Kolmandast neljanda maini toimus Tallinnas Nõmme kultuurikeskuses 12-st Nõmme jazzi rahvusvaheline noortekonkurss džässartist 2013 kus võistlesid noored bassimehed, lauljad Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Norrast, Türgist, Hispaaniast, Poolast. Kõnelusest konkursist räägib selle peakorraldaja Jaanika Ventsel. Konkurss tänavu toimub juba kaheteistkümnendat korda mis tähendab seda, et kui ikka üle 10 korra juba midagi teinud, et siis on ikkagi juba traditsioon, võib öelda nii, et see on traditsiooniga konkurss. Ja alguse sai ta niimoodi, et konkursi idee tuli Toivo hundil. Et noored inimesed pääseksid esinema välismaale festivalidele ja noorel inimesel reeglina ei ole lihtne pääseda isegi suuremal artistil, kes on juba ajalooga, et et kui sa ei ole väga suur nimi või sa ei ole kogemata sattunud kuhugi, kus sind keegi on näinud, et lihtsalt saata oma CV või vaat et see reeglina nagu ei jõuagi mitte kuhugi sest neid saadetakse sadu ja sadu ja keegi neid jõua üle vaadata. Et selles mõttes on see konkurss ääretult eriline, et siia tuleb kokku välismaalt kaheksa üheksa žüriiliiget kes tulevad ainult sellepärast siia, et kuulata 15 või 16 noort artisti. Et nad kuulavadki ainult neid ja kaks päeva. Et selles mõttes on see äärmiselt eriline asi ja kui ka see noor inimene kuskile pääse, siis esinema seekord, eks ole. Et siis see kogemus juba esineda sellise zürii ees, kes tegelikult otsustab, kes tuleb esinema kuhugi. Et seal on ikka väga suur enda proovilepanek ja mõnel inimesel ongi nii, et ega see närv ei pea nii hästi vastu, et seda lavanärvi kasvatama. Et seda oleme ka näinud teistel konkurssidel ette, aga ka enda konkursil, et mõnel võib-olla ei õnnestu nii hästi, kui ta tegelikult proovis teeb, et vaatad, suu ammuli, et oi, see on fantastiline, mida teeb, ja siis, kui tuleb see moment, kui žürii, nii kui on publik ja kui on see võistluse hetk, siis sa vaatad, et see inimene on nagu natukene endasse ja ta julge välja panna seda, mis ta tegelikult suudaks. Et see ongi see asi, et mis teeb vahe siis sellele küpsele artistile ja sellele, kellel on veel vähe kogemust. Keda sinna konkursile siis osalema toodetakse? Aga eelkõige ikkagi noori muusikuid, kes on huvitatud tulevasest karjäärist ka väljaspool Eestit. Et, et saada nüüd Eestis mõni esinemine, ma arvan, et see ei ole väga keeruline aga et minna välismaale esinema, saada hoopis teistsugune kogemus hoopis võõras kultuuris ja esinedes täiesti võõraste muusikutega. Ma arvan, et see kogemus on täiesti hindamatu ja kui on ikkagi visioon, et olla professionaalne muusik, et jõuda kaugemale, käia ümber maailma reisimas, siis selline kogemus noores eas saada, see on hindamatuks täiesti hindamatu. Et sel aastal osalesid bassimängijad ja lauljad Algusest peale oli ainult lauljate konkurss ja päris esimene aasta oli üldse ainult eesti lauljad. Ja sealt edasi hakkad vaikselt arenema, et tulid ka Eesti, Läti, Leedu ja Soome. Ja nüüd on meil maid pisut rohkem, aga väga suureks seda ajada muidugi ei planeeri. Me oleme huvitatud eelkõige sellest, et meie oma eesti muusikud pääseksid areenile. Nii et sellepärast me ei taha korraldada mingit väga suurt rahvusvahelist üritust vaid peame silmas eelkõige oma eesti muusikuid. Kategooriad tekkisid sedasi, et lihtsalt tuleb valida üks instrument, et üks võimalus on jah, et võtame nagu erinevad instrumendid, et lihtsalt, kes on kõige huvitavam. Aga et see võrdlus oleks lähedam