Selles saates jutustab Narva sõjaeelse linnapea tütar Liidia lust Eenpalu, kuidas ta oli sunnitud Narvast lahkuma. Aastal veebruaris aga minu elu maapäev sellega, et selve päeval, kui küüditati minu isa, minu mees ja minu vend olid ärriti, ta vend oli mobiliseeritud, teised oli talideeritud ja mina olin abti Krina öövalves öösel ja minu ema oli nii rahutu, koduses ei saa kodus üksinda olla, et ja ma andsin tal siis rahulduma, ei tohtinud ju hoida teda käes ja ka, et mingisugune saabutaar andsin talle rahustavat tilkasid, näete, minek koju ja tema tuleb koju, eks teate see pool tundi, mis meil lähedal lasime ja see pool tundi, mis oli meie elupäästja. Ta tuli koju ja naabrid ütlevad proolust. Venelased käisid biootuva, küsisid teie tütart ja teid. Ja ema tuli muidugi minu juurde tagasi ja, ja siis mina arvasin nüüd ainult meid, kuna nüüd mehed on arreteeritud, et nüüd tahetakse meid võtta kaasa. Ja siis olin nagu tiiger selles saatikis käisin ringi juunikuus valge tööd, aga korraga meil Peetri selle väljakul seal selle koha peal, kus see Lenini kuju oli, seal ju oli meie apteek, vanasti ma ikka üldse Lenin valvab seal siis korraga nägime neljas tänavas, igal pool tulid veoautod ja kõik tuttavad. Esiteks, jõukamad inimesed, arstid, kõik apteekrid ja nii edasi olid nende veoautode peal ja just see minu sõbrannad pro Burkendama oli minuga just kan laupäeval seal. Ja siis tema täditütar oli jõukas endine Vaibade omaniku proua ja tema oli seal uhkelt, oli tantsija ja tantsukooli juhataja ja tailistus oma kohvri Peeveegaks sõber, evast, hilja õlgade. Nii uhkelt istus mees. Ma ütlesin, ema, et ei ole meie, ainult et nemad otsivad meid teistega koos. Mõtlesime, et ei taha minna. Oli sarnane asi, et kui ülikooli. Narvas on nüüd minu isa aitas ja mina aitasin, ta oli agulis tööliste laps ja ta oli väga andekas ja tahtis õppida kah rohuteadust. Ja siis, kui meie koos lõpetasime samal päeval 39. aastal teed 13. detsembril meeleski viimane eksam ja siis sõitsime Narva tagasi jälle. Ja siis ta ütles mulle, et kuule, lisand nii aidanud, palju ta ei oleks muidu saanud õppida. Üks aasta sai ema kokku ajada ja rahaga, siis jäi ära. Ja ta ütles, et kui mina kord sind kuidagi aidata, siis palun ja nüüd ma mõtlesingi koju, meie minna ei tohi, seal tulevad võib-olla siiski järele. Et kuidas saaks nüüd minu sõbranna juure minna, abulise, kõik tänavad, nii-öelda peatänavad olid vene sõdurid, kaks tükki käisid, mina panin apteegi kinni ja emaga ronisime ühe ühe aia ja läksime uubi pealt. Et niipea kui maitsesin emale, kui sõdurid keeravad selja, siis katsume ruttu tööle selle tänava ja salme juures linna agulis ja nii saimegi. Salme võttis vastu meid, tema iga hommikul läks ise tööle ja siis raporteeris, et need rongid seisavad veel ja kõik nii hullusti. Paljudel olid kohvrisangad katki läinud ja asjad väljas ja nii edasi. Ja kolmandal ööl ma kuulsin, kui kõrvaltoas tema ema hüsteeriliselt nuttis. Et kui nüüd Eenpalu ja lustis saadakse kätte, siis puuakse meid ka. Ja maitsen teema, ma tean, et Salme ei lase meid ära minna, et hoiab