käinud lapsel on palavik, siis see vajab uurimist, võib olla palavik, mis kestab juba üle viie päeva, eks ole, seitse päeva, kaks nädalat kindlasti vajab uurimist, kui lisaks palavikule on veel midagi, näiteks raskus, hingamisel, kõhulahtisus, no mida iganes veel. Lapse tervises on katastroofiliselt valesti. Et siis on vaja kiirabid. Kuid tüüpiline on vale esmaabi laste põletuste korral Yana Palusaar. Ema, siis määrib last vahetult pärast põletus näiteks päevalilleõliga arvates, et see õli teeb nahka pehmemaks, aga samas noh, ei mõista, et tuleks esimesed minutid lõpetada see keemisprotsessi rakkudes ehk siis jahutada seda põletusi, alles siis vaadata edasi, mis saab. Edasi välisuudiseid Mari Rebane Bangladeshist hakas leiti elusana naine, kes oli olnud 17 päeva kokku varisenud tööstushoone rusude all lõksus. Naisel polnud suuri vigastusi ning päästjad andsid talle toitu ja vett. Esialgsetel andmetel võis naisel aidata ellu jääda vesi. Päästjad rusude vahele pumpasid. Armee teatel on kaheksakorruselise maja rusude vahet leitud üle 1000 hukkunu ning ohvrite arv kasvab ilmselt veelgi. Mida rohkem jõutakse rususid koristada. Venemaal Sotšis visiidil viibiv Suurbritannia peaminister David Cameron väljendas kohtumisel Venemaa presidendi Vladimir Putiniga hea meel võimaluse üle arutada kahe riigi suhteid ning olukorda Süürias. Cameroni sõnul on ta üha enam veendunud, et Süüria valitsusväed kasutavad keemiarelva ning selle takistamiseks tuleks lääneriikidel Venemaaga koostööd teha. Pärast kõnelusi Putiniga lendab Cameron Ameerika ühendriikidesse kohtuma president Barack Obamaga. USA valitsus nõudis kolm D-printer jaoks mõeldud relvajoonist eemaldamist internetist. Nõue tuli pärast seda, kui jooniseid oli allalaaditud rohkem kui 100000-l korral. Kuigi nüüdseks on joonised rühmituse Defenstistrib jutid kodulehelt eemaldatud, ei ole sugugi selge. Need on ka tegelikult inimestele kättesaamatuks tehtud kolmemõõtmelise printeriga tehtud maailma esimese töötava relvavalmistamisest, teatas rühmitus mai alguses. Mullu detsembris Jeemenis röövitud Soome abielupaar jõudis täna õnnelikult kodumaale tagasi. Soome välisministeeriumi pressiesindaja ütles. Leila Kalevat koheldi pantvangistuse ajal hästi. Eile sai teatavaks, et 21. detsembril Jeemeni pealinnas Sanaas röövitud soomlased ning austerlane Dominic noi power on vabastatud. Soome tänas Jeemeni Omaani Austriat koostöö eest. Välisminister Erkki Tuomioja rõhutas. Me ei maksnud pantvangide vabastamise eest lunaraha, kuna riik peab kinni rahvusvahelistest kokkulepetest ning ei toeta rahvusvahelist terrorismi. Gruusia valitsus arutab võimalust seadustada marihuaana tarvitamine, kuna mõnedel juhtudel kaasnevad keeldude kehtestamisega halvad tagajärjed, ütles Gruusia tervishoiutöö- ja sotsiaalminister David Sergei Jenko. Tema sõnul arutavad paljud riigid praegu marihuaanat, tee kriminaliseerimist ja mõnel maal on selline seadus juba vastu võetud. Ministri sõnul ei tähendab praegu küsimuse arutamine ka seda, et ühel päeval marihuaana kaubanduskeskustes müügil on. Ja uuesti Eestist Eesti loodusmuuseumis avati looduskaitsekuu, mille teema on tänavu pärand täis elu. Eerik Kumari nimelise looduskaitse preemia sai sel aastal Gennadi scromnov. Tänu tema alustatud looduskalendriprojektile jälgisid eelmisel aastal Eesti looduses toimuvat ligi kuus miljonit inimest 185-st eri riigist. Kristi Sobak jätkab. Auhinna laureaat tunnistas, et saab just välismaalt igapäevaselt nii palju tagasisidet, et sellele vastamine võtab üksjagu aega. Ütleme niimoodi, et Euroopas ja mujal maailmas juba kiidetakse ülivõrdes nii-öelda oma keel, häbi. Looduskalender sõltub