See on A2. Tähelepanu algavas saates kuuldu ei pruugi ühtida teie arusaamadega reaalsuse olemusest ega pretendeeri juhtiva tõe tiitlile vaid on silmaringi avardav audiorännak maailmavaadete äärealadele erinevate võimalike ja võimatute tunnetus akende kaudu. Rahvusringhääling ei propageeri, ei kinnita ega lükka ümber saatekülaliste väiteid ja seisukohti. Tere, kallid raadiokuulajad, kevad. Täiel rinnal ja mõnusa päikesepaiste saatel olemegi taas pühapäeva jõudnud. Algab saade, hallo, kosmos ja mina olen Ingrid Peek. Ehk on keegi teist lugenud Vladimir migreen Venemaa helisevate seedrit nimelist raamatusarja Siberi laantes igavesti sobiv jõe kaldal ürgse looduse rüpes elavast salapärasest Anastassiiest kes jagab lugejatega oma elufilosoofiat ja teadmisi looduslähedasest, elust, haridusest, toitumisest, lähisuhetest, vaimsusest, kõiksusest ja paljude sõnul on meil siin Eestis oma Anastasija, Mari Mets, allik 22 aastane mari metsallikana armase helge looduslaps ja metsahaldjas, kes elab keset Vääna-Jõesuumetsi looduslähedast elu. Ta mitmete Private artiklite autor, mida saab lugeda tervise ajakirjast üks, kus ta on üks tänavustest kommunistidest ja tema blogist aadressil elu tahke toiduta punkt, blokspot, punkt, komm, oma mõtted ja ideed ammutab mari loodusest. Tan tervisliku looduslähedase eluviisi ning positiivse mõtteviisi propageerija, ravimtaimede tundja ja koguja. Särav kaunitar on olnud ka modell ja mahlabaari, mahlameister aga eelistab enda sõnul alati pigem füüsilist tööd. Nüüd on ta pühendunud teemadele, mis tutvustavad looduslähedast eluviisi, ravimtaimi, ruumi ning ta tahab õppida hobuse massaaži. Oma blogis kirjutab armastuse usku mari metsallik toredasti, et loodus võrdub lootus ja sellest, mida see lootus nimega loodus meile pakub. Medena jutustamegi. Kindlasti uuri Marilt praktilisi nõuandeid, mida metsalt ampsata, sest just praegu on suurepärane aeg käia korjamas metsikuid väekaid, taimi kuidas enda väge suurendada ja juhtida ning selle abil enda ja ümbritseva hüvanguks ehk ka midagi maagilist korda saata. Sellest saab kuulda juba tuleval neljapäeval, 16. mail kell kuus õhtul, ku saalis toimub taas juba viies alkeemia akadeemia. Seekord külaliseks saate kuulajatele tuttav Leesoja nõid tuulele, kes elab Varbla vallas sügaval metsa sees ja on kogunud teadliku elu oma nõiavõimeid arendanud. Ta vaatab maailma läbi taju ja tunnetuse ning tegeleb riituste loitsumärkide vaatamise ravitsemisega. Tema teistmoodi maailma tajuvad nõiavõimed ilmnesid juba lapsepõlves ning juba aastaselt hakkas ta kaartidega ennustama. Tänapäeval kasutab ta ennustamiseks pigem ruune. Seejärel jõudsid tema ellu ka ravimassaaž tantra. Erinevad enesearendusviisid. Tema elule loomulikuks osaks on sügavam loodustunnetus. Nimelt suhtleb Leesuja nõid tuule, leega lindude ja loomadega. Ta on õppinud Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, seejärel aga pöördus tagasi oma juurte juurde, nii et kindlasti saab olema väga põnev ja huvitav ning loodetavasti saab ka praktilist nõu. Tuule lubas ka oma maagiliselt näe, segusid teesid kaasa võtta, nii et uurige neljapäevase Al keemia Akadeemia kohta lähemalt kodulehelt alkeemia. Ee kaldkriips akadeemia või siis kosmonautide klubi seinalt Facebookis. Nüüd aga meie tänase noore metsahaldjajuttude juurde ning enne, kui piilume Mari Mets Alliku maailma kuulame ühe tema poolt võitud laulukesi ansamblilt alumiinium kuhu kuuluvad Allan Vainola, Andres Aule ja Margit Kärner mis viljeleb elektrooniliste ja naturaalinstrumentides sümbioosi tulemusel loodud putu kitarrirocki, uusromantika ja gooti sugemetega popmuusikat, mida bänd ise ongi iseloomustanud väljendiga alumiinium pop. Minu tänaseks saatekülaliseks on looduslaps ja metsahaldjas Mari Mets, allik. Mari tere. Suur tänu, et tulid oma Vääna-Jõesuumetsadest pealinna tihedasse tolmusesse sagimisse, et meiega täna natukene looduse jutte rääkida. Nagu ikka, tahaks alguseks teada sinu lugu, et kuidas ja millal sinu kontakt loodusega arenema hakkas. Kas sa oled kogu aeg olnud selline metsalaps, kuulnud metsakutsed või sellist looduse kutset või kust see selline loodusetunnetus või looduse tarkus sinu sees on olnud või tekkinud ja arenenud, et äkki kirjelda natuke seda oma teekonda? Minu lugu tegelikult juba lapsena algas looduses, et ma olen kogu elu elanud Lääne Jeesus ja hästi palju elu jooksul olnud üksinda. Et see üksi olemine looduses, et see toobki, seda lähedust ja looduse tarkust. Ja kindlasti on tulnud ka minu vanaemalt ja vanavanaemad, nemad olid ka mõlemad looduseinimesed ja ravimtaimede kogujad ja korjajad. Aga kas vanaema ja vanavanaema siis põhimõtteliselt õpetasid sind, et see taim teeb seda toodaimsed toda, sega neid kokku? See neid seeni kasuta seda puukoort mida iganes. Ei, need niimodi Teie õpetanud mind, aga kui sa tulid rohkem niimoodi põlvest põlve, et niimoodi energeetiliselt tulid edasi mis see tähendab, tulid energeetiliselt edasi, kuidas seda mõista? Kui minu vanavanema juba huvitasid need asjad, siis seda naisliini pidi tulnud see huvi looduse vastu ja metsa vastu ja minu vanaema oli ka, ta elas seitse aastat metsas ja ilma majake karukoopas. Kindlasti see ka mind huvitab selline metsas elamine ilma igasuguste asjadega, et ma usun, et metsas saab hakkama niimoodi see aastased metsas karukoopas, kuidas see välja nägi, kas tal oli näiteks tuld, kasutas ta tuld nendel mingeid sooje jooke. Mina olen rääkinud, et nad lõket ei teinud. Et nad läksid siis, kui Siberi küüditamise aeg oli ja nad ei olnud nõus sellega ja siis nad põhimõtteliselt põgenesidki metsa jäidki sinna seitsmeks aastaks elama. Ka on ema kirjeldanud ka seda eluviisi, kuidas nad elasid, millest nad toitusid, kuidas nad endal noh, nii-öelda kehakatet, saidid, ka riided, talvel on päris karm ikka vist elada metsas karukoopas. See on kahjuks nii vähe sellest, et ma tahaksin rohkem teada, et mind ennastki nii väga huvitab, aga nii palju kui ma tean, et nad ikkagi sõit neid metsa hinda, et seeni, marju ja kuuseokkaid, et loominudki küttinud, et neil ei olnud mingeid küttimisvariante vahendeid ja ja kui tuld ka ei tee, siis seda toorest verist liha süüa ei taha, et aga kuidas sinu elu välja näeb, igapäevaselt elab Vääna-Jõesuus, kas sul on maja ja nüüd sina päris koopas ei ela, ei kohta. Aga kas sa oled teinud selliseid noh, nii-öelda metsa eksperimente või perioode, kus sa eladki, lihtsalt looduses magad kuskil samblapadjal puhkad puu all ja nii edasi ja olen teinud küll, iga suvi, teen, mulle väga-väga meeldivad need, muidu magan igal öösel magan aias, et ma ei maga toas, vaid lageda taeva all, see on väga-väga mõnus, aga talvel talvel ikka toas pea päris huvitav, tegelikult ju saaks talvel ka magada mingis mõnusas, sellises okstest lumest tehtud onnis. Ma tahaksin väga proovida, et ma kindlasti proovin ära, kui ma saan endale selle õige magamiskoti, mis seda külma peab siis see on täitsa võimalik ja räägi oma päev, et kui sa ärkad üles miskil, seal sa ärkad, kas ärkad linnulauluga kuke kiremisega, kuidas su päev välja näeb. Suvel märkan koos päikesetõusuga või natuke varem isegi, et kui õues magada, siis sellega ei ole üldse probleeme, sest linnud juba äratavad ja siis, kui päike hakkab tõusma, siis see nii soojalt paistab peale, et see juba äratab ja voodi on tehtud tavaliselt ühe jasmiinipõõsa ette, et see, see jasmiinilõhn on hästi-hästi tugev, magusat see juba äratab ka hommikul, kui päike tõuseb, siis tuleb lõhn jälle hästi tugevalt. Aga ärkad üles, mis sa siis teed? Tavaliselt ma lähen taimi korjama, et neid tulebki korjata. Sellisel hommikusel ajal, kui kaste on juba kuivanud, aga enne keskpäeva, siis on nende vägi kõige tugevam. Kus sa seda taime tarkust oled õppinud, kas sa oled lugenud, uurinud või on see ka tulnud selliste taimetarkade ka suhtlemise kaudu? Ma olen ka lugenud palju, aga nüüd viimastel aastatel ma olen rohkem hakanud niimoodi enda tunde järgi proovima kõik need taimed, mida, mille kohta on kirjutatud, et selle toime on niisugune ja teised naasugune, et ma arvan, et need peaks tegelikult enda peal ise läbi proovima, et milline see toime tegelikult on, et et see võib hoopis teistsugune olla. Vigala Sassi proovib kõikuma maagilise pruulised ravimtaimede segud kõik enda peal läbi. Kas sa tegeled ka inimeste, noh, mitte võib-olla ravimisega ka nõustamisega meile mingisuguste taimesegude teede tegemisega? Jah, ma teen taimedest tinktuure ja maka, korjan inimestele taimi, kes minu käest tellivad, et olen juba mõned inimesed, kes ka mitu aastat juurest petma korjaksin neile ja niimoodi on hea, siis ma tean, kellele ma korjan ja ma saangi korjamise ajal sellel inimesel keskenduda ja nende taimede mõjuga tugevam räägibki sellest, kuidas ravimtaimi korjata, võltstaimi korjata, et seda sa juba mainisid, et peale päikesetõusu enne keskpäeva on see kõige parem aeg, eks ju. Aga kuidas, milline peaks olema see seisund, meeleseisund, inimese olemine sel ajal, kui ta taimi korjab, mida veel tähele panna? Mida te kindlasti peaks mõtlema ainult häid mõtteid sellel ajal ja mis mina olen avastanud, mis on veel väga tugev, kui korjata teatud inimesele, siis korjama, mõelda selle inimese peale ja proovida, tajuda, missugused on, missugused haigused tal võivad olla, mida need taimed saaksid ravida. Kindlasti võiks suhelda nende taimedega korjamise ajal ja kas või öelda neile häälega, mida sa nendest tahad ja miks sa neid korjad, sest siis ei teki neil seda kaitserefleksi. Ja nad on hea meelega nõus aitama. Kas muidu tekib taimel kaitserefleks? Jah, ta võib lausa neid mürgiseid aineid välja ajada, mis ta hakkab ennast kaitsma ja vigastamise eest on sul olnud sellelaadseid kogemusi? Minul ei ole. Proovin alati taimedega sõbralikud rääkida ja suhelda nendega, kui ma neid korjan. Ka sinu elust võib-olla sellest küljest, mis on avalikkusele rohkem teada, et nii mõnigi kuule võib mürgiselt kommenteerida, et ei tea, mismoodi modelliks olemine ja eriti veel Playboy kaanel, mida pidevalt tuuakse välja minu meelest, kui sinust jutt käib, et kuidas siis see v pool elust, kus on poseerimine, meik, soengud, kogu selline ilu, glamuuri värk ja see looduslapse elu, et kuidas neid omavahel kokku käivad, et kui sa selliseid asju näed või kuuled, mis sa sellest arvad, kuidas sa siis mõtled või seletada, suhtud sellesse? Jah, see on loogiline, et seda tihti öeldakse, et minu jaoks see playboy modelliks olemise kogemus, et see oligi üks väga hea kogemus. Ma kindlasti seda ei, kui mul oleks valida, ma kindlasti ei jätaks seda oma elust ära. See õpetas mulle ka väga palju just seda, kuidas tegelikult inimesed hindavad palju ainult välist. Ja tihti inimese sisse ei tahetagi üldse vaadata ja see oli hea õppetund selles mõttes, kuidas sul praegu meigiga lood on, kuulajale teadmiseks, marineb puhas, sile, värske, grammigi meiki ma ei näe sinu peal. Kas sa kasutad veel meiki? Ei enam aastaid ei kasuta, ma olen küll kasutanud nii-öelda peedi meiki, et tapeedikoortega punaseks teinud aga neid kosmeetikatooteid enam mitte, rääkimata Tucci ilusat kaaslast naiskuulajatele kindlasti pakub see huvi, palju on räägitud sellest, et poe nii-öelda tavakosmeetikas tohutult igasugu aineid, mis küll on mürgised, siis nad ladestatud organismi ei mõju tervistavalt ja nii edasi ja nii edasi. Siis teine suur tööstusharu on juba tänaseks tekkinud, ongi looduskosmeetika, eks ju, et see väga erinev, et seal on tooteid, mis on justkui loodussõbralikud või neil on rohkem looduslikke komponente, siis on tooted, mis on täiesti nii-öelda puhtad. Ehkki ma ei tea, kui puhas saab lõpuni mingi asi olla, siis on sellised käsitöö tooted, eks ju, mis on tõesti kuskil kodus kokku segatud mingid ravimtaimi, kreemid ja muud mänginud, mis sina arvad või mis sa tead, mis sa oled uurinud selle tänapäeva kosmeetika kohta, et noh, linnanaised ikkagi reeglina võivad küll veidi koorega põski värvida, aga samas võib-olla kuskil päev läbi peeti kaasas vedada ei ole nii mugav, et ikka kiputakse meiki kasutama ja ja mitte ainult, ehkki, eks ju kõikvõimalikud muud nahahooldustooted. Mis sa sellest kogu valdkonnas arvate, tead, eks looduskosmeetika on kindlasti parem variant, kui tavakosmeetikapoodides müüakse. Aga tegelikult. Ma arvan, et ei ole üldse vaja seda meiki, et see ilu ikkagi tuleb seestpoolt, et kosmeetikatooteid kasutatakse, et varjata, iluvigasid ja kui näol on probleeme, siis peitekreemid ja nii edasi. Aga pigem tuleks mõelda, et miks need probleemid on, et siis seestpoolt seda välja ravida. Et mina olen lähtunud ikka põhimõttest, et kosmeetikatoodete puhul, et kui Ta ei saa süüa, kus ei ole söödav, siis seda ei maksaga nahale määrida, sest nahk samamoodi toitub. Kas shampoone kasutada ei kasuta, kuidas juuksed pesed? Olen pesnud leivaga leivaleotusveega ja olen peksnud sidrunimahlaga ja minu lemmik on savi, tavaline savi, et see teeb ka väga puhtaks, juuksed pesta, leivaga juukseid terve pea pärast leivapuru täis. Mina olen teinud siis on kaks varianti, kas panna leib sooja vette ja blenderda seda nii kaua, kuni see on täiesti kreemjas, et mitte mingeid tükke sees ei ole, see tuleb väga hästi välja, et seal ei mingeid tükke. Või siis teine variant on, kui juuksed ei ole väga mustad, siis lihtsalt leotada seda leiba ja siis selle leotusveega pesta, seega puhastab. Aga muna muna on ka väga hea juustele jah, et ta sisaldab väga palju proteiini. Seda ei tohiks palju kasutada järjest, sest liigne proteiin täpselt samamoodi teeb halba, nagu ka proteiinipuudus juustele. Aga kuidas munaga pesta? Neid variante on palju, minu teada tehtakse ainult munakollasega, et see valge võetakse täiesti ära ja siis ei jää seda muna lõhnaga. See munavalge on just see, mis annab selle munalõhna. Mis sa sellest arvad, räägitakse, et kui ja mitte ainult räägitakse, eks ju ka selle viisi harrastajaid väga edukalt toimivad, et ma olen isegi paari inimest näinud, kelle puhul see tõesti väga hästi toimib, et kui sa jätad ära kõikvõimalikud välised vahendid, šampoonid, kreemid, misiganes meigipuhastusvahendeid ja nii edasi siis ühest hetkest sinu nahk hakkab ise kõike vajalikku ise puhastama, kõike vajalikku tootma. Noh, kui sa oled sisemiselt terve, lööb särama jume ja kõik on korras. Nahk näeb sile ja kena välja samaga juustega, et vist ma ei mäleta täpselt. Kuu aega vist läheb selleni, kuni juuksed hakkavad taas lõpuks, nagu tekib see ise, puhastamismehhanismis oleneb muidugi ilmselt maid, saast tegurist, kas ja kui palju on värvitud, mida kasutatakse ja nii edasi. Mis sa nendest asjadest arvad, et kuidas sul sellega lood on, kas ta ütles, et pead nagu mingisugusest sellisest nii-öelda mustusest või sa lihtsalt loputad juuksed? See on rohkem loputamine, et eelmine suvi ma ei kasutanud mitte mingeid lahendeid, et ainus asi, mis, millega nii-öelda pesin, oli merevesi käisin merevees ujumas, siis see mõjub ka nagu šampoon juustele. Ja siis, kui käisin jões ujumas, Jõelan, selline savine põhi. Täpselt samamoodi puhastab juukseid. See on kindlasti õiged nahk ja juuksed, ka neil on see oma. Nad ise puhastavad tegelikult ja ja nahk, kui seda ei pesta kogu aeg ja kui rikkuda tema seda loomulikku mikrofloorat, siis