ikka meid veel perekonna pärast ka meie peame siit lahkuma, laseme end Salmel tööle minna ja siis lähme koju ja siis meil on vähemalt aega pakki ja siis läheme Inkavi veesse ja anname ennast vabatahtlikult ülesse ja siis läksime ja teate tänava peal, kui venelased, kes tuttavad, kes vanastiga pärin ja kõik nii edasi, ütlesin korraga löövad risti. Või et nemad elavad veel, no ei keegi uskunud. Läksin koju, võtsin oma rublaga, mis mul veel olid alles ja läksin siis ühte riide poodi, et osta omale kas purjeriiet või kõõmad, reied midagi ja õmblen omale kotid, et mitte kohvrisangad katki ei lähe. No ja siis läksin poodi ja mitte ükski ei julgemini. Ära, ja siis ma ütlesin, et kuulge, mina, palun olen järjekorras. Ma palun kannu, siis üks tuli, aga ei olnud muidugi purjeriiet, aga mingisugust kõva riieilade Sänni, et läksin koju, õmblen mõlemad kaks koti ja selja peale ka veel. Ja minu ema oli tore, tema hakkas pakkima ja pakib elektritriikraua. Evakeneb ära nüüd nalja tee, seal ei ole. Natukene läks, jäi, ta ei tahtnud minna NKVD-s ennast üles andma, ikka istusin, meie istusime ja mõtlesime. Ja minu vanematel oli. Narva-Jõesuus oli kaks suvilat ja selles suuremas, mis mere ääres oli. Seal oli minu meese minu vend. Jäätmed hõbedat, alpakaainest, uus õbesi jäätisest, nemad küsisid alati ikka neid õpetajat ja väärtusasja ja siis minu isagi, ordenid, mida ma kahjuks pärast ka ei leidnud. Tal oli minu mehel, oli. Trepi all ja selles puukuuris ja teise maja juures seal oli sealhulgas tööl tasub seda plaani praegu väga täpselt raadio kaudu. Okei, aga, aga seal on jätku ja ma pääsesin ja siis tuli niisugune mõte, et meie vabatahtlikult ei lähe üles andma, et katsume sinna suvilasse minna, aga kuidas päästa kõik need peade eetikale poolne on Narva-Jõesuu poole on sõduritega, et läheme ja just seal, kus see surnuaed on, selle juures tulevad põõsastikust välja kaks sõdurit stoi ja siis, et kus on propusk, et kõik saivad propusliga, siis mina ütlesin, et mina unustasid. Me panime muuseas rätikud pähe ja keegi ühte töölise moodi, et mina olen Kreenholmi tööline ja unustasin oma proopaskik, kus ma elan, kingi küla peal. Et see on kodus, aga mõtlesin ikka 12 tundi, üks sõduri seisa valves ja ütlesin, et sinu Tavaris hommikul lasin läbi ja maitsen Mattoonume proopaski talle ei mine ikka sinna NKVD see tuus, Brookus. Matsin ma ütlesin kõik ühe kaardi peale. Hästi, aga nüüd ütled Sakus kombainis sa teenid, kes on sinu komandör ja mad siis seal räägin, kuidas Stalini töölistega ümber käid ja no ja siis teine noorem poiss nagu oli, see ütles, hullunud laseb Paabuskad minna. Täitsa homme ilma Brooklaski ei tule, ma ei tea, kas ma nii rumal ei ole. Emale sosistasin ära vaata ta nagu haavaleht välises maitsnud, ära vaata tagasi, et sa näed kuidagi tunned hirmu. Iilse hüppasin jälle kraavi. Juunikuus karikakrad kasvasin. Hakkasin neid noppima ja laulsin võõradi, jõuan aadrid, Katjuuša siis kuulen, kui see noorem poiss ütleb, mis maitsesin NASA. Nii ma pääsesin, aga me ei läinud mitte sinna, me läksime ühte talusse, kus me olime poolteist