Külaline klassikaraadio stuudios on täna külaliseks pulma- ja portreefotograaf Annika Metsla. Sest et tuleval pühapäeval on ju emadepäev ja just Annika Metsla on võtnud ette pildistada nii emasid kui tütreid ja selline väljapanek tema fotodest toimub siis Tallinna kaubamajas juba sel pühapäeval ja hiljem siis siirdub see fotoseeria ka Tartu kaubamajja. Tere tulemas klassikaraadiosse. Tere. Tegelikult olete te vägagi tunnustatud fotograaf rahvusvaheliselt, kust üldse teie fotograafia huvi on alguse saanud ja kuidas ta nii kaugele olete jõudnud? No algus on saanud, sa ikka juba võiks öelda siis mitte päris lapsepõlvest, aga noorpõlvest, et kui on see vaata graafi kogu aeg minu hobi olnud ja lihtsalt ühel päeval sealt hobist kasvas välja töö, et kui juba pildistamise oli nii palju, et enam muuga ei saanud tegeleda, et siis sealt see niimoodi edasi läks. Ja nii kaugele ma olen jõudnud just tänu sellele, et lihtsalt olen nagu õnnelik olnud, et, et mul on olnud võimalus teha seda, mida mulle väga meeldib ja südamest, et et ma arvan, et see on väga oluline pulma- ja portreefotograafia kuivõrd spetsiifiline valdkond see fotograafia osas siis üldse on? Ju ikka on, et võib-olla esmapilgul tundub, et, et mis see siis pulmafotograafiks olemine ikka on, aga ma olen ise seda defineerinud niimoodi, et tegelikult üks hea pulmafotograaf samas koondab nagu mitu erinevat fotograafia valdkonda, et et sa pead olema ühtaegu siis ja portreefotograaf ette, et eks me portrateerime ka ju pulmajooksul pruutpaari ja ka külalise inimesi, et see nagu portreefotograafia siis ka ütleme samas ka ütleme, et nagu siis kas loodusfotograaf maastikufotograaf, et, et kui sa ju oma inimesed, siis sätid tegelikult ju mingile loodustaustale ka kõike seda näha, mida üks loodusfotograaf peab nägema, siis natukene on ka seal sellist moefotograafiat või nagu nihukest noh, et ütleme, et pruute natuke glamuurse mas võtmes jäädvustada ja kõigele lisaks ka veel ütleme, et siis nagu reportaažfotograaf eksis, nagu võib isegi võrrelda seda pressifotograafiga, sest et hästi palju, mis näiteks sellel ürituse puhul juhtub, on ju kõik selline spontaanne, et kõiki hetki ja lõikese sealt nagu ei kontrolli, vaid sa pead olema lihtsalt valmis need hetked nagu jäädvustama. Et selles mõttes, et see nagu jah, hõlmab väga mitut erinevat valdkonda. Kui palju te üldse olete pulmasid külastanud? Oi, neid on väga palju, ma tegelikult ei ole tänaseks neid kokku lugenud, et mingil hetkel lihtsalt läks arvutamine sassi, aga no arvestades, et ma olen seda juba teinud 10 aastat, et siis ikka päris palju ja, ja kui mõelda, suvenädalavahetused on kõik hõivatud, et siis siis sealt ikka tuleb. Et siis eestlane peabki pulmi pigem suvitama? Jah, kahjuks vot ongi see, et, et kuna meie kliima on selline, et me kõik ootame seda ilusat ilma ja see on suhteliselt lühikene aeg, siis jah, et see suvi on väga tihe ja, aga on viimastel aastatel ka läinud trend unistatakse ka väga ilusatest talvepulmadest, et võib-olla tänu siis nende viimaste aastate lumerohketele talvedele. Ta ei ole praegu nii, et ainult suvel, aga noh, see suvi on muidugi oluliselt tihedam graafik kui praegu just on hästi aktuaalne ja uudistes jääb kõlama ikkagi trend, et, et inimesed pigem lähevad mingil hetkel lahku ja võib-olla sellist abiellumist kohe ei toimu, et on sellised vaba kooselud, et kuidas teie seda oma teest tunnetate, et kas see siis nagu reaalsuses kani peegeldub. Aga ei, ma ei oska öelda, mulle