ja noortel oleks ka omavahel mõõtu võtta teisest instrumendi mängijast, siis on kõige huvitavam siiski nende jaoks, kui on üks instrument ja me alustasime siis kõige võib-olla džässi oma pilliga, mis oli saksofon ja sealt edasi olid trummid ja kogu rütmigruppi läbi käinud ja viimane oli siis see aasta kontrabass, bass. Vaatame seda instrumenti ka selle järgi, kes meil Eestis siiski olemas on parasjagu, et kes võiksid osaleda. Päris umbropsu me seda nagu võtnud ei ole. Kui ka võtad mingi pilli ja sa vaatad, et ühtegi noort tõenäoliselt ei ole, kes seda praegu mängiks siis ei ole ju mõtet seda konkursiga teha, et ilmselt üsna nüüd järgmine või ülejärgmine aasta hakkavad siis jälle korduma need instrumendid, sest põhiinstrumendid on kõik läbi käidud. Meil on süsteem selline, et meil on nagu vahe eesti omadel ja välismaa osalejatel eesti osalejatele toimubki spetsiaalne eelvoor, mis on kontserdi vormis ja see on meil toimunud otsa koolis juba mitmeid aastaid. Ja see on olnud väga popp ja alati väga huvitav. Siis on kandideerimine täiesti vaba, ei pea saatma teemasid, iga üks ise teab, kas ta on võimeline ja kui palju ta on võimeline laval siis esinema endast andma. Ja sellise eelvooru tulemusel siis me juba näemegi, et kes on valmis esinema laval mõeldes just sellele, et kas ta on võimeline ka välismaa festivalil esinema. Järgi me siis valime, keda me näeme, et suudaks seda teha, siis nüüd me võtame konkursile ja me oleme võtnud mõnikord vähem kord rohkem, vastavalt sellele siis kuidas need kandidaadid on. Aga välismaa osalejatega natukene teistsugune lugu. Nendega on niimoodi, et Meil on need festivali partnerid ja nemad endama muusikuid, noori enam-vähem teavad ja nad pakuvad kellelegi välja. Aga mõnikord on ka niimoodi, et pakutakse välja ka natuke rohkem muusikuid või kutsutakse rohkem, et siis nad nagu omavahel kandideerivad ja välismaa esinejad saadavad igal juhul oma tema lood ka. Ja me kuulame need üle ja vaatame siis, et kas see on meile sobilik, ei ole. Ja meil on kindlaks määratud maad siin Balti regioon ja Türgi, kes on meil pikaajaline partner, et need ongi selle järgi, kust maalt meil siis on need festivalid, et sealtmaalt me võtame ka osalejad. Aga me võtame alati juurde vähemalt ühe maa. Ja see aasta oli meiega kaks maad, kuna ei tulnud piisavalt osalejaid meie partneri maadest, näiteks ütleme homme tuleb välja, et noortel kontrabassimängijatel on niivõrd palju tööd, et nad ei suuda endale asendajat leida ja ei saa tulla üheks nädalavahetuseks Lähme konkursile. Nirk kahjuks ei olnud Soome bassimängijaid, kuigi seal on neid väga mitmeid ja väga häid. Ja me oleks oodanud ja me käisime peale oma nendele partneritele, et palun, otsige otsige ja, ja mitmele erinevale inimesele veel ja ikka ei tulnud välja. Et lihtsalt pärast meil oli võimalus võtta siis 12 maad. Me mõtlesime seekord Poola ja Hispaania lauljad. Muidu ei peaks nagu sellesse ringi kuuluma, aga lihtsalt oli võimalus, oli vabu kohti. Ja see on ka muidugi huvitav, näha jällegi hoopis teistsuguseid kultuurist tulevaid inimesi. Kui palju neid osalejaid kukkudeli sel aastal oli 15 me muidu see põhiarv on 16. Kas see natuke võib varieeruda, pluss üks miinus üks, niimoodi selle ümber ta on. Oleks ma seda ajada ei tahagi, sellepärast et esiteks On see kontsert, et seda peab olema ka võimalik ikkagi ära kuulata, kuigi ta on väga pikk eelvoor, sest iga osaleja esitab kaks lugu, nii et kui on 15 osalejat, on 