Nüüd räägib meile olev so Viljandimaalt, kuidas ta noorest peast sõtta läks ja kuidas temast hiljem sai Kõpu kiriku kellamees. No enne oli mulle see mobilisatsiooni käsk-Venemaale käsklusi kõik ilmuda. Kõik läksid, aga mina tulin kodust välja, mõtlesin kurrat. Süda oli raskesse le. Läksin küüni tagasi maas mõdu ja ma tulen hommikul Mustla, Mustla linnalisi. Tarvas mustad või vastu sinna minek, koondamine. Pidin minema jalga, et aga tulin tagasi, lasin küüni ja seal seal pere juures, kus ma olin siberi mees, tead, et ma ära läksin. Teine päev tuli välja kõhnaks tühjas kullake. Tulin, tulin välja ja sa siin teed. Ma ei läinud. Aga ma olin võsas vette, kus osa seal võsa vahel tegid heina lihtsalt. Ja olime need jala Viljandist, Põltsamaale, Põltsamaale ajal oli esimene ööbimine kuues kompanii seal vormeeldi kaks kompaniid, 607. kelle pataljoni Venemaa toi Tammemäe pataljon, kompanii Mölder. Mõlemas oli ja läksime kuni Rakvereni välja. Rakvereni andis ikka paar kaja minna, Oak rohkem näeksime. Kõige pikem reis meelde oli. Nad arvestasid 15 tundi päevas ja kool varustusega. Väike-Maarjas pidasime ka ühe öö saadiuminaarangule maha jäänud, et vene armeelased kusid maha ja punaarmee ja need liiguvad vähi tunduvad, millele neid polnud näha. Ja siis tulime tagasi ja Rakverest pandi mööda rongi peale ja viidi Narva. Narvas läksime jala, Kingisõpe sinna väljendajad, läksime jälle rongiga, saime vähemalt sõita, kuni enne Volossovad kutsuti rokaadina küla. Seal inimesed kartsid meid, Aidunud teine, kolmas päeva välja vile. Nii ära hirmutatud, et noh, tapavad ja avardil kõik väljas ja lõikani tüdrukud tulid, peasid. Koljanjasid. Ja siis tuli meile raskema tööd, käisime raudteevalvetes sildade valves ja me kuulusime Eestisse sihe Runks, sihe loomus, pataljon julgestuspataljon ei osanud raudteevalves olime ja, ja siis paati valvesse laskemoona armee. Kõige hullem asi jale, külm oli, seal olid suured laod ja jõle suured laternad, armee ladu koja idarindel siin oli mitu ruutkilomeetrit ja see oli kaks tunnivalvest, kaks. Ei pidanud vasta, nisu külm oli ja see oli ju väga külm talv. Talv oli ja, ja seal reetusi. Need suured pildid olid vaid põhku sissija, nendega kobistasite. Kui me selle ära 42. aastal, siis viidi meeldiva rindel ja see ei olnud päris lahtine, erinevate see oli Volhovi koti. No kus sa pead, käed kinnivad opora. Aga õnneks ei olnud nii sügav. Saimegi läbikõndi ja jääd ööseks metsa tuld teha ka ei tohi. Seda aeti meid luurele, mina, mina vabatahtlikuna jäinde, kes tapab venna. Mina tegin. Igatahes ma lähen vastu, ei hakka. Hästi. Kullad saagi palju minna. Peale venelastele tuli Urraldust mõlemilt poolt pikali visanud maha, sest vaid oma emalt õlebajevilju omandasid ka veel meie kahe vahel. Mal juhi kase kasetükke tuisanud mitmekesi töölisteks 11 meest jaguvaeti. Kõige hullem seda sellepärast sai ta rinnet. Lähed. Kus need haavatut parandati, peaosaline surnud osa liigutas veel ja kas seal tegutses klassoverme lastud armee? Las las võetigi kinni, kui ma mitte mulle näidati ukse lahti nautolast müüreda Rekoerade pääl prillidega mees mustas mantlis