hakkab tootma selliseid antibiootikume, mis kaitsevad nahka, juukseid samamoodi. Kas siis tegelikult ei ole üldse mingit preemia vaja? Kreeme ei ole küll vaja, et isegi need, kes on kreemja pikalt kasutanud, ütlevad, et ilma ei saa, et nahk ei saa enam ilma, siis tuleb lihtsalt proovida. Ja natuke aega olla ilma kreemita ja siis paljud avastavad, et nahk läheb väga ilusaks ja ainult sellega, et kreemjati ära. Aga igasugused õlid, looduslikud õlid on head, kui nad, kui nahk on väga kuiv ja vajab sellist toetust, eriti talvisel ajal, siis võib kasutada küll. Pigem siis välispidiselt seespidiselt. Räägi natuke velge oma hobidest ja harrastustest, et sa oled 28., ütleme noor kaunis naine, huvitud loodusest, toitumisest kõikidest sellistest loodusega ja metsaga seotud teemadest, et kas sul on veel mingeid hobisid, harrastusi, kuidas on lood tavaliste noorte harrastustega, muusikapeol käimine, napsuvõtmine, selline mõnus Müllamine? Minu hobi on veel loomade eest hoolitsemine loomade talitamisel ja see on minu suur armastus, ütleme ta lapsest saati olen seda tahtnud teha. Ja kui ma väike olin, siis ma pidasin selliste visualiseerimise päevikut ja kirjutasin sinna esimese rea. Kirjutasin, tahan ilusti särada ja sellele kirjutasin, et kelleks ma tahan saada, kirjutasin, tahan saada seatalitaja. Ja mu ema alati naeris selle üle, ütles, et sinust saab kindlasti modell ja nad naersid alati seatalitaja. Nüüd ma olengi, ma olin käinud Läänemaal ranna rantšos, olen käinud seatalitaja, eks, et see unistus tegelikult läks täide. Miks sulle meeldib seal? Ma ei oska öelda, Lähen kohe loomade vastu sellist suurt armastust ja hobused ja armastan väga ratsutamist ka ja kohe tõmbab mind enda poole. Loomadega saab olla, nendega ei pea rääkima ja nendega saab lihtsalt koos olla ja tundub, et on selline telepaatiline side, et saab suhelda ka ilma sõnadeta. Aga kuidas on lood alkoholiga? Mis sa üldse arvad sellest, oled sa ise kunagi napsu võtnud, mis sa arvad, alkoholist? Olen ikka võtnud, ma arvan, et nii alkohol kui, kui narkootikumid tegelikult Nad on sellised, inimesed otsivad nende abil oma teadvuse piie tegelikult nad üritavad võib-olla vabaneda millestki ja näha midagi rohkemat ja sead teevad seda just nende vahendite abiga. Aga kahjuks need Lähevad tihti lähevad liiale sellega ja ei tunneta enam seda piiri, mis on võib-olla isegi mõnes mõttes hea, selles mõttes on juba halb. Aga praegu saama, oletan, alkoholi tarbis neis küll, aga sa teed ju kõikvõimalikku selliseid tinktuure, et kas need ei ole mitte alkoholi baasil, jah, tinktuure teen, need on piirituse baasil ja aga, ja nüüd pannakse tegelikult kuuma tee sisse paar tilka siis piirituse alkoholi toimega aktsiate ära ja jääb ainult see taimeekstrakt. Kas sa käid ka pidudel, millised on need peod, kus sina käidud, küsima? Niipidi? Ei ole juba ammu käinud? Tantsida mulle väga meeldib, aga niimodi klubides? Ma ei käi, et see on täitsa hullumaja. Pigem sellised mõttekaaslaste kogunemised, sündmused tihti üksinda lausa tantsinud ja sellest mulle piisab, et ei olegi väga pidudel käinud juba enam ammu, et ei tunne ka puudust sellest. Kas sa muusikat kuulad? Mitte eriti palju, aga mõnikord ikka kuulan ja sa võtsid täna kaasa ansambli alumiinium. Mis lugu sa tahad teilt kuulata, miks sulle meeldib? Meeldib mulle väga? Mõnes mõttes juba sellepärast, et see oli mu venna üks lemmikbände ja see lugu august, see minu lemmiklaul, see oli ka mu venna lemmiklaul ja me koos seda kuulasime ja koos seda laulsime. Ja see meenutab mulle teda ja eks väga väga ilus laul. Kuidas käib elu loodusega tasakaalus, kas seda on võimalik tänapäeva maailmas üldse tõeliselt harrastada, et Eestis ja paljudes muudes paikades maailmas on veel puhast ja mitmekesist loodust, aga kõik see tõmbab ennast sellisele ülerahvastatud juba päris jõuliselt saastatud planeedil üha enam ja enam rumal, et kuidas sina seda kõike näed ja tajud, et nii isiklikust vaatenurgast kui ka planeedil tervikuna. Meil Eestis on seda puhast loodust tegelikult päris palju veel. Et praegu kahjuks mind teeb väga kurvaks see, et nii paljud inimesed kujutavad ette maad siin nii saastununa ja surevana ja paljugi selle keemiapritsimise pärast, millest nii palju räägitakse. Inimesed sellele mõtlevad ja niimoodi seda maad ette kujutavad, siis seda, seda saastuma jaoks ja nõrgemaks maa tegelikult jääb. Mida rohkem me ise usume, et maa on puhas ja terve, ilus ja inimesed on ilusad ja terved, siis, siis täpselt nii ongi, tegelikult öeldakse see ju, et sinna, kuhu suunad, oma tähelepanu, sinna läheb ka sinu energia, sinu eluenergia siis et kuidas siis inimene peaks maasse suhtuma, kuidas üldse suhelda koduplaneediga emakese maaga, et kuidas sinul see käib ja mis sa teistele soovitada selles osas. Palju soovitatakse näiteks enda maandamisti palja elumaadel käimist, et ma olen ise ka paljajalu terve elu käinud ja ma tean, et see on seal väga-väga kasulike teraapiline, et ühelt poolt juba see, et maaema aitab meid, maandab meid, annab meile energiat, võtab meilt vastu negatiivset energiat. Teiselt poolt juba sellepärast, et iga palja elu aastatud Muuga siseorganid saavad massaaži. See on, kui sa astud palja jalaga killustiku peale, siis see on samaväärne, kui keegi võtab seal siseorgani ja masseerib seda, et see on väga kasulik. Mina olen veel mõelnud, et tihti maale ainult anname seda oma negatiivsust. Me ei kipu just küsima, et mida ma ise meie käest tahaks saada. Ja mida maa tegelikult tahab, mis talle meeldib, on see, kui inimene laulab talle. Me võiksime rohkem laulda ilusaid laule lihtsalt loodusele, puudele, maale. Kas sul on mõni laul, mida sa laulad Maale? Tuleb mida peale? Et kui ma olen metsas jalutanud, olen palju laulnud ja kui tekib selline tunne, et mida ma tahaks, et ma teeksin, siis ma tahakski, et ma laulaksin. Kui sa oled maaga kontaktis planeediga kui tervikuna sellisena selle suure elava organismiga, et ma ei teagi täpselt, eks see suhtlus on igaühel erinev. Kuidas seda on võimalik kirjeldada. Aga mis ta räägib, mis planeet arvab, mis ta tunneb, mis olukorrast on praegu? Maa on väga-väga suur, aga väga tundlik ja iga meie positiivne või negatiivne, mõtle tegelikult mõjub talle iga inimese eraldi. Me arvame, et ainult see, mida me koos teeme suure grupiga, et ainult see on mõju ka tegelikult on iga inimese mõte eraldi ka väga-väga tugev. Ja kui inimene mõtleb maast ilusti või ükskõik kellest iseendast või kellestki, keda ta armastab, siis ka maha tunneb seda ei kuule pead, rõõmustab selle üle ja siis ta saab terveneda, puhastuda. Kütuseoluline on või tehnokraatide jaoks on see ju lihtsalt aja küsimus, mil Me leiutame mingid lahendused, millega saab võib-olla keskkonda prügikäitlust kuidagi reguleerida. Kui ei leiuta, siis me lendame kosmosesse. Koloniseerimine, selle lendamine teistele planeetidele, eksoplaneetidele, mida juba avastatakse. Kui me edasi, jah, ma arvan, et me ei saa planeet maad maha jätta, sest see on siin siiski meie jaoks ja maa armastab meid väga ja ta ootab ikka seda vastuarmastust. Ma arvan, et me peaksime ikkagi selle, mis me oleme teinud selle heaks tegema ja need algsed suhted jälle taastama maaga. Kas kõike seda, mis me oleme teinud, mõtleme kasvõi näiteks selle hiiglasliku plastikust tekkinud nii-öelda saare peale, vaikses ookeanis? Kas seda kõike on võimalik heaks teha, kas seda kõike on võimalik muuta või muundada või kuidas neid protsesse nii-öelda tagasi pöörata? Räägi tsivilisatsiooni tagasipöördumisest, sest enamus inimesi ei ole nõus nii või naa loobuma sellest, mis meil tänaseks on nii-öelda olmelises tehnoloogilises elukorralduslikud, kvaliteedilised mõtlesime ilmselt sellise arvuga inimeste puhul siin planeedil ei ole võimalik minna tagasi nii-öelda metsarahvaaega. Aga kuidas saab seda kõike tagasi muuta või ütleme, terveks muuta? Päriselt reaalselt? Ma arvan, et see plastik ja need füüsilised mürgid, mis siin kõik on toksilised ained, et need ei ole tugevamad kui inimese mõtte ja kõik algab ikkagi jälle sellest, et kui inimene suudab oma peas mõelda nii, et maa saab puhtaks ja terveks, siis ta kindlasti saab. Ei tohiks lihtsalt selles kahelda, tuleb uskuda maasse. Sa mainisid rinnet, geid palju paljajalu maa peal, et ma olen kuulnud, et sa käid ka paljal lumel, talvel palju? Jah, olen käinud küll, see on ka hästi mõnusat, et see sega kajastab kogu organismi jalad hääldadele samamoodi massaaž ja need, kellel on jalad, käed külmad, need võiksid ka seda proovida, et üks ring lume sees, jalad lähvad, lausa punaseks tulitavad ja see on nii mõnus tunne. Ja täpselt samamoodi on massaaž siseorganitele ja väga, väga kasulik verele ja kõigele supletka jääaugus ja talvel alustasin Dali suplemisega. Kuidas see käib saunast jääauku ei, saunas teeb ta lihtsalt jääauku ja pärast võid minna sauna, aga isegi on parem, kui ei lähe, et kuivatad kiiresti ära ja siis riided selga ja siis on hea olla. Saab ennast üles muidugi soojendada, aga teine on tegelikult parem, kui kohe riidesse panna, siis hakkab seest soe nahk on, küll me siis hakkab see vaikselt soojaks minema, see on hästi-hästi mõnus tunne. Kas sa oled haige ka olnud? Kunagi ikka olen, aga nüüd nagu ei oska enam öelda, sest ma lapsena juba hästi palju karastasin ennast. Ma kooli ajal ma sügisel magasin veel telgis aias ja siis maailma mingi põhjuseta ma iga õhtu enne magamaminekut võtsin toast jääkuubikud ja terve keha hõõrusin nendega üle. Ma ei tea, miks ma seda tegin, aga iga õhtu ühtegi õhtut vahele jätnud ja see oli nii mõnus tunne. Eks veel täpselt samasugune karastamine kui talisuplus tegelikult. Mis sinu eakaaslased sinu eluviisist arvavad, et kas näiteks kooliajal olid mõned tüübid, kes olid need, no kuule, mis sa möllad seal metsas, tule, lähme, teeme mingeid normaalseid asju või kuidas sul on kokkupuude just oma eakaaslastega, kellel tihtipeale ikkagi on teised huvid. Ma palju tegelikult oma eakaaslastega, et need huvid on ikka nii teised, et ei leia sellist ühist jututeemat ja siis ei ole mõtet pingutada ka, et see tekitab lihtsalt arusaamatusi ja palju. Paljudele inimestele ei meeldi, kui keegi elab neist nii teistmoodi seal nendele arusaamatu ja siis see lausa võib ärritada inimesi, et pigem hoiduda siis sellest, aga inimesed, kes mu lähedal elavad nad tunnevad mind kõik ja kes küsib minu käest taimi mõnikord ja nõuandeid lihtsalt ja nad suhtuvad hästi minusse. Kutsuvad mind Pocahontas, eks. Nüüd sa ise tunned ennast oma eluviisi juures hästi teiste aru selles mõttes üldse aitäh ei huvita. Ma arvan, et kui teiste arvamus väga huvitaks, siis oleks väga raske elada selliste natuke teistmoodi elu kui, kui enamus inimesi. Mis sa tunned, mis on sinu kutsumus, sinu tee, sinu missioon? Ma arvan, et see on sarnane nagu minu emal, et mu ema on ka tegelikult tervendajaks tulnud siia maailma, et on väga paljusid aidanud, et. Ma arvan, et minul on seesama tee, sest juba juba pikka aega inimesed kirjutavad mulle, küsivad mu käest nõu ja ma räägin seda, mis ma oskan ja tundub, et see aitab inimesi, et nad ütlevad, et see aitab neid ja inspireerib ja minu artiklid inspireerivad. Ma arvan, et see ongi minu ülesanne. Nimetatakse vahest ka haldjatüdrukuks metsa haigeks. Kas sa oled kohanud mingeid selliseid müstilisi maagilise metsaolendeid, haldjaid, näiteks kui ma käin metsas, Ma olen tajunud neid nende lähedalolekut? Ma ei ole küll nüüd otseselt näinud, ingleid olen näinud, aga niimoodi metsahaldjaid ei ole vist. Aga inglid, millised nad on, kes nad üldse on? Need on siin kõikjal meie ümber kes tahavad meid kõiges aidata igal eluhetkel, aga nad ei saa meid aidata, kui me ei palu, et me peame paluma ja siis nad saavad kõike kõiges meid aidata. Ja see väga imeline, kui, kui me seda teadvustame, hakkame, hakkame igas oma elu valdkonnas hingedelt abi paluma. Kuidas meie elu siis muutub, see on lausa hämmastav. Aga millised need välja näevad, et kui sul kogemus, kus sa nägid ingleid? Minul oli kogemus, kus ma nägin singel, kes suunas mind nii-öelda õigele teele ja ta oligi selline suur valguskera ja ma nägin selliseid suuri suuri sädelevaid tiibasid. Ja ta osutas mulle käega niimoodi ja see oli väga-väga ilus kokkupuude. On sul veel olnud selliseid kogemusi, mida võib võib-olla öelda isegi, et üleloomulikke kogemusi? Palju olnud unenägusid, kus ma olen näinud ette, missugused sündmused hakkavad toimuma ja olen olen näinud palju surmaunes nendest inimestest, kes surevad, olen näinud ette seda, aga mis sa siis teed, et keegi, keda sa tead, hakkab surema või ütleme, nii, sureb sinu unes. Mis sa selle teadmisega peale hakkad? Ma arvan seda veel enda jaoks päris lahti mõtestanud, et miks need unenäod mulle tulevad, et ma pean selle peale rohkem mõtlema, et et see on kindlasti mingi märguanne mulle, mida ma võib-olla peaksin tegema. Kuidagi ma võib-olla saaksin aidata? Kas taimedel ja puudel on oma hing, oma vaim? Kindlasti on puudel kindlasti on taimedel ka puudel ka, sellepärast need lageraied, mis tehakse, et need on puudele väga kohutavad, sest langetada üks puu ja temaga enne rääkida, siis tema hing saab sellest aru ja ta lahkub ja sellest ei ole mitte midagi halba. Aga kui langetatakse kogu mets korraga, siis mitte keegi suhtle nende hingedega, nad jäävadki sinna. Nad ei saa mitte kuhugi edasi sealt minna, peaks minema sinna vabastama kas või minna, istuda sinna maha ja rääkida nendega ja lihtsalt lasteaiad vabaks. Aga kuhu nad siis lähevad, siis nad saavad vabaks ja saavad endale järgmise elu valida. Mis üldse saab peale surma? Ma arvan, et hing jõuab koju ja siis, mis siis järgneb, eks seda täpselt ei tea keegi, et ma arvan, et inimene vihinga hakkab endale vaatama siis järgmist ülesannet. Mida ette võtta siin planeedil, et me oleme tulnud siia planeedile ikkagi mingi ülesande või õppetüki jaoks. Kuidas teada saada, mida sa peaksid siis selles elus parasjagu selgeks õppima. See, mis õppetunnid inimesel on siin elus, see on tegelikult väga, lihtsalt selgeks tehtav selle järgi, et mis inimesed kõige rohkem ärritab siis see ongi see, mida tal on vaja tegelikult kõige rohkem õppida. Ja öeldakse, et sinu perekond on, on kõige-kõige lähim õpetaja, et kui suhted perega on väga head, siis inimene on ilmselt selle õppetunni hakanud selgeks saama ja inimesed, kes ärritavad ja tunduvad, et on väga vastikud inimesed, siis need on ka meie suurimad õpetajad tegelikult. Kas sa oled väljeraalinud juba, mis sinu elu õppetunnid võiksid olla ma arvangi, et et ma peaksin inimesi aitama. Et see peakski olema minu kutsumus ja see minu ülesanne, mis ma siin teen ühes loos ka, et sind huvitab inimhinge alkeemia, mis sa selle all mõtled? Inimese hing on hästi huvitav. Tahaksin rohkem tundma õppida, seda. Tahaksin rohkem ise seda selgeks saada ja teistele õpetada, kuidas teise inimesega suheldes suhelda tema hingega selle armastusega, mis hinge on. Et mitte nii väga näha seda välist ja sellele tähelepanu pöörata, vaid just sellele hingele. Et inimese hing on nii huvitav ja seda lähemalt tundma õppida isa inimese poolt. Aga armastus, mis on armastus, armastus on elav teadvus ja ma arvan, et me kõik tegelikult koosneme armastusest ja armastus ongi