ikka tundub, et inimestele meeldib abielluda, et vaadates neid numbreid ka, et mina ikka pigem ütlen, et trend on ikkagi lõpuks abielluda, võib-olla oodatakse, et see ei juhtu kohe, et et noh, seda enam, kui sa tahad lubada omale midagi suuremat ja ilusamat, ehk siis on ju vaja ka natukene nagu sellist materiaalset tuge. Et võib-olla oodatakse seda, aga, aga ei, ma ütleks, et pulmade pidamine on trendikas. Mis teile fotograafina kõige enam sellise ürituse juures nagu põnevust või pinget pakkuda? No ütleme, et töö on just sellepärast põnev, et kas või pulma või isegi kui seal mingi portree pildistamine, et ma kohtun jälle jälle uute inimestega, et mu üldjuhul kliendid ei kordu, küll osad kliendid jäävad nagu sulle pikaajaliseks, nagu võiks öelda püsikliendiks. Aga tegelikult ongi põnev see, et on nii palju erinevaid nagu lugusi, millega sa kokku puutuda ja millest sa nagu osa saada, et tegelikult on see ikkagi väga põnev ja nii erinevad persoonid ja no ütleme nii, et, et õhtu lõpuks saad ikkagi ka juba emotsionaalselt väsinud, saad ikka nii palju enda seest läbi lasknud, et aga see kõik on väga lahe. Mis on olnud sellised kõige erakordsemat või, või sellised hämmastavad üllatavamad pulma, toimumispaigad või, või sellised organiseerimise vormid või toimumise vormid, kombed? No mingi tekstreemsemad näitajad on olnud, et on registreerimine tehtud näiteks päiksetõusu ajal, seal on ju, mis mingi hetk suvel on ikka väga-väga vara ja ka külalised selleks kellaajaks kohale kutsutud ja kellelegi jaoks on mingid kohad kasvõi kuskil keset raba väga olulised on need seal tuttavaks saanud või midagi nende elus mingi tähendus sellel kohal, et selliseid ekstreemsusi ikkagi on, et mis ei ole väga tavapärane, et kuhu kutsutakse siis külalised kokku. Pigem on need sellised vabas õhus, jah, kunagi võib-olla on üks abiellumine on olnud lennujaamas ja sealt otsekohe oligi registreerimine ka lennujaamas ja sealt otse mindi pulmareisile, et aga aga muud jah, et võib-olla lihtsalt looduslikult mingid sellised, noh kasvõi see rabasse ka mingi varahommikul minek ei ole just päris pärane ja võib-olla ka teistele osalistele tundub esmalt nagu tülikas, aga samas kui jälle oled seal kohal ja hommikul päike tõuseb ja kogu see muu emotsioon sinna juurde, et need on kirjeldamatut tegelikult hetked kuidas see valdav trend on, et kas eestlased peavad väga suurejooneliselt oma pidusid, kas nad hoiavad kinni ka sellistest vanadest ka lauatraditsioonidest või on hoopis tulnud mingid uued ja sellised modernsed kaasaegset maailma trendid? Nii, ja naa, et eks siin olid ju vahepeal raskemad aastad, et mis tundub natuke, et juba hakkavad nagu mööda minema, et kui siis tõesti tõmmati natukene nagu kokku ja, ja, ja võib-olla need peod olid väiksemad, väga palju ka noh, ütleme, et see käib ka selle kohtades ikkagi taheti abielluda, aga, aga siis tehtigi seda võib-olla kahekesi või siis väga väikse perekonnaringis, et pulmapilte on alati tahetud, et vahet ei ole, kui suur see pidu on? Pulmafotograaf on alati kohal, aga nüüd on ikkagi jälle, et kui võimalusi on, siis ikka tahetakse selles mõttes suuremat pidu ikkagi jagada seda päeva oma sugulaste ja sõpradega. Pidu armastatakse pidada, aga trendide kohta pigem on, nii et võib-olla päris sellist ehedat süldipidu võib-olla on nagu vähemaks jäänud või mina olen vähemalt vähem kokku puutunud. Ta on jah, natuke võib-olla vastuvõtu stiilis ja natuke nagu glamuurse maks, natukene peod