erariietes olid, öödasime kindral Vlassov, aga mina tean, ligemalt ei näinud. Meil oli kõik vene relvad sõdima, hakkasid meil toodil Zahkna lennukiga meil laskemoona lüüa, rabadesse no kas viskaski õigesse kohta alla? No ta nägi, Väikekursid uusi pisikesi, lasi külje peale ära lähi ja siis võis kõlada, aga nii pole, mädapadrun kahtleb sügavalt kasvõi välja võtta maasiste rabast. Muidu pole Barnesi. Ja sedasi sõna käis siin väga rasse lugu, seal oli see sõdavad raske, me olime seal, ma ei hakka siin maikuus pihta. Mais, mai algul jah, ja ütleme juuli juuli lõpuni läks ära. Sa magad, see sääskede tohutu, see asi, et me seal on jubedalt kärnas poja tegijad ära söödud igalt poolt. No neile anti sealt määret küllandi, teinekord võrgutandi pähe. Sääsevõrgud. Aga kurat, ta pole võrgu öelda, mets rabametsa, metsa, raba mõni mõnigi üle jäävad uimaseks, nagu ta, ega saksa üksusi seal näha ei olnud. Üksikud üksikud politseipataljonid, rohkemaid sarnane koti likvideerimine. Räägitakse, et sakslane eriti metsa ei kippunud, et see istus Eesti mehele nagu rohkem harjunud medmarjad, eestlaste mardimetsakäiva siin ütlevad küllalt palju metsa, siin need on, neil ei ole nii palju jama. Kui sa oled, ära kolime. Septembrist tulime raudteevalves jälle. Aga mina ei tea, õnnes oli minul jälle õnne tulles öelda, pane seal ma olin umbes kuu aega teha. Pane kotid valmis, lähed side väljaõppele. Raadiuse Eestisse, määrat ja saksa puhas saksa keeles, kurat, ma ei saa sellest aru õieti. Ja rivistati üles loeti. Vaat sina oled raadiotelekanalist, seal ei puudunud del unistid ja mina raadiude poole kogude Moorsed pähe taguma ja Muhu taotluse ja, ja Pirise selgeks õppima ei pääse kuskile. Käis umbes kolm kuud küll, ühes mahv oli seljas ta seal aeti öösi maast üles ja käi sinna lapid taha ja agad piri piri pähe hakkama. Nende kuradi mehed olid tagalamehed ja Tond ja saatsid mehed. Need juba vastasid, õpetajad, rivi anti, nii et me olime ehtsad mehed, iki kiideti vastu, pead rivid ja rahul andast päevade kaupa peab selgeks saama ja ja siis ma aga mul nätlasi raadioteljega vestina algus Hoyn soomusrongi pääl partisanisõjas. Ja viimati saadeti Pärnusse Veldkondatuur juues, see oli 44. aasta aprillis ja seal sammulises partisaniaara kudel. Aga saksa soomusrongi peale oli teisi eestlasi ka peale ei olnud, mina olin raadiotelekanalist lina ainus mees ja minul olnud multuudi Kyriente, mina saatsin. Need on mul seda ei olnud, kui suur see soomusrong oli, mis sulise soomusrong oli sellest palju kuulnud? Oi, jõusti maastikuvärvide värvitud ja saidi vahet, kus vedu rannat, vedurit ei näe keskel ühtemoodi vagunitega. Ja mis relvastus seal peal oli, seal ei kahurit ja kergelt kahurit teha ja ta kuulipildujad ja sõidab raudteed pidi nagu, nagu tant või raudtee pääl ja viis vehi haarangutel kaklanna tagalasse välja. Sõda pardisõda käis võsal tagapool ja sakslase oli palju mehi kinni tõst partisanisõjani, vaata vanaste harjumustest kurat organiseerida, Päeval oli lihtsalt kolhoosnike öösel Olübarty. Täpselt päevade. Tere. Tere ja õhtul. Tähendab, 23. septembril Venemaa 44. Vaatsin sabasõit