30 lugu. Need lood on pikad sisukad ja neid peabki kuulama otsast lõpuni, ilusti ära. Teine asi on see, et ka žüriiliikmed, kes tulevad siia tulevad siia tegelikult ju omast heast tahtest, tulevad siia tegema tööd ka heast tahtest ja valivad siis ühe noore muusiku, nii et noh, me ei saa seda limiiti nagu tohutult suurendada. Bändil on väga suur koormus, sest nemad peavad suutma teha ühe päevaga kõigiga proovi. Järgmine hommik on ka veel kiire proov, nii et ütleme, kahe väga lühikese prooviga peab olema täiesti pikk esinemiskõlbulik kontsert, kus esitatakse 30 lugu niiet bändile ka suur koormus, et selles mõttes ei saa me ka seda väga palju suuremaks ajada. Konkursi poolfinaal toimus reedel. Kuidas läks? See läks väga hästi, oli väga huvitav. See aasta on natuke erinev võib-olla kui teistel aastatel, et tase oli üsna ühtlane. Igal aastal on ikka olnud keegi, kes paistab rohkem silma kas lauljateks või instrumentalistina, sest et on üsna selge, et tema on favoriit. Aasta oli üsnagi võrdne tase ja, ja selles mõttes ka žüriipunktidest oli seda näha. Esimesi kohti pakuti väga erinevatele inimestele ja viimaseid ka, et ja siis oli see keskmine skaala ka üsnagi kõikuv, et noh niimoodi tulebki olemas välja, et lihtsalt, kellel on kõige kõrgem koht, et see punktide vahe võib mõnikord allagi, üsnagi väikene, aga jahedad. Meil on kõik aastad olnud nii, et žürii on ikkagi esimeste kohtade puhul olnud üsnagi üksmeelne või tähendab, see aasta ei olnud seda ja see näitabki, et tase oli üsna võrdne. Seal on suure rõõmuga, et minu jaoks silma ikkagi Eesti bassimehed nii basskitarril kui kontrabassil ja minu jaoks mängisid nemad kõige haaravamalt. Et kui muusikat, et hinnata, siis nad elasid sellesse sisse, nad võtsid seda täie tõsidusega ja väga hästi ette valmistanud, nii et et selles mõttes tuleb neid väga-väga kiita. Ja eranditult kõik Eesti bassimehed on väga head muusikud, väga head muusikud. Ja mida peab ütlema veel noortepassimeeste kiituseks, et nad mängisid oma lugusid praktiliselt kõik või siis ikkagi eesti autorite lugusid. Et see tegi asja veel omakorda väga huvitavaks. Sest džässistandardeid oleme me ju kuulnud igasugustes versiooni toonides. Selles mõttes, kui inimene esitab ikkagi juba oma loomingut, teda suudab ta seda teha ka väga heal tasemel siis igal juhul ületab teisi. Kes siis žürii poolt sinna finaali said, Välitud? Finaalis olid meil norrabasines ja türklane ning Eestist olid Heiko, Joosep Remmel ja Martin ei Rakveres saar. Ja peab ütlema, et Eka, Joosep Martin mõlemad üsnagi noored bassimängijaid. Ma võin kohe nende vanused ka siia juurde öelda, et oma sõnu kinnitada. Joosep on 19 ja Martin on 23, et tore pillimehe kohta on see tõesti nooriga, eriti kui me ütleme, et 19 ja mängida sellisel tasemel võisteldes mõne 27 aastasega, siis see on väga suur asi. Aga kas žürii andis ka mingit tagasisidet, et mida nagu enim hindasid nende juures viin, mis neil sinna jäi? Sireeni moodi isikule sealt tagasisidet ei andnud, me rääkisime üldistest asjadest, mida keegi peab oluliseks, et mille järgi nad oma otsuseid langetavad ja ja mis võib-olla võiks olla teistmoodi, millele tähelepanu pöörata. Et mõnel juhul erinevad arvamused, aga, aga üldiselt see kõik teeb kokku ühe terviku, et mis peabki nagu muusikas olemas olema. Esiteks, seal peab olema teatud tase, siis sul peab olema, kuna seal on artistide konkurss, peab olema ka artistlikust. Et seal ava pääl paned ennast