meie see, kes me tegelikult oleme, me koosneme armastusest, armastus ongi see, mis on, mis on tegelikult ainus ainus, mis on päris ainus, mis loeb armastuse energia tahab kõikide inimeste juurde tulla, aga inimesed tihti ei oska, teda ei oska tema eest hästi hoolitseda ja siis ta peab ära minema kuidas olla või elada nii, et armastuse energia saaks inimese juurde tulla läbi inimese, siis ilmneda, tegutseda tema elu siis seeläbi paremaks teha, sest kui sa ütled, et me kõik koosneme armastusest, mis justkui peaks olema hästi loomulik, et see tuleks ja oleks meie ei ma seda armastust välja kiirgama teistele inimestele ka, et ei maksa seda ainult iseenda sees hoida. Tuleb julgeda teistele inimestele öelda, kui me neid armastame ja mõned tunda seda välja saata, teadlikult räägitakse, tuleb avada oma süda. Kuidas seda südant siis avatakse? Mina olen aru saanud, et süda avaneb ise, kui inimene hakkab armastama, öeldakse, et kõigepealt tuleb avada süda ja siis tuleb alles armastus, aga tegelikult seal see saab ka vastupidi olla. Et armastust on iga inimene võimeline igal hetkel tundma, ta ei pea selleks mingeid protseduure läbima ega midagi tegema, et armastus on nii loomulik ja see ongi osa meist tegelikult. Mõelnud ka selle peale, et kas ja kui, siis kes või mis on sinu jaoks luu ja, või jumal või kõige algallikas või suur vaim või vahest kutsutaksegi absoluutkõiksus või mis iganes. Mis sinu jaoks on, mida tänapäeva maailmas siis kas allika või looja või jumala nime alla pannakse? Seda energiat võib nimetada jumalaks, see on, seda inimesed mõistavad kõige paremini, et minu jaoks on täiesti olemas ja selle energiaga on võimalik suhelda ja seda tunnetada ja tegelikult seda jumala armastust, mida inimesed otsivad kirikutest ja palvetades. Süda on tegelikult võimalik looduses näha ja tunda palju paremini. Isegi on selline ütlus olemas, et mida lähemal kirik, seda kaugemal jumal et tegelikult loodus ongi see, mis sa jumala looming ja kus me saame tunda tema armastust. Taimede abil kutsutakse esile ka muutunud vabaduseseisundeid, et minna siis sügavatele, sisemistele, rännakutele, et on nad siis mingid šamaanirännakud või astraalrännakud või lihtsalt mingisugused sellised sügavamad meditatiivsed seisundid. On sul sellelaadseid kogemusi metsas elades, sa peaksid teadma ju ka kõikide taimede, selliseid võluvõimeid maagilisel teadvuse tasandil. Ma ei ole ise neid selliseid taimi tarbinud, aga ma tean inimesed, kes neid täiesti teadlikult sellel eesmärgil tarbib ja see tõesti toimib tema puhul, et ta teeb seda teadlikult ja, ja miks mitte. Kui inimene saab sellest aru, mis ta teeb. Et neid taimi muidugi võib kasutada, aga seda peaks tegema väga ettevaatlikult, et tõesti eesmärk oleks teadvuse avardamine, mitte siis mingi lihtsalt sellise kaifi saamine. Aga rännakud ja pikad meditatsioonid ma arvan, tõesti millelegi kasulikud, aga vananenud milline peaks rohkem vaatama iseenda sisse, kui, kui kaugele mu vend ütles kunagi ühe, väga hea lause ütles niimoodi, et milleks vaadata kaugele, kui me ei näe enda ees või siiski veel kõike. Mina mõtlen täpselt sama moodi, et me peaksime enda sisse vaatama. Aga me üritame vaadata aina kaugemale. Aga miks see on nii, miks inimene ei suuda leida vastuseid kõikidele nendele küsimustele, mis meil tekivad enda seest? Ma arvan, et see on sellepärast, et paljud inimesed ei taha või ei julge tegelikult iseendaga silmitsi seista. Sest palju, mis sealt enda seest võis välja tulla, see ei pruugi esmapilgul meeldida inimesele. Ja alla surutakse just need asjad, millega ei taheta silmitsi seista. Ja tegelikult need asjad tuleks kõik välja kaevata ja need läbi mõelda enda jaoks. Ja siis need vabastada kuidas neid vabastatakse, et inimene ei taha kohtuda selle koletisliku poolega endast, selle nii-öelda saatanliku deemonliku poolega, varjupoolega, et palju räägitakse sellest, et oma varjupool tuleb päevavalgele tuua, endasse integreerida, et et aga ma ei taha kohtuda sellega, ma tahan olla hea inimene, ma ei taha mahelbos teada igas inimeses pidevalt vähemuse, halb pidi olema 51 protsenti head ja 49 protsenti halba inimeses. Et oluline ongi see, et see, see tasakaal oleks natuke alati selle hea poole, et see halb ei saaks üle võtta. Aga ma arvan, et kui inimene teadvustab seda, millised need tunded tema siis on, mis on negatiivsed ja mis võivad üle võtta juba, kuidas ta teadvustab, siis see juba pool võitu, et siis siis need tunded ei saa valitseda. Ja väga hästi aitab sama õpetus, mille Mai Väljataga andis. Kui me tunneme näiteks viha või hirmu, siis ütleme kohe häälega, et mina kogen praegu hirmutunne, et siis siis Me kogeme seda tunnet, mitte ei samastan ennast selle tundega, et siis me ei ütle, et ma olen vihane. Mina kogen vihatunnet, täpselt samamoodi on ka haigustega, et kui me oleme haiged, siis ütleme tihti, et ma olen haige. Aga võiks öelda, et haigus on minu juurde tulnud ja õpetab mind milleski. Siis siis ei samastan ennast selle haigusega. Aga ka see on paljude jaoks raske, sest haigus on tegelikult tänapäeva nii mugavaks tehtud, sest paljud inimesed tegelikult ei taha terveks saada. See juba lapsepõlvest algab. Kui väike laps jääb haigeks, siis terve perekond pöörab talle tähelepanu kõik istuvate voodiserval ja räägivad temaga sõbralikult, toovad talle kingitusi. Ja see viib selleni, et laps ei tahagi terveks saada, sest haigus seostub tähelepanuga ja see surmani või kes ta selline asi. Kas kõik on energia, kuidas me saame seda tunnetada, kuidas me saame endale vajalikku energiat ka just sellisel peenenergiatasandil ammutada? Kindlasti on kõik energia, et meie enda kehagi koosneb energiast see, mis on meil peale füüsilise keha selleks, et uut energiat ammutada, me peame kindlasti selle vana energiaga puhastama ja maha jätma endast, sest paljud inimesed kannavad endaga kaasas vana energiat, mida nad ei kas ei taha või ei oska lahti lasta, et viirukisuits ja tuli. Et kõik asjad on väga kasulikud, et ennast lihtsalt puhastada oma energiakeha. Kuidas üldse tulega lood on? Räägi natuke sellest lähemalt. Tuli on ju ka üsna väekas vahend või võib-olla isegi olend. Ma ei tea. Tuld saab enda puhastamiseks väga hästi kasutada, kui samamoodi rääkida temaga ja öelda talle, palun tuleke, puhasta mind ja puhasta minu keha. Ja ta põletab ära need vanad energiad. Need on siis võimalik välja viia endast. Ja samamoodi on võimalik appi kutsuda näiteks tuult, kui kutsuda tuult, et tuuleke tuleks ja puhastaks energiaväljad ja täiesti võib tuul tõusta ja tulla, et ma olen seda ise kogenud, kui tuulevaiksel ilmal tuleb järsku suur tuulehoog ja sest kui räägib korraks ja siis jälle kaob see vahendeid veel kasutada, et need on sellised loodusjõud, et kas sa kasutad ka sõna väge, et kui võimas on üks inimese sõna, kas sõna eraldi on juba väekas või on oluline ka see, et mis nii-öelda tunde või taotluse või sisemise jõuga seda teed? Ma arvan, et just mis on, mis on väekas, on see vaatlus, mis sõna taga on? Et tehti, ja see katse riisiga, kus erinevatele riisi pottidele kleebiti sildil armastus ja ükskõiksuse on siis selle riisiga juhtus. Ja ma kuulsin, et üks mu tuttav oli sama katset teinud ja mitte midagi polnud muutunud. Ja siis ma mõtlesingi, et tegelikult see sõna ise see, see ei ole mitte miski, et tegelikult on vaja seda, seda energiat sinna sõna taha sisse see mõjub. Oled sa ise teinud selliseid katseid? Ma tegin sellise huvitava katse, et ma tahtsin tegelikult natuke teistmoodi teha. Ma käisin Hesburgeris ja ostsin sealt friikartuleid ja panin purki ja teise purki ma tegin ise, praadisin kodus neid friikartuleid ja panin teise purki. Ja eesmärk oli vist tõestada, kuidas need Hesburgeri kartulid hästi säilivad ja halvaks ei lähe. Aga paari kuu pärast oli vastupidi. Need Hesburgeri kartulid olid täiesti hallitanud ja need, mis mina tegin, kui ma seda armastuse energiat ka sisse suunasin. Et siiamaani täiesti värsked ja esimene jaanuar tegin nad. Sa kavatsed neid hoida, kas meil Hesburgeri omad on ka veel alles, need on veel alles aganad, nende eest ei saa enam arugi, et see on üks selline suur hallituse kogu lihtsalt seal purgi põhjas. Aga eks ma hoian neid ikka alles, vaatame, kui kaua nad värskena püsivad. Jah, anna teada, seda oleks päris huvitav jälgida, et kui sul on aasta aega nii-öelda värsked friikartulid seisnud Üks suurimaid teemasid tänapäeval on toit, selle puudus, üleküllus, tervislikkus ja kahjulikus nii meil kui mujal kogu planeedil. Kuidas sul toiduga lood on, et kas sa oled kunagi nii-öelda aga patuse elu elanud, et ehkki saad küll metsalaps, et oled sa söönud Chips Šoxi ja igasugu muud pahna nii-öelda selliste säilitusainetega töödeldud toitu või oled sa alati olnud tervishoid toidu ja et ei olnud tegelikult pigem tervislik, et selline rämpstoit ja liha ei ole mitte kunagi mind huvitanud? Lapsena ema andis mulle värsket toortoitu, andis mulle porgandimahla värskelt pressitud ta ise Riilisse pihtas läbi marli. Ja see oli nii magus mahl ja siis värsked õunad olid üks põhitoitja õunad, alati jäidki põhitoiduks mulle. Ja ma natuke suuremaks kasvasin teismelisena, siis oli periood, kus toitu siin ainult puuviljadest, peamiselt ainult õuntest. Ja siis eks öeldi ka, et et ta ei arene, ei kasva. Ja kõik jääb seal seisma, aga kas sa siin edasi ja väga pikaks kasvasin veel, et kindlasti see midagi ei takistanud ja selline toitumine jäi mulle külge, et tihti kui perekond sõi õhtust, siis ma võtsin pigem õuna ja siin need õunad ära, et sellest täitsa piisas mulle õhtusöögiks. Perekond ei sundinud sööma, mina mäletan küll, siukseid, ütles ikka, et enne selle auäärest ei tõuse, kui taldrik on tühi ja noh, kui see su, mis sul seal taldrikus on, ei meeldi, siis istubki seal tunde tunde. Minul sellist asja õnneks kunagi olnud ja eks see on ka põhjus, miks mul see säilis. Loomuliku söömise instinkt. Et mu ema tihti ei ole tahtnud liha ja kui ema tegi lihatoite, siis ma mäletan, ma olen läinud kööki küsinud, et mis täna söögiks on ja siis öeldakse mulle, et see mingil hea toit. Ja ma olen öelnud, et ma ei taha seda siis ema alati ütles mõned siis järelikult sul jälle kõht tühi? Jäigi ja järelikult ei olnudki. Aga lihas pole siis kunagi söönud. Olen küll söönud, aga nii väga suures koguses, väga lihasõber ei ole kunagi olnud, miks liha ju annab jõudu lihast, me saame ju kõik vajalikud valgud liha poolt on tänapäeva maailm, kus liha on ju üks selline toidukorra põhi, komponente, liha tegelikult see see jõudmis lihast tuleb siin natukene illusioon, sest liha on tegelikult organismile hästi suure ärritaja. Ja see jõu ja energiatunne, mida me tunneme pärast liha söömist on tegelikult meie keha meie keha üritus seda liha likvideerida, et ta koondab kõik oma jõud kokku, et võidelda selle kummalise massi vastumised toodi, et ta ei suuda seda omastada, ta ei, seda on raske seedida ja siis sellest inimene seda energiat tunnebki, et arvab, et see liha andis talle selle. Tegelikult see on tema enda keha, mis võitleb selle vastu. Ja täpselt samamoodi näiteks toidulisandid, et inimene võtab neid, usub, et ta võtab endale neid vajalikke aineid juurde. Aga toidulisandid on aga isolaadid, nad ei ole looduslikud, inimese keha ei suuda neid omastada ja täpselt samamoodi siis ta peab energiat koguma, et neid väljutada. Inimene jälle tunneb seda energialaksu, siis arvab, et teeb head endale toidulisandite all sa pead silmas, mida täpselt vitamiinilisandeid ja tänapäeval räägitakse nii palju sellest ja toortoiduringkondades ka, et ikka ei saa kõike vajalikku kätte ja et peab lisa võtma. Ja sina arvad, et ei pea, ma arvan, et ei pea. Aga selleks, et ei peaks, peab siis inimene olema väga teadlik sellest, mida toitub kogu aeg nii-öelda kalkuleerima, kõik vajaliku kätte, kas ei saa, kas need teised kolmandad, mingisugused toiduainegrupid esindatud. Et üks hea selline huumorikild, mis mulle silma jäi ja tundus tabav, on selline ju, et mida toortoitlustega rääkida, et 98 protsenti, millest nad räägivad, on toortoitumisest ja ka ülejäänud kaks protsenti on siis kõigest ülejäänust muust, et palju räägitakse sellest, et kui sa oled ikkagi toortoitu ja on ju siis selleks just kaks kõik vajaliku kätte, et sa ei peaks võtma mingeid lisandeid, et seal ei tekiks nagu mingite toitainete puudust, siis sa pead sellega möllama kogu aeg. Et see on üks selline nii-öelda täis või poole kohaga töökoht, et hommiku, lõuna õhtusöögid ise teed kõik asjad, noh, kõik peab olema puhas, hullem selline mässamine. Sellega see väide on tegelikult väga hea, et see mõnede puhul jah, on küll täpselt niimoodi ja ma olen selliseid inimesi palju kohanud. Aga Ma arvan, just vastupidi, et kõige tähtsam on see, et inimene ise usuks, et ta saapa oma toidust kõik kätte, et tal ei ole mingit puudust kunagi. Kui on teaduslikult ära tõestatud, et õunas banaanid, kookospähklid on kõik, mida inimese organism vajab siis mis puudujääkidest me kogu aeg räägime, et ma arvan seda, et kui inimene leiab endale sellise toidu, mis talle sobib, siis ta võib kasvõi süüa ainult seda toitu ja tal ei teki puudujääki. Kas ainult liha? Kas või liha, kui see, kui see sobib inimesele? Jah, aga on vist mingeid katseid tehtud, et inimesed, kes ainult liha sõid väga kaua vastu ei pidanud. Räägi üldse natukene oma toitumispõhimõtetest, et mingi aeg tagasi võisime lugeda sellest koseid viie kuusel mahlapaastule ja siis sellest veel, kuidas sa sõid mahla, mitte jõid. Et kuidas on But praegu, et kas sa oled täielikul tuur toitumisel? Oled sa puuvilja toitumisel, kuidas see kõik sinu kehale mõjub, kas sul on toitumine vastavalt erinevatele aastaaegadele? Kindlasti on vastavalt aastaaegadele, et ma väga usun ja usaldan seda, kuidas loodus meile toitu valmistab, missuguses järjekorras. Ja ma arvan kindlasti, et just see järjekord ongi meile vajalik. Et kui me lähme voodi ja vaatame seal puuviljaosakonnas ringi, siis aasta aega meil täpselt ühed ja samad puuviljad seal. Aga kehale see ei ole just kõige sobivam, et elame siin ja meie loodus nii hoolitseb meie eest ja me ei märkagi seda. Praegu on kevad, praegu on kõik need rohelised taimed, mida me peaksime sööma, mis puhastavad meie organismi. Kui karu ärkab talveunest, esimene asi, mis ta teeb peale seljasügamist, jookseb ludinal metsa, hakkab karulauku otsima, hakkab sellega enda organismi puhastama. Et inimene võiks tegelikult täpselt samamoodi teha ja kasvõi niikaua, kui seda karulauk on, ainult sellest toituda ja puhastada ennast lihtsalt süüa iga päev ainult karulauku. Sellest täiesti piisab, kui inimene tahab seda teha ja siis ta ei pea muretsema mitte millegipärast, et tal millestki puudu jääb, et lihtsalt usaldada seda, mis loodus annab. Talvel, mis sa sööd, tammetõrusid ka tammetõrusid? Jah, tammetõrusid saab kuivatada, jahvatada ja kõikidesse toitudesse tegelikult lisada, et isegi kooki teha, nii et pool jahukogusest asendada näiteks tammetõrupulbriga tammetõru annab inimesele seda täiskasvanud tammejõudu. Et see on väga kasulik tegelikult. Talveks on võimalik, kes tahab olla ainult puuviljatoitlane, on võimalik isegi järgmise suveni säilitada Eesti õunu suurepäraseid mahlaseid, mitte ainult neid, mis on