pihta Saksamaale, seal seal vedelesid jälle õppusi, õppusi ja viimati tuli sinna viia kokku, kus 20. diviis moodustati nuia meri saa, kas te läksite laevaga Saksamaale? Ei läinud. Ma tahan, mina käin Pärnu sadamas ja üks pruut oli muld ja kui sa lähed tema Saksamaal, aga mina ei taha mina jala. Kuule, ma ei läinud jala, läksin ja need saksa saksa särlasema kooslulisadelkama tuuri juures teha need üldse niimoodi. Tulge kaasa. Tulge kaasa. Ega me kaotame sõja niikuinii, aga sellest võib saada kuskilt ära minna. Me teame küll, mis juhtub. Nii et see oli autodega minek, siis autodega Cervezi velotuuri punn läks ja pääses vabalt läbi. Ei saanud. Meeldivalt tõmmati sild eest ära. Neeme Sild õhku, sakslaste masin ise varem õhkuda. Muuseas tehti uus balloon sild, saime muist pärasusi palju maha ja siis tuli mere jaameri. Enne jõulusaime 44. aastal nõiameri. Seal. Xi kutsuti Oopel, ooperilinn. Mis külal seal oli, võib-olla kõigilt külasidki meelde veel ja mina olin kompanii juures ka, ma vaatasin üks loll mees, ükse kapten palk ja oli Võrumaa mees Tõmas mehi pääle jumala ilm sõitult. Vaadasil seal kuradi hinge täis küll, et mehed lasid nende hüüdor mantlitest või metsa alla, kas poolakad või olid seal ja me juba kukkus mängumehe jälle kukkus vihmana. Lollid mehed läksid ka ja karjumegi pojad pääle pojad peale, aga mina olin sellal ja mina raadiojaama seal jaama lähedal, kott seljas, ma lähen sellega, et me märkla täiesti kohana, mõtlesin ma rail pärast veel ja nüüd teine poiss Molgaadas veel sidemees sealt pommiaugust pähe püsti, tema seal taga pole head kommiaugu sees kurrat ja meieri elusse. Aga vaat mis juhtus. Ja üks poiss põgenes ära Vene pool üle, ta nimi oli peegli. Aga mis eesnime ei mäleta, kurata müüs selle koha ära, kus oli aga õnnesolid, mina jälle sealt jaamast väljas matta, meile oma kellaajad, olid, olid ja, ja lasi kuratsema sissi tõmbas tule peale. Kahulisele tankiga lasi taktiga just akna sisse juusi, poiss pidi juhatama. Neusul küll. Vaatame Žiguli, kurat, oli neid sellest, jah, ega see juhus saab, vaevalt olla ei saanud. Aga vaat see juhus, et mina seal ei olnud ja palju seal mehi otsa sai, ei saagi, otsa ei saanud, minu saatejaam oli seal. Me ei saa surma ühtegi sinna just laval sisse ka. Ja polnud liga ava hildus esile, küll. Terve kildu siis töötas, edasi, ei töötanud. Uus toodit. See nagu külas oli, veski oli seal puha jõgi, oli seal ja väike väiksel sakslasel lõikar kasutud, Johniede jões puha. Ja seal oli ka, sest tegime rünnaku venelase 24. veebruaril 45 sest venelased andsime mad suusakurat öösi. Füüsiliselt väsinud mehed üle ja mehed üle tagaselja. Ja seda sai saadet Naidle liid nii verest ära, et te olete enne päevil varjas mängisate Ena heinakantsi seest vaid ära peitnud ennast ära surra. No seal me olime kuni märtsikuuni siis tuli jälle, jäime kotti. Irsbergis oli see, seal oli lahtist veiniladu maha lastud ja eks kurat näe, leini veepudeliga valasin vee väljaveine kaasa sulgatada. Siit tegi ka nii tummased. Ja siis oli koht, kus ma juhtusin nägema rebast. Tuli tagasi ja andsime turuplatsi peal. Ja magama ärkasin