läinud, aga samas ikkagi väga palju pööratakse rõhku just mingile stilistikale, et ütleme, et nagu väga äge, teha pidu näiteks kuskil heinaküünis. Aga noh, samas, selles heinaküünis on ka selline kontrasti poolelt ikkagi kaetud valgete linadega lauad, et on küll nagu kuskil maal, aga samas on see kõik nagu väga pidulik, et selliseid asju tuleb päris tihti ette ka jah, sellist tite mähkimist ja pakku lõhkumistel harva või siis tuleb seda just siis ette, kui on tegemist nagu rahvusvahelise pulmakat, ütleme näiteks teine poolt on kuskilt mujalt kui Eestist, siis tahetakse just seda eesti traditsiooni näidata väljastpoolt külalistele. 2010. aastal te pälvisite Baltikumi parima pulmafotograafi tiitli, kuidas selliseid konkursse, mille alusel seal hinnatakse ja mis teile tõi siis selle võidu ütleme, teatavateks fotovõistluses? Eks see on ju selline subjektiivne, et eks Mullele Neid õnnestumise ennemgi ette tulnud, et küsitakse, et mis siis edu võti on, et noh, esmalt eks, et ma ju ei tee tegelikult ju võistlustöö, ma teen ikkagi oma kliendile, pildistan aga ma alati nagu üritaks, et ma pean kindlasti midagit saama iseendale või midagi teistmoodi tegema. Et ma väga-väga väldin selliseid, mingeid rutiine ja mu jaoks on väga oluline, et, et igaüks saab oma pildi, mitte see ei ole see, et kõik on sama, ainult nägu on pildil muutunud. Ja nüüd, kui siis võistlustele pilte valida, siis on ka see, et noh, pildil nagu peaks olema midagi, mis on kas teistmoodi või et sa pead eristuma, et vahel nagu minnakse selle õnge, et keegi vaatab, et ood eelmine aastat sellel pildil. Et see meeldis žüriile, et järelikult ma peaks see aasta ka midagi sellist panema, aga tegelikult pigem on see, et kas midagi uudsust või või vastupidi, et kui inimesed žürii pilti vaatab proovida üllatada, et noh, nüüd ma olen juba aastaid isegi žüriis istunud, et et tegelikult sa otsid midagi, mis oleks nagu teistmoodi. Aga mina, võib-olla sellel aastal vastupidi mu eduks oli ka lihtsused vahel pingutad, võetakse liiga üle ja kas või fototöötluse ja kõige sellega, et siis see pilt oli vastupidi, hästi-hästi lihtne ja puhas, et noh, alguses nagu võitja peab žüriis istuma ja kuna siin Baltikumis on ka nihukeste naisfotograafide kriis, et kes võiks üritada teha, siis ma olen ka lubanud seal pikemalt istuda, et tema pole saanud osa võtta. Aga nüüd ise žüriis istudes Jahadet, sa otsid hätta, kui sa oled mitu tundi järjest näinud, võib-olla sellist väga palju ületöötluste üle pingutatud ja siis tuleb tegelikult väga lihtne, väga selline puhas töö ja, ja see võibki lihtsalt mõju avaldada, aga seda raske öelda, see kõik oleneb aastatest ja midagi ka kaasvõistlejad tegelikult esitavad, eks ju, et kuidas sealt välja tulla. Aga mida te peate enda nagu kõige suuremateks õnnestumiseks? Tegelikult on kõige esimene õnnestumine ongi see, et kui sa oled seal oma töö ära teinud ja minu meelest suurim kompliment on see, et kus pildistamine lõppenud ja klient juba ütleb, et see kõik oli nii lahe ja ta on saanud mingi erilise emotsiooni juba sellest protsessist ilmatavaks pilte näinud, et vaesti sekita peigmehed on öeldud, ütleme, et peigmees on natukene keerulisem. Noh, suures osas on see pildistamine nagu pruudi projekt, kui just ei ole peigmees nagu fotohuviline, kelle jaoks on see nagu olulisem. Ja siis eriti eesti mehega on nagu teda on vaja motiveerida, et miks ikka rohkem pilte teha vahelda peale teist kaadrit juba küsib, et no saime pildid kätte. Siis