selliseid väiteid ja kibedad ja mida keegi süüa ei taha, kuidas säilitatakse, siis? Ma nägin hiljuti ma käisin maamessil ja nägin seal ühte ei mäleta, mis selle talu nimi küll oli, aga üks naine, kes pakkus neid loba õunu väga mahlased, head siuksed, magusad õunad. Ja ma küsisin, et mismoodi ta neid säilitab, et nad on nii värsked. Ütles, et olid tellinud Saksamaalt endale mingisuguse külmutussellise kastimis täitsa ära. Kuulge, aga selline jahe temperatuur on sees ja oli õunad kõik sinna kasti ladunud ja nii mahlased ja värsked säilivad kuni järgmise suveni. Peaaegu. Kas ei ole jälle üks selline teema, et kas ökotoitu ja toortoitu ja olla on võimalik siis kui sa oled ikkagi? Noh, piisavalt jõukas, et kõik võimalikult ju spetsiaalselt mingisuguseid mahlapressid Exuguste Hirdu saatanliku plastikute ajaga purustavad kõike piisavalt jõuliselt juurikaid ja käbisid ja mida kõike veel seemneid, pähkleid ja siis kõik need toortoidu leivakuivatamise masinad ja spetsiaalsed külmutuskastid ja nii edasi ja nii edasi. Kas tavainimene seda üldse võib endale lubada, et kui ma tahan olla hästi tervislik, puhast naturaalset, looduslikku toitu, süüa, aga ma ei noh, ma ei suuda, mul ei ole aega nagu tunde tunde, tunde iga päev mingisuguseid mandlipiimasid, presside toorleibasid, kuivatada lisaks meile ja ka raha, et kõiki neid vahendeid endale osta. Et kuidas siis saab toituda tervislikult puhtalt loodusega kooskõlas olles? Ma arvan, et iga algaja toortoitlase elus on see periood, kus neid köögimasinaid hullunult kokku ostetakse, need blendereid ja kuivatid just ja aga ma olen ise märganud ja aru saanud, et mida aeg edasi, seda vähemaks masinad jäävad, et inimene tegelikult, kui ta juba puhastab ennast ja hakkab toortoitu sööma, siis ta keha hakkab tema käest paluma aina rohkem aina kergemat toitu ja mida kergemat toitu inimene tahab, seda vähemalt seda vaja töödelda, et see varsti võib isegi juhtuda, et enam ei taha mitte midagi kuivatada ja et kõike ainult värskelt ja samamoodi ei ole, kajab lenderdada, et siiani puuvilja siis tervikuna. Mina ise usun sellisesse looduse toitumisse. Ma pigem järgin seda, et kui viia kurssi ennast sellega, mida looduses on võimalik saada ja siis võib endale täiesti sellise tasuta toitumise menüü teha, et ma olen seda ise teinud. Eelmisel aastal korraldasin vanematele veel õhtusöögi täiesti tasuta oma aia ja metsast korjatud taimedest. Praegu on kevad praegu tegelikult toidule ei peaks üldse raha minema, et kasemahl on meil joogiks ja kellel on võimalus metsa minna. Korjake karulauku karulauk on minu arvates üks parimaid asju, mis meil siin planeedil kasvab, et see on nii hea puhastaja, see annab nii palju klorofüll, mis on ju eluveri ja seal on nii palju C-vitamiini ja kõiki teisi vitamiine ja nüüd tärkavad võilillelehed, mis on ka väga head toiduks ja, ja nii edasi. Kui sa ütlesid, et sa katsid oma vanematele laua suure pidusöögi või õhtusöögi, kus olid kõik asjad ainult tasuta aiast ja metsast, mis kusjuures ma korraldasin selle õhtusöögiaias muru peal ja ma tegin sinna ühe suure salati, kõigepealt koosneski karulaugust, võilillelehtedest, kortslehest ja mis seal siis veel olid, mis, mis on söödavad kevadel, et põdrakanepivõrsed, noored pähklimaitselised ja hakkisin need kõik kaussi natukene head oliiviõli peale, maitseks sidrunimahla või kellel kasvavad ebaküdooniamahla, et see on täpselt sama maitsega ja see on tasuta. Ja tegelikult soola sinna pole vaja, et soola saab väga hästi asendada sidrunimahlaga. Et annab sellist soolakat maitset ja taldrikute asemel andsin neile sellised suured rabarberilehed ja siis korjasin metsast veel kuusevõrseid ja jänesekapsaid kõrvale ja see oligi selline väike õhtusöök. Räägime nendest taimedest, mida nüüd praegu kevadisel ajal meil maikuu, mida saab metsast ja kuskilt ma ei teagi põllu, veerest, soost ja rabast, ükskõik kuhu inimene siis satub metsikusse loodusesse, karulauk, kus juba mainisid. Mis veel on sellised taimed, mis on tõesti head, et nad on hästi tervislikud. Nad on väekad, nad annavad kõiki vajalikke aineid, puhastavad, teevad kõike, mida meil oleks vaja. Üks minu alatisi lemmikuid on võilill ja igal kujul ja Williljon söödav juurest õieni. Terve taim on söödav. Ja ma olen teda korjanud niimoodi, et ma olen terve taime siis, kui ta juba õitseb, maa seest välja võtnud, puhastanud ja läbi mahlapressi lasknud ja siin tuleb sihukene, väike pitsikesen nagu maksa puhastaja, aga lased siis läbi kogu taime koos juurega mahlapress ja kogu taime ja võilille lehtedest. Ma olen terve kevade salatit söönud täpselt samamoodi nagu karu. Laugustki võib salati teha ainult võililledest. Et paljud inimesed ütlevad, et see on hästi mõru, aga tegelikult kui seda võilille süüa sisse mõrudesse see tundub lõpuks väga maitsev, et maitsemeel ju täielikult muutub. Et samamoodi noored, kellel on näonahaga probleeme, et võilill on üks parimaid puhastajaid, puhastab maksed, on üks parimaid näopuhastajaid ka, et ta teeb jumeni heaks, võtab kõik need iluvead võtab ära ja eks väga väga kasulik taim lehtedest, salatit, juurtest saab teha teed või kohvi ja õitest saab teha torti. Kas juurtest teed ja kohvi siis juurde oleks enne ära kuivatades jahvatada? Jah, enne kuivatada ja mina olen teinud, kui võll juur ära röstida, jahvatada ja segada tammetõrudega. Väga maitsev kohvi tuleb. Aga õites torti. Seda ma tegin, üks aasta tehakse niimoodi, et tuleb korjata üks suur ämbritäis võililleõisi kõigepealt ja siis hakata neid koogivormi laduma. Kõigepealt alumisse kihti üks kiht võililleõisi ja siis peale raputada seda täiesti naturaalseid indiaani suhkurt. Ja siis jälle teine kiht võililleõisi ja suhkur peale ja nii edasi, kuni see kuni vorm saab täis ja siis natuke pressida ja külmkappi panna ja seisab seal ja tal tuleb see eliksiir tuleb välja võililledest ja ta võib süüa kasvõi lusikaga tordina või kes ei taha süüa, võib selle vedeliku lihtsalt ära valada ja seda võtta ravimine. Aga ikkagi seal suhkur, suhkur pole, mitte valge surm ja saatanast. Valge surm on aga see indiaanisuhkur, see on töötlemata, et kindlasti maa suhkrut niisama ei soovita, et ma ikkagi soovitaks selle meega asendada. Aga seal algretseptis on jah, suhkur, et ta võib kindlasti proovida meiega, et ma arvan, et efekt on täpselt sama, aga tavalist valget suhkrut sai, söö täis mett, mett ja metrooga, armastan mett, sööd nii palju kui tahad, vastavalt tunde järgi paned teda igale poole, aga ma olin võtnud niimoodi ühe lusikatäie hommikul, et see annab selle vajaliku, mis vaja on, et nii need toitained, kuidas energiat, mesi on väga-väga väekas tegelikult. Kas sul on ka mingi hommikurituaal, millega sa ennast äratad, et soovitatakse juua vähemalt klaasitäis sellist toasooja või isegi sooja puhast vett? Sidrunimahla? Üks rituaal, mis mul on? Kui juba soojem on kevad, suvi, sügis siis hommikul, kui ma ärkan, siis Lähen õue ja kui on kaste maas, siis heidan sinna pikali. Kohe pühendan seal mõnuga niimoodi, et terve keha juuksed saavad selle kasteveega kokku. See on parim iluprotseduur, mida tegelikult endale teha, saade, see on nii mõnus ja äratab täiesti üles. Aga sisse võttes, mida nii-öelda sisse võtta, sisse võtta, võiks tegelikult lusikatäie mett segada sooja natuke soojaka, sellise allikaveega puhta veega ja sellele veele saab lausuda igasuguseid häid sõnu ja kas see õhtul valmis teha Juua, seda see kõik need sõnad ja tunded, mis sinna vete laeme tulevad meie sisse tagasi ja hakkavad tervendama meid eest, ma tahan suga pärast veel rääkida, aga praegu jätkaksin taimedega, et karulauk võilill, mis veel on sellised võimsad taimed, mis nüüd kevadel tulevad kuusevõrseid, olete mitu korda maininud, millal, kuidas neid süüa? Me täna hommikul just vaatasin, et kuusevõrsed hakkavadki juba vaikselt tärkama. Mina isiklikult isegi soovitaks rohkem neid. Neid tumerohelisi kuuseokkaid, võrseid on väga, jääd kevadel niisama söömiseks ja aga need kuuseokkad, Need on tumerohelised, neil on klorofülli rohkem ja väge on rohkem neist, need on juba vanemad siis. Need, mis aastaringselt on kuusk, ongi see, mis meile aastaringselt süüa annab, nagu mändki. Jah, kas sa sööd mändiga männioksi? Ma olen ka proovinud, aga mulle endale meeldib kuusk rohkem, kuigi männis seda C-vitamiini pidi rohkem olema ka minul jällegi kuuskagi rohkem nendest kuusevõrsetest nendest. Ma olen blenderdanud meega iso mikseriga püreestatud koos meega, sellise püree ja sügavkülma pannud mitu purki kahe ja talvel on seda nii hea võtta, maitseb nagu jäätis ja kõik need vitamiinid ja see vägi on seal alles. Talvel olen seda sõpradele kinkinud ja et see on selline selline asi, mida võiks teha tegelikult endale millal on parim aeg leid kuusevõrseid korjata ja kuidas neid korjata, kas seal on ka mingid sellised nüansid, mida tähele panna? Üldiselt kõik taimed, kõike, mida korjatakse, öeldakse, et ei tohi korjata, tuleb korjata näoga päikese poole, see on sellepärast, et vari ehmataks taime ära ja üks asi, mida järgida, see, et siis mida selle taimega edasi tehakse ja sama kehtib ka tegelikult toidu kohta, mida ise kasvatatakse. Kui ära korjata, murda see ühendus maaga taimel, siis tuleb koheda ära tarbida, kas siis kohe ära süüa või siis vähemalt poole tunni jooksul taevas purki teha või või kuidagi säilitada, ära kuivatada, et kui ta juba seisab, siis need eeterlikud õlid, mis temas on, mis tervendavad inimese hinge ja energiakeha need lähvad välja ja neid siis ei ole enam seal. Öeldakse ju ka seda, et kui sa oled ravimtaimi või selliseid loodusväetaimi korjanud, et neid ei tohiks panna, kilekotid kilekotti ei tohiks panna ja päikese käes ei tohiks hoida, et ideaalne on neid panna klaaspurki ja pea näiks selline linane Kahekordne riie või paksem marli tahavad ikkagi hingata, need on ilusad. Ja aga nad ei taha olla umbses ja nad ei taha, neid saab teha ka saada liiga palju õhku. Nii kuusevõrsed veel on, varsti tuleb välja ka nõges, nõges on tegelikult juba täitsa tärganud, et ta on kaheks eestlaste üks parimaid toiduaineid tegelikult, mida võiks kasutada, et kasvõi ainult teed juua Vi paljud söövad nõgesesuppi ja mis, kes joovad, smuutisid, armastavad toortoitu, need võivad blenderda ta lihtsalt banaaniga. Ja väga maitsev tuleb ja väga tervislik. Miks nõges on nii vägev? Nõges on üks parimaid raua ja proteiiniallikaid, mis taimetoitlastele arsti ette heidetakse, et seda neil vähem on. Ja ta tugevdab verd ja puhastab tervet organismi, ta annab seda, kannab seda elujõudu inimesele, mis, mis tihti puudu on. Mida veel kevadel näksida. Näiteks inimesed, kes ei ole nii väga toortoidust huvitatud, need nendel on natuke isegi lihtsam, et nad saavad korjata näiteks noori takjavõrseid, takjavarsi ja neid kergelt hautada ja maitsestada ja neid on ka samuti väga maitsvad. Varsti ärkavad need lääne kollakad ehk Rakvereraiped, need on väga maitsvad. Sama hästi mehed lõhnavad sama hästi ka maitsevad õitest võib teha salatite lehtedest. Ta võib hautada kergelt vees ja samuti maitsestada, lihtsalt serveerida nagu sparglit täpselt spargli maitsega. Aga millega sa maitsestatud, mina, kui ma olen maitsestanud, siis sidrunimahlaga, et sellest muid maitseaineid nagu ei kasutagi, et aga kes on väga harjunud soolaga, et miks mitte siis soolaga ka. Mis sinu arvamus üldse soola kohta on? Sina oled loobunud täiesti soolasöömisest ja mina ei ole soola söönud kaua, et ma usun, et soola üle vaja inimesele kindlasti mitte sellises koguses nagu seda süüakse. Ja ma arvan, et seda ei ole tegelikult üldse vaja, et organism tahab naatriumi, aga ta tahab seda orgaanilist naatriumi ja purgi sees. Soolast seda ei ole, seal on ainult anorgaaniline, see imen organismis ainult ärritab. Ja soola võib väga hästi asendada, näiteks Elleriga. Kui seller hakkida, teha kokku sidrunimahlaga, kuivatada ja jahvatada, siis tekibki tegelikult sool. Et seller teha kokku sidrunimahlaga enne kuivatamist. Siis ma olengi pannud selle soolapurki kodus ja vanemad on ka kasutanud ja tegelikult ega väga suurt vahet ei ole, et on selline soolakas hapukas maitse, et väga hea tegelikult selliseid ürt või vürtse või mingisuguseid taimi, mida kasutatakse maitsestamiseks. Seitse taimede maitsestamiseks on palju, et kas sa kasutad ürte, vürtse, ma usungi seda, et miks inimesed üldse kasutavad soola on sellepärast, et et ei kasutata maitsetaimi, et soola, siis üritatakse saada seda maitset, mida, mille jaoks tegelikult maitsetaimed meil. Et kui toidule panna näiteks basiilikut, peterselli, mingit lauku, murulauku karulauku, siis mitte keegi ei ütle, et on soola puudu. Aga siis, kui ei ole neid maitsetaimi, siis tundub toit maitsetu. Kuidas see meie organismile mõjub, kui liiga palju soola tarbida? See on väga ärritav organismile, et kui näiteks lahtise haava peale läheb terake soola kõrvetab ja põletab, et tegelikult samamoodi põletab ka meie sooleseinu veresooni söövitab näonahka, kõhklesid, tan, liigesehaigused võivad alata soolasöömisest. Südant kahjustab väga tugevasti neerusid. Kuidas soolast loobuda, lihtsalt maitsetaimedega, tegelikult inimese, sellised maitsemeele käivitajad ongi sool, suhkur ja rasv. Et see on see, mille peale kogu selline mõnudel baseeruv toitlustus on teatud. Ma arvan, et kõige lihtsam on loobuda just selle selleri soolaga, et kuna see lihtsalt asendab soolaga inimene ei tunne, tan, ta tunneb, et on pannud soola toidule. Et kui, kui juba selle eest sellega juba edasi minna, siis lõpuks võiks selle lihtsalt ära jätta ja siis hakkab tulema see toidu loomulik maitse välja. Tegelikult toidul on ju oma maitse, et inimesed, kes on harjunud soolaga, nende maitsemeeled on nüüd ei ole enam loomulikult nad on juba kergelt hävinenud ja ta ei tunne ennem seda maitset. Aga see asi ei ole selles, et toidule maitset. Üks argument, mis sellise, kas toortoitumise või taimetoitluse või sellise toitumise kohta nagu sina praktiseerinud, mis on siis hästi puhas, hästi naturaalne ongi ju see, et, et see on igav, et inimene on harjunud saama erinevaid maitseid, maitsebukett nüanss, gurmee. Me tahame hõrgutisi, kus põimuvad, sulanduvad ja saavad kui kõikvõimalikud erinevad aistingud elamused kus sa seda juurikat närida on ju, või seda mingisugust karulauku seal nätsutat tahaks ikka ju midagi, kus on nagu erinevad maitsed, mis on vahest soe, vahest külm, kus sa saad ka elamuse. Tegelikult jah, see, see puuviljatoite eriti, kui sealt veel edasi minna, see monopuuviljatoitumine chi ainult ühte puuvilja, näiteks õuna. See ongi tegelikult igav, et see on see ainult üht ja sama asja ja sa ei taha mitte midagi muud, aga see on selline asi, mis tuleb loomulikult, et selleks siis ainest kindlasti sundida. Et kui tahtejõuga üritada seda teha, siis see võib depressioonini viia lõpuks küll, et ma arvan, et miks see on lihtsalt nii palju erinevat toitu söövad nii suurtes kogustes ja otsivad seda erinevat toitu, et see on seotud ikkagi emotsioonidega. Toit toidab, ta ei toida ainult meie füüsilist teha, vaid ka meie emotsioone samamoodi. Et miks nii paljud erinevad inimesed nii erinevaid toitu söövad, sest need on inimesed, kõik on erinevad. Ja ka vastavalt sellele, millise ülesande nende enda elusse on võtnud