üles, kurrat jäljed lähvad aga üksipäini üksipäini üksipäini aga hakkasin metsa all, ta mind lasti kulatisi kuuldud nii ligidalt mööda pihta saanud, veel visasid maha, mina kõndi julgenud. Must barett, itaalia punalint oli sind ja me kõndisime, käed oli pääl aja peale. Kaua sa kallinesid? Paar kilti, läksime, räägi, saime ühes külas, soliidne rahvas väljas, küll see sünnib. Jep, pilluti meid kividega saati ühte maja nurka. Kolmnurk olime. Sest need maad vangi seal igasuguseid veel lahti saanud magi maadest pilsid kividega ja kivitule Pulot. Dada rüüpama seal mõni mees pihta. Saatma saatma seal vangilaagri poole viidi, sinna määrati temalüsaatja, meid ei saanud, rühm, mehi oli veel rohkem. Venelane tuli vastu ratsahobusega küsisest vihmi luur, noh see tema oli võrksärgi sees ja näidasama kella v Narvas kella käe pealt ära ja ratsahobuseid minema. Sest ta ütles niimoodi, et Rusnik skulptuur. Ja peale selle lubati meile Vetuva küladest nagu inimeste vett andanadel oma kuradit meile. Poolas hüppab Laamann Poolas olema, kuhu ta oma dokumendid oma Sold puhvide muud pistsid, need ma täitsin mägedesse. Siis, kui ma seal mägedes olime, enne kui välja läksime, niisugune kätte andsime, bet panime kõik eest ära minema. Julgen neid kaasata mätta alla, mätta adopsem ja kui ma kinni oli, uuri õiguse, panid nad. Lähme toome ära, ma ei mäleta, kohe on Horvaatia ja sellest hakkas aga sinimustvalge võrkpalli käisime, oli, oli küll, vaata siit päädis nii palju ärel tsehhide juskui neis seda hinda siis rohkem. Oli küll üks fakt antud või me kaasame kaasahjumärgi käe peale. Kõndisime kulg kaevu ees, kus ta viimati jäi? Tema ei Saksamaal oma kodumaa ligidal ja mis meie olime puhta ega ei olnud lootust enam tagasi tulla ei olnud, vaadasin, laevandis viidi meid. Mis koht see on nüüd siin? Veel, kui hakkab venelayusa. Vot Huobilis oli see, seal taheti meid vagunisse, seal see esimees, 72 päeva vagunis vagunist suletud vagunis suletud, lagunes suhteliselt kinni, uksed kinni, trellid ja kui need kuradi need läksid mööda säält need sõjaväelased, MIS TE mobiliseeriti vä, sest ma ei tohtinud oma nägu näidata. Nad tulistasid seal bussigi, veel üks mees sai silmast haavataja ja sõitis esin kaks päeva olime summa vagunis kinni. Kes seal nõrgaks jäi, siis sinna suri ka. Eriti noored poisid läksid ära ja sealsed tugevad paksud mehede kõhna mees, mina seal kuradi kõhna, olin. Jõudu saadame välja, aga kõigil kohal sain jälle enne jõulusaime võrgud taasvõrgud taadi välja, nii kaua olite teel ja, ja juua ei saanud, sest need needid, mis oli vaguni need nii-öelda härmas, siis panime seda härmatis keele pääle. Ele pääle ei tea, kus need surnud pantive joonevihkusid metsa vahel maha visati ja. Vagunist välja hüppasin põlvili juba kõndi. Vaata värsket õhku said ja see mõjus kulata. Seal aeti mõist nagu rontasime ree peale viide laevu, symbol täädvuse, surnud olid. Seal olid. Tuli tervis tagasi. Ma tahtsin ka tee pealt pärineda üks kord, aga ma küll, no räägime selle loo ära, kuidas see oli. Esimene 30 kanti ma ei mäleta, kus, nagu ei vagunis panti ei olnud nii palju mehi sees ja minul