ma ütlen, et ei, ei, meil on veel palju teha ja siis, kui ta nagu alguses justkui nagu ei ole olnud nõus, või ta nagu tundub, et oh, teeme kähku varajaseks tehtud ja siis kuidas sessiooni lõpus ütleb, et see kõik oli nii äge, kogu see atmosfäär, mis seal tekkis ja et noh, et isegi ma pole pilte näinud, aga ma olen juba väga rahul. No see on nagu, ütleme parim kompliment ja, ja ma ütlengi, et need ongi sellised esmased saavutused, mis tegelikult on sulle kõige olulisemad. No te olete siin ka nagu päris tagasihoidlik, sest näiteks 2008. aastal saavutasite te kolmanda koha, et väga rahvusvahelisel fotokonkursil Las Vegases, kuidas seda päriselt nimetatakse? Jah, las Vegase siis toimub iga aasta selline ülemaailmne suur rahvusvaheline pulma- ja portreefotograafide suur konverents ja ka suur siis võistlus. Ja noh, ma olen tegelikult seal kaks korda järjest kolmandat kohta saanud ja tegelikult see, mis puudutab nüüd seda, las Vegase võistlus, siis ma arvan kindlasti ma võitsin seal lihtsusega, et seal on eriti trendikas, et, et vahel sellest algpildist või sellest reaalsest pildist ei olegi midagi alles jäänud, et väga suured fototöötlused siis minu ma isegi nimetasin oma pilte nagu teiste kõrval nagu sellised alastipildid, et mul polnud sinna mitte midagi nagu väga juurde pandud. Noh, eks sa ikka natuke sättida ka lihtsalt see hetk, mis siis oli, et umbes niimoodi ta mul ka sinna nagu, jääb ju tegelikult eks ma ikka ise eelistan sellist naturaalsem mõtet, et ei oleks ületöödeldud ja, ja ma arvan, et tol korral see 2008 kolmanda koha pildi peal oli ka see võlu, et seal yks väga ilus Eestimaa maastikupilt, et kui viljapõllul need rajad läksid ja mu pruutpaar mööda seda, et, et ka see, ütleme, et see keskkond võib-olla tuliselt teiste piltide hulgast nagu rohkem välja ja paistis silma. Kas eestifotograafid just sellesama asukoha pärast, et me oleme sellised pisikeselt maalt pärit ja võib-olla natuke looduslikumast keskkonnast, mitte nii suurtest linnadest kui, kui maailmakodanikud kas see on meie fotograafidele pigem plussiks ja see on mingi hetk, on nagu plussiks, kui sa just nagu kuhugi välja tahad nagu oma töödega minna või näidata, aga samas jälle mõtlen, et see, et me oleme nii pisikesed ja ja mina nagu tunnen küll, selles mõttes on Eesti väikseks jäänud, et vahel on mul tunne. Ma tahan eestist igat nurka ja igat põllulapi, et kõik on nagu ära pildistatud, et tegelikult et kui sa oled ikka selline loominguline inimene ja mitte ei armasta minna iga pulmaga sama puu alla, siis tegelikult Ta on just see, et sa tahaksid nagu uusi keskkondi, et mis sind inspireerivad ja midagi uut midagi teistmoodi teha, et et aga noh, see on muidugi väga hea treening, et jälle minnes võib-olla sinnasamasse kohta, kus sa oled väga palju käinud, aga ikkagi leida mingi uus nurk või midagi uut, et seal teha, et sa muidugi hoiab väga hästi vormis, samas aga, aga jällegi, kui pääselt kuhugi väljapoole pildistama Eestist välja, siis lihtsalt ükskõik kuskohas, kus nurga peal seda pilti teeks sellise teda nagu uued kohad ja uued taustad, et selles mõttes võib-olla vahel on nagu miinus, et meil on see, et me nii väiksed olema ka Eesti fotograafia on see selline elujõuline ja heal tasemel ja meil väga palju tuleb uusi noori fotograafe peale ja ma hindan nende taset väga kõrgel, et jah, ma arvan, mäe häbenema ei peaks. No kindlasti on väga inspireeriv pildistada väikseid lapsi. Ja nüüd antud näituse kontekstist rääkides, siis