enesest mõistagi loodusest ja loodus on ettearvamatu. Mõni aasta lihtsalt ei ole pesitsusaasta ning planeerimine siin ei aita. Näiteks sel aastal pole näriliste aasta aia selliseid asju ei võis kronovi sõnul iial ette näha. Sellest hoolimata jagub loodushuvilistele vaatamist küllaga. Gennadi scromnov. Meil on merikotkakaamera, kus pesas üks poeg, meil on kaks kalakotkakaamerat, kus eile õhtul muneti ühte pesasse üks muna kaks väike-konnakotkakaamerat, kus. Aga kes paari nädala pärast juba juba juba väljuvad pesast son, päris siuksed, suured ja kena siis meil on hallhüljeste kaamera, kus praegu hakkavad hülged kogunemisest. Minu kolmas niisugune tähtis hooaeg, et nüüd läheb karvavahetus, aga kasukamuster kõigil samaks. Tulevikuplaane Kumari looduskaitsepreemiaga tunnustatu hetkel paljastada ei tihka. Nad nõuavad päris arvestatavaid tehnilist tuge ja lahendamise. Meil ei ole nii palju, ühesõnaga neid riiklikku toetus meil ei ole, eks ole, ja ja me peame leidma neid vahendeid. Ühesõnaga ja väga haruldane on see, et, et kui palju meil on vabatahtlik aitavad. Rakvere teatrit hakkab alates esimesest juunist juhtima Velva väli, kes on seni olnud selles teatis näitleja Velva väli rääkis Ago Gaškov. Velva väli, teist saab nüüd Rakvere teatri uus direktor. Mida te tegema hakkate pärast esimest juunit, kas te lahkute lavalt ja kaote kabineti või näeb teid nii teatrijuhi kabinetis kui kõlavalt teatrisõbra, võin ma selles mõttes maha rahustada, et kõik need etendused ja lavastused, milles ma praegu täna üles astun, kõik need jäävad Rakvere teatri repertuaari ka edasi, nii et kui keegi ei ole jõudnud mõnda lavastust veel vaadata, aga tal on selleks suur plaan olemas, siis sügisest alates Need lavastused, mis hetkel Rakvere teatri repertuaaris on kõik need lavastused sügisest ka jätkavad. Rakvere teatri sisehoo ehk on selle kuuga otsa lõppemas ja täna õhtul Rakvere teatri väikeses saalis astun ma viimast korda sellel hooajal näitlejana lavale. Edasi saab mind näitlejana näha juba sügisest. Mis aga puutub uutesse töödesse, siis hetkel jah, uusi töid Mul näitlejana Rakvere teatris ei lisandu. Kuidas ja millises variandis hakanud lavale astuma, see selgub juba sügisel ja juba järgmisel hooajal. Kui raske on näitlejast muutuda teatri juhiks? Igal asjal omad lihtsused ja omad keerukused. Ilmselgelt lihtsuse poolele võib kanda selle, et ma tulen samast kollektiivist. Et mingisugused A'd ja B'd, mis majas toimivad, on minu jaoks juba olemas. Mul on igapäevaste protsesside suhtes oma arusaam, oma pilt, kuidas, mis suunas neid muuta või mitte muuta, see on juba majasisene asi. Aga mis puudutab nüüd kõiki neid lepinguid ja majanduslikke külge, siis ühest küljest võin ma öelda, et on see ülikeeruline, sest minu praegune amet seda ju ei võimaldanud selle kõigega kursis olla küll, aga tänu näitlejate usaldusisiku tööle olen ma töölepinguseadusega ka majanduslikke poolega, mis, mis sellega on seotud, olen ma kursis olnud? Loomulikult on palju asju, millega ma pean ennast alles kurssi viima, mis mul tuleb endale selgeks teha. See on siis nii-öelda selle keerukuse külje pealt. Eestimaakinode päästmine on ainuvõimalik Eesti riigi, omavalitsuste ja Euroopa Liidu koostöös. Nii leiavad maakinode tuleviku pärast muret tundvad filmiinimesed. Mirko ojakivi jätkab teemat. Tartus korraldati täna filmilevi ja kinoteemaline foorum, kus tähelepanu keskmes on filmilevi ning kinovõrgustiku olukord ja tulevikuväljavaated. Peamiseks murekohaks on siis see, et juba paari kuu pärast pole maakinodele enam võimalik filmilevitajate käest analoogfilmide koopiaid saada ning kui digitaalset filmi näitavat aparatuuri soetada, ei