kuud ja suli, mee pääsmine. Saatus, hoidisteid. Et terve maja võtta meie korteriga seal ja siis ma ütlesin, et mina olen saksa sõdurite haudades, mina olen selle surnuaia nende sõdurite matja olnud. No ja siis nad jätsivad siis mind tõiba, et minu isa oli Soome aukonsul. Ja siis soomlased aitasid mind igatahes emaga vast ära tuua, üks veoauto oli ja üks siis tavaline auto ja siis olime siis kaks ohvitseri, kaks juhti ja lubati siis üks tuba meil jätta, no siis need kuuekesi magasime kõik põrandal, panin madratsid maha, ühe toa lubati mul jaga siis suures salongis, seal tõmmati kohe minu vanemate suur laud LM, mis vähemalt 15 16 inimest mahutas, ära küll lahti tõmmata. Seal oli siis nendele suurtele, aga kas selle õhtusöök ja mina valis niiskuse toa välja, et mina võisin kujun, tahtsin heasse kohta minna, siis pidin ikka sealt tuvastama introlligentsi Läksin jälle sinna, et näha, mismoodi on võrk huvandudervjema. Nendele oli igatahes kana, vajad sel õhtul ja siis oli isegi anna natsitükid ja igaühel olid, kas sina. Ja siis sõitsime ära ja siis hiljem minu tädimees oli surnud ja oli ka apteeker ja mind pandi siis sinna digijuhatajaks ja ma sain korteri ka oma neid kuidagi. Nii et elasin Vilmsi tänaval tol korral selle suure pommitamise elasin läbi ja soomlased kogu aeg rääkisid. Kuule, sa pead põgenema, et me aitame sind. Me anname sulle Ingerlas, nemad viisid ju ümberasumisega Soome, et Männavad soli Ingerlase passi ja ma ütlesin, et ei, tavamine alla jään õigusega. Sina ei saa kunagi sind välja, maitsenovjapteekla doktor vilgo reaalne oli selle suure vaataja seal ja siis ma läksin siis Kadriorgu litsmanni juure. See oli kolmapäev, laupäev läks, läheb viimane läheb, millega ma oleks pidanud sõitma põgenikud ja läksin siis Lints Manni juure. Äied. Adjutant võtab vastu üteldi, mineraalkomissari ei ole praegu siin, vaid selle, mida ta tuleb ja seda ei pea, ma ütlesin, mina jään ootama ütleda, et mul on nii tähtis asi, et ma tahan luba saada sõita Soome, et mina hakkan abielluma sinna. Keelata ja, ja niisiis oli mul võimalus läbi selle ümberasumise komisjoni kliiving, raha, ma läksin koju, otsamatid, ema läks siis tänavale ja mina ülevel ja me tegime suure müügivaibad ja pikkumis Narvast. Sinna nii, et elasin seal väga hästi ja käisime iga päev, kõik vanad sõbrad, soomlased, käisime käivoone söömas ja mina mõtlesin, ainult. Nii on, jätkub huumorimeelt, pühendust, rasketest valusutuste aegadest ja Toe, see on haigus ja, aga muidu nii-öelda raskemad ajad tulevad ju veel. Kui ma nüüd mõni aasta tagasi, kui Eesti vabaks sai ja NKVD võistlused sulg, hadibee võeti ära ja, ja siis arhiiva mina sain, siis mul on kodus need kõik need isa ja minu mees ja minu vend pildid, kuidas nad on vangine olnud väga süngelt, toimikud väga, väga. No ja siis oli mees Soomes ja ühel ilusal päeval, kus siis rahuleping tuli Soome ja Vene vahel ja mina tundsin jälle meie endist Soome saadikud, minister, tema oli siis minister hünnine ja tema oli selle rahulik pingu sõlmi ja Moskvas ja ma helistasin ja tahtsin küsida, et kas on õigus, räägitakse, et