maksma bändiga koostöö ja mis väga rõhutati tassinaste puhul, et, et kas mina sooviksin seda bassimees mind ei võta, eks ole. Ja laulja puhul veel eriti see, et kas mina tahan kutsuda teda oma festivalil esinema, kas me teame kontserdile lähen eks ole, et see on nagu see väga oluline kriteerium, sest me räägimegi ju kontserti korraldusest tegelikult selle jaoks nad valivadki siin esinejaid. Kas mingisugune oluline erinevus oli ka selle vahel, et laval on eesti muusik või, või türgi muusikat, kas kuidagi lähenevad Churchill erinevalt näiteks? Kindlasti on mingid kultuurilised erinevused, mis löövad välja, aga muusika kui selline jääb ikkagi muusikaks, et seal on mingid teatud kriteeriumid, mida ma ka enne nimetasin. Et mis loevad. Ja kui sa suudad publiku endaga panna kaasa elama, siis ei ole ju vahet, mis maalt skulptuuris sa tuletad, mis rahvusest sa oled siis loeb ainult see, see muusika, mis seal saalis hõljuk siis, et kuidas sa sellega saavutad selle kontakti publikuga ja kuidas inimesed selle vastu võtavad? Ka nägime kongressi tulemustest ka, et kuidas see kõik lõppes. Lõppes väga kenasti meie arvates kuna kaks noort passimeest, keda me siin juba nimetasime auhinnalised kohad, Bremmele sai teise koha ja Martin Eera Kõressaarne kolmanda koha. Ja esikoht läks Rosse, Kristjani tsentriline ja norrakas jättis muidugi vapustava mulje. Ta on väga huvitav muusik ja ma usun, et me temast kindlasti kuuleme veel. Temas on isikupära ja loomingulisust ja tal on tehnilist poolt ja tal on absoluutselt kõik olemas. On huvitav kuulata. Ja muidugi norrakad puhul oli oluline see, et ta võttis oma kontrabassi kaasa. Nii et ta tuli lennukiga selle suure kontrabassikirstuga, aga me ei olnud selleks ei valmistunud ja me ei teadnud, et ta võtab selle kaasa, nii et tykk tegu tavalisse autosse ära mahutada, aga õnneks saadi hakkama. Nii et see oli väga vahva. Lauljatest sai siis kolmanda koha, Veronika Ching aite Leedust, Joanna Kowalczyk poolest sai teise koha ja esimese koha sai tutatud oma Lätist. Ja kui nad tulevad, siis lihtsalt punkti hääletuse järgi. Aga olulisem, kui see koht on tegelikult see, et siis kes seal rohkem festivaliesinemisi. Ja muidugi, osalejate hulgas on ka mõnikord see, et oi, et ma sain küll sellise koha, aga näete, ma ei saanud ühtegi esinemist, et miks siis niimoodi mõni aasta tagasi üks lauljanna, kes on meil praegu väga tuntud ja käid igasugustel festivalidel ei saanud ka praktiliselt ühtegi festivali esinemist. See sõltub ilmselt zürii maitsest või hetke minu arust või mis kontserdil neil plaanis on? Seda ei oskagi öelda, et selles mõttes see ei ole ka mingi näitaja, et iga kord ei saa ühtegi esinemist, siis võib-olla teises olukorras. Teinekord sa võid sellelt samalt inimeselt saada selle esinemise. Ja seega kuidas žürii hindab seda esinemismomenti. Eks see sõltubki sellest samast, et kas tekkis eriline atmosfäär, kas see lugu oli ehitatud niimoodi, et ta mõjus, sest ühele samale inimesele poolfinaalis anti näiteks palju kaugemaid kohti ja finaalis väga palju kõrgemaid kohti, nii et ikkagi see esituse üritus on nagu kole sõna öelda. Aga kuidas see esitus nagu mõjus see ikkagi läheb väga palju, sest on olnud meil aastaid ka niimoodi, kus on poolfinaalis on keegi väga kindel favoriit Stahlis, ta ei suuda enam sedasama välja panna. Ja, ja nagu ma enne ütlesin, see muidugi see kogemuse küsimus, eks ole, et kas sa oled nii kogenud, et sa suudad kaks päeva