oli läbi. Aianuga oli mul. Kurat, lõikan läbi, ajaviitest hakkasin tegema, tegemas sain lauavadki, teised nägid pealt. Aga ma tahtsin salamahti ka teha, joonud taipasid, aga kuidas te tegite seal, avad? Sinel oli pääl siin jääma kuidagi sinireal vaiksele põlvedele, põlved ja said läbi ja üks öösi tõmmanud lahti. Batmatamasin kuras sõiduval lahti ja ratta kolinal sisse puha. Öeldi kohe, et ei tohi põgeneda. Omad mehed, poisid hakkasid kartma, lõid kartma, kartma jah. Et meil vedas, söökare puha ja kaasatulijaid ei olnud, ei olnud. Ja ometigi on ees ja asi anti veel kurat või pantis pikad appimisele põrgutada Pivale seal öeldud kohejate öieti kutsuti välja mind, kuidas põgenete vea, sest tabame teie perekonnaga maa boa hirmutada. Ja siis pääle selle tehti vagunile Kann järgi lõpp vagunile. Vaata lõpu pagunevali kamm järel, see oli nagu reha siis liha, jah. Nii kui sina vahel hüppad nii, saiad, reha, tava, niimoodi olid need eestlased, olge päris, mehed osmosid mehe tullu, aga ei tea, kuidas saaduseks läinud. Võrgu taastaja seal tuli kurat tööl käimine. Ja need külmad olid ju kindlad, lihtsalt viletsad Purgad sineli, säästud, burkad, kustutiga vilti meil ei andnud ja kutsuti Purgat. Sest need ja niinekoorest pastlad ja Need olid jalast jõuluajal jahu lohal jah. Jõuluajal ma ei saanud välja veel jõuluei saanud välja viia. Ma mõni kuu aega kustuti OP. Kosumise rõhk või kosunud ja Rantisalt tanguputru peoga vähemalt. Hõratele ja seade elu oli. Ja, aga mis kasu oli, elasin selle üle, et ma saan kodusõja, mängib lastekodu. Et nüüd tahab ära minna, see oli 46. nii tulema. Kõrva löödi, kurat jälle silmus ninasse ei lähe, Sillamäe tööbati. 41 sõltlase lahti kuulatale vaatamise saatus. Kas te olete siis Sillamäe ehitaja täpselt sillamäel käidud? Ma kuuleme raadiost, kui räägivad sillamaa e-tädi 50-l aastal, mis nad seletavad, me läksime sinna, ma võin täpselt näidata, mis majad olid, see vabrik oli üks kirju unik, KUS Prafi vabritaalon, täitsa kirjulikuline. Vangide töö, täielik valdi, see orden ja korda tegi vann valmis, pidi saama lahti. Seal ei palju neid vange ka. Et piisav korstnal kuulid pole midagi lahti saanud. Vale jutt seal 1940, see seal seal Lasnamäel. Täpsemalt võin ütelda ja ma tahan, täppismajasid on ehitatud ja puha. Ärguna seletu meelde reostavad, minna, mille osanik olla veel. Tegelikult väga õige, nõudke aktsiad välja tõmbalia kulata. Hirmutab täiesti Me käidud, no meid oli lätlased, 6000 meest mõtlevad kulat. Me nemad on ehitanud, kui osay vabrik valmis, sest uudi Leningradis komnoori sinna, sest meie ana fabrifissi pääselt need võtsid ehitamise auhinda. Ei saa jah, nemad on ehitanud hurra. Niisamuti võib võrguta saadetisi. Sa oled sunnitöölised kõik puhuda saali vangipiirkond, kõik vangide töölisi, aga kui sa selle elu vaadasid, see vana. Täppadoysi vene eluga niimoodi. Venemaal loosungeid teha osati oi väga ilusat maalin õe ühe naisega koose, sest 41. aastal selle koha nimi oli ootav Elisa Vettinu Eliise veetud külas. Eestlane seletas venelane viise piimasid ohtis Eestisse Leningradi ja siis tulid tühjad nõud tagasi. Silt oli