kõik eestlased antakse välja, et Vene kodanikud Maiale kunagi ei saanud mitte vene passi, nii et ma olin täiesti Paetiga saksa passiga aia, siis helistan, jättes maitsem, palun öelge, et selle konsul lusti tütarpalu kaks minutit temaga kokku saada. No jäetama tuleb telefonidele ohvrei muidugi mul on väga palju tegemist pro Eenpalu, aga muidugi me saame kokku ja siis ta ütles, et tema partner, tema poissmees, vana, et Battleron tal täna vaba, aga tema juurde koju tulla, et tass kohvi, mina oskan keeta, ütles, jään võsis, läksingi sinna ja ajame juttu. Küsib, kuidas isa David ja siis isa, kui nüüd venelased nõudsid, et konsulaat kinni panna ja mul on need dokumendid tiga alles, kus saadik kirjutab, et lipp ja pitsad ja niisugused ja siis selg ära saada, et ta on lõpetanud. No ja siis räägime, maitsesin kuulge, härra hüüennel, öelge, kas vastab tõele, et antakse välja, hakkab andma? Ei, aga siis ütleb mulle aga pra Eenpalu, miks te ei taha meid Stockholmi sõita? Stockholm olnud ilus linn, et kui mul vähegi võimalik, mina sõidan ka sinna. No see oli mulle maitsen, kohe. Mis aastal 36, kui see suur käel 12-l sammas avati, siis käis meil külas mitu korda grafolke pärnad, vot tema oli, sest selle komisjoni poolt, et siis minu isa oli siis jälle Narva või eesti pool, käisime otsimas kõigepealt, kus võis olla see koht, kus siin lahing peeti. No ja siis, kui sa samas oli pandud juba arma mäele ja, ja, ja ilus lõvi ja nii edasi ja siis tuli meie praeguse kuninga isa, prints Gustav Adolf tuli siis avama seda ja siis räägiti, et väga sarnane ilm oli täpselt nii kui selle sõja ajal, et tuul oli venelasele vastu ja sellega sellega Kaheteistkümnenda väikene armee võitis, 100. lund ju ja täpselt oli avamisel jälle, kui samba avamisel oli ja nii edasi ja veel huvitav oli see, et ega siis määrapaskis käisid turu peal müümas indiaanlased ja nendel polnud aimu, et mis, et on niisugune avamine ja kui nad nägid seda rootslaste kompaniist, kes märtsis sinna samba juure arvasid, on jälle on sõda lahti. Ja niimoodi jõudsite Stockholmi. Pildid suured ja need olid mul portfellis kaasas. Jääorden, nagu ma ütlesin, oli, jäi maha põhja, sinna suvila juure ei leidnud ylesse plaani järele, kõik leidsin ülesande, õpetajad ja kõik, aga seda mitte jää, aga minul oli kaasas kiri, kus folki Natot tervitab mu isa ja, ja õnnitleb vetkuningas. Gustav. Viies andis talle selle ordeni. See oli kaasas. Ja siis, kui ma läksin saatkonda, tahtsin viisat saada, siis teate, et seal oli kolm. Näed inimesed kõikjalt tahtsid pääseda Stockholmi või Rootsis. Ja, ja küsimus oli. Kõigepealt on telle. Rootsis on teil garantiid või, või tuttavat keegi ja nii edasi ja kellel ei ole, palun järgmine. Ja nii tulin mina siis järjekorras ka ette ja kas on teil raha ei ole. On teil tuttavaid? No ma ei saanud öelda, et, Maitsesin kulgema härra, et üks saksa keeles rääkimine oli, et ma tahaksin teile üks küsimus. Jaa, palun. Ja ma ütlesin, aga seda ma ei saa selle rahvahulga ees freesida. Ja siis läksime sisse, ma katsusin ruttu uks kinni, olen seitse, üks teate, ma