kaasa vastavalt sellele ka need valivad selle toidu, mis neil on vaja süüa. Kui hakata toortoitlaseks või paastuda, puhastada ennast, siis need tunded, mis on keha organitesse salvestanud, hakkavad välja tulema, hakkavad puhastuma. Ja tihtilugu on näha, et algajad toortoitlased või taimed õitsesid, muutuvad väga vihaseks. Ma arvan, et kõik on sellega kokku puutunud. See asi ongi selles, et et see maksab, koguneb viha, hakkab sealt vabanema, sest liha on see, mis, mis toob meisse viha. Ja viha peab välja tulema kuidagi siis sel puhul siis teiste inimeste peale vähemalt ta kuidagi välja tuleks ja siis inimene saab sellest puhastada ennast. Kas seal on mingeid muid viise ka, et tegelikult täitsa nõme, kui üks perekonnast otsustab hakata ennast puhastama, siis kogu oma sellest maksest vabanenud viha elab oma kaaskondlaste peal välja? Jah, eks see viha suunamine, see on, see on ka õppetund tegelikult vihaenergia on hästi tugev, seda saab ümber teha mingiks loovaks energiaks, kas või minna puid raiuma või suunata see viha sinna mingiks mingiks muuks tegevuseks. See viha, ümbersuunamine, see on omamoodi kunst, aga seal saab kindlasti õppida. Kui me räägime üldse veel toortoitumisest, sest see on viimasel ajal Eestis üsna Aarne, siin on ka, tundus kohati sellist Fonaatilist aktivismi või või nagu me rääkisime, et alguse perioodil, et inimesed on tohutult vilja innustunud ja meil, see on nende põhiselline teema, millega nad tegelevad, aga noh, mingist hetkest siis vaibub, muutub loomulikuks, et räägi natukene toortoidu põhiprintsiipidest, et see, kes on kuule, kes on teemast huvitatud, ilmselt teab, et toortoitumise puhul süüakse pool kuni kolmveerand toidust, siis mis üldiselt on taimetoit mitte töödelduna, ja toitu ei kuumutada üle 46 kraadi, eesmärgiga säiliks vitamiinid ja ensüümid. Natuke lähemalt sellest toortoitumise põhimõtetest lisaks sellele, kuidas see välja näeb. Ei, kuumutate üle 42 kraadi, et siis need ensüümid hakkavad seal surema ja siis siis toit ei seedi nii hästi ja et kõik need probleemid tekivadki tegelikult sellest küpsetatud keedetud toidust, et tihti öeldakse, et toortoit on ekstreemne, äärmuslik, aga kui mõelda nüüd niimoodi, et inimene on ainus liik maailmas, kes küpsetab oma toitu kõik teised söövad seda toorelt, siis kuidas saab olla ekstreemne, et pigem on see, mida inimene normaalseks peab praegu tegelikult ekstreemne. Et pigem oleks normaalne süüa toorest liha kui küpsetatud liha. Ma arvan, et toortoit on selline, et on loomulik meie jaoks. Kas liha just on loomulik, seda ma ei tea, aga aga selline üleküpsetamine ja kolm korda päevas töödeldud toidu söömine see kindlasti ei ole kasulik. Mis sa piimatoodetest arvad? Me isegi tarbin piimatooteid, aga. Ma olen uurinud seda teemat küll ja ma olen jõudnud sellisele järeldusele, et näiteks kitsepiim kui kits on elanud looduses, söönud võililli nõgeseid Takkijaid, mis ta sööb. Tema piim on tegelikult väga tervendav inimesele. Aga loomulikult siin on jälle see koguse küsimus, et kui seda võtta ikka pooleliitrise klaasiga ja juua, siis, siis see ei mõju hästi. Et kitsepiim ei ole joomiseks, vaid see on, see on just ravimiseks pigem võtta juba selline pitsi täis ja see tundega ja taotlusega koos ära juua ja see on väga tervendav. Luule Viilma juba ütles, et see tervendab inimest igast haigusest. Meie praegune probleem ongi see, miks piimatooted tekitavad nii palju probleeme, et me jojo toorpiima enam. Asi ei ole nii väga piimas, vaid selles, mis, mis sellega tehtud on ja kuidas on see leht kasvanud, kelle piima me joome ja piim on nii suur energiaallikas. Aga kui inimene, nagu tänapäeva teismelised istuvad hommikust õhtuni mängivad, võib olla arvutimängu, ei Jon, pikali vaatama, vaata televiisorit, siis joovad sinna kõrvale piima ja söövad liha, siis seda energiat tuleb nii palju, seda ei ole lihtsalt kuhugi panna ja siis tervis hakkab käest ära minema. Nad jo piima, liha vaid joovad kokakoolat, söövad sipse ja see on veel hullem jah. Aga üks argumendis toortoitumisega teemadel alati üles tõuseb, on see, et kas toortoitumine ikkagi sobib meie kliimas elavale inimesele, et looduses talvel ju kõik magab, kõik on kaetud, et ei ole ju seda rohelist värsked tegelikult saada, eks. Ja teine argument on ka see, et kui võtta sellised iidsed tervisesüsteemid, mis on aastatuhandeid olnud noh, näiteks ajurveeda kus on erinevad kehatüübid, kellele sobivad erinevad toitumisviisideks, et osade kehatüüpide puhul või osade kehatüüpide tasakaalutluste puhul on isegi võib-olla toortoitumine vastunäidustatud teisel puhulil küpsetatud või sellised soojad vürtsikad toidud just soovitatud, eks ju, et kuidas siin see Ajurveeda printsiip näiteks toortoitumisega kokku sobib. Ma arvan, et iga inimene peaks selle, mis talle sobib enda peal selgeks tegema, et ma arvan, et üks suur viga on see, kui võtta endale mingi kas mingi õpetus või mingi iidoli hakata tema järgi siis seda toitumist paika panema, et hiljuti kuulsin, üks, üks inimene kirjutas, et tema sööt, muna, sest et Tai mungad söövad muna. Aga meie siin Eestis ei ole tai mungad, ei tee neid samu füüsilisi harjutasin, ei tee neid energeetilisi praktikaid. Me ei saa võtta kellegi teise toitumist ja arvata, et see sobib meile, et me oleme ju erilised. Meie ei ole keegi teine ja just enda keha peal peakski selle välja proovima, et mis siis tegelikult sobib, et me võime lugeda toortoidust ja lugeda, et see on kõige tervislikum, kõige kasulikum, aga ma tean väga paljusid, kes on läinud 100 protsenti toortoidule juba pikka aega olnud. Tervis läheb nii käest ära, et ei saa olla, põlved valutavad, halb on olla külm on kogu aeg, et seda ei ole mõtet endale teha, kui ei sobi, siis ei sobi. Kuidas seda välja raalida, sest teistpidi selline lõputu katsetamine ei vii ka ilmselt väga heade tulemusteni, et sa kogu aeg organismi mingisse šokkijad, üks periood, proovid, mingid Atkinson dieeti ajad kogu aeg, ma ei tea, valku ja liha näost sisse, siis lähed toortoitumisele, sööd ainult toorest on ja siis vahepeal proovid puuvilja toitumises istet üldse paastu mis läheb tagasi normaaltavatoitumise peale, sööd kõike systend, mingisugust piima, tootvärki, et kui inimene hakkab enda peale eksperimenteerima, siis see võib tegelikult lõppeda ju sellega, et ta keerab oma tervise lihtsalt nässu. Kindlasti võib ja ma arvan seda, et paljud inimesed ütlevad, et nemad söövad selle järgi, mis nende kehanile ütleb. Aga mina usun seda, et enne kui hakata neid keha loomulikke instinkte kuulama ja keha sõnumeid, enne seda tuleks vähemalt natukene anda puhkust kehale. Et ta saaks selle kätte. Need loomulikud instinktid, sest see, mis me praegu sööme siin mida poodidest saab osta, nüüd valmistoidud. Need on täis suhkrut, soola, aspartaami, nüüd on kõik narkootikumid, need tekitavad tugevat sõltuvust. Täpselt samamoodi ütleb narkomaan, et mul on vaja heroiinisüsti, mu keha ütleb, et mul on vaja ütlebki, aga see ei ole ju temale hea, et tegelikult on vaja, enne oleks ta natukene vähemalt puhata, paastuda, anda kehale võimalus taastuda ja siis hakata kuulama, mis keha siis tegelikult räägib, sest peale paastu keha ütleb väga täpselt, mis ta tahab, tegelikult, et see võib olla raske kuulata. Ei ole tükk aega söönud, siis tahaks hakata ja kohe kõike korraga. Aga siis on jah väga väikesed kogused, sest magu on oma normaalses olekus tagasi, et inimene tegelikult väga-väga vähe võiks süüa. Ja näljatunne ongi see, kui see magu hakkab minema tagasi oma normaalsesse olekusse ja see on tegelikult väga hea protsessi, ta peaks nautima. Seda saab nautida, kui me teame, mis, mis see on. Kui me sööme nii palju, et meil on juba kõht täis ja kui magu on juba niigi väljaveninud siis näeme väga-väga palju ülesöönud, et peotäis on see, mis, mis meile tegelikult piisab toiduks. Me võime siia kas või liha piima, kõik, mida, kui me kogus, on ravimi, vastupidi, see ei olenegi nii palju, mida me sööme, vaid, kui palju ja kuidas me sellesse toitu suhtume. Öeldakse ju seda, et lääne inimene ikkagi sööb isust, mitte näljast, et väga paljud ameeriklased ei tea isegi, mida tähendab näljatunne, et nad ei ole seda kunagi tundnud. Ehkki neil ju pidevalt justkui läheb kõht tühjaks. Mis siis tähendab ilmselt seda, et nad ei saa küll vajalike toite laineid kätte, nende organism on tegelikult näljas, ehkki nad kogu aeg ikkagi juugivad toitu kui sellist. Me sööme, aga meie toidus ei ole toitained ja keha, On ikka näljas, et see on selline selline kummaline nõiaring, et tihti paljud inimesed elavad oma emotsioonides emotsioonide pinnal ja see on, see ongi see, miks me sööme nii palju ja nii erinevat toitu. Ja meie meedia ja suurepäraselt teab seda ja kui minna poodi, vaadata ringi, mis seal pakutakse riiulite vahel värvilised pakendid, tihti lastele serveeritakse neid asju just puuviljapiltidega, mis on väga huvitav. Sest puuvili on loomulik instinkt lapsele on isuäratav, tahab seda toodet, tegelikult on seal mingi suhkruga mingi kommikene sees hoopis. Kui me tahame toitumist muuta, siis kindlasti mingis mõttes peame muutma ka eluviisi, et me ei saa vaadata hommikust õhtuni televiisorit ja saada neid sõnumeid, mis meedia neile vahendab. Need jäävad neisse, kui me neid lahti lase ja need mõjuvad meile ja siis meie keha hakkab ka selle järgi toitu valima. Pigem nende emotsioonide järgi kui just enda vajaduste järgi. Üks tõsine teema on ju kehakaal, mis heaoluühiskonnas aina kasvab ja kasvab. Ja ka Eestis on juba räägitud sellest, et on ohumärgid, et lapsed on juba paksud nii-öelda siiani ka räägitud sellest, et kehakaal ongi seotud ka just sellesama emotsionaalse tasandiga inimesed söövad siis millegi puuduses või millegi lohutuseks lisaks isule ja mugavusele. Kuidas sina ja kes sa oled suurepärases vormis, aga pole ka ime, kuulates, kuidas sa elad ja mis eluviisi harrastajad nagu sa mõtled nagu tavaliste inimeste peale nende tavalistes elu rütmides tavaliste võimalustega, tavaliste tegemistega, et kuidas seda kehakaalu teemat hoida või mõelda või kuidas sellesse suhtuda. Eks see on kahe otsaga asi, et üks asi on kindlasti see toit, mida Me sööme liiga palju, mis siis läheb meile rasvaks. Keharasv ei ole ju mitte midagi muud kui jäägid, mis, mis tegelikult on mõeldud selleks, et keha need välja viib. Ja ta viiks need välja kohe, kui talle antakse võimalus, aga kuna moodne inimene, kellel on ööpäevaringselt võimalus süüa, osta ja süüa. Et kui kogu aeg ta ei anna kehale puhkust, isegi süüakse õhtul enne magamaminekut ja hommikul ärgates süüakse, mis on täielik hullus, tegelikult siis ei ole kehal mitte mingit puhkust ja ta peab need jäägid kuhugi ära paigutama. Kus need kõige vähem kahju teeksid inimesele ja siis need lähvad naha alla lihtsalt, sest pigem naha alla kui siseorganite ümber, et kuhugi keha peab need panema. Samas inimesed kasvatavad endale ka seda rasvapolstrit ka siis, kui nad Peavad ennast mingis suhtes haavatuna siin neile nagu kaitse. Et seda peab kindlasti vaatama sellise mitme nurga alt, et see ei pruugi ollagi ainult toitumisest, et võib-olla inimene, kes väga vähe, aga on ikkagi ülekaaluline, et siis peab mõtlema, mis ta mida ta kardab. Kehakaal ja sellega kaasnev on ju naistel üks põhi teemasid või isegi suuri kompleksset, võrreldakse ennast kogu aeg kõikvõimalike modellidega, mida seatakse ilustandardid, eks kellel on ülipikad, jäsemed, sile kõht, tselluliiti pole mitte kunagi, mida sa naistele soovitud. Iga naine ise on tegelikult jumalanna, et seal nii kurb, et vaadatakse teisi naisijaid, realiseeritakse neid, kui iga naine ise on nii ilus ja täiuslik just sellisena, nagu ta on. Nõnda miks need, miks need hädad on tekkinud, mis on tselluliit, tselluliit on täpselt samamoodi need kehajäägid, mida ei ole kuhugi panna. Paljud inimesed on mulle öelnud, et näe, ma tean ühte inimest, kes sööb liha, joob kokakoolat, aga ta, ta on suurepärases vormis ja näonahk on tal suurepärane. Ongi aga siis on sellel tüdrukul nii suurt tselluliit, et et ei julge isegi randa minna, et kuskilt peavad need mürgid ikkagi väljundi leidma, et see ei ole ka parim variant, kui see rasv koguneb ikkagi sinna kuhugi sisse, et pigem siis juba väljapoole. Aga mis teha, kui on tselluliit, kas need kõik need välised vahendid, massaažid, harjamised, kõikvõimalikud kreemid, et kas nendest on abi? Ma olen kuulnud, tihti öeldakse, tselluliiti ei ole võimalik hävitada, see on alati, see on kõigil naistel. Aga mina ütleks, et tselluliidi eemaldamine on tegelikult väga lihtne, et peab lihtsalt ennast puhastama kas või toiduga, sest ei pea kohe taastumas, kui näiteks inimene on olnud tavatoidul siis isegi toortoit või Tallinna puuvilja ja paavst, isegi siiam paast, vaid puuviljade söömine ja mahla joomine on samamoodi paavst. Ja kui organism on puhastanud, siis see massaazi harjamine nüüd on väga-väga head ja see nahk võib nii kiiresti muutuda, et inimene ise ka imestab. Rääkige natuke sellest organismi puhastamisest, et üks on see, et, et kõik need tervistavaid asju karulauku ja ja nõgest ja muud rohelist, aga kuidas üks korralik puhastusprotsess välja näeb? Seal on ju ka erinevaid mooduseid, on ju täielik Liibast, sa oled maininud siin puuviljapaastumahlapaastu. Et kui pikalt seda teha, kuidas taastumine käib, et jaga mingit nõu oma kogemusest tulenevalt. Mahlapaast on kõikidest taastudes kõige lihtsam, see on selline päästmesse annab kehale kõik toit, lained keha tegelikult sööb edasi, aga lihtsalt ei ole neid kiudaineid, mis vajavad seedimist, sega seedeelundid, soolestik puhkab ja mahla, vastan, väga-väga puhastav ja kuna inimene saab kõik need toitained kätte, mida ta vajab, siis seda võib ka pikka aega teha. Ja neid inimesi maailmas, kes on läbinud selle 90 kahepäevase mahla vastu, kus juuakse rohelist mahla ja igasuguseid erinevaid mahlasid. Neid on väga palju ja need on olnud olulised inimesed ja täiesti suurepärasesse vormi saanud. Mina ise armastan veepaastu, et see on selline parim puhkus kehale. Aga enne seda kindlasti tuleks vähemalt natukene kas mingi toiduga ennast puhastada või, või kuidagi mahlaga. Sest kui minna niimoodi lihatoidul tava toidult leepäevale paastule, siis need asjad, mis sinna soolestik, kui on kogunenud, need ei pruugi välja tulla nii naljalt, et siis kas juua natuke savivett või midagi sellist, mis need asjad seob ja välja viib. Sest arvatakse, et neid asju ei jää soolestiku Agan paastulaagritest lugusid, kus on olnud inimesed, kes on väljutanud 40 aasta vanuseid ravimijääke, mis on lapsepõlves võetud, et kõik tegelikult istub meie soolestikus edasi ja lego klotse on väljutatud, lapsena on alla neelatud kõike. Soolestik ehitab sinna sellise limakihi ümber ja kleebib nende seintele ja siis nad jäävadki sinna. Pigem need ikka välja viia. Aga veepaast, et sa soovitad siis enne seda noh, nii-öelda minna nagu tasakaalukalt, rahulikult, et mitte keha šokki viiet enne juba natuke tõmmata seda söögi nii-öelda kogust ja vägevust maha, et hakata vaikselt minema looduslikumakse, siis teha veepaast, et kui pikalt tavaline inimene, kes on siis selle eelneva etapi teinud, võiks seda teha. Aga see on kõigil hästi erinev, et seda ei saa kunagi öelda, kui pikalt