seal te olete nagu emasid, tütreid ja tütred on suured, tütrel on suure, selles projektis on nüüd niimoodi, et, et ma olen nagu, ütleme selles projektis selline kaasosaline, et tegelikult selle projekti raames kuulutati lausa mingi konkurss välja, et kuidas need paarid välja valiti. Et vist oli nii, et paari sõnaga, kas siis, kui tütar esitas selle avalduseta kuidagi? Pidin nagu paari sõnaga kirjeldama oma suhtes tema tütre suhtes. Aga seal oli tingimus, et minu meelest meid kõige noorem tütar oli äkki mingi 17 ja osad tütred olid ikka juba neljakümnesed ja koos oma emaga, et jah, selles projektis need lapsed olid juba suured lapsed. Aga väikseid lapsi ei ole ja, ja, ja lapsed mulle ka väga meeldivad, et lastes mulle meeldib see. Ja ma olen ka püüdnud seda stiili nagu hoida, et, et tegelikult teadvustada nende ehedaid emotsioone, et ma saan aru, et kui tullakse fotograafi juurde, siis iga ema ju tahaks saada väga rõõmsaid pilte, kõike, aga tegelikult saab selle rõõmsapildiga niimoodi nagu loomulikus olekus, kus kätte et tegelikult sellist nagu nendelt vahel, kui õpetatakse lastele need võltsnaeratused selgeks ja ja hästi pressitakse seda välja, et minu jaoks laste puhul on kõige võluvam see just et kui sa saad kätte need ehedad emotsioonid, kui tal on mingil hetkel nagu natuke kurvem tuju, siis kindlasti ka see ära jäädvustada, tuleb seal mingi jonn või nutt peale, et tegelikult need pildid kõnetavad meid aastate pärast oluliselt rohkem, kui see käia iga aasta fotograafi juures kuvaks üks sama naeratus näole manada, et ta armas on vaadata ka neid erinevaid tujusid, et lapsed mulle väga meeldivad, sest et tegelikult, kui me neid ei Bushi, siis, siis tegelikult nad ju ei hakka tegema neid, et võib-olla täiskasvanuna mäe oskama nagu kontrollida oma poos ja oma emotsioone, et kui meil on mingi oma peas mingi mõte, kuidas ma tahaks pildile jääda, et siis, kui see niimoodi lihtsalt jälgida, et siis saab tegelikult kõige ehedamal kätte milliseid emotsioone need fotod, mis neid pühapäeval saavad välja pandud inimestele pakuvad, need on kõik sellised õnnelikud pildid, et noh, see oli ka väga lahe protsess, sellepärast et jällegi, et puutusin kokku kui nii mitme erineva Lovoga, et iseenesest oli seal ka natuke võib-olla niukseid kurvemaid lugusid, aga ka samas nähes, et kui positiivselt on nad oma võib-olla muredest ja raskustest üle saanud, et aga jällegi ma kuulsin neid lugusi ja juba see oli tore, ise küsitlesin nad kõik läbi, et kes teist nagu esitas selle soovi selles projektis osaleda ja et ei olnud päris nii, et igal pool tütar oli, olid ka aktiivseid emasid, kes arvasid, et nad võiks nagu tütrega koos pilti teha, et see oli väga lahe, aga no pildid on kõik sellised. No kuna nad olidki väga-väga positiivsed inimesed ja näha oli, et see ema ja tütre suhe on seal nagu väga tugev nende vahele. See on kindlasti väga positiivne ja mis oli tore nende puhul, et et minu arust kõik nad olid. Noh, see ei ole ju elus alati nii. Aga kõik nad olid suhteliselt nagu tütred olid emade moodi, et, et see oli nagu väga vahva. No te olete ise ka ema ja tulemus on emadepäev ja ma soovin teile ilusat emadepäeva ja vikerraadio kuulajad võivad siis Tallinna Kaubamaja vaateakendest mööda minna ja vaadata neid kauneid fotosid, mille siis teie, Annika, Metsla olete üles võtnud emadest ja tütardest, aitäh siia klassikaraadiosse tulemast ja natukene rääkimast sellest, mis asi siis on portree ja pulmafotograafia? Aitäh.