ei saanud ju ometigi del näidata minu tuttavad ja võtsin portfellis need pildid välja, oi kuidas tema kohe aluna tuli sisse ja nii edasi, kui need pildid. Ja kui veel näitasin seda orden joon saanud. Kuulge, vabandage täna hommikul saadik pärilis teie ema ja teie järele, mõtlesin, valetab. Vähemalt need me mitte ja läksistele ordeni kirjaga läks sisse oma saadiku juure tuli tagasi. Ei, ei, siiski ei olnud tee nimi, aga saadik lubas teha kõik, mis võimalik, et teie ja teie ema pääsevad Rootsi ja läksin jälle välja käiguhoonesse ja sõime, jõime isegi seal ei olnud ju süüa palju, hakkas siis napsu alati saada, eeling, äge napsowitsid ja minuti äkki niisugune väike sild peas ja, ja läksin koju ja nimi kohviga, muuseas sain kvartali omale ja see oli soomerootslane härra lesktäidis kulgeb Eenpalu Rootsi saatkonnas helistati ja paluti veel täna kindlasti sinna tulla peale kella kuut, kas teate kilp, pea natukene ruttu duši alla ennast värskendama, läksin sinna muttide saatkond kinni, vaid see, aga kui nad ütlesid, et ma pean tulema kusagilt pean sisse minema, katsusin ühelt poolt, teiselt poolt, kui seal kõik uksed kinni, siis helistasin ja siis tuli üks portjee välja nagu kindral suurte pagunite. Ja siis kuidas see nimi on maitsenud sees ja et saadike jättis viisa teie emale, teile ja palvused. Täna läheb viimane. Tiiva ära ja et viimane rong läheb, et täna kell üheksa, aga meie ei jõudnud oma pakke ära, mu ema ütles, ma olen kõik kaotanud, mina ei lähe enne, kui ma nüüd kõik pakid sain ära pakitud. Ja niimoodi oligi, alles hommikul saime rongiga ja üks niisugune erirong, mis soomlastel läks veel läbi Porkkala Porkkala juurest tulid kõik need mingisugused amet, mehed ja ei tohi aknast välja vaadata ja kardin ette tõmmata ei tohtinud seda näha, et nemad neid puid juba langesid. Ma tegin piili nõia, mina siis kahetsesin vastava seina ilusti ikka näpuga. Et mis seal on ikka nii et siis ma nägin, et saegi puid ainult ja seda me ei tohtinud. No ja nii ma tulin siis Stockholmi ju, no igatahes Turus oli ka mul väga suurelt säitlused, siis tuli juba kommunistid hakkasid juba üle võtma võimu ja ei tohtinud nii palju kaasa võtta asju, mul oli 13 Kohverteid voodilejad ja pesud ja värgid ja, ja üks lõõtsmoonikaablil mängisin seda klaver linti. Käskkirjaga, et nii palju kui kanda suudab, aga soome keeles mul ei ole meeles, kuidas see käis, et kas nüüd kannab seljas või kanda suudab ja mina ütlesin mina, asi on nööriga kinni, kõik 13 kohvrit ja laeva peale ja siis tuli valuuta valuutakontroll. Kas teil raha on? Ei ole, aga mul oli selle rahakoti siis voodri vahele õmmeldud 100 tooni, ma tea, ma sain osta mustal turul vääga, palju maksis igat Rootsi krooni Rootsi krooni. ETK Rootsis esimese võileiva saab osta nõia ja siis selle valuutakontroll, seal istus üks proua, kaks meest oli laua juures, iga mehe taga seisis üks mees. Ja siis see, kes seal keskel istus, seisneb, et väärtasjad, mitu sõrmust on mul muidugi kõik sõrmused, mis olid, kõik olid pandud, sõrmed jääs. Ja siis ja nii noorena ja loll. Mõtlesin, et nutsin, laulatussõrmuse