peaks taastuma Arnold Ehret, kes oli paastuõpetaja, ta tema raamatuid mulle väga meeldivad, tema ütles sellise läbi väikse huumori, et sellele küsimusele vastased. Kui kaua peab paastuma, ütles paastu, kuni saab puhastud, terveneda või sured. Tema rääkis ka sellest, et kui inimesed, kes pikalt taastasid kuidas, kes ära surid, Nad ei surnud tegelikult toidupuudusesse, ta uuris neid, vaid nad surid tegelikult endaski saastatavuses, siis olekski parem minna niimoodi niimodi kehale hellalt üle juua kas või nädal aega mahla ja siis hakata veepaastu tegema, et see on see hästi puhastav, see mahl. Ja siis on see veeb, vastan palju kergem. Ja on olnud inimesi, kellel on need esimesed, need esimesed kolm päeva on alati kõige raskemad, et siis nüüd keha ei saa enam, ei saa seda harjumuspärast toitu ja siin kerge šokk ja siis hakkab neid mürke tulema. Ja kui need vereringesse satuvad, siis on see enesetunne läheb nii halvaks, et siis arvatakse, et see on toidupuudusest ja lõpetatakse taas tera. Tegelikult tuleks edasi teha ja tean inimesi, kellel seitsmendal päeval läheb järsku enesetunne nii heaks ja tuleb nii suur energia, et ei tahakski ära lõpetada, aga lõpetavad, sest öeldakse, et edasi ei tohi. Tegelikult võib ja nii kaua, kuni inimene ise tunneb, et ta tahab. Aga kui on need esimesed kolm rasket päeva, mida siis teha, kuidas sellele kaasa aidata, et et ei oleks nii halb olla, kas on mingi diood, mingit teed või sidrunit? Kõige parem on looduses kohtuda, mitte olla toas, olla väljas. Sest tegelikult on ka õhus on toitu ja, ja näiteks talvel, kui lumi maas, süüa pole, siis on õhku on ka toitu antud, et loomad juba peavad taastuma. Ja kui jalutada ringi, looduses, käia kuskil veekogus looduslikus veekogus, ujumas, siis see on väga toitev kehale tegelikult. Ja siis ei tunne seda, seda puhastumise valu. Ta peaks tegema kuidagi teadlikult, inimene käib pidevalt värskes õhus, ujub meres, aga kas ta saab sealt siis nii-öelda kõhu täis? Saab küll tegelikult kui seda, kui teadlikult sellele mõelda, et näiteks merevees jalutades, mis annab kehale soola, näiteks ma olen öelnud, et see on minu ainus soolaallikas, et soola ei tarbi valge pulbri näol merevees jalutamine või ujumine, seegi annab juba soola. Õhus on väga palju toitaineid, praegu kevad, varsti pungad õitsevad, siis on õhk on kõik õietolmuga paksult täis ja kollane lausa. Ja siis inimesed hingad sisse, õietolm on ju väga toitev kehale. Ja juba see on, see on tegelikult täisväärtuslik toit aga teine teema, mis on väga-väga oluline paastust välja tulemine, öeldakse ju, et sama pikalt kui paastud peavad ka nii-öelda taastuma, ehk siis seda jälgima seda mingit spetsiaalset režiimi, et sa ei lähe kohe mingi suitsukanakoiba närima. Jah, on inimesi, kes on peale paastu kohe liha söönud ja haiglasse sattunud, see on ikka väga-väga karm kehale. Aga kõige parem on alustada samamoodi nagu minna paastule siis mahlaga. Mina arvan, et see on kõige parem kehale siis kui mahla juua, kogused on väikesed ja siis edasi hakata juba puuviljaseemet kas või nädal aega mahla juua, kui keha tunneb, et sellest piisab. Ja kindlasti ta tunneb, et sellest piisab, kui on ainult vett joodud. Eelnevalt siin peaks veel seda mainima, et mis mahladest sa räägid, et me vist ei räägi nendest poe pakimahladest, on ju? Jah, ma pean silmas õunamahla kõige rohkem, et see on meile kõige kättesaadavam, kõige puhastavam, kõige toitva, ehk siis isetehtud värss, mahlad, mis ei ole säilitusainetega kuskilt säilitatud värskelt pressitud mahlad, värsket toormahlad ja paastu kohta veel nii palju, et ma soovitan kuulajatele enne, kui te hakkate paastuga uisapäisa tegelema, ikkagi uurida lähemalt teema kohta, lugeda konsulteerida spetsialistidega, kui ei ole kunagi enne paastunud, võib-olla isegi teha seda kuskil kui on sellised pikemad veepaastud teha kuskil järelevalve all, kes inimene teab ja suudab jälgida teie organism, et niisama ennast näljutada, teadmata mida te täpselt teete, ikkagi ma ei soovitaks, aga vist sellised puuvilja paastud või nagu öeldakse, koormusvaba päev. Et sa nädalas ühe päeva näiteks kas jood vett või jood neidsamu, värskelt pressitud mahlu, et see peaks olema igale inimesele, mitte tervistkahjustav ega üle jõu käiv. Üks päev nädalas, see teeb juba aastas, teeb juba päris mitu päeva ja siin kokku kehale juba päris suurpuhastus ja, ja puhkus kindlasti väga, väga kasulik, et kes ei taha pikka paastu üks päev on juba väga-väga kasulik, et see muudab väga palju. Pärele päiksekiir. Vaata nagu jäär on silmade Ja. Lilled. Ja linnud. Olen. Räägime natuke veel sellest, mida praegu kevadel metsast ja aasalt ja kuskilt saab, et me rääkisime erinevatest taimedest karulaugust, võilillest, kuusevõrsetest, et mis veel on tulemas, millele võiks tähelepanu pöörata, et kasepungadest ju räägid näiteks mida nendega teha? Ongi võiks lihtsalt süüa ja nemad sisaldavad ka kõike, mis inimese organismi vaja ja ei ole vaja palju süüa, piisab paarist-kolmest. Nii palju, kui keha ise ütleb, kui palju seal vaja on. Kui lehed juba tulevad, siis lehti saab salatisse hakkida või nendest teed teha Karalistes ja väga kasulik ja puulehed enamus on tegelikult väga toitvad, väga maitsvad ka, et neid kindlasti tasub toiduks kasutada, korjata puulehti, hakkida salatiks natuke õli peale sidrunimahla, väga maitsev on sul mingid lemmik puulehed ka, millele eriti hea maitse on noored vahtralehed on ikkagi väga, väga maitsvad, need on sellised pähkli maitsega ja mulle väga meeldivad. Mulle meeldivad ka juba täiskasvanud vahtralehed ja tammelehed samamoodi. Mis taimi veel võiks hakata korjama? Põdrakanepi noored võrsed kindlasti, need on väga maitsvad, et samamoodi pähkli maitsega, et ma soovitan neid toorelt süüa, aga neid võib ka hautada natukene soojas vees, kes ei taha päris toorest süüa. Need on väga maitsvad salatisse või niisama aga pähklid ise pähklid, seemned, seda ju peetakse hästi oluliseks just selliste kvaliteetsete rasvade allikaks. Jah, pähklid, seemned, need just näitavad jälle seda, kuidas loodus meie eest on. On ära juba mõelnud, mida, millal me peaksime sööma, pähklid tulevad sügisel, siis me saame neid korjata talveks endale seda looduse toidumenüüd, seal tuleks usaldada, et ma arvan, et see on suur viga, kui inimesed võtavad endale mingi mingisuguse toitumismingi kava hakkavad selle järgi sööma. Et see, see on väga kahjulik, tegelikult see mitte kunagi keegi ei tea, mida teise inimese organism vajab. Seda teab ainult loodus tegelikult ja inimese organismi ised seemned, pähklid, kindlasti väga kasulikud, eriti kui need on ise korjatud, ise kuivatatud ja need maitsevad hoopis teistmoodi. Sest ostetud. Aga kas sa käbisid ka söök? Ei ole söönud, tammetõrusid aga käbistmite, kastaneid, kastaneid kui ma käisin Itaalias, siis sõin ja imehead olid, aga meie kastanid, need ei kõlba söögiks. Seal oli üks teine sort ja nad tänava peal, jõulude ajal restivad neid ja siis on terve tänav sellist nagu kaneelisaia lõhna täis ja see on nii hea, tegelikult kastanid, mis nad seal festivalil. Kuidas on kõikvõimalike magustoitudega maiustustega, kui sa räägid kaneelisai või me räägime šokolaadist või mingitest muudest sellistest maiustustest hõrgutistest, mida ikka inimene aeg-ajalt tahab, et või ka jäätis. Et kuidas sul nendega lood on, kas sa ei tahagi neid? Ma ei tunne mitte mingit sellist isu nende vastu. Et ma samuti kunagi selline magusa sõber väga olnud, et miks inimesed himustavad seda magusat, magus on ju ka seotud armastusega ja väga paljudel inimestel on see armastuse puudus ikkagi tänapäeval. Ja siis otsitakse ta tuge ja turvalisust ja armastust, toidust ja puuviljad on magusad ja nemad annavadki seda, seda armastuse tunnet. Ja tegelikult piisabki puuviljade söömisest. Selle magusaisu rahuldamiseks võib siis lihtsalt rohkem süüa ja isu saab täiesti täis. On ju ka puuviljatoitujad ja ma lugesin ühte sellekohast lugu. Seal oli selline väide, et 1979. aastal avaldati New York Timesi ajakirjas uurimus kus antropoloog Alan tõestas ära, et inimene on tegelikult prügivoor. Uuris selleks siis fossiilide hambaid 12 miljoni aastase perioodi vältel, kuni homo Erictuseni välja ja tõestus, et inimene oli algselt puuviljatoiduline. Tema siis rõhutas seda, et ehkki me oleme omandanud sellise Omnivoori ehk kõigesööja printsiibid, siis meie anatoomia, keemia ja füsioloogia ei ole jõudnud muutuda bioloogiliselt, me oleme ikkagi veel puuviljatoidulised. Sellel väitel siis hästi paljud puuviljatoitujad oma põhimõtteid ka nagu hoiavad, et kas see on ikkagi reaalne jälle meie kliimas arvestades seda, et meil ju noh, kui me jätame need õunad kõrvale, mis, kui sul on see külmkast suudad säilitada läbi talve, et meil tegelikult puuvilju talv läbi ei ole. Et kuidas üldse selle puuviljatoitumisega on, et suvel muidugi super, sööd ainult marju, puuvilju, kõik on nii värske, mõnus. Tunnen päris värske, pakatab aga aga siiski, kas on võimalik terve elu elada ainult puuvilja, sest on siin on kaks varianti, kas inimene siis valib sellise tee, ta käibki iga päev supermarketis ja ostab endale puuvilju või siis ta ikkagi sööb seda, mis, mis loodus tema jaoks ise valmistab ette. Ma arvan, et see ei ole mitte niisama, et meil valmivad kõik taimed, marjad, toidud just sellises järjekorras, nagu nad valmivad kevadel, see roheline, mis puhastab organismi talvest suvel kõik need vitamiinirikkad, marjad, puuviljad, ja sügisel siis kõrvitsad seemned, pähklid, mis, mis säilivad üle talve õunad ka, mida me saame siis süüa talv läbi. Et ma arvan, et me peaksime just rohkem sellele tähelepanu pöörama, et siis siis me saame ka tegelikult elada nii, et me ei käi üldse poes või siis kes tahab, käib ainult maitseaineid ostmas, kes soola tarbid näiteks. Et me saame ise endale toitu kasvatada ja kui me usaldame seda, et kõik kasvab meile vajalikus järjekorras. Ja see on tegelikult meie kehale ka kõige kasulikum. Sest poepuuviljadega on täpselt sama asi, et millal need on korjatud. Üks asi, see, et mismoodi need on kasvatatud, mismoodi neid on töödeldud. Aga millal nad on korjatud ja need eeterlikud õlid, need on juba lahkunud ammu toit, see puuvili ei ole enam tegelikult värske. Sest õun on värske ja mõned minutid peale puu otsast korjamist ta ei püsi tegelikult värskena. Aga siis see õun, mis on üle talve säilinud, tan siiski toortoit on mahlane, aga temas ei ole seda värskus, energiat, seda, mis, mis on värskelt puu otsast võetud õunal ja tihti poes ringi vaadates tegelikult need serti puuviljadest ei kiirga seda energiat, mida tahaks sisse süüa, et et pigem siis juba ise teha endale näiteks kõrvitsast midagi, mis on meil kasvab siin talveks pähkleid, süüa, seemneid. Kui me oletame, et kõik on energia, kõigel elaval on ka teadvus siis kas sa suhtled ka söögiga, et lugesin lugusid sinu viiekuisest mahlapaastu, siis sealse rõhutud tänusõnade olulisust, et miks, kuidas söögiga suhelda, sinna on huvitav ka see söögipalve teema, mis läbi ajaloo mingites kultuurides on olnud. Jah, kindlasti see on oluline, minu jaoks on see ka oluline ja iga toit tegelikult, mis me, mis me hakkame sööme, me võiksime seda, kui me ei taha muutja, võiksime seda lihtsalt tänada. Ja kui me sööme toitumismille kohta, me ei tea, kust see on pärit, mismoodi seal kasvatatud, kes on osalenud selle Selle transpordis sele töötlustes, mis, milleni on, mis on toonud selle meieni siis me võime seda lihtsalt puhastada kõikidest nendest energiatest lihtsalt asetada käed selle toidu kohale ja valgust, saata sellele või paluda inglitel või jumalal puhastada valgust, sinna suunata selle toidu energeetika muutub täielikult ja see on meie jaoks parem. Ja samamoodi saame lihtsalt paluda, et sellest toidust meie organismile jääks alles vaid see, mida on vaja ja kõik see, mida ei ole vaja, ei läheks välja. Öelnud, et süüa saab ka lõhnu ja pilte, kuidas jah, lõhnad tegelikult on, on väga toitvad nad mis seal lõhn, ongi see eeterlik õli, mis, mis tegelikult toidab, see toidab mitte ainult keha, vaid ka hinge kiirendab mõtteid ja see ongi see, mida me peaksime toidust tegelikult üritama saama. Ja pilte. Kui me vaatame midagi ilusat lille kasvamas näiteks siis näeme sellist vastust hinges ja kui inimene armastab, siis tegelikult ei vaja ka toitu. Et armastus on ka nagu toit meie jaoks. Tegelikult siis on võimalik elada lihtsalt õhust ja armastusest ja ilust ja ja sinna vist on inimkonnal veel üsna pikk tee. Jah, aga ma arvan, et me oleme kõik sinnapoole teel, et kassast ainult armastusest toitumiseni või, või vähemalt selle kergema toitumise, nii et nad kehad muutuvad kergemaks viska, toit muutub, nagu me näeme, nii paljud inimesed muudavad oma toitumist praegu, et see muutub väga suure kiirusega. Kui sa üldse vaatad neid muutusi maailmas, et ühtepidi üks ots maailmast nälgib, teine ots õgib üle ja samas vaevleb kõikvõimalikest tervisehädades sellest tulenevalt ning viskab tohututes kogustes toitu ära. Et kas ja kuidas on see tasakaal, võiks olla, kuidas sinna üldse jõuda, kas on reaalne, vaadates praegust ühiskonnakorraldust, see on kindlasti reaalne. Ma arvan, et me liigumegi selle poole selle lahenduse poole, et kui praegu vaadata ka ringi, siis see kogus toitu, teravilja, mis läheb ainult lihaloomadele toiduks. Selle kogusega saaks kahekordselt toita iga nälgiva inimese lapse maa peal ära. See on lihtsalt tohutu vee ja toidu raiskamine, mis läheb ainult lihaloomadele. Nii et taimetoitlus võiks olla lahendus maailma näljahädadele. Ja kindlasti kindlasti võiks. Üks teema, mis on ka viimasel ajal väga jõuliselt esile kerkinud, on geneetiliselt muundatud organismid keeemmuusis mis maailmas on tõsiseid, suuri, väga laia ampluaaga diskussiooni tõsta, tänu seda eriti just selle keeemmugi kandi Monsanto möllamiste pärast, et mis sinu arvamus, et selles osas on? Sellepärast ongi oluline seda ikkagi ise toitu kasvatada nii palju kui võimalik ja kellel ei ole seda võimalust siis käia turgudel ja suhelda talumeestega. Ja kindlasti leiab sealt endale mõne mõne sellise talumehe, kes on nõus hakkama toitu kasvatama ka teise inimese jaoks, kelle käest saab osta, tellida seda, see on väga oluline tegelikult ja mina soovitan veel seda metsa toitu kõige rohkem, et kui me sööme seda, mis me korjame vabast loodusest sellist nii-öelda metsikut toitu, siis me saame ka seda ürgset, seda metsaenergiat, mis on nii kasulik ja tervendav meie jaoks. Kui veel rääkida natukene taimedest, mida siis näiteks iseendale kasvatada, siis Vladimir migree raamatutest tuttav Siberi metsades elav Anastasia, kellega sindki on võrreldud, et sina justkui oleksid Eesti Anastasija huvitab seemneid enne mahapanekut veidi aega suus hoida, et nad otseselt puutuks siis kokku sinu enda infoväljaga oskaks pärast kasvada selliseks, et pakkuda just sulle sobivaimad, väge ja kosutust, et kas sa kasutad selliseid meetodeid? Jah, ma olen märganud küll, et need taimed, mis on kasvatatud niimoodi enda energiaga, need on esiteks juba maitse on hoopis teine ja see energia, see on see tervendav energia, see on palju tugevam. Ja just kuna sellepärast, et tänapäeval paljud inimesed ei kasvata toitu niimoodi endaga kooskõlas, nad ei anna seda enda