olnud sealses vaguni peal nälgivad eesti lastele. Piima Ma olen, tema tegi ju igasugust mustust, iga suurt, tema mõtles välja ja temal oli õigus. Õigus, ja kui sa vahtu rajasid, pani kinni esindajad. Ei olnud. Täpipealt. Selles oli elu. Nii Sillamäe ehitasite välvist, mis edasi sai? Edasi sai, niimoodi sain kodu 40 tõesa. Aga see oli küüditamise aasta. Jah, ma, sest ma tulin Kõpuna all oli mets vinnasemalduse Nazi juurde, politseinikud on ja ahju juures saad. Ja aga mina sain Nazca õppus, küüditamine lasin alla võssa, kurat. Aga 51. uuesti? Kinni anti 25 pluss viis. Kas keegi andis üles? Ja ülem oli kurat, ära õiendada, et vabatahtlik tema jaoks on need meie teenindajal. Seda vestlust pigistada. Vastab jah, võib olla küll ta muidu. Aga mind pigistada, kus see kinnivõtmine oli 51, kus ta kinni võeti Viljandis, Malis, idest ööl, käsisid kõpust minagi sides tööl. Tulge kaasa, ma armas kohed maha tagasi enam ei tule. Oligi niimoodi, läksin ja Lauristini tänavale mõisteti kohut, kurat mu meelest. Aga see enne seda olin, ülekuulamine maris pagari soli, mu õe kuulamine baaris ma olin kaks kuu aega või õppisite seda maja seestpoolt tundma. Õld. Ma olin üheksandas kambris, Figme, aga põrand riski iga kord hädasti ma öösiti üle kuulama. Öösiti laiasid öö otsa vaevelda, hommikul lasin tar tulla. Ma ta niimoodi piinaskulad, aga minul jääuurija Ukrainale lasiment, kurat lava pealt hukkuda. Lukkuva, aga juut oli tõlk, juudi eit. Ta ütles mulle, kas sa vene keelt oskab ma kurat, nii pulsi Niki, et hakkama saame. Ärme seda juhti võtame. Esiõige, täht, juut kurat võisid valetada, Saabildad ei võtnud ja ma sain ise hakkama. Kõigepealt veidi pandi poksimeeter korda meeter ei kõigepealt veidi vett suurde tuppa suurde tuppa, siis palju ametnikke seal lava ääres seal istus seal ja küsis, et mis sa, Vene sõjavägi ei läinud. Näed, kus ma sain minna, kui, kui venelased jooksis sakslastest nagu lambakari. Vastus võis ühe astuda ja siis öeldi, et viga ära viidi poksi kulaat. Seda poksi siiski meeter korda meeter ja suur lamp põles tähele, kohal. Toodi mulle süüa Tuomioja. Mina panin seal kausini sade luuka ise. Seal kausiluuk oli lahti, läks Kaupsul pääl, Mäeli lahvatab selle kausi minema. Siis ta võttis kurat, vürstivarre kuks minu lõvi sinna foori. Jah, ja siis viidi mind sinna patareisse, kirjuta oma käekirjaga, saabusin vangel number üks, mehe asjata jäi, aga min toodi, ei kirjuta kõvasti. Vaat mina vastu vilja, vaat pandi kartsa, kurat. Sellist patareis jah, kartsa polnd. Viis päeva kurat, vahi allvee ja leiva peale risti. Pikitne süüa oli seal ka ja siin, et mul olija kõneside võimul selle peal ja sellega ma ära Movin. Raudväravate kõrval oli see järjest plaksus, mis magada ei saanud, venelane. Kas nad uurisid ka, mis üksuste olid, kus? Ikka, ega mul salata, pole midagi. Ei vaata pold müüli ette teada, neil juba kõik teada, noh see kõik meid ära, müüsin meil teada, kus me salat oli. Ega nad. Lasnamäel olime ja. Raske töö, kuratusi, raske töö, märg, sügiseti märgia kuivatada, kuskil pole jalad märjad kogu aeg. Nojah, aga vähemalt kodu külje all jah. Uuesti veel