tuleb jätta kõik nii-öelda Pria antidega sai ära antud. Ja siis minu isal oli, et saart küll tselluloos, apteeker, temal oli siis selle tsaarikursiga üks kell olemas ja teine oli kuldkell, mis ta ostis ühe vene arsti käes ja ma mõtlesin, et no selle maa pea oma kella annan ära siis ja sõrmused ära jätan siis selle väikse laulatussõrmus ainult ja need kelladest jätan omale siis ainult selle Marie kulliga, et seda kindlasti müüa maha, et vähemalt Sabraad ja panin kohapeal ja hakkasin kõvasti nutma kastajate. Ütlesin, et venelased võtsid panka hoiule hõbedat ja sakslased võtsid ja ajasid majast välja ja nüüd soomlased, meie vennad, keda minu isa 15 aastat teenis konsulina ja maksis igasuguste purjus nende meremeestele, et sõiduraha kinni. Et nüüd võtate te oma tütre käest tiga asjad ära. Ja siis ma nägin, et et see proua pani ikka käeni mudieti hakkas nutma. Ma läksin siis välja meedeks, härra, kes meiega Wood sõitis, meie, mitte Porkkala süksimisel läbi slaide, et juhtub midagi, siis tema oli väljas, küsis proov mikspärast, nutad, maitsesin soomlased traavisid kõik asjad ära, mul ei või olla, et me ei ole ju mitte Venemaa all, veel. Nüüd lähme sisse, läksime sisse ja tema siis küsib, et kuidas on ja ma ütlesin, mis te nendega teete, et venelased võtsid riigipanka hoiule kuskohalt eelneva asja hoiate? Te võite nimetada mõne inimese, keda te, kui te tahate ja anname siis temaga. Ma ütlesin otse, härra võtab ja see oli vähe vähe tuttav, aga mõtlesin parem see, kui nüüd jälle Me kommud saavad. No ja siis ma läksin välja ja nüüd kui rääkimine oli, et need 13 koopert ma ei tohi kaasa võtta, aitäh. Meiega koos sõitsid Rootsi vabatahtlikud soome mundris veel ja need kehtisid misse, proon nutab, et vaat, ei lubata asju kaasa võtta ja nii edasi. Nemad, iga sõdur võttis ühe kohvri, kas tead, ja minu armooniga läksivad päeva peale. Aga kõige hullem oli pärast neid Cooperit otsida, sest kõik olid laeva peal laiali. Ei teadnud, kus on, aga ikka saime kokku ja otsida tõesti. Aga sverdi noorus, kas tead, õige noorem inimene oli, siis oli julgem. Kas teate, nüüd valin Rootsi laeva peal? Rootsi on suurem kui Soome. Rootsi kapten, mina kapteni juurde jääd, lasen temal minu asjad ära tuua, seal otsingus on kapten üleval silla peal lauremalt komandosilla all. Pean siin ei ole, et olevat all, mina pärajasi, jooksin alla. Nii tuleb trepi peal poolne trepp, pipar mul vastu see ametnik, kes mu asjad ära võttis ja mina jään seisma ja mõtled, et. Pärgelad ütlesin ikka ära ja et kuidas ei, rööviti eestlasi. Aga kas teate sellest pimedast ta ei, ei tundnud mind ära. Ütleb kuulge, kas teie pro Eenpalu tunnete maitse? No minu enim palu tulge ja läksime siis ka äikest alla tema piis esimese kajutis, mis ta arvatavasti oli. Ümbriku kõigi minu asjadega, siis hakkasin mina nutma ja, ja suudlesin teda, et ja siis ta ütles, et ma tõin ära teile. Aga palun, proua Eenpalu, ärge mitte sellest Rootsis kellelegi räägi. Ma panen praegu oma karjääri ja oma perekonna matusetee kätte, et teie kätte said nuia, nii olid mul asjad käes ja siis ma hakkasin