järjest olla oma parimas vormis ütleme see festivalide esinemise pakkumine, see on, ma ei taha öelda, et see on juhuslik, aga see võib-olla täna nii ja homme teistmoodi. Oleksin siis ette, mis festivalid kutsusid siis esinema meie noori artiste, pori Jazz festival võttis endale Christian Jenseni turgu. Hästi, eval võttis siis lauljate esikoha, ruttad uduma. Riiga sõitmine, festivalile läheb meie noorbassimängija Heiko Joosep Remmel. Kaunest jazzfestival 2014 kutsus endale ruttad uduma ja samuti Heiko, Joosep Remmeli partner Türgis Naardis džässklapp, kus on esinenud väga paljud maailmakuulsused. See on Türgis väga populaarne, see klubi ja seal on praktiliselt igal õhtul, sest muusika nemad kutsusid endale noa, luur Hispaaniast. Norra Muusikaakadeemia teatab oma otsuse natuke hiljem. Aga nad kindlasti võtavad. Meie noore muusiku džäss vussis Competition. See on siis Katšess lauljatele mõeldud võistlus Leedus. Võttis endale neilt Kristjani lume, kes küll kahjuks ei pääsenud edasi teise vooru ehk finaali. Aga ometi on ta väga paljulubav laulja ja, ja need, kes meil žüriis olid, lauljad hindasid teda väga kõrgelt. Nii et ma usun, et sellel noormehel on veel väga ilus karjääri ess. Ta on ka väga hea laulja ja, ja kui ta veel arendab oma artistliku poolt ja saab rohkem kogemusi, siis siis ei ole mingit kahtlust, et toimuvad väga kaugele. Festival Jazzkaar võttis samuti norra bassimängija Christian meie frentseni. Juu jääb festival, muusa Karel võttis rutta tooduma ja Nõmme Jazz festival. Siis võtab 10 elaniku. Heiko Joosep Remmeli. Kas festivalidele kutsumine nagu eeldas mõneti ka seda, et ütleme, bassimängijal on ka olemas oma bänd või, või oligi kutse ainult personaalselt ühele muusikule? See ongi vahe sukesidega, kust reeglina esinevad ikkagi valmis ansamblid. Et meil on siin selline süsteem, et esinevad artistid, Nad on üksikesinejad ja eks see ka üksi esinema ja siis kohapeal pannakse tänud kokku ja tähendab jälle omakorda fantastilise kogemuse noorele inimesele esineda täiesti võõraste inimestega ühe prooviga ja ta saab endale uusi kontakte, mis on ka väga suurepärane ja nii mõnelgi ool ongi ainult püsiv koostaja inimeste vahel. Ja see on ka meie üks eesmärke, et sellist koostööd arendada. Kahju, et sellist bändi koosseis on, meil reeglina esinema ei lähe, kuigi on olnud erandeid, kus inimesel on näiteks juba kindlalt andja, saadab võib-olla oma tema väsinud, nad ütlevad, et äkki ma saaksin tulla koos oma bändiga. Mõnel juhul on see nii läinud. Aga toon näiteks mete Juul, Taani lauljanna, kes me siin mitmeid aastaid tagasi võitis temal näiteks Turku džässifestivalil. Las ta käis juba kolmandat korda ja loomulikult ta käis seal alguses üksinda, aga hiljem juba oma bändiga, niiet et asi võib olla arenevas vormis ja kui ikkagi artist meeldib, korraldajatele meeldib publikule, siis näeme, kutsutakse tagasi ja, ja sealt edasi, võib-olla juba mõned teised festivalid kutsuvad, nüüd on ka Soomes muudel festivalidel käinud. Et tasub proovida ja tulla nõmmesessi. Konkursile. Mis selle konkursi plaanid edaspidiseks on? Kas meil Eestis jätkub piisavalt džässmuusikuid, kes sellel osaleda saaksid? Tänasel päeval võib küll öelda rõõmuga, et jätkub nagu ka see aasta tõestas, et meil oli lausa neli bassimängijat ja eelvoorus oli neid ju veel rohkem ja kõik olid väga head. Selles mõttes on tõesti tore, et noori muusikuid tuleb peale ja, ja nad alustavad juba palju varem oma õpinguid. Nii