kord leegi ja nojah, see oli teises juba kolmas reis Venemaale, esimene kord Läksite Tammemäe pataljonile teinekord sõjavangi ja kolmas kord nüüd veel Venemaa ja oli küll. S viidi meid Leningradi suure vanglasse, lehma saad ära olla. Mis kustutas Krest või rist risti kujunemisKress, töö ja seal maal ära olda. Aga nüüd minu sõitlas Kirovi oblastisse, vaata kiirvabastus, palju eesti mehi neid tarku mehi surma saanud, et nimesid magulbraagis vaja legi seal surma saanud keerulist. Seal oli palju eestlasi olija kiirustanud seal ka veel oli, eestlasi? Oli küll, oli suur Täszilunud, läksime, läksime koos, või kuidas ta sinna sai, metsatöö põhiline metsatöö oli kaevandused Jon, seal. Seal esimene laagri teine laadal ja seal on need aru, käitised olid igasugused ja musta neid nimetadagi. Kas siis olid tingimused natuke kergemalt kui esimene? Oi, algus oli, kurat. Vana Stalini Kärleks Vislasku muutus kohe ka. Kuidas te teada saite, et Stalin suri? Seda saime, kuulsime plärakast oli üleval ju see see selle kuulsime, kõik vangid tegid. Ohkasin uhkasitlik ja see üks propagandist, mis alati iga hommiku räägime, täidan plaani plaan ja nii ja naa ja sealt nutma pühkis rätiku silmi. Ega vangid omavahel midagi rääkinud, nad ei tohtinud rääkida, hirm oli, nahavärv on haaval ja. Ma jäävad kiida veel järge, loll ja. Oli saanud küljes. Nüüd kurat lahti. Aga ega sellest läksidki paar aastat enne kui lahti saime ju viiegolmandada surija. Märtsis 53 jaja. Kogu aeg hirmu all, et ega ega lase lahti laskmine, õige asi küll ei olnud, et teed ja siis kord tagasi. No see jutt oli kurat, kes vanad kommunistid. Et kuidas teid imelik lahti lasti? Orina ei, see kogu selle kuradi korral oligi närv must, aga viimasel ajal magasime ära ununema. Ununema, kuna viimasel ajal keegi vette visanud, seda ei vihanud, jättega visatud. Aga Eiki oli ta halva kuulsuse peal ja mina tegid hullu tempoga. Hakkasid kiriku kellamees. Siin põlatud kohtulijo. Keegi ei sallinud kommunistid ju, et nüüd, kui see vana kellamis vanas jääb, et uut kuskilt isa variseb kokku, aga mina läksin koha peale ja olin 32 aastat seal. Nii rääkis Kõpu kiriku kellamees ja mina kellamees kelle raske maja nüüd kui tuli vahetus, mina olin käega, laske nüüd edasi, mina lähen ära, kodu, nüüd mina ei hakka, vana mees masse mõlemad. Niimoodi läks õlu. Niimoodi see Siriks üleval hoitud. Ja üks teine mees, Harri Haamer, kes õpetaja oli, see käis ka järjest see siga hoolas mees oli mudu keris lõhudol. Neil oli plaan teha hobusetalli või viljaaita. Õhukesed, ja need, mida, mida tules ehitasid, sõnnik, praht puha. Nüüd tehti kultuurimaja, ei saagi, paar-kolm aastat lõhuti maha. Inimeste raha puha ja on niimoodi, oli, elu on ja nüüd jumala kord lahti maavanamees, ütles vähemalt seda hirmu pole, et tulla sööjast minema. Kui ma siin sides Viljandis tööl tuju õhtu kodu, kui ma kuulsin, et automüratund lei jahedas kuulates tullakse järgi jälle saade tunne põua kooli, eks mul oli saade tunne ka, et ma vabatahvlid olid neid põitio sadama tähend, ega see muidugi muidugi sõjas oli teha, neid ei puudutata meil vabatahtlikuna. Sellepärast.