vennad rahvale andeks andma, et nad ikka ei pannud jälle panto hoiule. No ja siis umbes jõudsime siis sinna tee peal mul olisi. Sama rootsi keeles õppisin, olid Franken Franken, see oli preili kes serveeris nii edasi. See oli esimene nuiad, siis saime. Lossi ette ja mina tegin siis emal nalja, ei tea kuskussi, prints tänab ja bussipärna 1000 elab ja, ja kus kuningas, kuningat ma ei tundnud ju, aga siis Värnatratiga sellega on räägitud juba tuttav, et sinna lähen, veetsin, tegin nalja. Võtke sealt tuli välja pärast ja siis minu indla üks kaasvilistlane oli, abiellus meie Atafeega Eesti endine atašee elling vorst. Ja ma teadsin, et nad elavad veel ikka Rootsis. Et kuidas saaks need teda kätte. Niin, näen korraga meie Eesti-Soome saatkonnast ühte ametnikku ja mina koedema hulgi, teatab kuts Lincos, ta elab. Tema ütleb, tema oli just soomlast tulnud ja ööbis oma perekonnaga Linkurstil seikles. Aga nendel ruumi ei ole, et see maja on täis. Ma ütlesin, ega ma ei tahagi tema juure mitte minna, mina ta. Pärast vaatame, kuhu me siis läheme. Sööma ja saab, olime seal, siis ajasime juttu ja siis ma ütlesin, kuule, ma tahan ikka tuledaja allagi, sina kõik vastu võtnud kõik need krahvid ja asjamehed ja sina lähed laagri eile ja tema siis. Nüüd lähed igatahes peakonsuli juure, Eesti peakonsul reos tema hammakas meie juures, kui samba avamine oli ja ja et lähetama juure ema peab aitama sind kuidagi ja Nuisid läksingi järgmiselt päeval. Kõigepealt ma sain, igatahes proua Jaan Tõnissoni aedal sain kätte just selle Fatrioosse kaudu, Fagreenos võttis küll vastu, aga ainult kallis ja, ja siis ma ütlesin, kas tema ei saa aidata meid laagris? Tema ikka ei tea. Me oleme haavandeid, ma ei saateid edasigi paluda. Me tulime just täna maal ja kõik need võib-olla nüüd on veel kaetud valgete riietega, nagu vanalt ikka oli ja aga siis, et Tõnissoni telefoni ma saaksin tema asja. Ei, minul ei ole, aga ma läksin oma abikaasa käest. Läks siis kutsuma, kui proovad reos kuulised. Me oleme seal, temal oli, et kas südametunnistus siiski, et meie juures ike Seivad jäivad, magasid ja siis tuli välja toe prolusti Eenpalu, tulge sisse, kuigi meil on nüüd mööbli, mõtlesin põlgem, ärme prouad, algasime jutuajamist siin siin on väga hea istudega otsu. Pehmel ring oli, et räägime siis ja nii edasi, aga ma tahaksin protensi telefoni saadav. Ja siis. Pravda endise ütles, et kuulge, tulge minu jõle, tulge minu ei ole noh, ja siis seal konsul saatis meid siis lifti, liftiga sõitis Alleja, pakkus mulle trammi raha. Uhkelt, ütlesin ERA, mul on igatahes, et ei, tema ei võta, kui nemad niimoodi mind vastu või mina vil muuseas mainisin, et meil on sadamas 13 kopert ja need seal on meil linad ja kõik nii-öelda saamiseks kaasasnuia, siis läksime siis selle, minu emal tuli nutukramp trammis, tol ajal oli teistmoodi käisivad need trammid ja hakkas nutma ja konduktor tuli siis müüdi pileteid ja ikka veel vana, seal seda trammi enam ei olegi ja ma ei saanud ju rootsi keelest aru, mass nägid ja nuttis, et mikspärast ja siis nutisära ja saime siis pro Tõnissoni juure. Ja