et kui nad juba otsaga päeval jõuavad, siis nad juba oskavad väga hästi pilli mängida. Ja kui nad sealt väljuvad ja on juba juba noored tegijad juba muusikaakadeemiasse jõudnud siis see tase on juba väga kõrge, nii et, et selles mõttes me küll ei karda. Murekoht on see, et siiski osata veel kaugemale vaadata Eestist. Et kõik on hästi eestikeskne, kuna meil siin muusikutel tööd jätkub veel ja ja ei ole seda probleemi, et kuhu minna ja võib-olla ei olegi ambitsioone osatud kasvatada, et unistada kaugemale natukene. Et seda, seda võiksid noored inimesed mõelda ja kui nad siis tulevad konkursile, siis on ääretult oluline pühendada sellele. Sest kui ei võta seda asja tõsiselt ja täitsa kõige muu kõrval võtad nii-öelda, et käin tunnike proovis ja jooksen jälle minema. Või muudan oma oma esinemisi, aga mul on õhtul teine esinemine. See tähendab seda, et sa ei keskendu ühele asjale. Ja meie 12 aastane ajalugu näitab, et need inimesed, kes ei keskendu, ei võta tõsiselt põruvad ja see on raudne reegel. Ja need inimesed, kes võib-olla ei ole isegi ütleme, esimesel pilgul sellest tippkonkurentsis, kui nad võtavad seda asjadega tõsiselt ja pühendavadki ainult sellele teevad selle eesmärgiks sellel konkursil, ma panen kõik välja siis nad jõuavadki, nagu me siin näeme, meil on kaks tassi mingil teisel ja kolmandal kohal, eks ole. Et see teeb selle vahe sisse, kuidas me ise suhtume sellesse. Nõmme džässi rahvusvahelisest noorte konkursist džässartist 2013 kõneles peakorraldaja Jaanika Ventsel. Siinkohal kõlab ka väike helinäide konkursi poolfinaalist. Oma loomingut esitab kolmanda koha pälvinud bassimängija Martin-Eero Kõresaar. Nõmme džässi noorte džässartistide konkursil pälvis bassimängijate kategoorias auhinnalise teise koha Heiko Bremmel, keda on hea meel. Tänasin tassikaadiska tervitada. Tere tulemast ja palju-palju õnne Sulle. Konkursist on mõned päevad nüüd möödas, kuidas seal meeleolud on? Ma usun, et võib kindlasti öelda, et võrdlemisi ülevad et tegelikult see teine koht oli suhteliselt ootamatu, kuna päris palju häid muusikuid oli veel seal see aasta. Aga noh, kindlasti ka väsinud, et on palju tööd tehtud, ütleme. Vaatasime seda konkursiprogrammi ja kohe hakkas silma, see tegelikult saidki kõige noorem osaleja seal. Kuidagi imestad ka, et miks on nii hästi läks. Ma ei tea, see vanus on kuidagi saanud juba. Ma ei oska öelda, ma olen nagu kogu aeg kindlasti vanemate inimeste seltskonnas, et see nagu vanusenumber minu jaoks ma ei pööra enam tähelepanu eriti sellele et kuigi noh, muidugi seal oli ju veel näiteks Norra poiss, kes võitis, tema oli juba lõpetanud ära Oslo akadeemia džässerialal ja noh, muidugi ma olen väga meelitatud, et et otsustati, et mina ka nagu olen väärt olla ikkagi seal kõrval kohe. Kui tõsine see konkurss sinu jaoks oli, kui palju sa pidid ette valmistama? Noh, muidugi, kui nüüd hakata tunnistama ja siis noh, seoses koolilõppudega võib-olla jäi see ettevalmistus natukene vähemaks, kui ta oleks võinud jääda, aga ma ikkagi ikkagi nagu seda tööd tehti, selles suhtes Mida sa seal konkursil mängisid repertuaari kuuldes? Poolfinaalis mängisin ühe, ühe oma isa loo, mis ta kirjutas juba aastaid tagasi meie nimele, haben Berliin. Ning ühe eesti klahvimängija Henri Peipman temalo liunaud. Ja siis, kui ma sain endalegi üllatuseks finaalis, pidin hakkama kohe mõtlema, mida mängida ja ma mängisin kaks enda kirjutatud lugu, millest üks oli noking, distants ja teine