informatsiooni taimedele, siis sellepärast ongi pigem juba võtta metsast korjata, et seal on seda energiat rohkem. Aga kindlasti, kes vähegi viitsib, siis seda ikkagi teha, see on, sellel on väga suur mõju. Jah, selle kohta Mercedes Merimaa taimetark ütleb, et see on endale isikliku nõiataime kasvatamine. Mercedes Merimaa räägime hästi huvitavalt, ka üldse õitest temani õieteraapia õie energiaspetsialist, et kuidas sul õite ja lilledega suhe on? Viied, lilled on mu lemmikud. Suvel eelmisel suvel, kui ma ärkasin koidiku ajal, siis mul oli kombeks minna kibuvitsa põõsa juurde, kibuvits on ju metsiku armastuse sümbol ja seda hommikul kogunenud kaste vetselt õielehtedelt juua, see on sellise sellise magusa maitsega vesi, see on hästi-hästi toitev tegelikult tihtipeale sellist sellist protseduuris keha, mitte mingit toit või küsinud enam sellest täiesti piisas. Seal oli seda õieenergiat ja, ja see lõhn ja, ja ja see ilu. Kui veel korra rääkida endale ise kasvatamisest tega ja juurikatega taimed, et mis sa soovitad aeda maha panna, et mis on sellised tõeliselt väärikad head taimed, et mis on toitvad, kasulikud, tervistavad, kosutavad, ravivad, aga mida on ka lihtne kasvatada? Sa pead head. Kõigepealt tihti võiks rajada endale kasvõi mingi väikese sellise maitsetaimepeenra kuhu panna siis sellised karulauku kindlasti tasuks endale tuua aeda, ta levib hästi kiiresti ise edasi. Ja kasvatada siis mustsõstraid, punaseid sõstraid, selliseid, mis siis igal inimesel tegelikult aias on, et need on väga-väga kasulikud vaarikad, maasikad, ja siis kindlasti panna ka köögivilju maha, mida saab talveks hoiustada kõrvitsaid ja sellerit selliseid. Ja miks mitte ka kartulit. Kas öeldakse, et vahest, et kartul on näljaaja toit tegelikult kartulis, nii palju toitaineid ja kasulikku ei ole, kui me arvame, et on niisugune mõnus tärklisepall päikse kätte jätnud lähedal roheliseks mürgiseks kartuliga, kurjandiks kartuliputru või praekartulid, siis seda toitu nii palju võimalik mõjutada oma mõttega, et see on samamoodi nagu leivaküpsetamisega, et päts teha valmis enne ahjupanekut veel kas või laulda või midagi ilusat öelda siis see nii väekas toit. Kui sa süüa ja teistelegi anda, siis see tervendab tegelikult. Kas sa Tõdise leiba mina ei tee? Kahjuks ütlesin, et seal ei tohi see mul jälle leivaahju, aga tahaksin küll teha, kinkida lihtsalt ära, et see on hästi väekas ja siis, kui panna endale taimed maha puuviljad või juurviljad, siis kes ei taha väga rohida, siis võib istutada sinna taimede vahele tatart, sest tatar on nagu ta rohib, isenesest tatra lähedale umbrohud ei tule siis ei ole neid vaja ka välja kitkuda. Aga kindlasti selline väike umbrohunurgake võiks aias olla, kus need nõgesed, võililled ja sil naadid ja sellised asjad kasvavad, et need on ju supertoit. Tegelikult see ongi nii, et praegu see umbrohu toituda ja selline vaimustus on kasvanud nii suureks, et tegelikult inimene võib ju rohides oma tavatoidupeenart siis selle rohitud umbrohuga kära süüa. Jah, hiljuti üks sõber just ütles, kellega jalutasime, väänas, ütles mulle, ma vaatasin võiline lehti tee ääres, väga ilusad olid ja mainisin seda, siis ta naeris, ütles, et mari näeb igal pool menüüd. Tegelikult ongi nii, et et kui õppida tundma neid taimi, ma arvan, et see on oluline tundma õppida, siis seal võime süüa nädalate viisi kuude viisi niimoodi, et me korjame kõik ise ja me ei raiska mitte sentigi toidule tegelikult. Kas sina ostad mingit toitu? Põhimõtteliselt mitte. Ma olen tellinud õli käsitsi pressitud oliiviõli, Sitsiiliast, see on hoopis teistsugune kui see, mida meil Eestis müüakse. Ei ole isegi rasvane, kui ta võtta, siis ta imendub ta nagu oliivimahl rohkem ta on hästi-hästi kasulik. Aga, ja ma pigem jah, armastan kõike ise korjata ja sellest toitu teha, see vägi nii suur, et lihtsalt kui seda juba tükk aega süüa, siis, siis ei taha enam minna poodi ja sealt osta. See kõik, mis seal poes müüakse, tundub nii tuim peale seda kui söödud seda tõeliselt väekad, seda metsatoitu. Üks peamisi muresid tervise vaatevinklist on meie immuunsussüsteem, mida muudkui püütakse tugevdada, et siis haigustele vastupidavam olla, et mis sinu soovitused selleks on? Praegu kevadel palju räägitakse, sellest öeldakse, et on kevadväsimus ja immuunsüsteem on nõrk. Tegelikult sellist asja nagu kevadväsimus ei ole olemas. Et kevad on uue elu ärkamise aeg, see on energiaaeg, mitte väsimus, aeg. Kevadväsimust tunnevad inimesed siis, kui nad on. Kui nende keha on toksiine täis, kui need on puhastamata, siis see väsitab, need toksiinid väsitavad tegelikult väga, et siis natukene paastuda ja süüa värskelt toitumisõues kasvaks, siis kevadväsimus on kohe kadunud. Ja immuunsüsteemile, mis on väga kasulik, on just karastamine, et ma kindlasti soovitan seda, et kasvõi hommikul külma veega üle valada, ennast võtta, lihtsalt see asi ette ära teha, et see annab nii mõnusa tunde. Ja samamoodi see kastemärjas ja muru peal pikali heitmine. See on väga-väga karastav tegelikult. Aga kas on ka mingeid selliseid taimekombinatsioone või on sul äkki mingid oma sellised salaretseptid, mida võiks kuulajatega jagada? Mingid taimed, mis kuus eriti tõhusalt toiminud? Üks minu lemmikuid kooslusi on piparmünt raudrohuga, see on hästi-hästi väekas tegelikult raudrohi on üks mu lemmiktaimi ka. Ja see on esiteks väga hea maitsega ja teiseks, väga-väga tugev tähendab väga palju energiat, et õhtul seda isegi ei tasuks juua, et see raudrohi on nii nii tugev. Teine üks lemmikuid taimi, mis mul on angervaks värskelt angervaksa õieteed, ma väga armastan juua, et angervaks õitseb, siis on ju terve, mets on kaneelisaia lõhna täis ja neid korjata neid värskeid õisi ja kuuma vett peale valades. See maitse jääb sinna alles. Kui ära kuivatada, siis see maitse on ka ikka hea, aga see ei ole enam seesama kui värskel õiel. Ja samamoodi ma olen teinud leotist angervaks õitega ja kasutanud seda keha pesemiseks juuste pesemiseks, siis magus lõhn jääb kehale juurde, juustele. Hästi mõnus. Mäletan, et sa mingeid parfüüme tavamõistes ei kasuta, ei kasuta. Aga kasutad mida? Kas sa kasutad midagi üldse sinu ümber hõljuks? Mõnus aroom? Ei kasuta, ma olen avastanud, kui ma alustasin mahlapaastu, siis ma paari kuu pärast avastasin, et mu kehast tuleb sellist magusat lõhna puuviljalõhna. Et hindud ka on öelnud, et inimene peaks lõhnama viimati söödud puuviljad järele. Tegelikult see inimese enda kehalõhn on hästi-hästi, meeldiv ja deodorandid, need. Nad on higi blokeerimiseks, aga kui blokeerida see higi ära kuus ja siis minema peaks, läheb kehasse tagasi, läheb kuhugi nende siseorganite ümber. Ja higi on ju tegelikult jääkained. Aga hambaid pesed, millega? Hammaste pesemiseks olen kasutanud toominga oksa, see on juba lapsepõlvest saadik mu lemmikuid olnud. Et lihtsalt üks väike toominga oks ja seda närida otsast, ta muutub, selliseks, muutubki nagu harjaks siis sellega õrnalt hõõruda hambaid, siis on siin hästi puhastav ja hambad on puhtamad kui harja ja pastaga pestes. Tegelikult aga on sul ka olnud hambaauke, oled sa käinud hambaarsti juures? Ei ole olnud, olen käinud arsti juures. Rõnga pestud pastaga ja hambaharjaga ja olen lihtsalt lihtsalt hambaharja Viilma pastata, igat moodi pesnud, aga see toomingaksin mu lemmik, see on üks asi, ta puhastab teiselt poolt, tal on need eeterlikud õlid juba seal koore all, mis ka tugevdavad, tervendavad, puhastavad hambaid ja igemeid. Mis veel on sellised vahendid, mida sa kasutad oma puhtuse, tervise heaolu hoidmiseks ja turgutamiseks, mis võib-olla tavainimesele ei tule selle pealegi. Et noh, ma arvan, et enamus inimesi kui seetõttu, et ma pesen hambaid toominguksega nyt naeravad mõnuga, minu lemmikud protseduurid ongi just need taimeleotist ega kehadesemised, see, see annab kehale nii mõnusa lillelõhna juurde, et see püsib terve päeva. Ja suviti mine magan näiteks intes tehtud padjaga, et linase õhukese padjapüüri siis seal on kogunud kuivatatud heina ja kuivanud lilli. Ja see padi lõhnab nii magusalt ja kui selle peal magada, siis juuksed lõhnavad terve päeva selle lillede ja heina järgi. Kuivanud heina lõhn ja nii magusa ja aga paljudel inimestel on ju allergiad õi Mu allergia või Eina või mis iganes, nagu taime ja enamasti ka õietolmuallergia. Jah, olen mõelnud, et miks see nii on, et ei saa olla nagu loogiline. Et õietolmuaeg, mis õietolmu, nii toitev inimesel, kuidas nii paljudel saavad olla nii, paljudel saab olla allergia selle vastu. Et ma arvan, et see on seotud ikkagi kehaga kuidagi, et midagi on seal noh, eks piimatooted on väga suur allergia tekitaja, et vaatame kohekas, tarbitakse liha piimatooteid. Et ma arvan, et see allergia põhjus on seal kuskil mujal kui õietolmus tegelikult kas on mõni selline taim, mida põlatakse umbrohtude suhtes, hakkab nagu leebuma väitis, et iga selline teadlikum tervislik toitu juba paneb natuke naati, siis nopib nõgest ja nii edasi, aga kas mingi taim, mille suhtes on kohe selline põlgus, aga mis tegelikult mis väekam, kui arvatakse? Ma ei ole sellist otsest põlgust nagu kohanud taimede suhtes, aga mis ma ise hiljuti avastasin, selline taim nagu vere urma rohi, mis on, öeldakse, et on mürgine. Sissevõtmiseks seda kuidagi ei soovitata, midagi sellest ei tehta. Uurisin seda taime ma mõtlesin, et kõik need taimed, mis, mis öeldakse, et on mürgised, need tuleks enda jaoks ikkagi järgi vaadata, et kas nad tegelikult on mürgised või miks nad on meile antud, ma mõtlen, et et miks need taimed on meile antud, kui nad on mürgised, kui inimene neid tarbida ei saa, neil peab ikkagi olema mingi eesmärk. Ja ma avastasin, et vere, urma rohi, kui võtta üks leheke pisikene leheke teda sisse, siis ta suudab hästi puhastada kurgutšakrat. Et kellel on sellega probleeme või, või kuruga endaga füüsilise probleeme. Mäda mädaplekid, võib-olla kurgus, see puhastab väga, väga tugevalt. Sellest mitte kuskile ei kirjutada, aga üks väike tilluke leheke rohkem ei ole vaja, see üks leheke on nii tugevda, ta annab kohe tunda, et ta puhastab tere urma, seda mahla mitte ei panda soolatüügaste peale ja pannakse ja kui taatlus juurde lugeda, siis, siis see kaob kiiresti. Mis veel on sellised taimed, mida sa võiksid praegu esile tuua? Ma mõtlen just selles kontekstis, et kevad on käes, inimene läheb metsa, mida sealt veel leida. Pungad Me rääkisime võrsed, rääkisime võilill, nõges, rääkisime jänesekapsas jänesekapsad ja need on ka väga-väga kasulikud tegelikult need on ühed esimesed, mida inimene saab hakata rohelisest väga vitamiinirikkad ja samas puhastavad ja väga maitsvad ka. Et kui neid panna salatisse, need annavad hapukat maitset, siis jälle ei ole maitsetaimi, maitseaineid muid vaja, et nendest ka võid täitsa piisata. Aga nurmenukk? Urve nukk, samamoodi on söödavad nii lehed kui õied, juured, kõike, kogu taime võib korjata, et lehed on väga, hakkad ühest lehest piisab, et terve päevane C-vitamiini kogus kätte saada, et seda, seda on väga vähe vaja süüa. Õied on väga maitsvad, magusad. Neid võid salatisse hakkida või süüa niisama. Milline taim on tõeline vitamiinipomm? Vist nõgese, peab ikka jälle mainima siin, et nõges on selline kõige tugevam. Mis mulle endale väga meeldib, on kortsleht, see on alati olnud ka mu lemmiktaim. Mõnusa nihukese maheda maitsega, et ei ole vürtsikas näiteks karulaugu salatit hakkida sinna kortslehte sisse, siis ta tasakaalustab seda karulaugu, seda vürtsikust. Ja kortsleht ise on väga-väga mõnusa maitsega, et seda lihtsalt paljalt süüa korjata. Aasa peeti süüa. Käägut Kreet ning väiks looma maininud ka piinlik poole et nad on päev. Pimeduse saabudes erametsasuuremaid väeganudmäega. Ei näe sa ära. Keerab kuulimetsa suuremaid kalu. Sest kui ikka Leaks, teeks ta palju ja kui ka siin Kohe peale õhku ja armastust, järgmine ülioluline asi meie elus on vesi, et millised on sinu vaated veele, kes või mis olend? See vesi on, et kates 70 protsenti kogu planeedi pinnase, olles sama suurelt esindatud ka meie organismis? Jah, vesi on kindlasti väga-väga oluline, mina ise tarbin allikavett ja kõigil soovitan allikavett tarbida. Paljud inimesed ütlevad ja seda saavad juua, need, kes maal elavad, aga see ei ole tegelikult nii. Allikaid on igal pool, isegi Pariisi kesklinnas on allikas kes lihtsalt tahab, see, see leiab endale oma allika, kus on puhas vesi ja seda saab tarbida. Aga mõtlesin selle peale siin, et tsin täitsa lollus, inimesed lõhuvad maasooni, ehitavad veetorusid ja joovad seda vett raha eest, mis on tegelikult kahjulik kui tasuta vesi ja nii tervendav meile antud looduses vuliseb. Aga miks allikavett siin looduslikult puhastatud vesi? See on kõige parem, mida me saaksime juua? Ideaalses tasakaalus meie jaoks, kui me võtame allikavette, paneme selle veel päikese kätte seisma, siis tekivad seal kõik need ained, mida meil on vaja. Ja siis me saame juua kui elavat vett ja see on hästi tervendav meie jaoks. Kuidas allikal käia, et öeldakse, et plastikpudelisse elavat vett panna ikkagi noh, ei ole mõttetud, küll seal hakkavad mingid plastikuosakesed Hirduma tal ei ole hea seal siis olla. Hoolsusallikavesi säilib, et kuidas ma peaks ennast siis varustama, ma käin korra nädalas allikal, kust ma selle tohutu hulga neid klaaspudeleid võtan. Üks variant on tuua allikat laiknes pudeliga kodusse, kohe ümber valada kuhugi suurde klaasanumasse või, või tõesti purkidesse, et allikavesi säilib ise väga hästi, aga kui pikemat aega säilitada, siis võib talle lihtsalt natuke pohlasid sisse lisada ja siis ta säilib väga hästi. Kui kaua siis? Isegi kuni terve aasta vesi on täiesti värske. Kui seal on pohlad, see, seda on, võib hoida niimoodi ja kas veel advus, kas veega saab suhelda, kas sa suhtled veega ja on kindlasti teadvus? Esiju reageerib kohe meie mõtetele visioon infokandja ja sellepärast ongi oluline, kui me joome vett, kasvõi, kui inimesed teevad oma hommikust sidrunivee joomist siis kindlasti mingeid häid sõnu öelda sellele veele või kasvõi mõelda temast hästi, siis see mõjub kohe veele. Ta muutub ja mõjub meile paremini. Kas me saame ise, et puhastada, laadida kuidagi energitiseerida? Mida me üldse saame teha vee kvaliteedi parandamiseks, et oletame, et meil ei ole allikavett, meil on tavaline kraanivesi, mis tuleb üldisest suurest süsteemist. Vett saab väga palju mõjutada, aga kõige parem on, mis mina olen leidnud, on ikkagi enda mõtte käsi sellega puhastada lihtsalt paluda sellel veel puhastuda või vaata enda südamest valgust selle vee sisse. Samuti puhastub laste seista natuke, kuni struktuur muutub ja siis esimene täitsa teise maitsega. Seda igaüks võiks, võiks proovida ja teha, tegelikult. Kui palju peaks inimene päevas vett jooma? See oleneb jälle inimesest, et mina arvan, et siin ei saa öelda niimoodi, et kaks liitrit või 1,5 liitrit, et esiteks oleneb juba sellest, mida inimene sööb. Kui ta sööb ainult puuvilju hommikust õhtuni, mis on sisaldavat struktureeritud vett juba, siis, siis ei ole mõtet sellel kahel liidril enam. Ja teine oluline asi on see, et kuidas seda vett juuakse, et me võime kaks liitrit juua. Joome selle niimoodi kiiresti ära, me ei mõtle sellele, ei keskendu sellele. Siis see vesi ei saa, mees meid ei