kujutage ette, selle aja jooksul, kui me ainult helistasime, oli vanaproua Tõnisson oli käinud juba kohvikus. Tema seisabki vokk, sõber, tere tulemast pro Lõstja projembalu. Siis tuli minul süsteemi innutimodsel jumal lugeri, vat see kohe praegugi nutma. Et mõtle, kuidas teistmoodi tema ise põgenikke. Rääkisin siis talle seda lugu Fagreose juures ära ja Tõnisson ütleb, proua Eenpalu, unustage ära, et te olete pro Eenpalu põgenik number see ja see, et ma ütlesin, et no see tähendab, et ma olen see või see aga, et niimoodi kuidas meie, neid poputasime igatepidi ja nüüd me niimoodi meega ümber käiakse syda ütles. Kuulge. Tõnis Tõnisson ja, ja, ja no ja siis täitsa paneme madratsid maha ja magame siin. Ma ütlesin, kuidas nii heliseb. Nii et tema sai istmanni instituudi hambaarstid kliinikusse ka. Ja heliseb telefon, tema räägib ja ikka minuga. Naeratab kogu aeg ja ütleb, teate, profagrioos helistas. Ma mõtlesin, et mis räägib, mis tema tahab nüüd tema oli öelnud, kui prouad on nii lahked ja sadamas kaasa võtavad omad linad, siis nad saavad öömaja. Maitsen. Proua Tõnisson, kas teate, ma nägin siin normeelastrandil olid pingid makas luistele pingi peal magan, aga ma ei, mina ei lähe Impala rammitte, nende juurenuia sisse. Helises jälle telefon. Keegi oli teada saanud, et mina olen Tõnissoni juures ja see oli Lincorst ja liigorsi ütles, et nemad on kyll täna õhtul kinni, aga nemad on meile leidnud öömaja ja see oli. Helistame pärnalootile asju, jumal kui juba konsuli oli niimoodi, mis siis see trahv minuga siis teeb ja sina oled nii paljud nende jaoks kõikide, et või isa vähemalt, et helistab mõtelge ja, ja kraav ütleb homme kell 10 palub tema abastuvad, et tema oli tol ajal Punase Risti juhtija sinna jäetud. Järgmisel päeval läksime, siis oli adjutant juba ukse peal ja ootas meid ja kõik väga viisakalt rääkisime ka saksa keeles ja siis ta esimene asi, mis täitsa avaldas mulle kaastunnet, et mõisad ma ei teagi. Ta teadis, et mu isa on vahistatud ja ja siis räägime kõigest muust ja ma ütlesin, kuulge, härra kraapetel on ju nii palju niisugusi, suuremaid perekondi, tuttavaid, kellel on vaja teenija. Mina tahaksin teenijaks saada siis majja, et üks tuba oleks, aga tingimus on see, et mina oma ema saan kaasa võtta, aga ütlesid, et ei tule kõne allagi. Niisugune asi. Ja siis ütleb. Vabandage, proua emban, kas te olete midagi pinud? Mõtlesin jaamaline apteeker Eestis olnud, aga no mis siis mul kohe ei ütelnud, võttis toru pihku, hakkas rääkima kellegiga see alli ja naeratab ja ütleb mulle Esskeeguutma ta isegi uut ja, ja siis temas. Grammini ja ütles, kuidas me peame sõitma, et minna tervishoiu, peavalitsus või, või rohuteadlaste sele instituudi kusagil, et seal ootab teid üks härra Rosen, Baum, demand juhataja, mees jõudsime sinna, igatahes ta ütles. Teie saate, kes see, et niikaua kui te ei oska keelt, siis on nii-öelda tehniline abiline, aga siis õpi, kärtsid kiiresti rootsi keelerajal siis eksami ja siis saab apteekidesse jälle, mis oli esimene töökoht ja see oli minul esin ja mul ei olnudki teist enam, jäin sinna.