suudeta vanemad kinod varem või hiljem uksed kinni, räägib Eesti filmi Instituudi juht Edith Sepp. Et võib-olla on nagu lahendis erinevate partnerite vahel, et üksi ei suuda keegi nii kiiresti nagu reageerida selle tehnika arengule tuleks leida nagu erinevad partnerid ka, miks erasektorit kaasata ja siis leida lahendust sellele probleemile. Riik peaks kindlasti toetama seda, aga mitte üksinda, nagu 35 millimeetri puhul sai nagu riik nagu kõige suurema koormuse enda kanda, et võib-olla siis seekord võiks teha nii, et riik on üks osa sellest partnerite suhtes. Seega on üsna tõenäoline, et 34 maa kino, kus siiani filme veel näidatakse, peavad nii erasektorile Eesti riigil, aga ka Euroopa liidule oma elujõulisust tõestama. Kuna üks digitaalne kinoaparaat maksab 40000 50000 euro kandis, siis on Edith Sepa sõnul üsna keeruline ennustada, kui paljudesse kinodesse on võimalik uut aparatuuri osta. Kui investeeringuid ei teha, on maakinode tulevik tume, selgitab Pimedate Ööde filmifestivali juht Tiina Lokk. Kolmekümne viieseid millimeetri koopiaid ei tule, need tehased on kinni pandud, viimane kodak suleb oma uksed selle aasta jooksul, futse on juba sulgenud. Nii et praktiliselt, kui me nagu ei reageeri sellele, siis on meil nagu selline kurb tulevik, aga see kurb tulevik ei ole mitte ainult emotsionaalne panna, vaid see on tegelikult väga ratsionaalne majandus. Ikka. Loc rõhutas, et kinol on maapiirkonnas nii sotsialiseerumise kui inimestevaheliste suhete seisukohast oluline roll ja lahenduseks pole see, et kino ongi tulevikus vaid mõnes suuremas regiooni keskuses. Et kui tal ei ole seal nagu mitte midagi peale töö teha, siis loomulikult ta väga kaua seal vastu ei pea, et kindlasti on see probleem ka praegusel hetkel üks meie noh, ütleme võimalik ja regionaalpoliitika probleeme või õigemini, seda on sealt võimalik kindlasti lahendada. Nii loodavadki filmi ja kinoinimesed, et ehk õnnestub järgmisest Euroopa Liidu regionaalprojektide perioodist leida raha maaginodetigitaliseerimiseks. Samas ühe võimalusena pakub kinobussijuht Mikk Rand välja, et sarnaselt muule maailmale võiks ka Eestis populaarsust koguda kodaniku kinomudel. Mirko Ojakivi, Tartu. Kumu kunstimuuseumis avati uus suurejooneline kevadnäitus. Tõnu Karjatse vahendab. Kumu kunstimuuseum on kevadega muutunud roheliseks kumu sise nõue ja mitu korrust võtab enda alla näitus aedade järelelu. Ulatuslik väljapanek, mis läbib aegu ja inimmeelemuutuseid, kuid mille ühendavaks jooneks on ajatu aedkultuurmaastik, mis on inimesele alati andnud seda peamist, mis eluks toitu siseneda tuleks aedade järel ellu just Lasnamäepoolsest küljest treppidel, millel kasvab kunstiakadeemia maastikuarhitektuuriosakonna installatsioon maha jäänud aedadest kokku korjatud taimedega aedadega järelevalve väljapanekud, 19. sajandi maastikumaalist, tänapäeva kontsert turismi osutavad sellele, et ehkki aiakäsitlus on kunstis muutunud, on ta omaette mõttelise ideaalina alati juures olev ja tasahilju naasev, räägib näituse kuraator Eha Komissarov. Modernismi jõuline areng viiekümnendatel lõikas nii-öelda kõri läbi selle poolsaar stiilis maastiku maalimine, Impressonistid, eks ole, nagu eriti tunniks üles haipinud. Eesti puhul võib öelda, et tuli väga vaateline suhe aeda kui majandusliku üksusesse. Vaadake, kui palju Eestis on praegu mahajäetud talude juures õunaaedu ja üheksakümnendatel muidugi see kõik kukkus kokku ja siis nad kadusid nagu elust ära tagasi tulla juba niisuguse vurbanistlikutes kursusena vajadusena loodusega suhelda, eks. Aedade järelelu käsitleb kõiki neid etappe lillepottidest, korrusmajade koridorides ja soodevahe Aerline hävimise loost kuni