oota, meie rakke ei oota, ta lihtsalt jookseb läbi meist samamoodi. Me võime juua lihtsalt ühe klaasi vett päevas, aga kui me võtame pisikese lonksu ja teadlikult joome seda, siis sellest täiesti võib piisata. Ta joodad meid paremini kui kiiresti kulistades suurem kogus see ideed panna vee sisse, pohlasid, tõsi, säiliks kauem värske, on suurepärane, et kas sul on veel mingeid nippe või mõtteid või võtteid, kuidas vett lisaks Häälele, kätele, mõttele taotlusele muuta, et kuidas, mida veel veega teha annaks, et ta säiliks värske või oleks hea või üldse tema kuidagi maitseomadusi tugevdada. Teine võimalus on vett külmutada. Ja kui ta hakkab sulama, siis temaga rääkida, ta on väga vastuvõtlik siis ja kõik need sõnad, mõtted, tunded salvestuvad ja siis seda vett juua, kui ta on sulatatud, siis ta on ka struktureeritud. Samamoodi võib väga kasulik on külmutada näiteks vahtramahla või kasemahla talveks ja siis juua seda sulatada üles kuidas külmutamine üldse mõjub taimedele, mahladele, marjadele, viljadele külmutamine on järgmine variant kuivatamise kõrvalt, et ei ole halb säilitamiseks, sest et looduses ka ju seemned kuivavad ära ja nad külmuvad ära ja neis on ikka see elu alles siis ei sure. Et see ei ole nii nagu kuumutamisega, kui see elu ikkagi lahkub sealt. Kuidas sa endale talvevarusid koguda, et kas sul on mingi ait, mis on täis tammetõrusid pähkleid, seemneid, kõikvõimalikke juurikaid leht, ideesid ma nii väga palju ei kogu, et et see väga palju ruumi võtaks, rohkem pähkleid, sügisel korjan sarapuupähkleid seedripähkleid ja neid talvel söön palju, aga kogused on tegelikult väga väikesed. Kui harjutada ennast vähese toiduga, siis, siis ei pea palju sööma. Elades seal metsade keskel looduses, et kas sa suhtled ka loomade-lindudega, et kuidas sa suhtled nendega, et kas sa nii-öelda räägid nende keelt. Juba tänaseks võib öelda, et ma tajun, mida, mida loomad siis mõtlevad või või tajuvad või endast välja saadavad, et hästi huvitav on loomas jälgida, ma tihti istun jõe kaldal, meil on seal üks kobras jõe ääres ja tihti jälginud tegevust, vaatan, kuidas ta ehitab endale, kuidas ta parandab oma pesa sissekäiku ja seda on hästi huvitav teha. Mida linnud ja loomad sulle õpetanud on, need, mis on see tarkus, mida saad neilt saanud. Meeldib mõelda, et iga loom, iga lind on mingi ülesandega siin, mis, mis inimest võib edasi aidata ja sellepärast ongi oluline nendega suhelda, neid tähele panna, kasvõi linnulaulu. Ja kuulata, millal mõni lind laulma hakkab, mis, mis kella, mida ta laulab. Mis lind see on? Iga lind alustab ühel samal ajal oma laulu ja mul elab aiaseks vares, kelle ma kunagi ammu üles kasvatasin. Ja ta jäigi nagu minu varaseks ja iga päev ta laulab, mulle kraaksub ja ta on nii armas mulle, et nagu suur sõber. Mis loomi sul veel on, või linde? Mul oli jänes, aga sügisel rebane sai ta kätte. Aga mulle endale on kaks kassi. Tundub, lisaks mainisid enne oma sigala talitaja ametit ja ka seda, et sul on mingi väga ratsutada, et ja lisaks kõigele sellele, sul on loomadega nii hea kontakt, et palju on ju räägitud looma Raplast ja selle mõjust, et eriti näiteks autistlikele lastele või inimestele, kes on mingid traumad üle elanud. Et hipoteraapia on näiteks unastiku teraapia on Eestisse jõudnud ja üldse loomateraapia on jõudnud laiema tähelepanu alla, et mis sa arvad, mis on see, mis seal mõjub, kuidas see meile mõjub, miks ta mõjub nii, nagu ta mõjub? Loomad tajuvad inimese, neid energia, mida inimene välja suunab. Tegelikult tajub samamoodi seda looma energiavälja ja miks ratsutamine on nii kasulik, kui inimene istub hobuse seljas, siis nende energiaväljad sulavad ühte ja hobuse keha liigub samas rütmis nagu inimese keha ja see on nii teraapiline tegelikult. Kuigi hobune mõjub ravivalt ka siis, kui tema selga ei pea istuma, kui lihtsalt minna ta juurde ja tema lõhna tunda ja kallistada teda, et juba see on väga teraapiline. Mis loomi veel kasutatakse, loomateraapias? Kõik loomad tegelikult sobivad, kes on sõbralikud inimese vastu, et kindlasti kassid, koerad, aga kitsed samamoodi väikesed tibud, kes lastele väga meeldivad. Et Nemad ei pea tegelikult olema kurjad, paljud arvavad, et loomad on kurjad, aga ei ole, sest loomad reageerivad nendele tunnetele, mis inimene välja saadab. Näiteks mesilastel ei ole ükski negatiivne tunne vastuvõetav, ükskõik kas inimene tunneb siis mesilaste suhtes või iseenda, suhteliselt kellelegi teise suhtes ja siis nad tulevadki nõelama ja loomad samamoodi nagu lähevad neid, tajuvad neid energiaid ja nad hakkavad ennast kaitsma ja nad kardavad, tegelikult sellepärast nad ründavad. Viimasel ajal palju räägitud sellest, et mesilased kaovad tohututes kogustes. Praegugi jookseb meil kinos Sõprus dokumentaal kui film rohkem kui mesi, mis siis räägib sellest, kui olulised on mesilased kogu meie ökosüsteemis ja mida see inimkonnale tähendaks, et kui nad päriselt ka kaoksid, et kas sina seal niitude aasade lillede vahel elades oled tähendanud seda muutust, et mesilased kaovad või kuidagi mesilasmaailm nii-öelda on murelik. Mina oma aias ei ole märganud mesilasi vähemaks oleks jäänud, et nad käivad ikka samamoodi edasi. Aga ma olen kuulnud küll sellest probleemist ja eksin peamiselt sellepärast, et need suured rapsipõllud, need on nii ära mürgitatud. Et on leitud ju lihtsalt mesilase laipasid nende põldude vahelt, et see on hästi kurb. Mis erilisem asi looma või linnu maailmas, mille tunnistajaks sa oled olnud. Kas ma iga päev üllatun, kui ma oma kasse vaatan, mismoodi nad suhtlevad omavahel. Ja hiljuti avastasin, kuidas inimese vilistamine mõjub kassidele, et see mõjub neile nagu hädakutse ja nad jooksevad kohe päästma. Ja nad jooksid minu juurde, hakkasid mind päästma. Mul on ema kiisu ja tema poeg, kes on nüüdseks küll emast suuremaks kasvanud ja ta jooksis selle poja juurde, võttis tal siit kukla pealt hammastega kinni, üritas teda vedada. Ta ei jaksanud teha, sest poeg on temast suurem juba, et see on hästi huvitav, et see heli neile niimoodi mõjub. Nemad oskaks inimeste keelt, mida nad meile ütleksid? Ma arvan, et nad ütleksid, et me rohkem usaldaksin neid ja usaldaksime seda, et et nad tahavad meid siin maailmas aidata. Et mis minu arust on kummaline ja natuke kurb, on see, kui need inimesed, kes hakkavad taimetoitlaseks paljud ütlevad, et nemad enam mett ei söö, mesi on mesilasjookse ja see ei kõlba taimetoitlusele. Enamik seal. Minu arust see on lihtsalt kurb, sest mesilased selle üle rõõmustaks, et miks me peaksime mõtlema, miks on taimed, miks on loomad meie lähedal, mida nad saavad meile anda, miks, miks nad on siin. Elu ei saa vaadata mingisuguse mingi siukse postulaadi järgi, et taimetoitlane, mett ei tohi võtta, peaks mõtlema, miks me siiani tervendav, miks mesilased on meie juures pigem niimoodi, et mesilased teevadki seda selleks, et me saaksime seda süüa, et inimesi aidata, sest tänu mesilastele meil ju ongi toit tegelikult. Aga mõni lihasööja võib praegu öelda, et ja ka lambad head kasvavadki selleks et lisaks villale meile ka anda liha. Ma arvan, et see, mida loom ise annab inimesele, et see mõjub talle tervendavalt, näiteks kui kanad annavad ise mune ja, aga miks mitte lammas, kes annab, mille ma olen näinud, kuidas lammastel vilja lõigatakse, kui lambad on nii õnnelikult, tunduvad seal loomulikult mitte suurtööstustes, kus neil see vill koos väikse nahaga maha tuleb, aga just see, kui inimene on oma loomadega head suhted sisse loonud, siis siis see suhe võib väga eriline olla. Need loomsed toidud ka väga tervendavad samamoodi. Me oleme jõudnud lõpusirgele, et mida sa soovitad omalt poolt praegu kuulajatele. Lõpetuseks siin kenal lõpuks ometi saabunud kevade hakul. Kuna praegu on see keemiapilvede, see mürgitamise teema nii suur, et ma ikka veel ütleksin, et ärge vaadake maailma nii negatiivse pilguga, kujutage meie maailma ette, särava ja puhtana, ta reageerib sellele kohe ja samamoodi meie keha reageerib, kui me mõtleme maast halvasti ja me mõtleme neid mürgitatakse ja me oleme suremas. Meie keharakud hakkavad meid ise hävitama, nad tunnevad neid sõnumeid, nad reageerivad igale signaalile, mis me neile saadame. Me keskendume sellele, et me saame terveks ja puhtaks, siis siis me saamegi. Sest tegelikult mitte miski ei saa inimest siit hävitada, sest füüsiline mürks ei ole tugev, tugev on ainult inimese mõtte. Et me mürgitama end pigem oma mõtetega kui oma tegudega, pigem mõtetega jah, sest meedia ja need, kes on vastutavad selle eest. Nemad teavad seda väga hästi ja nad on näinud, et see füüsiline mürks ei ole tugev, sest seda on juba pea terve elu, kui mina siin olen olnud, on seda tehtud. Ja nüüd nad ongi lõpuks välja mõelnud midagi, mis on palju, palju tugevam on pritsida geopis inimeste mõtetesse ja seda kontrollida ja need inimesed haigestuvad järjest ja see tõestab seda, kuidas inimese mõte on tugev. Iga saate lõpus on selline rubriik nagu ankeet, kus ma küsisin kõikidelt saatekülalistelt needsamad viis küsimust nagu ka sinult. Millest esimene küsimus on, mis on elu mõte, elu mõte, ma arvan, elu mõte on leida armastus ja leida tingimusteta armastus ja läbi tingimusteta armastuse meie vastutamegi, planeet maa eest, sest ma arvan, et meie ülesanne on tema eest vastutada. Ja samamoodi aidata teisi, sest peame aitama teisi inimesi ja teenima neid ja läbi selle me ise areneme ja peame jagama oma armastust. Mahutad homselt, kuhu ja kuidas edasi? Ei oskagi ilmselt midagi oodata. Naudin väga seda hetke, mis praegu on, sest ma näen, kuidas iga hetkega inimesed muutuvad paremaks ja kuidas kõik muutub tervemaks ja puhtamaks ja ma väga naudin seda, et ma arvangi, et see läheb aina edasi niimoodi ja seda vaatangi. Ma väga loodan, et feimi, millisena sina näed, maailma nakatub ka teistele, sest et vaadates ümberringi, kuuldes seda, milline kannatus ja hädaorg enamuste, inimeste suu läbi nende elus on ja üldse maailmas meedia läbi, siis siis ma arvan, et nii mõnigi kuulaja peaksin naiivseks, aga ma tõesti loodan, et selline mõtteviis võiks natuke laieneda, et ehk siis aitaks inimestel tegelikult natuke terveneda. Jah, mina kirjutan just positiivseid artikleid ja kirjutan selliseid selliseid tekste, mis tulevad südamest, mis, millel on see armastuse sõnum olemas. Ja arvestades selle tagasiside järgi, mis ma saan inimestelt, see, see armastus mõjub, see levib ja nii paljud inimesed on, on hakanud samamoodi armastama ja armastust edasi levitanud. Kindlasti nakkab teistele ka mida peaks inimene teadma või tegema, et olla õnnelik. Õnne peaks iseenda seest üles otsima, et õnn on iga inimese sees olemas. Hingeseisund ei saa olla mingi eesmärk, kuhu poole püüelda, sest paljud inimesed suhtuvad praegu nii, et kui ma saan selle, kui ma saanud selleks, siis ma olen õnnelik. Ja siis ta saab, aga siis ta ei ole õnnelik, sest illusioon õnn on ainult see, mis on sisemuses. Kui sulle antakse ülesanne tervitada inimkonna nimel tegelasi kosmosest, mida sa neile ütleksid? Tervitaksin kõigi ingleid, kes on iga päev siin maa peal ja meid aitavad, kes tahavad nii väga meid aidata, kes on kõigeks valmis, kes on nii kannatlikud, meie suhtes olnud arvestades seda, kuidas me inglitesse suhtume, kuidas paljud neist isegi usu nende olemasolusse ja nad ikka on kõikide nende inimeste kõrval, kes ka ei usu neisse ja aina ootavad, et nad annaksid märku endast, et nad kutsuksid ingleid appi. Kõikide inimeste kaitseingleid ka tervitaksin. Mida sa ütled inimesel veel lisaks uurida? Sinu kirjutatud artikleid saab lugeda ajakirjast üks, aga kust veel, sa pead juba blogi? Minu blogi elu tahke toiduta, punkt, plokk spot, punkt com sinna ma sinna kirjutan oma artikleid ja enda elust. Aga mida veel uurida, kui kedagi huvitab selline mõtteviis, elustiil nagu sina, viljeled, lihtsalt otsida informatsiooni selle kohta, mis huvitab, sest ma olen jõudnud ise sellisele arusaamisele, et kõik teadmised, mis meil on kõik arusaamad, et kõik tuleks ümber nii-öelda, kõik need teadmised, tuleks mõelda, kust need teadmised pärinevad, kellelt, kuidas need oleme saanud, miks me usume sellesse. Ja kui me hakkame selle peale mõtlema, siis me leiame ennast sellised mõtted, et miks ma seda usun, miks ma seda teist usun. Ja siis me hakkame seda ümber mõtlema ja enda jaoks selgeks mõtlema ja ja see viib elus edasi. Kas sa teed ka mingeid loenguid või loodusrännakuid, et ma vaatasin toortoidugrupis Facebook'is juba inimesed ootasid, et millal tuleb, oodatakse mingisugune loeng või selline vabaõhuloeng, ma arvan, et suve poole kindlasti midagi korraldama, sest küsitud on jah palju ja miks mitte väga hea, siis sellest anname ka teada siitkaudu, et kõigile neile, kes on Facebookis saate hallo Kosmos lehega liitunud, et ma sinna panen kindlasti infot. Suur tänu sulle, Mari metallik, aitäh, et meiega neid toredaid loodusete oma mõtteid, kogemusi, teadmisi jagasid. Ning muidugi tänu teile, kallid raadiokuulajad, loodan, et saite inspireeritud ning lähete loodusesse, leiate sealt endale üht-koma-teist huvitavat ja kasulikku hamba alla. Nagu teate saarteni tänast kui kõiki eelnevaid saateid üle järelkuulata raadio kahe kodulehel asuvast saate hallo Kosmos arhiivist mille kõrval on kohe foorum, kuhu olete teretulnud jagama oma taimetarkusi ja looduskogemusi, nii et kui teil on mingeid häid mõtteid või ideid või vihjeid seoses täna räägitud teemadega, siis pange aga sinna kirja. Woody ootab teie lahedaid leide küberruumist, kosmonautide klubi Facebookis ning palju huvitavat taime ja tervisetarkust leiate portaalist alkeemia. Kõik need vajalikud lingid leiate aadressilt hallo, kosmos. Punkt e. Loodusmaagia huvilistele meeldetuletuseks, et järgmisel, neljapäeval, 16. mail kell kuus õhtul toimub Tallinnas Von Krahlis alkeemia akadeemia viies osa. Seekord on külaliseks Leesoja nõid tuule lee, kes räägib nõiakunst, siis tänapäeval jagab oma salateadmisi, lubas lisaks ka veel kaasa võtta mõned maagilise nõiasegud mida saab siis endale kohapealt soetada. Need, keda köidab maailma selline müstilise pool olete oodatud. Selle kohta leiate infot siis sealtsamast kosmonautide klubist või aadressilt alkeemia punkt ee kaldkriips. Akadeemia. Kohtumiseni taas nädala pärast, samal ajal samal sagedusel kell kaks raadio kaks. Seniks aga minge metsa. Siingi võib kuulda linde laulmas. Kuulete linnulaulu ja vaikost. Okasmetsavaikust, vaikust, vaikust. Metsavaikus äratab. Inimene, kusjuures on inimene iseendaga Ka mina oma vaimu see on väärtus, mille, mille juurde inimesed jõuavad väga sageli siis, kui seda enam ei ole. Angela. Metsas on elus vaid seal on oma värvituma oma varju. Täielik vaikus ei ole kunagi täielik vaikus. Tal on ikka elusees. Kuulake, kui palju on eesti keeles tootuse häälte väljendamiseks mida inimene kuuleb tavalises metsas, eestlased on metsarahvas. Vaikust väärtust ei saa asendada mitte millegagi. See erineb salaja suurest teest ja läheb põlenud puu juurest mööda südamaade poole. Hobustega sõitjad ei hooli idast ega märkagi teda. Ja mitmed neist, kes jala käivad, valivad meelsamini. Tema kott, minul ei olnud metsatee näidanud ilusamaid välja looduse kõigena juttu, mass hakuisse. Ja seepärast käin seda teed. See on kaks.