oli, isid Joel Remmel Trio plaadi pealt tühjus, mida ka varsti kuuleme. Kui palju sa teisi bassimängijaid jõudsid jälgida või kuulata, et kas oli seal ka nagu mingi erinevus maade kaupa? Ma ma usun, et isegi võib tegelikult väita niimoodi, et näiteks kui ma kuulasin seda Türgi passimeest, siis seal oli hästi oluline just Tadić traditsioonilise džässiteema ja selline vanaseenest tõite swing, aga kui, kui kuulata näiteks seda norra bassimeest, siis nagu kuidagi skandinaavia nagu selline seenevabama džässi nagu mõjutused olid selgelt äratuntavad ja noh, muidugi eestlaste seas oli ka oli üldse väga erinevaid selliseid Fjuseni mõjutusi ja et kindlasti võib öelda, et nagu rahvusvaheliselt oli väga nagu erinevuse Sa pidid mängima seal ansambliga koos, kuidas see koostöö sujus? Ma julgeks isegi väita, et väga hästi, sellepärast et see aasta oli tõesti äärmiselt ansambel. Et ma isegi üllatusin, kui, kui, nagu mitmekülgne ja koostöövalmis see oli, et väga lihtne oli teha koostööd pärast kohe, kui palju arengunoodid ette kohe mõistsid, mida võiksin ja mida, nagu ma tahtsin, saada sealt. Aga see vist džässmuusika jaoks üldse üsna tavaline, et sa lähed kuhugi, satud iga kord erinevate muusikutega erinevasse ansamblisse mängima. Kuidas sulle selline varasem kogemus on olnud ansamblites mängimisega? Ütleme, et see on alati alati erinev, et vahel lihtsalt on nagu arusaadavus, parem üksteisest. Ja mõnikord lihtsalt näiteks ei kliki niimoodi, et see nagu lai spekter nagu kuhu, kuhu sisse see võib minna. Mängin näiteks Joel Remmel trios. Ma teen koostööd marjama vendadega hästi palju, või noh, Mario Brothers siis nii-öelda nagu öeldakse, meil on väike selline džäss, kiusen Dio nagu tšjom, gängster, millega me vahel ka tegutsema. Ja siis on selliseid võrdlemisi palju võrdlemisi palju erinevaid projektiansambleid erinevate erinevate eesti muusikutega. Selle konkursiga seoses kutsuti sind väga mitmetele festivalidele. No võib-olla džässimaailmas nüüd see esimene võimalused sõltuvad ka võrdlemisi palju tutvustesse, kellega sa koos oled enne mänginud. Et ma arvan, et tegelikult esinemisvõimalusi on, aga nende džässfestivalidega seoses ma veel muidugi ei tea, mis kontekstis ja kuidas mind sinna kutsuti, aga annab mikkust näiteks viga seitsmefestivalile see aasta ja Kaunas festivalil järgmiseks aastaks. Nõmme džässifestivalile see suve lõpp, see noh, ma loodan, et sealt tuleb ka midagi, mingeid huvitavaid, uusi kogemusi ja tutvusi jälle. See pälvisid ka Eesti esitajate liidu stipendiumi. Millise tõuke see sulle tähendab? No eks me näe, ma veel ei ole ausalt öeldes mõelnud, mis otseselt tähendab minu jaoks, mis sellega peale võiks hakata. Aga mida sinu kraanid üldse edasi ette näevad? No hetkel nüüd kohe lähitulevikku vaadates on vaja ära lõpetada keskkool mis on siis kõige suuremaks prioriteediks. Ja tõenäoliselt pärast seda järgmine Preston plaan astuda Eesti muusika ja teatriakadeemias džässmuusika erialale. Ja siis vaatame, kuhu mind, kuhu tuuled viivad. Igal juhul suur aitäh sulle ikka täna siia klassikaraadiosse tulemast ja veel kord, palju õnne. Ja me võiksime lõpetuseks ka muusikat kuuletamised, ole hea juhataja lugu sisse. See on siis jah eelmine aasta ilmunud Joel Remmel Trio albumilt lumekristall üks minu komponeeritud pala nimega tühjus mis tegelikult sai kirjutatud vist aastal 2009 juba, kui ma ei eksi ka täpsemalt siis nõmme džässi jaoks, kus sa pidime esinema jõeliga kahekesi.