tulevikuutoopia Ani, Aidu püramiid, Kadarik Tüür, arhitektid, elt tegemist kaevandamisjääkide mõtestatud kuhjamisega, millele rajada uut laadi elukeskkonda. Mihkel Tüür. Siin ongi üks selline ettepanekus, selline 20 aasta töö tulemusena tekkiv materjali maht moodustab 20 miljoni kuupmeetrise püramiidi. Natuke on tegemist suurema momendiga egiptlastele, ehk siis tegemist maailma kõige suuremat püramiidi ja selle valmimist aastaks 2030. Kõige dekadentlik on väljapanek on Ilmar ja Marie Toskavalt, kes on sisse seadnud puhketoa, mille seinteks on hiigelsuured ekraanid rikaste ameeriklaste koduaedades üles võetud videotega, kus patsient karjuvad flamingod ja kaelkirjakud. Aedade järel elus nii lihtsalt välja ei pääse, sest sisehoovis ootab margid sädeleini kureeritud vabaõhuprojekt, kus saab kuulda ka linnuhääleks moondatud kunstnike nimesid, nagu selle on seitsmekümnendatel aastatel sisse laulnud Louis looler. Ja jätkame siit spordiuudistega. Joosep Susi. Kaia Kanepi kaotas kõrgetasemelise madridi tenniseturniiri veerandfinaalis maailma teisele reketile Maria Šarapovale Venemaalt kahes setis kaks. Kuus, neli, kuus, teises setis püsis mäng võrdsena seisuni kolm. Kolm, seejärel suutis Šarapova võita kanepi servigeimi ja eestlannal mängu päästa enam ei õnnestunud. Tund ja 22 minutit väldanud kohtumises võitis Kanepi 48 ja Šarapova 62 pallivahetust. Ameerika Ühendriikides toimuvatel kergejõustiku võistlustel kogus Maicel Uibo kümnevõistluse avapäeval 4117 punkti. Isikliku rekordigraafikule kaotab Uibo 34 punktiga, seega liigub ta 8200 punkti graafikus. Ühendriikides valmistus hooajaks ka kettaheitja Märt Israel. Praegu Eestis treeninguid jätkav Iisrael on võrreldes varasemate aastatega suutnud heitetehnikat lihvida sujuvamaks. Et üldseisund on tegelikult hea jaga, et tehniliselt on vaja ikkagi ütleme sihukest rütmi ja tutvustame veel arendada, et see on nagu kõigub liiga palju, et vana puine heitmine nagu sees veel, et kohati see on okei, aga kohati jälle läheb nagu metsa talvel vahepeal olid põlved natuke hellad, aga noh, ütleme selles. Ja ei ole nagu ära saanud teha, et nüüd on vaja lihtsalt ka tulemuseks vormida. Korvpalli meistrivõistluste finaalseeria avakohtumises alistas Kalev Cramo Tartu ülikool rocki eile 14 punktiga. Tartu endise peatreeneri Indrek Visnapuu arvates on homses teises kohtumises oma võimalused ka rockil. Ma ütlen, see vahe ei ole nagunii kardinaalne, eks ju, et mõnes asjas pead sa olema natukene efektiivsem, mõnes asjas pead sa suutma vastaste jällegi pidurdada rohkem. Et vahel on nendest selles ühes kahes viskes võib nagunii palju kinni olla, et kaardina reaalselt kardinaalselt ei ole siin midagi muuta, noh et ega üleöö siin mängijat paremaks ei lähe, tuleb lihtsalt mõned visked rohkem sisse visata ja vastas sundida mõnedel kohtadel rohkem eksima ja ma ei usu suuri taktikalisi muutusi, ei ole siin väga palju võimalik teha. Ja nüüd räägime veel homsest ilmast, sünoptik Helve Meitern, palun. Juhan Poolast Läänemerele jõudnud madalrõhulohk, mis koos vihmapilvedega jõuab õhtul Liivi lahele öösel, liigub üle Eesti kirdesse. Seega on eeloleval ööl veel pilves selgimistega ilm, sajab hoovihma, kohati võib olla sadu tugev ja on ka äikese oht. Puhub lõuna ja edelatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja tuleb seitse kuni 14 kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab hoovihma, kuid päeva peale lääne poolt alates pilvisus hõreneb ja saju võimalus väheneb. Puhub läänekaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja tuleb 13 kuni 19 kraadi. Aitäh, Helve Meitern, te kuulsite, 10. mai Päevakaja, mina olen Mall Mälberg, kena õhtut.